Ele Liiv (eesistuja), Aleksandr Kondrašov ja Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.12.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11891
Tsiviilasi
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupi hagi Rental Capital OÜ ja Deanfeld OÜ (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 09.06.2025 kohtuotsus
Vaidlustatud kohtulahend Rental Capital OÜ 16.07.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
583 447,07 eurot
Hageja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis, Menetlusosalised ja nende registrikood 12674703) pankrotihaldur Martin Krupp, esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostja I Rental Capital OÜ (registrikood 12390058),
1(12)
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Kostja II Deanfeld OÜ (pankrotis, registrikood 14778364), seaduslik esindaja pankrotihaldur Indrek Lepsoo kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 otsus muutmata ja Rental Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Rental Capital OÜ kanda.
Määrata Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1522,10 eurot ja mõista see välja Rental Capital OÜ-lt Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Rental Capital OÜ-l tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis, EAHLÜ) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 05.08.2024 Harju Maakohtule hagi Rental Capital OÜ (kostja I) ja Deanfeld OÜ (kostja II) vastu, milles palus: 1) Tunnistada kehtetuks kostja I, kostja II ja EAHLÜ vahel 01.12.2020 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkulepe. 2) Tunnistada kehtetuks EAHLÜ ja kostja II vahel 28.09.2021 sõlmitud laenuleping nr 1921.Dean. 3) Tunnistada kehtetuks EAHLÜ ja kostja II vahel 04.02.2022 sõlmitud leping laenulepingu nr 1921.Dean muutmise kohta. 4) Mõista kostjalt I välja EAHLÜ kasuks 23.10.2019 laenulepingust nr 1919.Rent tulenev võlgnevus alljärgnevalt: põhivõlgnevus 350 000 eurot, intressivõlgnevus 82 430,68 eurot, 05.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 119 832,83 eurot ning viivis 12 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt alates 06.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; alternatiivselt põhivõlgnevus 350 000 eurot, intressivõlgnevus 99 403,28 eurot, 05.08.2024 seisuga
2(12)
sissenõutavaks muutunud viivis 109 016,39 eurot ning viivis 12 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt alates 06.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 5) Juhul kui kohus ei rahulda punktides 1 ja 4 esitatud haginõudeid, mõista kostjalt II välja EAHLÜ kasuks 23.10.2019 laenulepingust nr 1919.Rent tulenev põhivõlgnevus 350 000 eurot, intressivõlgnevus 82 430,68 eurot, 05.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 119 832,83 eurot ning viivis 12 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt alates 06.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 6) Mõista kostjalt II välja EAHLÜ kasuks 21.10.2019 laenulepingust nr 1719.Dean tulenev põhivõlgnevus 34 000 eurot ja 05.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 10 670,83 eurot, samuti viivis 11 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt 34 000 eurot alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 7) Alternatiivselt punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 esitatud haginõuetele mõista kostjalt II välja EAHLÜ kasuks 28.09.2021 laenulepingust nr 1921.Dean tulenev põhivõlgnevus 894 345,46 eurot, intressivõlgnevus 123 713,70 eurot ja 05.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 156 974,73 eurot, samuti viivis 11 % aastas tasumata põhivõlgnevuselt 894 345,46 eurot alates 06.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti EAHLÜ ja kostja I vahel 23.10.2019 laenuleping nr 1919.Rent, mille alusel pidi EAHLÜ andma kostjale I laenu 435 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 31.12.2020. Tegelikult kandis EAHLÜ kostjale I 355 000 eurot ajavahemikul 24.10.2019–28.04.2020. Laenu tagastamise tähtaega pikendati 12.08.2020 sõlmitud lisaga nr 5 kuni 31.12.2021. Kostja I tagastas 27.05.2020 5000 eurot, tagastamata jäi 350 000 eurot. Kostja I kohustus tasuma laenult intressi 11 % aastas igakuiste maksetega. Lepingu lisaga 1 suurendati laenu intressimäära 12%-ni alates 01.11.2019 ja lisaga 6 15%-ni alates 01.11.2020. Kostja I tegi vaid ühe intressimakse – 29.12.2020 455,88 eurot.
1.2.01.12.2020 sõlmiti EAHLÜ, kostja I ja kostja II vahel kokkulepe, mille kohaselt võttis kostja II EAHLÜ nõusolekul üle laenulepingust nr 1919.Rent tulenevad kostja I kohustused EAHLÜ ees. Kohustuste suurus oli kokkuleppe kohaselt 392 600 eurot, sh põhivõlgnevus 350 000 eurot ja intressivõlgnevus 42 600 eurot. EAHLÜ raamatupidamises on vastav tehing kajastatud alles 01.06.2021, mis viitab sellele, et kokkulepe on koostatud tagantjärgi varasema kuupäevaga. Samuti ei ole kostja II 2020.a majandusaasta aruandes kohustust kajastanud. Pärast laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmist vähendasid EAHLÜ ja kostja II 01.06.2021 sõlmitud lisaga 7 intressimäära 12%-ni aastas ning sõlmisid 28.09.2021 laenulepingu lõpetamiseks kokkuleppe, mille kohaselt oli tagastamata laenusumma 350 000 eurot ning intressid 82 471,22 eurot. Kostja II ei teinud pärast laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmist nende täitmiseks EAHLÜ-le ühtegi makset.
1.3.EAHLÜ ja kostja II sõlmisid 21.10.2019 laenulepingu nr 1719.Dean, mille järgi pidi EAHLÜ andma kostjale II laenu 500 000 eurot äritegevuse arendamiseks. Tegelik laenusumma oli 129 000 eurot, mis maksti kostja II pangakontole kahes osas: 73 000 eurot 19.12.2019 ja 56 000 eurot 02.01.2020. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2020 ning kostja II kohustus tasuma laenult intressi 11% aastas, mis tuli tasuda laenu tagastamise tähtajal. EAHLÜ raamatupidamisest nähtuvalt sõlmisid pooled kokkuleppe, millega suurendasid intressimäära 12%-ni aastas ning pikendasid laenu tagastamise tähtaega vähemalt kuni 28.09.2021. Kostja II tagastas perioodil 06.03.2020–12.08.2020 laenu 67 600 eurot ning kostja I tasus perioodil 13.08.2020–06.01.2021 kostja II eest tagasimakseid veel 27 400 euro ulatuses. Kokku tagastati laenu 95 000 eurot ja tagastamata jäi 34 000 eurot. Kostjad tasusid lepingu alusel intresse kokku 8138,03 eurot ning tasumata jäi 3899,37 eurot.
3(12)
1.4.28.09.2021 sõlmisid EAHLÜ ja kostja II laenulepingu nr 1921.Dean laenusummaga 894 345,46 eurot ning kostja II kinnitas laenusumma kättesaamist. EAHLÜ pearaamatu andmetest järelduvalt refinantseeriti nimetatud laenulepinguga erinevad hagis esile toodud kohustused. Kostja II kohustus tasuma laenult intressi 11% aastas koos laenu tagastamisega 31.12.2022. 04.02.2022 sõlmiti kokkulepe laenulepingu muutmiseks, mille järgi kohustus kostja II laenu tagastama ja intressid tasuma 20.09.2026. Kostja II ei teinud pärast laenulepingu sõlmimist makseid.
1.5.EAHLÜ laenas liikmete hoiustatud raha valdavalt edasi MS kontrolli all olevatele äriühingutele, tehes seda madalama intressiga kui oli ise kohustatud hoiustajatele maksma. MSle esitati kahtlustus investeerimiskelmuses. 06.07.2022 esitas MS EAHLÜ nimel võlgniku pankrotiavalduse, ajutine haldur määrati 01.08.2022 ja pankrot kuulutati välja 19.09.2022. Praktiliselt kogu pankrotivara koosneb tagamata nõuetest tema juhtorganite liikmetega (eelkõige MSga) seotud äriühingute vastu.
1.6.Hageja palub tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 3 (koostoimes § 109 lg-ga 1) alusel tagasivõitmise korras kehtetuks 01.12.2020 kokkuleppe, 28.09.2021 laenulepingu nr 1921.Dean ning 04.02.2022 lepingu. 01.12.2020 kokkulepe sõlmiti üks aasta ja üheksa kuud enne ajutise halduri nimetamist. EAHLÜ kahjustas kokkuleppega teadlikult võlausaldajate huve, kuna talle oli ettenähtav, et laenulepingust nr 1919.Rent tulenevate kostja I kohustuste ülevõtmine kostja II poolt vähendab võimalusi EAHLÜ nõuete reaalseks sissenõudmiseks. Kostja I oli reaalselt tegutsev äriühing, kostja II oli sisulise majandustegevuseta äriühing, kelle majanduslik olukord ei võimaldanud tal laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Lisaks ei olnud kostja II kokkuleppe sõlmimise ajaks tagastanud 21.10.2019 laenulepingu nr 1719.Dean alusel saadud laenusummat ja selle järgi tasumisele kuulunud intresse, samuti ei olnud seatud mistahes tagatisi nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks. Alates 13.08.2020 oli sellest laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud kostja II eest kostja I, mis viitas üheselt, et kostja II ei olnud võimeline täitma enda varasemaid kohustusi. Kostjad teadsid või vähemalt pidid teadma, et 01.12.2020 kokkulepe kahjustas EAHLÜ võlausaldajate huve. 28.09.2021 laenuleping nr 1921.Dean sõlmiti vähem kui üks aasta enne ajutise halduri nimetamist. EAHLÜ kahjustas selle tehinguga enda võlausaldajate huve. Laenulepingu alusel refinantseeriti varasemad võlgnevused selliselt, et 28.09.2021 laenulepingu nr 1921.Dean järgset laenusummat kostjale II välja ei makstud, pikendati laenulepingute alusel tekkinud võlgnevuste tasumise tähtaega 1–2 aasta võrra ning vähendati ka intressimäära. EAHLÜ ei saanud intressimäära vähendamise eest mingit vastusooritust. EAHLÜ-l oli vaja raha lühiajaliste kohustuste täitmiseks, kuid laenu- ja intressinõuete tasumise tähtaegade pikendamine tõi kaasa vastupidise tagajärje. Kostja II teadis või vähemalt pidi teadma, et laenuleping kahjustab EAHLÜ võlausaldajate huve. 04.02.2022 leping sõlmiti vähem kui kuus kuud enne ajutise halduri nimetamist. Leping kahjustas võlausaldajate huve. Lepingus lepiti kokku, et kostjalt II ei saa nõuda laenu tagastamist ega intresside tasumist enne 2026. a septembrit, samal ajal kui EAHLÜ vajas juba lepingu sõlmimise ajal koheselt raha enda lühiajaliste kohustuste täitmiseks. EAHLÜ ei saanud laenu tagastamise ja intresside tasumise tähtaja pikendamise eest mingit kasu ega vastusooritust. Kostja II kohustuste täitmise tagamiseks ei olnud seatud mingeid tagatisi ja tagatiste seadmist ei nõutud ka tähtaja pikendamise eeldusena. Kostja II teadis või vähemalt pidi teadma, et leping kahjustas EAHLÜ võlausaldajate huve.
4(12)
1.7.Hageja palub mõista laenulepingust nr 1919.Rent tuleneva võlgnevuse välja kostjalt I lähtudes eeldusest, et kohus tunnistab kehtetuks nii 01.12.2020 kokkuleppe kui ka laenulepingu nr 1921.Dean. Alternatiivselt palub hageja mõista laenulepingust nr 1919.Rent tuleneva võlgnevuse välja kostjalt II. Kuna 01.12.2020 kokkuleppe kehtetuks tunnistamine ei too automaatselt kaasa selle laenulepingu muutmiseks ja lõpetamiseks 01.06.2021 ja 28.09.2021 sõlmitud lepingute kehtetust, esitab hageja laenulepingust nr 1919.Rent tuleneva nõude lähtudes eeldusest, et 01.06.2021 ja 28.09.2021 lepingud kehtivad ka juhul, kui kohus tunnistab 01.12.2020 kokkuleppe kehtetuks. Hageja palub mõista kostjalt II välja laenulepingust nr 1719.Dean tuleneva võlgnevuse, kuna selle refinantseerimiseks sõlmitud laenuleping nr 1921.Dean tuleb tunnistada kehtetuks ning sellisel juhul ei ole laenulepingust nr 1719. Dean tulenevad nõuded lõppenud. Kui kohus jätab rahuldamata nii hageja nõude 01.12.2020 kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks kui ka nõude laenulepingu nr 1921.Dean kehtetuks tunnistamiseks, kuid rahuldab hageja nõude viimati nimetatud laenulepingu muutmiseks 04.02.2022 sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamiseks, palub hageja mõista kostjalt II välja laenulepingust nr 1921.Dean tuleneva võlgnevuse. Kostjate vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.
2.1.Kostja I esitas võltsituse vastuväited järgmistele tõenditele: laenuleping nr 1919.Rent, laenulepingu nr 1919.Rent lisad 1–6, kohustuste ülevõtmise kokkulepe 01.12.2020, EAHLÜ pearaamatu väljavõte, laenulepingu nr 1919.Rent lisa 7, kokkulepe laenulepingu nr 1919.Rent lõpetamise kohta 28.09.2021, laenuleping nr 1921.Dean, laenulepingu nr 1921.Dean muutmise leping. Tõendamata on, et need lepingud oleksid originaalid või et need oleksid MS poolt allkirjastatud.
2.2.Hageja ei ole sisustanud ega õiguslikult veenvalt põhistanud oma õigust tühistada 01.12.2020 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkulepet. Kostjal I puudub 23.10.2019 laenulepingust nr 1919.Rent tulenev rahaline kohustus, sest need kohustused on kostja II poolt üle võetud. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud, millised olid hageja kohustused oma liikmete või teiste võlausaldajate ees. Hageja ei ole tõendanud, et tagasivõidetav 23.10.2019 laenuleping nr 1919.Rent kahjustaks võlausaldajate huve. Piisav ei ole väide, et hageja on pankrotis.
2.3.Juhul kui kohus peaks lugema tõendatuks laenulepingu nr 1919.Rent sõlmimise, on see leping tühine vastuolu tõttu Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 28 imperatiivsete nõuetega. HLÜS § 28 lg-te 7, 8 ja 9 (eriti lg 7 ehk laenu andmine seotud isikutele) eesmärk on kaitsta ühistu huve ja tagada tehingute läbipaistvus ning nõuetekohane heakskiit.
2.4.Hageja nõue perioodil 24.10.2019–28.04.2020 kostjale I teostatud väljamaksete osas on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud.
2.5.Juhul kui hageja nõue perioodil 24.10.2019–28.04.2020 tehtud maksete ning selgituste põhjal on käsitatav laenuna, siis ei ole laen sissenõutavaks muutunud, kuna sellisel juhul on tegemist avatud tingimustel antud laenuga–ilma intressita ja tähtajatult. Antud juhul on tegemist suulise laenulepinguga, mille osas pole laenu tagastamise tähtajas kokku lepitud ehk see on
5(12)
tähtajatu laenuleping. Hageja ei ole kostjale I teatanud laenulepingu ülesütlemisest ega määranud kostjale I tähtaega laenu tagastamiseks.
3.Kostja II võttis hagi õigeks osas, millega hageja palub mõista kostjalt II välja EAHLÜ kasuks 21.10.2019 laenulepingust nr 1719.Dean tuleneva põhivõlgnevuse 34 000 eurot ja 05.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10 670,83 eurot, samuti viivise 11% aastas tasumata põhivõlgnevuselt 34 000 eurot alates hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas kostja II vastu esitatud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega; tunnistas kehtetuks EAHLÜ ja kostja II vahel 28.09.2021 sõlmitud laenuleping nr 1921.Dean; tunnistas kehtetuks EAHLÜ ja kostja II vahel 04.02.2022 sõlmitud lepingu laenulepingu nr 1921.Dean muutmise kohta; mõistis kostjalt II EAHLÜ kasuks välja 44 670,83 eurot ning viivise määraga 11% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt 34 000 eurot alates 06.08.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus rahuldas kostja I vastu esitatud hagi; mõistis kostjalt I EAHLÜ kasuks välja 541 447,07 eurot ning viivise määraga 12 % aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt 350 000 eurot alates 06.08.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja tingimusliku nõude tunnistada kehtetuks kostja I, kostja II ja EAHLÜ vahel 01.12.2020 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkulepe. Maakohus jättis hageja menetluskulud 9/10 ulatuses kostja I kanda ja 1/10 ulatuses kostja II kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda; mõistis kostjalt I EAHLÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 5558,49 eurot ning kostjalt II EAHLÜ kasuks 617,61 eurot ja märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tunnistas otsuse kostja II vastu rahuldatud nõuete (resolutsiooni p 4, 5 ja 12) osas viivitamata täidetavaks.
4.1.Kuna kostja II võttis hagi õigeks, rahuldas maakohus kostja II osas hagi (TsMS § 440 lg 1) ning märkis, et kostja II poolt õigeks võetud nõuded ei puuduta kostjat I. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistas maakohus õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.2.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - EAHLÜ on teinud kostjale I kaheksa ülekannet kokku 355 000 eurot selgitusega „Laenuleping nr. 1919 Rent23.10.19“; - hageja esitatud laenulepingus on märgitud sama number ja sama kuupäev; - 27.05.2020 ja 29.12.2020 on kostja I teinud EAHLÜ-le tagasimakseid, viidates maksekorralduste selgitustes samuti laenulepingule 1919.Rent; - MS oli maksete tegemise ajal nii EAHLÜ kui kostja I juhatuse liige; - kostja I vastu esitatud rahalised nõuded on lepingudokumentidele vastavana kajastatud kostja I raamatupidamisdokumentides; - hageja väidetud laenulepingu tingimused kajastuvad MS poolt allkirjastatud EAHLÜ juhatuse 21.10.2019 otsuses;
6(12)
- 31.12.2019 seisuga (enne laenusumma suurendamiseks kostjale I 24.03 ja 28.04.2020 tehtud väljamakseid) on laenu põhivõlg 300 000 eurot ja intress 5249,31 eurot kajastatud MS poolt kostja I nimel allkirjastatud saldoteatises.
4.3.Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et MS pidi olema teadlik ülekannete tegelikest asjaoludest. Lepingu numbrile viitamine maksekorraldustes viitab sellele, et leping ei olnud sõlmitud suuliselt. Sellises vormis tehingu tegemist pole kostja I ka väitnud. Hoiustajatelt saadud raha väljalaenamine hoiu-laenuühistu poolt raamatupidamise kirjalikku algdokumenti vormistamata poleks ka usutav. Kui oleks olemas teistsuguse sisuga laenuleping sama numbri ja kuupäevaga, oleks kostja I saanud sellest teatada ja tõendina kohtule esitada. Kostja I pole teistsuguse sisuga laenulepingu olemasolu väitnud. Kõik laenulepingut puudutavad dokumendid esitas hageja kohtule originaaldokumentidena. Hageja sai need dokumendid politseist. Kostja pole esitanud selgitust selle kohta, kes ja mis asjaoludel võis dokumente võltsida ning kuidas võltsitud dokumendid politsei kätte sattusid. Puudub mõistlik põhjus kahelda selles, et hageja poolt laenuleping nr 1919.Rent kohta esitatud tõendid kajastavad tehingutingimusi ja lepingu täitmist tegelikkusele vastavalt.
4.4.Vaidlusalune leping on krediidileping VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte ja 12.08.2020 kokkuleppega muudetud lepingu p 3.2.1 kohaselt oli kostja I laenusaajana kohustatud laenu tagastama hiljemalt 31.12.2021. Tagastamata laenusumma on 350 000 eurot. Leping on täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). VÕS § 401 lg 1 ja lepingu p 3.1.1 alusel oli kostja I kohustatud maksma intressi määraga 11% aastas kuni 31.10.2019, 12% aastas kuni 31.10.2020, järgnevalt 15% aastas. Hageja intressinõude suurus on 82 430,68 eurot. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on EAHLÜ-l õigus nõuda viivist kokkulepitud intressimäärale vastavas määras. Hageja on nõudnud viivist lähtudes määrast 12% aastas, mis on tegelikust nõudeõigusest väiksem. Hageja viivisenõude suurus hagiavalduse esitamise seisuga (05.08.2024) on 109 016,39 eurot.
4.5.Kuna hageja väited laenulepingu tingimuste kohta on tõendatud, puudus vajadus analüüsida kostja I väiteid õigussuhte võimalikust kvalifitseerimisest tähtajatuks laenuks või alusetuks rikastumiseks. Ka aegumise vastuväide oli esitatud dokumenteeritud lepingutingimuste tõendamatuse olukorrast lähtudes. Kostja I väited hoiu-laenuühistutele kehtestatud laenupiirangute rikkumisest ja sellest kaasnevast tehingu tühisusest on küünilised – väidetavad rikkumised pani EAHLÜ toime kostja I ainuosaniku ja juhataja MS tegevuse tulemusel. Tühisuse väide on ka õiguslikult alusetu – HLÜS §-s 28 sätestatud piirangute mõtteks ei ole tuua kaasa neid rikkuvate tehingute tühisus. Pealegi mõjutaks tehingu tühisus ainult hageja intressi- ja viivisenõudeid ja sedagi vaid osaliselt.
4.6.Maakohus mõistis kostjalt I EAHLÜ kasuks välja 541 447,07 eurot ning ajavahemiku eest algusega 06.08.2024 (kaasaarvatud) kuni põhivõla 350 000 euro tasumiseni viivise määraga 12% aastas (TsMS §-st 367).
4.7.Hageja nõue 01.12.2020 sõlmitud kohustuste ülevõtmise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks jäi kui tingimuslik TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
7(12)
4.8.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 168 lg 6 alusel hageja menetluskulud 9/10 ulatuses kostja I kanda ja 1/10 ulatuses kostja II kanda ja määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 6176,10 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest mõistis maakohus kostjalt I EAHLÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 5558,49 eurot ja kostjalt II 617,61 eurot. Hageja taotlusel märkis maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
5.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt I EAHLÜ kasuks välja põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja menetluskulud ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus hindas vääralt kostja I võltsituse vastuväidet ning rikkus tõendite kogumise ja hindamise reegleid. Kostja I vaidlustas hageja esitatud laenulepingu nr 1919.Rent ja selle lisade autentsuse TsMS § 277 lg 1 alusel. Kostja tõi oma 03.04.2025 seisukohas välja konkreetsed ja silmaga nähtavad visuaalsed erinevused väidetavalt MS allkirjades erinevatel dokumentidel. Dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks piisab isiku väitest, et tema nimel on alla kirjutanud keegi teine, kuna allkirja ehtsuse hindamine nõuab eriteadmisi. Seega oli kostja I vastuväide piisavalt põhistatud. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja I taotlused kuulata üle tunnistajana MS ja/või määrata dokumentide tehniline ekspertiis. Sellega rikkus kohus oluliselt kostja I õigust tõendada oma väiteid.
5.2.Maakohus rajas otsuse kaudsetele tõenditele (pangaülekanded, raamatupidamiskanded, saldoteatis), jättes tähelepanuta asjaolu, et alusdokument ehk kirjalik leping on autentsuse osas vaidlustatud. Maakohus viitas pangaülekannetele, mille selgituses on märgitud lepingu number. Nimetatu ei tõenda, et pooled leppisid kokku just hageja esitatud kirjalikus dokumendis sisalduvates tingimustes (nt tähtaegades või intressimääras). Need ülekanded võiksid sama hästi viidata ka näiteks suulisele või tähtajatule laenule. Ühelt poolt väitis maakohus oma 12.05.2025 määruses, et oluline pole allkirja ehtsus, vaid tegelikud tehingutingimused, kuid samas tuletas maakohus need tingimused dokumentidest, mille autentsuse kontrollimisest keeldus. Maakohus tugines ka saldoteatisele ja juhatuse otsusele, mille autentsuse kostja I samuti vaidlustas. Asjaolu, et kostja I ei vaidlustanud raamatupidamiskannete vastavust lepingudokumentidele, ei saa lugeda lepingu tingimuste omaksvõtuks olukorras, kui kogu kirjaliku lepingu olemasolu on seatud kahtluse alla ning hagile ning hagi aluseks olevatele asjaoludele on terviklikult vastu vaieldud.
5.3.Laenuleping on tühine vastuolu tõttu HLÜS § 28 imperatiivsete normidega. Maakohus kvalifitseeris kostja argumendi "küüniliseks", mis on hinnanguline, mitte õiguslik põhjendus. HLÜS § 28 piirangute (sh laenamine seotud isikutele, laenulimiidid) eesmärk on kaitsta hoiulaenuühistu, selle liikmete ja võlausaldajate huve, välistades kontrollimata ja riskantseid
8(12)
tehinguid ühistu juhtidega seotud isikutega. Seadusest tuleneva keelu mõte on vältida sellise tehingu õiguslikke tagajärgi, mis TsÜS § 87 kohaselt toob kaasa tehingu tühisuse. Maakohus jättis selle normi eesmärgi analüüsimata.
5.4.Hageja ei ole tõendanud väidetud tingimustel laenulepingu sõlmimist. Kuna kirjalike dokumentide autentsus on vaidlustatud ja maakohus on tõendite kogumisest keeldunud, puudub alus nõuda kostjalt I intressi ja viivist. Alternatiivselt on tegemist tähtajatu laenulepingu või alusetu rikastumisega. Tähtajatu või suulise laenulepingu puhul ei ole hageja seda VÕS § 398 lg 1 alusel korrektselt üles öelnud, mistõttu ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Kui leping on tühine, on nõude aluseks alusetu rikastumine ning hagi on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Vastused apellatsioonkaebusele
6.Hageja palus jätta kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda.
7.Kostja II leidis, et kui maakohtu otsus peaks kuuluma tühistamisele ning ringkonnakohus peab vajalikuks käsitleda hagiavalduse alternatiivseid nõudeid, tuleb jätta kostja II vastu esitatud nõuded PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja I apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 4.2 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
9.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus hindas vääralt kostja I võltsituse vastuväidet ning rikkus tõendite kogumise reegleid.
9.1.Dokumendi ehtsuse vaidlustamisel tuleb seda väitval poolel võltsitust põhistada (TsMS § 277 lg 1). Kostja I ei väitnud, et MS ei kirjutanud dokumentidele alla. Kostja I selgitas menetluses, et tema nimel dokumendid allkirjastanud isik MS ei mäleta, kas ta dokumendid allkirjastas (maakohtu eelistungi protokoll, dtl 634, ajamärge 00:10:32). Kostja I põhistas võltsituse vastuväidet ka asjaoluga, et hageja sai dokumendid kolmandalt isikult (siinsel juhul Politsei- ja piirivalveametilt). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja I ei ole sellega dokumentide võltsitust nõuetekohaselt põhistanud.
9.2.Dokumendi võltsitust võib põhistada ka dokumentide võrdlemise teel (TsMS § 277 lg 2). Ka seda ei ole kostja I teinud. Kostja I on võrrelnud erinevaid MS allkirju ja leidnud, et need on erinevad. Isiku allkirjad ei pea olema visuaalselt identsed. Nende visuaalne erinevus võib sõltuda mitmetest asjaoludest, nt allkirja andmisest istudes või seistes. Seega üksnes visuaalne erinevus allkirjades ei saa olla põhjus ekspertiisi määramiseks.
9.3.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et allkirja ehtsuse hindamine nõuab eriteadmisi. Kostja I esitas menetluses käekirja ekspertiisi taotluse, kuid kohus jättis selle põhjendatult rahuldamata. Ekspertiisi määramiseks ei olnud alust, kuna kostja I oli eelnevalt selgitanud, et MS ei mäleta, kas ta on andnud dokumentidele allkirjad. Mingeid muid põhistusi või tõendeid kostja I dokumendi võltsituse kohta ei esitanud. Samal põhjusel ei olnud vajalik MS tunnistajana ülekuulamine.
9(12)
9.4.Isegi, kui maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis rahuldamata kostja I taotlused rahuldamata, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Vastavad taotlused saanuks kostja I esitada ringkonnakohtus (TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 25.11.2020, 2-18-10961/41, p 12).
10.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldused on vastuolulised ja rajatud kaudsetele tõenditele.
10.1.Maakohus hindas hageja väidete tõendatust mitte üksnes kostja I poolt võltsituks peetud dokumentide, vaid kogumis kõigi tõendite alusel. Kuna maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja I eelpool käsitletud taotlused, ei ole võimalik maakohtule ette heita seda, et ta vaidlustatud lepingudokumente kui tõendeid hindas ja nende alusel hagi asjaolude tõendatuse kohta järeldused tegi.
10.2.Seadus ei tee otsest vahet otsestel ega kaudsetel tõenditel. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg-s 1 sätestatule, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-181-15, p 51). Nimetatud nõuetele hageja tõendid vastavad.
10.3.Maakohus leidis põhjendatult, et asjas esitatud tõendid tõendavad hageja väiteid laenu andmise ja tagasimaksmise, samuti muude laenulepingu tingimuste kohta. Kostja I ei esitanud vastuväiteid ega tõendanud, et tehingud sõlmiti teistsugustel tingimustel. Kostja väited, et ülekanded võiksid sama hästi viidata suulisele või tähtajatule laenule, on hüpoteetilised ja neid ei ole võimalik kontrollida. Seetõttu ei pidanud maakohus kontrollima, kas tegemist võib olla tähtajatu laenulepinguga või alusetu rikastumise olukorraga. Samuti puudus vajadus vastata kostja I aegumise vastuväitele.
11.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et laenuleping on tühine vastuolu tõttu HLÜS § 28 imperatiivsete normidega.
11.1.Kostja I tugines 23.10.2019 laenulepingu nr 1919.Rent ja selle lisade tühisusele 03.04.2025 menetlusdokumendi p-s 4 (dtl 648). Kostja viitas asjaolule, et HLÜS kohaselt on keelatud anda laenu mh oma liikmest juhatuse liikmele, hüpoteegiga tagamata laene võib anda välja tähtajaga kuni 5 aastat ja ühele HLÜ liikmele antud laenude kogusumma ei tohi ületada selle liikme tasutud osamaksu rohkem kui 20-kordselt ega 20% HLÜ omakapitalist. Nimetatud keelud ja piirangud sisalduvad HLÜS § 28 lg-tes 7–9. HLÜS ei sisalda sätet, mille kohaselt oleks sellist keeldu või piiranguid rikkuvad tehingud tühised. Seega tuleb hinnata, kas nende normide eesmärgiks on tuua kaasa tehingute tühisus.
11.2.Maakohus on viidanud otsuse p-s 20 hageja 21.04.2025 menetlusdokumendi p-s 3.2 toodud seisukohtadele ja nõustunud nendega. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks maakohus otsuses selle arusaadavuse tagamiseks kajastama hageja seisukohti. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
11.2.1.Hageja märgib esmalt õigesti, et kostja I ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada, kas rikuti HLÜS § 28 lg 7–9 sätestatud keelde, kuna:
10(12)
- tähtajalise hoiuse lepingu üldtingimuste p 1.5 kohaselt (dtl 46) andis iga tähtajalise hoiuse avanud EAHLÜ liige (moodustasid valdava enamuse EAHLÜ liikmetest) nõusoleku selleks, et EAHLÜ annab enda liikmetelt saadud rahaliste vahendite arvel laene äriühingutele, mille omanikud ja juhatuse liikmed on EAHLÜ juhatuse liikmed; - laenuleping nr 1919.Rent laenu tähtaeg oli oluliselt lühem kui 5 aastat; - ei ole teada, kas MSle antud laenu summa ületas rohkem kui 20 kordselt tema tasutud osamaksu või et see ületas 20 % EAHLÜ omakapitalist.
11.2.2.Ka vastavate asjaolude esinemise korral ei ole laenuleping nr 1919.Rent ja selle lisad tühised. HLÜS § 28 lg 7 eesmärk on vähendada HLÜ riske laenude andmisel ühistu juhtorganite liikmetele ja lg-te 8–9 eesmärk on tagada ühistu vara ja likviidsuse säilimine ja riskide hajutamine kõikide laenude andmisel. Laenukeelu eesmärgiks HLÜ juhtorgani liikmele võib ringkonnakohtu hinnangul olla ka huvide konflikti ja juhtorganitele liigsete soodustuste andmise vältimine, kuid selle eesmärgiks ei ole kaasa tuua tehingute tühisus keelu või piirangute rikkumisel. Hageja märgib õigesti, et vastasel korral (kui jaatada tehingute tühisust) tooks see kaasa tagajärje, et ühistu riskid suureneksid ja tema vara väheneks (nt intressinõude kaotamise tõttu). Nimetatu ei oleks aga ei ühistu liikmete ega ka võlausaldajate huvides.
12.Kokkuvõttes jääb kostja I apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses sellega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda (TsMS § 171 lg 1).
13.Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1).
13.1.Hageja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 8h 11min tunnihinnaga 186 eurot (käibemaksuga), kokku 1522,10 euro ulatuses. Hageja on kinnitanud, et EAHL (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane.
13.2.Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 6h 51min, ettevalmistus istungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine 1h 20min.
13.3.Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
13.4.Kostja I vaidles vastu menetluskulude toimingutele ja kirjetele, mis ei ole vastavuses kohtutoimikus nähtuvaga ja palus kohtul kontrollida vastaspoole esindaja tunnitasu määra. Konkreetseid vastuväiteid üksikute toimingute lõikes kostja I hageja menetluskulude taotlusele ei esitanud.
13.5.Arvestades hageja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vajadust valmistuda kohtuistungiks ja koostada menetluskulude nimekiri, on hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja hageja õiguste kaitseks vajalikud. Neile kulunud aeg 8h 11min mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 186 eurot (sisaldab käibemaksu) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Seega määrab ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsioonimenetluses 1522,10 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõistab selle kostjalt välja EAHLÜ kasuks (TsMS § 175 lg 1 ja PanrksS § 54 1 lg 1 alusel).
13.6.Hageja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
11(12)
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.