IFTF OÜ hagi X vastu õigusabilepingu alusel tasu, viivise ja kahjuhüvitise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5417,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja IFTF OÜ (registrikood 14536365), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata IFTF OÜ hagi X vastu kahjuhüvitise 540 euro nõudes.
3.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-10404 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IFTF OÜ (hageja) esitas 17.07.2020 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus 1) tuvastada, et kostjal oli kohustus tasuda täitemenetluse käigus üle kantud 615,29 eurot; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 3102,25 eurot; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt ajavahemiku 11.12.2016 kuni 17.07.2020 eest arvestatud viivis 2071,27 eurot; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 18.07.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni; 5) välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 540 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Vana-Võidu Õigusabikoondis (kustutatud, endise nimega OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA) (käsundisaaja) ja kostja 10.08.2015 kliendilepingu, mille järgi käsundisaaja pidi osutama õigusabiteenust ja kostja maksma tasu. Kostja nõutud tasu ei maksnud ja käsundisaaja esitas 30.11.2016 koondarve nr 2611041 summas 3717,54 eurot, mille täiendav tasumise tähtpäev oli 10.12.2016. Käsundisaaja esitas 13.12.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-16-129236, mille alusel Pärnu Maakohus mõistis 15.01.2017 maksekäsuga kostjalt võla välja. Kostja esitas maksekäsu peale määruskaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.05.2017 määrusega maksekäsu ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 31.05.2017 käsundisaaja hagi kostja vastu menetlusse võtmata, sest selgus, et kostja elukoht on Soomes. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse maakohtu määruse peale rahuldamata. Maksekäsu sundtäitmisel laekus käsundisaajale 615,29 eurot, mille käsundisaaja luges põhivõla katteks, mistõttu on põhivõla jääk 3102,25 eurot.
3.Käsundisaaja teavitas kostjat 10.12.2019 nõude loovutamisest hagejale. Hageja esitas 13.12.2019 Soomes Euroopa maksekäsu avalduse kostja vastu, mille menetlus lõpetati, sest kostjal puudus Soomes elukoht ja menetlust ei olnud tema suhtes võimalik läbi viia. Selle menetluse tõttu tekkis hagejal kahju 540 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada.
4.Hageja esitas 18.02.2020 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetluse kohus lõpetas 17.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-106798.
5.Hageja arvestab viivist alates 11.12.2016, võttes arvesse sundtäitmisel saadud osasummasid. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Tsiviilasjas nr 2-15-2870 menetleti Tallinn, Roo tn 10 korteriühistu ja Roo 10 kaasomanike hagi Roo 10–8 omaniku, kostja vastu. Kostjat esindas selles asjas Robert Sarv. OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA edastas 30.11.2016 kostjale arve nr 2611041 tasumiseks summas 3717,54 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10.12.2016. Kostja ei tasunud arvet, sest kostja hinnangul oli talle tsiviilasjas nr 2-15-2870 ostutatud ebakvaliteetset õigusteenust.
2-20-10404
8.Kostja vastuväidete kohaselt algas hageja rahaliste nõuete aegumistähtaeg 01.01.2017 ja need aegusid 01.01.2020. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja palus see vaheotsusega lahendada.
9.Kostja elukoht oli ajavahemikus 05.06.2014 kuni 2020. aastani Soome Vabariigis. Soome Vabariigi kohtus lõpetati hagimenetlus seetõttu, et kohtule ei selgitatud, millisel õiguslikul aluselt saab Soome Vabariigi kohtus kostja vastu esitatud nõuet lahendada, kui kostjal puudub sissekirjutus Soome Vabariigis. Menetluse edasine käik
10.Harju Maakohus tegi 01.06.2021 vaheotsuse kostja taotluse kohta aegumise kohaldamiseks ja jättis aegumise kohaldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.10.2021 otsusega Harju Maakohtu 01.06.2021 otsuse 11.12.2016 ja 12.12.2016 eest nõutava viivise 3,72 euro osas, milles ringkonnakohus jättis hageja nõude lõppotsusena rahuldamata. Harju Maakohtu 01.06.2021 otsus osas, milles seda ei tühistatud ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus on jõustunud 04.04.2022. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 03.11.2022 otsusega hagi osaliselt. Harju Maakohus tuvastas, et kostjal oli kohustus tasuda käsundisaajale 615,29 eurot, mis on käsundisaajale üle kantud täitemenetluse käigus. Harju Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5169,80 eurot ja viivise põhinõude 3102,25 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 18.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1034,70 eurot. Harju Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 540 euro nõudes. Menetluskulud jäid 90,88% ulatuses kostja kanda ja 9,12% ulatuses hageja kanda.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt määras kohus kostjale lisaks aegumise vastuväitele kõigi kostja vastuväidete esitamiseks tähtaja kuni 18.01.2021. Kostja ei põhjendanud oma vastuväiteid hagile muude asjaoludega kui et hageja nõue on aegunud ja kostjale osutati tsiviilasjas nr 2-15-2870 ebakvaliteetset õigusteenust. Kostja aegumise vastuväide on jõustunud kohtuotsusega lahendatud.
13.Kostja on 12.09.2022 menetlusdokumendis esitanud uued vastuväited (kostja ja käsundisaaja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut; käsundisaaja ei ole 30.11.2016 arvel märgitud teenust osutanud või on osutatud teenuse eest väljastatud muu arve, mis on osaliselt tasutud; hageja ei ole arve esitamist kostjale tõendanud; kostja ei ole saanud kätte nõude loovutamise teadet; kostja ei ole oma elukoha osas andnud valeütlusi) hilinenult. Kohus selgitas kostjale 08.01.2021 kostja vastust hagile käiguta jättes, et hagi aegumise kohaldamata jätmisel saab hageja nõude põhjendatuse hindamisel arvestada vaid kohtu määratud ajaks 18.01.2021 esitatud kostja vastuväidetega. Hiljem asja kirjalikus menetluses lahendamiseks avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja määramine ei muutnud kohtu varem antud korraldust ega andnud kostjale võimalust kostja vastuse põhjendamiseks uute asjaoludega. Kostjal puudus mõjuv põhjus 12.09.2022 menetlusdokumendis esmakordselt esitatud vastuväidete esitamiseks ning see põhjustab menetluse viibimise.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Harju Maakohtu 01.06.2021
2-20-10404 vaheotsuse põhjendavas osas tuvastas kohus järgmist: piisavalt selge on kokkuleppe saavutamine käsundisaaja ja kostja vahel ning leping tuleb lugeda sõlmituks 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel; 30.11.2016 arvel nr 2611041 märgitud tasud on maksmata ning tasunõue muutus sissenõutavaks 10.12.2016. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusega ei tühistatud ega muudetud eeltoodud maakohtu tuvastatud asjaolusid. Pooled on seotud juba jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludega ning kohus ei saa asja sisulisel lahendamisel tuvastada asjaolusid erinevalt Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega tuvastatust. Kostja ei saa esitada hagile vastuväiteid, mille kohaselt ei ole käsundisaaja ja kostja sõlminud 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel kliendilepingut. Samuti ei saa kostja esitada vastuväiteid sellele, et 30.11.2016 arvel nr 2611041 märgitud mahus õigusteenust pole osutatud, tasu on maksmata ning tasunõue muutus sissenõutavaks 10.12.2016.
15.Maakohus tuvastas, et kliendilepingu p 3.1 järgi tasub klient büroole tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, mis lepingu sõlmimise ajal on 120 eurot. Hinnale lisandub käibemaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks hüvitab klient vajalikud kulud (nt rahvusvahelised kõned, kullerteenus, riigilõivud, kautsjonid, tõlketeenus, paljundamisteenus, sõidukulu, kui tööülesannet täidetakse väljapool Tallinna), mida büroo on otseselt seoses tööülesannete täitmisega kandnud. Kliendilepingu p 3.4 järgi esitab büroo kliendile arve(d) koos spetsifikatsiooniga reeglina üks kord kuus, v.a teistsuguse kokkuleppe korral. Arvel kajastatakse tasu tööülesannete täitmise eest ja sellega seotud kulusid, kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Koos arvega esitab büroo kliendile aruande, milles on välja toodud tehtud tööde ajaline kestvus ja selgitus tööde iseloomu kohta. Klient kohustub arve tasuma seitsme kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest büroo poolt. Klient peab sama tähtaja jooksul teatama büroole oma märkustest arve või arvel kajastatud töö suhtes. Märkustest mitteteatamise korral loetakse arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks. Bürool on õigus küsida enne tööülesannete täitmisele asumist ettemaksu. Seega on lepingupooled leppinud kokku tasu maksmises teenuste osutamise eest.
16.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja kirjeldanud, kas ja millises teenuse kvaliteedis lepingupooled kokku leppisid. Samuti ei ole kostja kirjeldanud, milles seisnes kokkulepitud kvaliteedile või vähemalt keskmisele kvaliteedile mittevastava õigusteenuse osutamine. Kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt esitas kostja vastavalt kliendilepingu p-s 3.4 sätestatule käsundisaajale märkused 30.11.2016 arvel märgitud töö kohta. Seega tuleb arve kliendilepingu p 3.4 kohaselt lugeda kostja poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning kostja kohustus tasuma käsundisaajale õigusteenuse eest tasu 30.11.2016 arvel märgitud ulatuses, milleks oli 3717,54 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et täitemenetluses täiteasjas nr 022/2017/602 on kostjalt kohustuse täitmiseks sisse nõutud 615,29 eurot. Seega on tasu maksmata 3102,25 euro ulatuses.
17.Kuna kostjal oli käsundisaaja ja kostja vahelise lepingu alusel sissenõutavaks muutunud 3717,54 euro tasumise kohustus, siis on põhjendatud tuvastada, et kostjal oli kohustus tasuda käsundisaajale 615,29 eurot, mis on käsundisaajale üle kantud täitemenetluse käigus.
18.10.12.2019 nõude loovutamise teatisest nähtub kliendilepingust tulenevate nõuete loovutamine. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja käsundisaaja vahel oli sõlmitud muid kliendilepinguid. Seega tõendab nõude loovutamise teade 10.08.2015 kliendilepingust tulenevate nõuete loovutamist. Kostja on teate kätte saanud hiljemalt 24.10.2020, millal kostja lepingulisele esindajale toimetati kätte hagiavaldus koos lisadega ja kostjal puudub õigus keelduda nõude täitmisest uuele võlausaldajale.
2-20-10404
19.Kliendilepingu p 4.1 sisaldab järgmist kokkulepet: kliendi poolt lepingu p-s 3.4 nimetatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on bürool õigus peatada tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva kohta ja pidada kinni kliendi ülesandel koostatud dokumendid kuni kliendi poolt arve täies ulatuses tasumiseni. Kuna kohus tuvastas käsundisaaja ja kostja vahel kliendilepingu sõlmimise 10.08.2015 kliendilepingu tingimustel, siis on poolte vahel sõlmitud viivisekokkulepe, mille kohaselt on viivisemäär 0,05% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivise 2071,27 euro tasumist. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusega on hagiavalduses märgitud 11.12.2016 ja 12.12.2016 eest tasumisele kuuluva viivise 3,72 eurot nõue rahuldamata jäetud. Seetõttu on hageja viivisenõue alates 13.12.2016 kuni 17.07.2020 arvestatuna 2067,55 eurot, mis põhineb kokkulepitud viivise määral, tasu maksmisega viivitatud päevade arvul ning põhinõude suurusel.
20.Maakohtu seisukohtade kohaselt on hagejal õigus alates 18.07.2020 kuni põhinõude tasumiseni nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, mis on lepinguga kokkulepitud ulatusest väiksemas viivisemääras. Hageja ei ole põhjendanud, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu tuleb edasiulatuva viivise nõue rahuldada osaliselt, s.o mitte suuremas ulatuses kui 1034,70 eurot (põhinõude ulatuses viivis 3102,25 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 2067,55 eurot = 1034,70 eurot).
21.Hageja esitatud tõenditest ei nähtu teave, mille kohaselt puudus kostjal tsiviilasja nr 2-16129236 menetluse ajal elukoht Soomes. Isegi, kui kostjal puudus elukoht Soomes, siis ei saa hagis märgitud asjaoludel hagejal olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud käsundisaaja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevat kohustust ega selle rikkumist kostja poolt. Kostja kohustus avaldada oma tõesed andmed elukoha kohta võib tuleneda menetlusseadusest. Hageja avaldatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud hageja tsiviilasjas nr 2-16-129236 menetlusosaliseks. Seega ei saanud kostja tsiviilasjas nr 2-16-129236 menetlusõiguste teostamisega hagejale kahju tekitada. Käsundisaaja ei ole nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutanud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevaid nõudeid Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule.
23.Kostja esitas oma vastuväited hageja nõudele tähtaegselt. 18.01.2021 esitas kostja vastuväited, mis tal olid selle aja seisuga, võttes arvesse, et kostja hinnangul oli hageja nõue aegunud. Kohus ei olnud oma 07.01.2021 e-kirjas 18.01.2021 tähtaega määrates märkinud, et 18.01.2021 seisuga lõpetatakse eelmenetlus. Juhul, kui kohtu hinnangul ei täitnud kostja kohtu 07.01.2021 nõuet korrektselt, oleks kohus pidanud täitma oma selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanud juhtima tähelepanu asjaolule, et kostja vastuväide on üldine ning põhjendamata.
24.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusele, mille kohaselt tuli jätkata menetlust hageja nõuete osas, mis ei olnud aegunud, edastas maakohus menetlusosalistele 11.08.2022 e-kirja, milles märkis, et pooltel on võimalik esitada avaldusi ja tõendeid kuni 05.09.2022 ning pärast seda tähtaega pooltel ei ole võimalik uusi tõendeid esitata. Samuti andis kohus menetlusosalistele tähtaja vastaspoole 05.09.2022 menetlusdokumendi osas seisukoha esitamiseks kuni 16.09.2022. Vastavalt kostja 30.08.2022 taotlusele määras kohus 30.08.2022 uued tähtajad, mille kohaselt pidid pooled esitama kõik avaldused ja tõendid hiljemalt 12.09.2022 hoiatusega, et peale tähtaega uusi tõendeid esitada ei saa. Vastaspoole dokumendi
2-20-10404 osas määras kohus tähtaja seisukoha esitamiseks kuni 23.09.2022. 11.08.2022 ega ka 30.08.2022 e-kirjas ei avaldanud kohus, et kostja avaldused ja tõendid võivad olla seotud üksnes 18.01.2021 menetlusdokumendis esitatud väidetega.
25.Kohus on jätnud põhjendamatult kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväited arvestamata. Kuivõrd kohus ei ole arvestanud kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid, on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele hageja hagi nõude rahuldamise osas. Hageja ei pidanud kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid hilinenuks ning esitas nende osas omapoolsed seisukohad 15.09.2022. Seega ei venitanud kostja 12.09.2022 esitatud väited kuidagi tsiviilasja menetlust.
26.Kostja avaldas 12.09.2022 menetlusdokumendis, et puudub kirjalik leping, mille alusel kostja vastu rahaline nõue esitada. Tegemist on asjaoluga, mida kohus oleks pidanud hageja nõude hindamisel arvestama sõltumata sellest, kas kostja oli selles osas vastuväite esitanud ning sõltumata sellest, et maakohus oli 01.06.2021 otsusega tuvastanud, et kostja ja käsundisaaja vahel oli kliendileping sõlmitud. Maakohus oleks pidanud tuvastama, millistel tingimustel ja alustel on hagejal kostja vastu nõue, sh millisel viisil ja kuidas on kostja ja käsundisaaja sõlminud kliendilepingu. Maakohus on jätnud tuvastama, kas kostja ja käsundisaaja vahel oli kirjalik või suuline leping ning millal see sõlmiti.
27.Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostja vaidlustas hageja nõude täies ulatuses ja esitas 12.09.2022 täpse käsitluse ja tõendid, et hageja nõuab kostja käest raha õigusabi teenuse eest, mis on juba tasutud.
28.Kuna käsundisaaja ja kostja vahel puudus kirjalik kliendileping ja maakohus ei tuvastanud, millistel tingimustel ja millisel viisil kliendileping üldse sõlmiti, siis ei ole selge, millise kliendilepingu alusel on nõuded hagejale loovutatud ning kuidas on nõude loovutamise teade kostjale edastatud.
29.Kuivõrd kostja ja käsundisaaja vahel ei ole allkirjastatud kliendilepingut, millega kostja oleks nõustunud viivise määraga 0,05%, siis on maakohus ebaõigesti rahuldanud hageja viivisenõude 0,05% ulatuses.
30.Kostja ja käsundisaaja ei ole sõlminud tasu maksmise kokkulepet. Hagile lisatud kirjavahetusest maksegraafiku osas ei nähtu, et kostja ja käsundisaaja oleks sõlminud kokkuleppe, sh ei nähtu, millisest arve tasumisest räägitakse. Kuna koondarve kuupäevaks on 30.11.2016, siis kostja 21.01.2016 e-kirjast ei selgu, millise arve osas see on esitatud. Maakohus on eeltoodu otsuse tegemisel jätnud arvestamata, mistõttu ei ole tuvastatud, millal hageja nõue muutus sissenõutavaks. Kuna hageja ja käsundisaaja ei olnud kokku leppinud arvete tasumise tähtajas, siis puudus ka tähtpäev arve tasumiseks ja hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole arve tasumisega viivitanud. Vastustaja seisukoht
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-20-10404
33.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 540 euro tasumise nõudes rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
34.Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
35.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Kostja etteheide maakohtule, et maakohus on jätnud ebaõigesti arvestamata kõik kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväited hagile, on põhjendamatu. Maakohus andis kostjale korduvalt võimaluse tuua esile kõik oma vastuväited hagile, esitada asjaolud ja tõendid. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Maakohus selgitas 08.01.2021 kostjale, et kostja 07.01.2021 esitatud vastuväidetest hagile, mille kohaselt ta vastab hagile pärast seda, kui kohus on võtnud seisukoha vaheotsuse tegemise küsimises, ei tulene kostja õigust jätta hagile sisulised vastuväited esitamata, kui kostjal need on. Maakohus kohustas kostjat esitama kohtu määratud tähtaja jooksul 18.01.2021 kõik oma sisulised vastuväited hagile. Lisaks selgitas kohus, et kui kostja kohtu määratud tähtajaks tõendeid ei esita, siis on tal kohustus teatada, mis tõendeid ta oma vastuväidete tõendamiseks kasutada soovib. Maakohus selgitas, et kui kohus jätab aegumise vaheotsusega kohaldamata, siis arvestab kohus hageja nõude põhjendatuse hindamisel vaid nende kostja vastuväidetega, mis esitatakse kohtu määratud tähtajaks hagi vastuses. Lisaks märkis maakohus, et kõik sisulised vastuväited, mis esitatakse pärast kohtu määratud hagile vastamise tähtaega, menetleb kohus TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel. Kostja esitas oma vastuväited hagile kohtu määratud tähtajaks 18.01.2021. Kostja ei pidanud vajalikuks esitada tõendeid ega viidata tõenditele, millega ta oma vastuväiteid oleks soovinud tõendada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal poleks olnud selge, et tema peab esile tooma ja tõendama kõiki oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Asjaolu, et kui kostja jätab kohtu selgitustest hoolimata oma vastuväidete aluseks olevad asjaolud õigel ajal esile toomata ja tõendamata, on tema risk, et hagi lahendatakse tema kahjuks.
37.Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus maakohus 11.08.2022, pärast Harju Maakohtu 01.06.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsuste jõustumist, andis pooltele võimaluse esitada avaldusi ja tõendeid kuni 16.09.2022, ei tulenenud pooltele, sh kostjale uute vastuväidete ja tõendite esitamist asjaolude suhtes, mille kohta oli maakohus jõustunud vaheotsuses juba seisukoha kujundanud. Kohus ei tohi edasises menetluses ise oma
2-20-10404 vaheotsusest kõrvale kalduda (TsMS II komm/Vebri, Kõve (2017), § 449, p 3.2.4). Maakohus selgitas pooltele täiendava tähtaja määramisel, et Harju Maakohtu 01.06.2021 vaheotsusega tuvastatud asjaolud on pooltele siduvad. Kuna maakohus oli 01.06.2021 vaheotsusega, mis on jõustunud, tuvastanud kokkuleppe saavutamise käsundisaaja ja kostja vahel 10.08.2015 kliendilepingus lepingudokumendis märgitud tingimustel, 30.11.2016 arvel nr 2611041 märgitud tasu sissenõutavaks muutumise, siis on need tuvastatud asjaolud menetlusosalistele siduvad ning maakohus ei oleks saanud neid mitte kuidagi kostja hilisematest vastuväidetest tulenevalt ümber hinnata. Vaheotsuse tegemise ajaks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses ei olnud ka vaidlust selle üle, et käsundisaaja ja kostja oleksid sõlminud õigusteenuse osutamiseks lepingu 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel, et 30.11.2016 arvel nr 2611041 märgitud tasud on maksmata, sest sellekohaseid vastuväiteid kostja kohtu määratud tähtajaks esitanud ei olnud. Seetõttu on maakohus õigesti märkinud, et kostja vastuväited juba tuvastatud asjaolude suhtes olid esitatud hilinenult, kuna maakohus ei oleks saanud neid arvesse võtta (TsMS § 457 lg 1). Sama asja korduva menetlemise keelust tulenevalt ei tohi kohus anda teistsugust hinnangut asjaoludele, mis olid jõustunud kohtulahendi tegemise aluseks, ega arvestada uusi asjaolusid, mida kohtulahendi tegemise ajal faktilise olukorra selgitamiseks arvesse ei võetud. Ei ole võimalik, et samas asjas, kus lähtutakse sama vaidluse eseme piiridest, tuvastatakse samad asjaolud erinevalt, kui seda on tehtud jõustunud kohtulahendiga. Kuna menetluslikult moodustab vaheotsus ja sellele järgneva lõppotsuse läbivaatamine ühtse terviku, siis sama tsiviilasja menetlemisel vaheotsuse tegemisel tuvastatud asjaolud on menetlusosalistele siduvad kogu menetluse raames (TsMS II komm/Järvekülg, Kõve (2017), § 457, p 3.2.5).
38.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1).
39.Kostja etteheited selle kohta, et kohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. Kuivõrd maakohus tuvastas, et jõustunud Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega tuvastati, et käsundisaaja ja kostja olid kokku leppinud õigusteenuse osutamise lepingus 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel, mis sisaldas mh tasu maksmise kokkulepet, siis ei pidanud maakohus hilisemas otsuses hakkama hindama, millal, kas ja mil viisil ning mis tingimustel pooled õigusteenuse osutamise lepingu sõlmisid. Seetõttu pole põhjendatud ka kostja väide, et käsundisaaja ei saanud loovutada hagejale 10.08.2015 kliendilepingust tulenevat nõuet kostja vastu, sest pole selge, kas see leping käsundisaaja ja kostja vahel on üldse sõlmitud. Maakohus märkis õigesti, et kui jõustunud Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega oli juba tuvastatud, et 30.11.2016 arvel nr 2611041 märgitud tasud on maksmata ja tasunõue muutus sissenõutavaks 10.12.2016, siis olid need tuvastatud asjaolud pooltele siduvad, mistõttu polnud maakohtul ka põhjust arvestada kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud hilinenud vastuväiteid, et kostja oli hageja nõude osaliselt teise arve alusel juba tasunud. Kuivõrd 30.11.2016 arve nr 2611041 sissenõutavus oli tuvastatud Harju Maakohtu 01.06.2021 vaheotsusega, siis kostja vastuväidetest hoolimata, et tema sellega ei nõustu, on jõustunud otsusega tuvastatud asjaolu käesoleval juhul pooltele siduv. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kui kostja polnud välja toonud ja tõendanud, et ta on esitanud käsundisaajale märkused 30.11.2016 arvele vastavalt kliendilepingu p 3.4 sätestatule, siis tuleb arve kliendilepingu p 3.4 kohaselt lugeda kostja poolt täies ulatuses aktsepteerituks. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus tuvastas ebaõigesti hageja õiguse nõuda kostjalt viivist 0,05%
2-20-10404 päevas. Harju Maakohtu 01.06.2021 jõustunud otsusega on tuvastatud, et käsundisaaja ja kostja olid sõlminud õigusteenuse osutamise lepingu 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel. Kuna 10.08.2015 kliendilepingu sisaldas muuhulgas kokkulepet viivise määras 0,05%, siis ei ole maakohus eksinud poolte kokkuleppe kindlakstegemisel viivise määra osas, sest see oli tuvastatud jõustunud Harju Maakohtu 01.06.2021 otsuse alusel. Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
41.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
42.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
43.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.