Aktiva Finance Group OÜ hagi A. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2113,22 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
esindajad
10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja A. K. (e-post [email protected]) Kostja: A. L. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX, tegelik viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. L. ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 1803,24 eurot, millest põhivõlgnevus 1474,88 eurot, intress 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja kuni 03.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 202,04 eurot.
Mõista A. L. ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt 1474,88 eurot alates 04.04.2023 kuni põhinõude tasumiseni 20% aastas.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 15 eurot.
5.Menetluskulud jätta 99,2% ulatuses A. L. i kanda ning 0,8% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 670 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 300 eurot.
7.Mõista A. L. ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskulud 99,2% ulatuses, s.o summas 664,64 eurot.
Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX viitenumbriga XXX. A. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 664,64 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
10.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.OÜ Aktiva Finants (prg nimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas XXX Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L. (kostja) vastu 1777,97 euro võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 02.03.2023 määrusega anti nõue A. L. vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2(5)
2.Hageja esitas 03.04.2023 hagiavalduse ning täpsustas 31.05.2023 hagi aluseks olevaid asjaolusid ning haginõuet. Hageja nõue tuleneb Inbank AS ja kostja vahel XXX sõlmitud laenulepingust nr XXX. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Inbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles XXX loovutas Inbank AS kostja vastu nõude Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1474,88 eurot, intressi 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, kuni 03.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 202,04 eurot ning viivise 20% aastas alates 04.04.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Lepingus leppisid pooled kokku viivises 20% aastas.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.06.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagimaterjalid kostjale kostja viibimiskohta Tartu Vanglasse. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16.06.2023, seega oli hagile vastamise tähtpäev 06.07.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning märgib menetluskuludega seonduva.
7.Hageja palub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 ja lepingu p-i 7.11 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt kujuneb sissenõudekulu järgmiselt: 29.07.2022 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 09.08.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 16.09.2022 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muude makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 3 esimese lause järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Hagiavalduse kohaselt ütles esialgne võlausaldaja, s.o Inbank AS kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 27.07.2022. Kuivõrd 29.07.2022 kiri oli kostjale saadetud ülejärgmisel päeval pärast lepingu lõppemist (s.t mitte seitsme päeva möödumisel VÕS § 1132 lg 3 I lause kohaselt), siis pole eeldused tasu nõudmiseks 29.07.2022 kirja eest täidetud. Seega loeb kohus, et hageja saatis kostjale esimese nõuetekohase võla meeldetuletuse 09.08.2022 maksumusega 25 eurot ning teise kirja 16.09.2022 maksumusega 5 eurot.
3(5)
Hageja on hagiavalduses märkinud, et muud makseviivitusega tekkinud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõuete avaldamisega tehtud kulud. Hageja on hagiavalduses sisustanud muude kulude tekke 15 eurot väljavõttega hageja tööprogrammist, millest nähtub, et eelkõige tekkis kulu e-mailide saatmistel, kontaktiotsingul, SMS-de saatmistel ning rahvastikuregistri päringu tegemisel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud makseviivitusega tekkinud muud kulud hageja märgitud summas. Kohtule nähtub, et hagiavalduses toodud muude kulude väljavõte hõlmab suures osas mitmeid e-kirju kostjale, mh juba hageja sissenõudekuludes kajastuv 29.07.2022 kiri. Kuivõrd tarbijale ei ole rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine lubatud ning esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, et hüvitada vähemalt osaliselt võlausaldaja üldkulusid (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, § 1132 kommentaarid, p 7.3.1), ei pea kohus põhjendatuks muude kulude teket seoses korduvate (e-)kirjade saatmistega (nt 03.10.2022 ja järgnev 04.10.2022 ning 10.10.2022, 12.10.2022 ning kiri 12.10.2022). Kohtu hinnangul on põhjendatud muude kulude teke eelkõige seoses kostjale helistamisega, SMS-de saatmisega ning päringu tegemisega, seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks muude makseviivitusega tekkinud kulu summas 5 eurot. Eeltoodut arvestades ei ole lepingu lõppemise järgne sissenõudmiskulu põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 15 euro ulatuses.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1818,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1474,88 eurot, intress 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 202,44 eurot. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja aga 1803,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1474,88 eurot, intress 91,32 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 202,44 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 99,2% ((1803,24x100) / 1818,24).
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 99,2% ulatuses kostja kanda ning 0,8% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 676 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulu 1046 eurot.
11.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 350 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 pst 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 484 2). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
4(5)
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus leiab, et esindajatasu 676 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 376 eurot rahuldamata.
14.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 670 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb 99,2% ehk 664,64 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 5,36 eurot jääb kostjalt välja mõistmata. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
16.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 pst 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.