Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. F. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 30 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: I. M. (EFTA Legal OÜ, Sõbra tn 61, 50106 Tartu, e-post: XXX); Kostja: K. F. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K. F.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki XXX omanik parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõiduk pargiti 05.06.2020 hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse ning parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ega tasunud.
2.Sõiduk oli pargitud 05.06.2020 hageja opereeritavale parkimisalale xxx, Pärnus. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise eest ei tasutud. Hageja esitas koheselt leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
3.Hageja on parkimisteenust osutav äriühing. Iga hageja parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad. Sõiduki parkimisega sõlmiti hageja ja kostja vahel leping. Hageja viitas LS § 2 punktile 49 ja punktile 93, samuti AÕS § 68 lõikele 1.
4.Vastavalt liiklusregistrist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja A. A., isikukoodiga XXX. XXX A. esitas hagejale müügilepingu mille kohaselt oli ta sõiduki võõrandanud kostjale. Tuginedes eeltoodule oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja. Üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse.
5.Kostjal tuli tasuda leppetrahvi. Hageja viitas VÕS §-le 158 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuet ei ole käesoleva ajani tasutud. Hageja nõudeks on tasumata leppetrahv 30 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 30 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hagejal on alus eeldada, et tal on lepinguline suhe kostjaga, kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kuigi kostja tõi oma vastuses hagiavaldusele välja, et sõiduk oli parkimistingimuste rikkumise ajal võõrandatud kolmandale isikule, ei ole kostja esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit oma väite tõendamiseks. Vastavalt liiklusregistrist saadud teabele oli hagiavalduses kirjeldatud parkimistingimuste rikkumise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja A. A.. A. A. esitas hagejale müügilepingu, mille kohaselt oli ta sõiduki võõrandanud kostjale. Kostja kinnitas oma vastuses, et ostis sõiduki A. A.ilt 21.02.2020, seega selles osas vaidlus puudub.
7.Kostja esitas koos vastusega kohtule teise müügilepingu, millest nähtub, et A. A., müüs
sõiduki samal kuupäeval hoopis E. K., isikukood XXX. Kuna sõiduki võõrandamine A. A.ilt kostjale on tõendatud lisaks lepingule nii A. A.i kui kostja kinnitustega, on ilmselge, et sellist fakti kajastav sõiduki müügileping on ehtne. Seega, olles sõiduki juba kostjale müünud, ei olnud enam A. A.il õigust võõrandada sõidukit E. K.. Kostja kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on selge, et A. A.il ei olnud tahet müüa sõiduk E. K. ning ta ei tehingut teinud. Ülaltoodust tulenevalt ei oma kostja esitatud müügileping juriidilist jõudu.
8.Kostja esitatud kuvatõmmisega lühisõnumite vahetusest ei ole kostja väited tõendatud. Tõendist ei saa järeldada, et vestluse osapoolteks on E. K. ja kostja. Tegu on kontekstist väljalõigatud vestluse lõikudega, mille alusel ei ole piisavalt selge, kes kellele ja mida pakkus, mis tehing ja kelle vahel toimus ning mis olid väidetava tehingu täpsed tingimused. Kostja tõendid ei tõenda, et sõiduki oli rikkumise hetkeks võõrandatud.
9.Hageja on tõendanud, et parkimislepingut rikuti kostjale kuulunud sõidukiga. Autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine ja tõendamine on täielikult kostja kui sõiduki omaniku kontrolli all. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teise isiku vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja. Parkimistingimuste rikkumine on piisavalt tõendatud faktiliste asjaolude ja kirjalike tõenditega (sh piltidega).
10.Fotode osas selgitas hageja, et fotost on näha, kuidas kostja sõiduki aknaklaasis peegeldub sama hoone, mis on jäädvustatud teisel fotol (Säästumarketi hoone beežide ja hallide triipudega). Tõenditega on selgelt tõendatud, et sõiduk oli rikkumise hetkel pargitud hageja opereeritavale parklale tsoonis EP64.
11.Hageja 16.11.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja menetluskulu kokku 395 eurot. Seoses kostja vastuse ja täiendava vastuse tutvumisega (30 min) ning nimetatud dokumentidele seisukoha koostamisega (1 tund) on hagejal tekkinud täiendavad menetluskulud summas 165 eurot (1 tund 30 min, tunnihind 110 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 560 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ostis 21.02.2020 sõiduki Chrysler Sebring, registrinumbriga XXX, mida tõendab hagiavaldusele lisatud ostu-müügileping. Sõidukit ostes täitis sõiduki eelmine omanik A. A. kaks müügilepingu blanketti sõiduki andmetega ning mõlemal blanketil täitis eelmine omanik oma andmetega „Müüja“ andmete lahtri. Ühel blanketil täitis kostja enda andmetega „Ostja“ andmed ehk kostja lisas oma nime, isikukoodi ja aadressi. Kostja allkirjastas enda allkirjaga ühe blanketi. See blankett jäi eelmisele omanikule ning sellest blanketist on hageja esitanud väljavõtte. Teine blankett jäi sõidukisse ning kostja käsutusse. Teisel blanketil olid täidetud üksnes sõiduki andmed ning eelmise omaniku andmed „Müüja“ andmete näol.
13.Kostja ei jõudnud sõidukit oma nimele Maanteeametis registreerida. 25.02.2020 ehk 4 päeva pärast sõiduki omandamist pani kostja sõiduki müüki. 25.02.2020 kl 10.41 kirjutas kostjale läbi sõnumirakenduse E. K. (isikukood XXX), kes tegi ettepaneku vahetada uuele omanikule kuulunud sõiduk vaidlusaluse sõiduki vastu. Keskmiselt oluliselt madalama turuväärtusega mootorsõidukite puhul on praktikas tavapärane olukord, et sõiduki müük võib toimuda osaliselt või täielikult nn vahetustehinguna ehk selliselt, et pooled lepivad kokku, et sõiduk võõrandatakse kas üksnes teise sõiduki vastu või teise sõiduki ja rahalise tasu vastu (hinnavahe kompensatsioon). Õiguslikus mõttes toimub nn vahetustehingu puhul samaaegselt kaks müügitehingut.
14.Kostja ja uue omaniku vahel toimus sõnumirakenduses vestlus, milles pooled vahetasid
informatsiooni teineteisele kuulunud sõidukitega seoses. 25.02.2020 kell 12.56 kirjutas uus omanik, et ta hakkas Pärnust liikuma. Varasemas vestluses kinnitas uus omanik, et tal on huvi vahetustehingu vastu ning küsis sõiduki asukoha täpse aadressi. Kostja ja uue omaniku vahel toimus 25.02.2020 ajavahemikul kl 14.30 kuni kl 14.37 müügitehing, millega kostja võõrandas sõiduki XXX uuele omanikule. Kostja esitas tõendina koopia 25.02.2020 kl 14.37 uue omaniku allkirjastatud blanketist ja metaandmed, millelt nähtub foto jäädvustamise aeg (25.02.2020 kl 14.37) ja asukoht (xxx).
15.Kuna tehing toimus kiiresti ja kostjale mõnevõrra ootamatult, ei olnud kostjal tehingu toimumise hetkel kiiresti käepärast võtta uut ja nn puhast (täielikult täitmata) müügilepingu blanketti. Seetõttu otsustasid kostja ja uus omanik ühiselt, et tehingu kui tahteavalduse fikseerimiseks kasutatakse seda blanketti, mis oli autosse jäänud sellest ajast, kui kostja omandas sõiduki eelmiselt omanikult. Kuna eelmine omanik oli kostjale andnud müügilepingu blanketi, millel olid küll täidetud sõiduki andmed ja müüja andmed, kuid ostja andmed olid jäetud täitmata otsustasid kostja ja uus omanik ühiselt, et fikseerivad võõrandamistehingu toimumise fakti selliselt, et uus omanik täidab olemasoleva ainsa müügilepingu blanketi peal enda andmetega „Ostja“ andmed ja allkirjastab selle blanketi. Samas ei kajastanud ega saanudki kajastada blankett korrektseid andmeid. Uue omaniku andmetega täidetud ja allkirjastatud blanketil olid ebaõiged nii blanketi koostamise aeg (21.01.2020 asemel oli õige kuupäev 25.02.2020), müüja andmed (eelmise omaniku A. A. asemel oli müüjaks kostja) ja müüja allkiri (blanketil oli eelmise omaniku allkiri).
16.Kostja ja uus omanik leppisid täiendavalt kokku, et uus omanik tasub sõiduki XXX omandiõiguse eest kostjale täiendavalt 50 eurot. Selleks saatis kostja uuele omanikule sõnumirakenduse kaudu 25.02.2020.a kl 14.41 oma arveldusarve rekvisiidid. Seega nähtub tõenditest koosmõjus, et 25.02.2020 hiljemalt kl 14.37 oli sõiduki XXX omandiõigus läinud kostjalt üle uuele omanikule, sest kostja oli sõiduki võõrandanud uuele omanikule.
17.29.02.2020 tuletas kostja uuele omanikule meelde, et viimane lubas vastavalt poolte kokkuleppele tasuda kostjale 50 eurot. Uus omanik andis lubaduse, et kannab raha üle veel sama päeva jooksul. Kostja esitas panga väljavõtte, millelt nähtub, et 29.02.2020 on uus omanik kandnud kostjale üle 50 eurot sõiduki XXX eest. 24.03.2020 tuletas kostja uuele omanikule meelde, et uus omanik registreeriks auto enda nimele Maanteeametis. Uus omanik tõdes, et ta ei ole veel seda teinud. Pärast seda, kui hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, võttis kostja uue omanikuga sõnumirakenduse kaudu ühendust. 22.09.2022 kell 8.50 küsis kostja uuelt omanikult kinnitust, kas uus omanik mäletab, et sõiduk XXX sai 2020 veebruaris vahetatud teise sõiduki vastu. Uus omanik kinnitas, et selline fakt leidis aset. Samuti küsis kostja uuelt omanikult, kas uus omanik võis saada hageja nõutava parkimistrahvi, mille kohta vastas uus omanik, et tema trahvi ei saanud ning et müüs sõiduki samuti edasi.
18.Esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja võõrandas vaidlusaluse sõiduki XXX 25.02.2020 uuele omanikule. Sõiduk pargiti 05.06.2020 ehk enam kui kolm kuud pärast seda, kui kostja ei olnud enam sõiduki omanik. Kuna ajahetkel, kui sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale, ei olnud kostja enam sõiduki omanik ega vastutanud muul viisil sõiduki kasutamise eest, ei ole kostja leppetrahvi nõuet kätte saanud, mistõttu ei olnud kostjal võimalust leppetrahvinõuet vaidlustada. Samuti ei olnud kostjal võimalik esitada leppetrahvinõudele vastuväidet, kuna kostja sai üldse leppetrahvinõude olemasolust teada alles siis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus toimetati kostjale kätte. Varasemalt ei ole hageja kordagi kostja poole pöördunud.
19.Pärast seda, kui hageja oli pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Pärnu Maakohtu poole ja kostja esitas vastuväite, toimusid hageja ja kostja vahel läbirääkimised. Kostja selgitas, et ta ei olnud leppetrahvi saamise ajahetkel sõiduki omanik ning esitas tõendid. Seejärel tegi hageja 21.09.2022 kompromissettepaneku, et kostja tasuks hagejale 100 eurot ja hageja lõpetab
kohtumenetluse. Kostja oli kompromissina nõus tasuma leppetrahvi 30 eurot, millele hageja ei vastanud.
20.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna kostja ei olnud 05.06.2020 enam sõiduki omanik. Sõiduki võõrandamistehing võib toimuda mistahes vormis. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et kostja ja uue omaniku vahel on sõlmitud sõiduki XXX müügileping. Pooled saavutasid kokkuleppe sõiduki müügitingimustes ning vahetasid tahteavaldused. Asjaolu, et tehingu toimumise fakt vormistati blanketil, mis sisaldas ebaõigeid andmeid, ei oma tähtsust, sest nii kostja kui uus omanik olid teadlikud tegelikest faktilistest asjaoludest. Kuna õigusaktid ei näe sõiduki võõrandamistehingule ette kohustuslikku vormi, oleks tehing kehtiv ja leping sõlmitud ka juhul, kui uus omanik ei oleks blanketti üldse oma andmetega täitnud, sest kokkulepe oluliste lepingutingimuste osas oli kostja ja uue omaniku vahel juba saavutatud.
21.Kuna uus omanik tasus kostjale rahalise tasu, võib kostja ja uue omaniku vahel sõlmitud lepingut lugeda müügilepinguks VÕS § 208 lõike 1 mõttes. Lisaks rahalisele tasule andis uus omanik kostjale talle varem kuulunud teise sõiduki, mistõttu oli tegemist VÕS § 254 lõike 1 mõttes vahetuslepinguga. Kostja hinnangul ei ole oluline, kas tegemist oli vahetuslepinguga või müügilepinguga, kuna mõlema lepingu puhul läheb lepingu eseme omandiõigus üle teisele isikule.
22.Maanteeameti registrikandel puudub õigust loov tähendus ehk tegemist on üksnes informatiivse kandega. Ühestki õigusaktist ei tulene Maanteeameti infosüsteemis olevale omanikukandele õigust loovat tähendust. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud parkimislepingu tingimusi rikkunud.
23.Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kostja leidis, et tunnitasu 110 eurot on liialt kõrge. Vaidlus ei ole mahukas ega keerukas. Tegu on tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Seejuures kattuvad hagide põhjendused sõnasõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad, kusjuures nõude suuruse arvutab suure tõenäosusega vastav programm. Eeltoodust tulenevalt ei saa antud tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku rohkemat kui 1 tundi.
24.07.12.2022 seisukohtades selgitas kostja täiendavalt, et hageja fotod tingimustest ei ole tehtud samas kohas, kus on pildistatud pargitud sõidukit. Kõigil fotodel ei ole näha kellaaega. Fotod on jäädvustatud erinevatel aegadel ja erineva kaameraga, mistõttu on suur tõenäosus, et fotod ei ole jäädvustatud samas asukohas. Parkimistingimustest tehtud fotodest ei ole võimalik tuvastada, et need on tehtud parkimisalalt Karja tn X, Pärnus. Sõidukist tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada sõiduki asukohta ega sõiduki ümbrust.
25.Hageja ei ole esitanud ühtegi fotot nö suuremas plaanis koos taustaga, mille järgi oleks võimalik kindlaks teha pargitud sõiduki asukoht ja eristada parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki ja parkimistingimusi kehtestavaid märke. Fotode taustasid võrreldes ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maa-alast. Kolmandalt fotolt ei ole võimalik aru saada, kas fotol nähtavad parkimistingimused on jäädvustatud samas kohas, kus on tehtud kaks esimest fotot. Kolmanda foto taust (kahekorruseline kollaka puitlaudisega elamu) ei sobitu ühegi teise hageja esitatud fotoga. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud.
26.12.06.2023 seisukohtades leidis kostja, et tal ei ole võimalik tõendada, kes oli ajal, kui sõidukiga rikuti parkimistingimusi, sõiduki omanik, sest rikkumine leidis aset 05.06.2020 ehk enam kui kolm kuud pärast seda, kui kostja oli sõiduki võõrandanud. Kostja ja E. K. vahel sõlmiti 25.02.2020 kell 14.37 sõiduki XXX müügileping ning kostjalt läks E. K. üle sõiduki
omandiõigus. Kostja ei väidagi, et tema esitatud müügileping iseenesest tõendaks kostja ja E. K. vahel toimunud võõrandamistehingut. Samuti ei väida kostja, et müügileping sisaldaks tervikuna õigeid andmeid. Kostja on esitanud kohtule kõik võimalikud tõendid, mille alusel oleks võimalik järeldada, et ta võõrandas vaidlusaluse sõiduki 25.02.2020 kell 14.37 E. K..
27.Kostja on esitanud tõendi Facebooki sõnumirakendusest „Messenger“, millelt nähtub, et E. K. alustas 25.02.2020 kell 10.41 kostjaga vestlust, tundes huvi vaidlusaluse sõiduki XXX vastu. E. K. küsis kostjalt, kas viimasel on huvi vahetada kostjale kuulunud sõiduk XXX Chrysler Sebring E. K. kuulunud sõiduki sinise Seati vastu. Kostja oli nõus E. K. ettepanekuga sõidukid ära vahetada ning kostja andis teada, et sõiduk XXX asub Haibas. 2. E. K. soovis teada, kas kostja on nõus sõidukite vahetamiseks kuskil mujal, kui Haibas kokku saama. Kostja selgitas, et on nõus sõidukeid vahetama ainult Haibas.
28.Järgnevalt andis E. K. teada, et tal on kindel huvi sõiduki XXX vastu ja on valmis esimesel võimalusel liikuma hakkama. Kostja andis E. K. oma telefoninumbri ja sõiduki täpse asukoha. E. K. teavitas 25.02.2020 kell 12.56, et hakkas Pärnust liikuma Haiba suunal. Samast tõendist nähtub, et kostja andis E. K. oma arveldusarve numbri ning E. K. lubas kostjale sõiduki eest 50 eurot üle kanda.
29.Lisas 9 on kostja esitanud sõnumirakenduse väljavõtte, millega soovib tõendada, et ta tuletas 24.03.2020 ehk ligi 1 kuu pärast sõiduki XXX võõrandamist E. K. meelde, et viimane sõiduki Maanteeametis oma nimele registreeriks. Selline oli kostja ja E. K. vahel kokkulepe, mida E. K. rikkus. Kostja meeldetuletus tõendab, et kostja oli selleks ajahetkeks sõiduki a võõrandanud. Lisas 10 on sõnumirakenduse väljavõte, kus E. K. kinnitab 22.09.2022, et ostis kostjalt sõiduki XXX (Chrysler Sebring) 2020. a veebruaris. Kõigi vestluste poolteks olid kostja ja E. K.. Seda tõendab väljavõte sõnumirakendusest.
30.Ebaõige on hageja väidet, et vestluste lõigud on kontekstist välja lõigatud. Kõik sõnumid on vahetatud järjest ehk igalt järgnevalt väljavõttelt on näha eelmises väljavõttes vahetatud sõnum. Kostja leidis jätkuvalt, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu, kus on sõiduk pargitud. Aknaklaasi peegelduse kaudu on tuvastatav, et sõiduk XXX ei pargi asukohas, kus hageja väidab seda parkivat. Kostja esitas suurendatud väljavõtte sõiduki aknaklaasi peegeldusest. Kui võrrelda klaasipeegeldusest nähtavat parempoolset reklaami teise fotoga, on ilmne, et tegu ei ole sama reklaamiga. Tegu ei ole kindlasti sama hoone osaga. Klaasi peegeldusest on nähtav, et hoone katusel on erineva kujuga tehnoseadmed, mida ei ole teiselt fotolt võimalik tuvastada, samuti ei nähtu klaasipeegeldusest Säästumarketi logosid. Klaasipeegeldusest nähtav hoone võib olla küll sama hoone, kuid klaasipeegelduse järgi ei ole sõiduk pargitud asukohta, kus hageja väidab.
31.Karja tn x ja Karja tn x kinnistud piirnevad mõlemad munitsipaalomandis olevate avalike tänavatega, kus hageja parkimisteenust ei osuta. Kostja esitas tõendi, kust nähtub, kui suurte ehitisealuste pindadega hooned antud alal asuvad. Ühe ja sama hoone erinevatel külgedel parkimisele kehtivad hoone suurust arvestades erinevad parkimistingimused, kuna osa parkimisalasid külgneb Pärnu linna omandis oleva munitsipaalmaaga. Kõigi fotode tegemise aega ei ole võimalik tuvastada.
Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja opereerib tasulisi parklaid ning 05.06.2020 koostas hageja Pärnus sõidukile registrinumbriga XXX leppetrahvi summas 30 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk registrinumbriga XXX kuulus kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli sõiduki leppetrahvi koostamise ajal endiselt sõiduki omanik ning kas sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale.
34.Hageja leidis, et on nõude õigesti esitanud kostja vastu, sest kostja oli sõiduki XXX omanik leppetrahvi koostamise ajal. Sõiduk oli pargitud Pärnus Karja X parkimisalale ilma parkimistasu maksmata. Maanteeameti registriandmete järgi oli sõiduki omanikuks A. A., kes esitas müügilepingu, mille alusel oli sõiduk müüdud kostjale. Kostja ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendanud sõiduki edasivõõrandamist.
35.Kostja väitis, et võõrandas sõiduki 4 päeva pärast selle ostmist vahetustehingu alusel edasi E. K., kes omakorda sõiduki edasi müüs. Registrisse jäi märge omaniku vahetuse kohta tegemata. Kuna tehingu tegemise ajal ei olnud käepärast uut lepingut, kasutati eelmist lepingut, kus olid ebaõiged müüja andmed ja kuupäev. Lisaks leidis kostja, et hageja esitatud fotodest ei nähtu, kuhu sõiduk oli täpselt pargitud ning kas see asus hageja opereeritaval parkimisalal.
36.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et hageja ja XXX sõiduki omaniku vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
37.Hageja esitas kohtule fotod parkimisalast koos parkimistingimustega (toimiku lk 15). Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtust, et parkimisala kajastavate fotode tegemise aeg ei ole jäädvustatud. Kui kostja hinnangul olid parkimistingimused leppetrahvinõude koostamise ajaks muutunud, oleks seda tulnud tõendada kostjal.
38.05.06.2020 on vaidlusalusele sõidukile koostatud ja kojamehe vahele jäetud leppetrahvi teatis (fotod toimiku lk 16-19), sest parkimistasu ei olnud tasutud. Ühelt fotolt on aknaklaasi peegeldusest näha hoonet, mille juurde oli sõiduk pargitud. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et fotodest ei ole võimalik järeldada, kas sõiduk ikka asus hageja opereeritaval parkimisalal, sest samas piirkonnas asusid Pärnu linna tänavad, kus hageja parkimist ei korraldanud (toimiku lk 72). Kostja esitas kohtule sõiduki küljeklaasi peegeldust kajastava foto suurendatult (toimiku lk 70) ning leidis, et sealt ei nähtu Säästumarketi hoone katusel asuvad tehnilisi seadmeid.
39.Seesugune järeldus on kohtu hinnangul meelevaldne. Suurendatud fotolt nähtuvad Säästumarketi hoone küljele kinnitatud reklaamid, samuti hoone välisfassaadi samad elemendid, mis parkimisala kujutavatelt fotodelt. Asjas ei oma tähtsust see, kas parkimisala kujutavad fotod on tehtud samal ajal võrreldes sõidukist tehtud fotodega. Parkimisala kajastavad fotod võisid olla tehtud varem ning nende tegemise eesmärgiks oli tõendada, kus asuvad parklasse sissesõitude juures parkimistingimused. Nende fotode eesmärgiks ei ole täpselt fikseerida iga hoone detaili. Seega võisid hoone katusel olevad tehnilised seadmed aja jooksul muutuda. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta, et sõiduki küljeklaas ei asetse hoone suhtes täiesti vertikaalselt, vaid nurga all, mistõttu ei nähtu peegeldusest kogu katus. Hageja esitatud fotodega on kohtu hinnangul selgelt tõendatud, et sõiduk oli pargitud tasulisele parkimisalale Säästumarketi kõrval ning mitte kaubanduskeskust ümbritsevatele tänavatele.
40.Kostja esitatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt sõiduki võõrandamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kes oli vaidlusaluse leppetrahvi koostamise ajal sõiduki omanik. Kostja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et võõrandas sõiduki. Kohus selgitas kostjale 08.05.2023 pöördumises (toimiku lk 61), et tema esitatud tõenditest ei selgu, millal ja kellele sõiduk võõrandati ning kes oli omanik. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid, vaid esitas üksnes täiendavaid seletusi, mis ei ole arvestatavad tõenditena.
41.Hageja esitas kohtule A. A.i ja kostja vahel sõlmitud lepingu (toimiku lk 20), millega kostja omandas sõiduki 21.02.2020. Kostja võttis menetluses omaks, et kuigi registris omanikuvahetust ei registreeritud, omandas ta sõiduki eelviidatud lepingu alusel.
42.Kostja esitas kohtule sõnumite vahetuse E. K.ga 25.02.2020 (toimiku lk 37-41), milles viimane pakkus kostjale võimalust teha sõidukite vahetus. Sõnumite vahetuses lepiti kokku kohtumise aeg. Täiendavalt saatis kostja oma konto numbri ja tuletas meelde, et ootab 50 euro suurust ülekannet. Eeltoodud sõnumitest ei järeldu selgelt, kas või millise lepingu ning milliste sõidukite suhtes pooled sõlmisid. Poolte selgeid tahteavaldusi müügi- või vahetuslepingute sõlmimise kohta sõnumite vahetusest järeldada ei saa. Kostja täiendavad seletused selle kohta, mida sõnumid tähendasid, ei saa olla arvestatavad tõenditena.
43.Kostja esitas kohtule koopia müügilepingust (toimiku lk 42), millega A. A. on 21.02.2020 müünud sõiduki registrinumbriga XXX hoopis E. K.. Kostja esitas väljavõtte oma telefonist, millega soovis tõendada foto tegemist 25.02.2020 (toimiku lk 43). 29.02.2020 tasus E. K. kostjale 50 eurot (toimiku lk 44). Eelviidatud tõendid ei saa tõendada kostja ja E. K. vahel lepingu sõlmimist. Kuna A. A. oli juba võõrandanud sõiduki kostjale, ei saanud ta samal ajal võõrandada sõidukit kolmandale isikule.
44.Kostja väiteid toimunud tehingu tingimuste ja tehingu sõlmimise aja kohta on vastuolus kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, millest ei nähtu ühtegi kokkulepet väidetud sõidukite vahetuse kohta. Kohus ei saa lugeda eluliselt usutavaks, et olukorras, kus kostja oli teadlik sellest, et sõiduki võõrandamislepingule ei sea seadus vorminõudeid, ei olnud tal võimalik sõiduki võõrandamiseks kasutada mistahes muud vormi ega koostada kohapeal lihtkirjalik kokkulepe, vaid ta kasutas eelmise omaniku osaliselt täidetud lepingut, mis ei vastanud ühelgi viisil väidetavalt kokku lepitud tehingu tingimustele. Mille eest tasus E. K. kostjale 50 eurot, asjas kogutud tõenditest samuti ei nähtu.
45.Kostja ja E. K. järgnevast sõnumite vahetusest (toimiku lk 45-46) nähtub, et kostja soovis juunis 2020 teada, miks ei ole registreeritud sõiduki omaniku vahetust. 22.09.2020 küsis kostja, kas uus omanik on saanud parkimistrahvi, mida viimane eitas ja avaldas, et on sõiduki edasi võõrandanud. Täiendavalt esitas kostja kohtule Facebook sõnumite vahetuse rakenduse väljavõtte enda ja E. K. kohta (toimiku lk 69). Kohus osundab, et eeltoodud tõendid ei tõenda kostja väidet, et ta ei olnud parkimistrahvi koostamise ajal sõiduki omanik. Sõiduki omanikuvahetuse registris oleks takistusteta saanud algatada ka kostja ise, kuid kostja asus väiteid sõiduki edasise võõrandamise kohta esitama alles siis, kui hageja esitas talle parkimistrahvi nõude. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, milliste alusel saaks kohus hagi tema vastu jätta rahuldamata. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista leppetrahv 30 eurot.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab üldreeglina, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas näeb § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi osalise rahuldamise korral sätestab TsMS
§ 163 lg 2, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
47.Käesolevas asjas nähtub poolte e-kirjade vahetusest, mis eelnesid hagi esitamisele, et kostja oli nõus kompromissina tasuma hagejale kogu leppetrahvi summa 30 eurot (toimiku lk 47-50). Hagejal oleks olnud võimalik vältida hagi esitamist ja sellega seotud kulude kandmist, kui hageja oleks kostja ettepanekuga nõustunud ning sõlminud temaga kokkuleppe. Hageja ei vastanud kostja 22.09.2022 ettepanekule ja esitas 28.10.2022 hagiavalduse, kandes esindaja kulusid ning tasudes riigilõivu. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning nõude suurust, oleks kohtu hinnangul nõuet mitmekordselt ületavate menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.