Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
05.12.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-117919
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi V. K. võlgnevuse nõudes.
Tsiviilasja hind
55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood esindajad 10811490), lepinguline esindaja: Elari Arjakas Kostja: V. K. (XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Hagi rahuldada.
Välja mõista V. K.lt OÜ Europark Estonia kasuks leppetrahvi 55 eurot.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude rahaline suurus seetõttu kindlaks määramata. Välja mõista V. K.lt OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulude katteks 280 eurot ning alates lahendi jõustumisest võlgnetavalt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § -i 113 lg -1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXX oli pargitud hageja poolt opereeritavas kohas: 18.03.2024 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parklas. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nr 1351 8032 4172 1213 asetleidnud rikkumise eest 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.03.2024. Hageja asetas leppetrahvi nõude kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahv on tasumata. Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõudekirja. Kostja leppetrahvi ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 55 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Lisaks soovib menetluskuludelt saada ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule vastuse, milles tunnustas nõuet 55 eurot. Kostja vaidles vastu kuludele, kuna pole saanud trahvi ega meeldetuletuse teadet. Kostja pole nõus hageja menetluskuludega. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. TsMS § 409 lg 1 p 2 järgi teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks. 2 (2)
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme kasutamise eest tasu. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXX oli pargitud hageja poolt opereeritavas kohas vastavalt 18.03.2024 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn. Vaidlust polnud ka selles, et asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning kostja ei olnud alustanud ka mobiilset parkimist. Need asjaolud on tõendatud fotodega pargitud autost, parkimistingimustest ja Transpordiameti vastusega sõiduki kuulumisest kostjale (dtl 44-53). Hageja esitas leppetrahvi nr 1351 8032 4172 1213 asetleidnud rikkumise eest 55 eurot, mille maksetähtaeg oli 25.03.2024. See on nähtav kviitungilt (dtl 39). Kostja tunnistas hagi, vaidlus oli menetluskulude üle. Hageja ei ole esitanud muude kulude nõuet kui üksnes menetluskulude nõude. Hageja tõendas esitatud leppetrahvi kviitungiga ja fotodega, et leppetrahvi kviitung oli asetatud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele (dtl 42-43). Sellega on lükatud ümber kostja väide, et ta pole leppetrahvi kviitungit saanud. Kviitungiga on tõendatud, et trahv 55 eurot tuli tasuda 25.03.2024. Kostja vastupidine väide, et pole saanud trahviteadet, on ümber lükatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et esitas leppetrahvi nõude kostjale ja tegi seda viivitamatult TsÜS § 70 järgi. Nii pole hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi õigust nõuda leppetrahvi. Seega on tõendatud, et 1) poolte vahel oli 18.03.2024 sõlmitud Maxima Linnamäe tee 57, Tallinn parklas sõiduki registrimärgiga nr XXX parkimiseks parkimisleping VÕS § 8 lg 1, § 271 järgi tingimusel, et 3 (2)
parkimise eest tuli tasuda, 2) kostja jättis parkimise eest tasumata, 3) kostja jättis tasumata tähtajaks ehk 25.03.2024 leppetrahvi 55 eurot. Kostja on rikkunud VÕS § 100, § 271 tulenevat tasu maksmise kohustust ja § 158 lg 1 tulenevat leppetrahvi maksmise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi leppetrahvi 55 euro tasumist. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot. Kostja väide, et hageja pole rakendanud parkla juures muid meetmeid (aiad, tõkked, suured sildid või muud meetmed) ei ole põhjendatud. Kohus tuvastas, et parkimistingimused vastavad kohas olid märkidega teatavaks tehtud. Igale suurema ohu allika valdajale (kes peab tundma nii sõiduki juhtimist ennast kui sõidukiga liiklemise korraldust, sh parkimist) on teadmiste ja vastavate oskuste kohane tutvuda parkimise tingimustega, kui need on asetatud parkimiskorda reguleerivate märkide juurde. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte kulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja väitis, et ta pole saanud meeldetuletusteadet. Hageja esitas hagi 02.09.2025, eelnevalt oli hageja esitanud kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse leppetrahvi nõudes 55 eurot ja kõrvalnõudes 20 eurot (avaldus esitatud 13.08.2025). Maksekäsu kiirmenetluse dokumentidest nähtub, et kostja esitas avaldusele vastuväite, milles ei tunnustanud kõrvalnõudeid. Asi anti üle hagimenetlusse määrusega ja hageja esitas seejärel hagi kostja vastu. Hageja tõendas esitatud meeldetuletuskirjaga (dtl 75), et saatis kostjale teate leppetrahvi kohta XXX. Need on kostja rahvastikregistrijärgsed andmed, ka oma vastuses hagile märkis kostja kontaktiks sama aadressi. Seega on hageja tõendanud, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamist oli hageja tuletanud kostjale tavakirjaga meelde TsÜS § 69 lg 2 järgi leppetrahvi nõudest. Nii pole hageja esitanud hagi alusetult ja kostja on andnud aluse hagi esitamiseks tema vastu. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda ja tema kulude suurus seetõttu kindlaks määramata. Kostja sai hageja hagi ja selles sisalduva menetluskulude nimekirja kätte kättetoimetamise portaali kaudu isiklikult hiljemalt 08.10.2025 (kuigi vastus hagile oli esitatud 23.09.2025) ning lisaks sai isiklikult kätte 08.10.2025 ka hageja 03.10.2025 kirja, mis sisaldas menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole nõus hageja menetluskuludega. TsMS § 128 lg 1, 2, § 129 lg 1, 2 järgi on menetluskuluks lõiv 100 eurot, mille hageja on tasunud ning samuti maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 144 p 7 ja § 484.2 järgi. Lisaks on menetluskuluks lepingulise esindaja kulu TsMS § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi. Hageja esindaja kulu on 2 tunni ja 45 minuti eest kokku 330 eurot, tasu määr on esindajal 120 eurot tunnis. Hageja palus välja mõista lõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindaja kulu 330 eurot, kokku 450 eurot. Hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Asi oli lihtne. Esile oli toodud vaid üks kostja kohustuse rikkumine, kostja tunnistas nõuet. Hageja esitas meeldetuletuskirja alles siis kui kostja esitas vastuväite kuludele. Nii tekkisid hageja täiendavad kulud (hageja 03.10.2025 dokument ja selle lisa) menetluse käigus, mida saanuks vältida juba siis kui hagiavaldus esitati. Kostja ei saanud ette näha selliseid lepingulise esindaja kulusid, arvestades tasu määra suurust, lihtsa vaidluse korral 330 eurot. Kohtupraktikas on peetud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt Tallinna RK 28.09.2023, nr 222-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja 4 (2)
tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määr käesolevas asjas 80 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu on 2 tunni eest (mitte 2 tunni ja 45 minuti eest) vastavalt 160 eurot TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohtu arvates on aeg üle 2 tunni ülepaisutatud, sest nagu kohus märkis, saanuks hageja esitada meeldetuletuskirja koos hagiavaldusega, et vähendada töö aega. Nii on hageja põhjendatud menetluskuluks tasutud lõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse seadusjärgne kulu 20 eurot ja esindaja kulu 160 eurot, kokku 280 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulusid 280 eurot ja vastavalt hageja taotlusele (TsMS § 177 lg 4) tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt võlgnetavatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni kulude hüvitamiseni.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
5 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.