Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

põhivõla 2077,12 eurot (1996,33 + 80,79), intressid 504,01 eurot (499,90 + 4,11), sissenõudekulud 50 eurot, haldustasu summas 4 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 673,97 eurot (665,60 + 8,37). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

nr 8963439312, krediidilimiidiga 2000,00 eurot (dtl 58-59). Kostja on perioodil 19.06.2020 – 16.01.2022 saanud kokku krediiti summas 2448,00 eurot. Tagasimakseid teostas kostja kokku 1693,31 eurot (dtl 39). Krediidiandja saatis kostjale 19.07.2022 hagihoiatuse, millega anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 109-112). Kostja antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning krediidiandja ütles lepingu üles 15.08.2022 (dtl 124). Krediidiandja loovutus nõude hagejale 30.11.2022 (dtl 125).

maksumusega 167,30 eurot (dtl 129-131). Kostja poolt on lepingu kehtivuse ajal tehtud maksegraafiku alusel tagasimakseid kokku summas 117,42 eurot (dtl 41). Hageja saatis 01.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 2(4)

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 15.08.2022.a (dtl 142-143). ESTO AS loovutas nõude hagejale 30.11.2022 (dtl 144-146).

on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

riiklikest registritest tehtud päringutele. Samuti lähtuti kostja arvelduskonto väljavõttest. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (xxx eurot), AS-lt Pensionikeskus (xxx,xx eurot) ja arvelduskonto väljavõttelt (xxx eurot) saadud info. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema finantskohustuste (xx eurot) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (xxx,xx eurot). Kostja maksevõimeks hinnati xxx,xx eurot.

krediidivõime hindamise tulemustega. Esiteks on krediidiandja märkinud kostja sissetulekuteks lisaks palgale ka maksed eraisikutelt, sularaha sissemaksed, krediidilimiidi väljamaksed ning ka hasartmängudest saadud raha (dtl 64). Krediidiandja on saanud kostja keskmiseks sissetulekuks 747 eurot kuus, kuigi palka arvestades on perioodil 01.01.2021 – 16.05.2021 kostja keskmiseks sissetuleku suuruseks vaid 671,66 eurot. Samas nähtub, et kostja on teinud endale juba krediidilimiidi väljamakse summas 700 eurot ning kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt 1079 eurot kuus, mis ületab kostja sissetulekuid tunduvalt. Seega saab arvelduskonto väljavõttest teha järelduse, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud ning kostja ei ole võimeline oma sissetuleku juures võtma endale lisakohustusi. Kostja väljaminekutes sisalduvad juba ka inkasso maksed, seega pidi krediidiandja saama aru kostja võimalikest makseraskustest.

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,9 % aastas ja järelmaksulepingu puhul 12,40% aastas (vt dtl 58 ja 129). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 2448 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1693,31 eurot (dtl 39). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 754,69 eurot (2448-1693,31).

tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid 15x17,78 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 117,42 eurot (dtl 41). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 49,88 eurot (167,30-117,42).

117,42). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 804,57 eurot (754,69 + 49,88), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid. 3(4)

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 16.08.2022 – 16.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 62,99 eurot (59,08 + 3,91). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 26% ulatuses kostja ja 74% ulatuses hageja kanda.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 26% = 109,20 eurot.

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (109,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.