2-23-106592/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 27.06.2022 sõlmisid E AS (registrikood xxxx), edaspidi krediidiandja ja kostja tähtajatu krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000,00 eurot, intressimääraga 39,90% aastas (0,11% päevas), krediidi kulukuse määraga 50,63% aastas. Krediidilepingu põhitingimustest tulenevalt on krediidi kulukuse määr arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39,90% aastas, väljavõtu tasu on 18,00 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata täies mahus, tagastades selle tagasi 12 kuu jooksul. Kostja on 27.06.2022 saanud krediiti summas 470,00 eurot, millest on maha arvestatud väljavõttetasud. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tasunud 46,99 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 8,30 eurot, intressi katteks 18,24 eurot, kiire väljamakse tasu 15 eurot, meeldetuletustasu 5 eurot, kaarditasu 0,46 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata minimaalse tagasimakse septembri, oktoobri ja novembri eest, edastas krediidiandja kostjale 30.11.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles anti kostjale täiendav tähtaeg lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.12.2022. Antud teatises teatas krediidiandaja, et täiendavalt antud tähtaja kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt ülesöelduks ning kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust, luges krediidiandja lepingu tingimuste punkti VII alapunkti 4.4.2 alusel lepingu lõpetatuks 15.12.2022 seisuga. Krediidiandja edastas kostjale 15.12.2022 teatise nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Krediidilepingust nr. xxxx tulenev põhivõlgnevuse 461,70 eurot, intressi 59,05 eurot, viiviseid 59,05 eurot; menetluskulud 175 eurot (riigilõiv) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud 09.06.23.a. kostja enda poolt käesolevas menetluses kasutatud e-posti aadressil (xxxx) TsMS § 314.1 alusel. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu summas 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.