Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
05. detsember 2025, Tallinna kohtumaja
Hagihind
2-23-17893 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. E. (varasema perekonnanimega K.) ja A. Š. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks Hagi hind 19 250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja S. E. (e-post: XXX) Kostja I: N. E. (K., isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX) Kostja II: A. Š. (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
20.10.2025, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja S. E., Kostjate esindaja I. P.
KOHUS OTSUSTAS:
1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N. E. (varasema perekonnanimega K.) ja A. Š. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmiseks.
2.Tühistada 20.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti kinnistusraamatu registriossa nr XXX A. Š.ile (isikukood XXX) kuuluvale korteriomandile (asukoht XXX) eelmärge ja märkus PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja PlusPlus Capital AS kanda.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas 19.12.2023 Harju Maakohtule hagi N. E.i (varasema perekonnanimega K.) ja A. Š. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks, tehingu alusel saadu üleandmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja I N. E.i suhtes algatatud täitemenetlus, kus hageja on sissenõudjaks. Täitmisel on Harju Maakohtu 26.07.2021 otsus kohtuasjas X-XX-XXX (põhinõue 4038,66 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 4 038,66 eurot + menetluskulu 700 eurot + viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni). Kohtulahend jõustus 02.09.2021.
2.Hageja esitas 02.08.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetluses kostja I on tasunud hagejale kokku 872,06 eurot perioodil 13.01.2022-21.03.2023 menetluskulu ja põhinõude katteks. Hoolimata täitemenetlusest on kostja I poolt rahalised kohustused kogusummas 7 940,26 eurot (põhinõude jääk 3 866,60 eurot + sissenõudmiskulu 35 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 4038,66 eurot + viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest) endiselt täitmata hoolimata asjaolust, et kohtuotsuste tegemisest on möödunud pikk aeg ja algatatud on täitemenetlus.
3.Kohtutäitur on 09.05.2023 edastanud sissenõudjale õiendi, mille kohaselt ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku registervara ega sissetulekute arvelt täitemenetluste raames käesoleval hetkel võimalik.
4.Hageja on kohtutäituri abil tuvastanud, et kostjale I kuulunud korteriomandi 1⁄2 suurune mõtteline osa, registriosa number XXX asukohaga XXX on võõrandatud notar P. P. tõestatud kinkelepinguga 08.04.2021 kostja I poolt kostjale II. Lepingus on määratud vara väärtuseks 38 500 eurot. Kuna tegemist on kinkelepinguga on vara võõrandatud vastusooritust saamata ehk tasuta ja kinkelepingu p 1.8.11 järgi oma lähikondsele ehk endisele elukaaslasele - kostjale II. Lisaks kinnitas kohtutäitur, et kostjatel on ühine laps. Kuna kostja I ei ole pikaajaliselt ja hoolimata kohtulahendist ja täitemenetlusest enda rahalisi kohustusi täitnud ja temal puudub muu vara, mille arvelt nõuet rahuldada on järgmiseks seaduses sätestatud sammuks võlanõude kinkelepingu kehtetuks tunnistamine ja vara omandiõiguse tagasivõitmine.
5.Hageja palub tunnistada kehtetuks N. E. ja A. Š. vahel 08.04.2021 sõlmitud korteriomandi mõttelise osa kinkeleping, millega N. E. kinkis A. Š.-ile 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega, kohustada kostjat I N. E. ja kostjat II A. Š. andma tahteavaldus/nõusolek kinnistusraamatu registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks, millega kustutada A. Š. omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda N. E. korteriomandi asukohaga XXX 1/2 suuruse mõttelise osa omanikuna ja A. Š. 1/2 suuruse mõttelise osa omanikuna, asendada kostja I N. E. ja kostja II A. Š. tahteavaldus/nõusolek kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega; mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja
2
menetluskulud ja mõista kostjatelt solidaarselt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostjate vastuväited ja põhjendused
6.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad ei nõustu hageja väitega selles, et kinkelepinguga on vara võõrandatud vastusooritust saamata ehk tasuta. Nimelt 08.04.2021 sõlmitud leping kajastab kostja I ja kostja II vahel kokkulepitud vastusooritust, kuivõrd kinkelepingu punktis 2.6. on kinkija (kostja I) ja kingisaaja (kostja II) kokku leppinud, et kingisaaja peab edaspidi täies ulatuses tasuma AS ́iga LHV Pank (sõlmitud laenulepingu järgset laenu ning kui AS LHV Pank nõuab nimetatud laenu tasumist kinkijalt, siis kohustub kingisaaja selle kinkijale hüvitama. Laenu tagastamise graafikust tulenevalt oli lepingu sõlmimise päeva (08.04.2021) seisuga laenujääk 65 580,23 eurot. Seega kostja II sai endale mitte vara, vaid varalised kohustused, mis ületavad vara maksumust. Kostja II konto väljavõte kinnitab seda, et kinkelepingu punktis 2.6. sisalduv ehk kostja I laenu tagastamise kohustus mitte ainult läks kostjale II üle, vaid oli/ ja on korralikult täidetud/täidetakse. On selgelt näha, et alates kinkelepingu sõlmimisest, kostja II päriselt jätkas sõlmitud laenulepingu järgset laenu tasumist. Kinkelepingu punkti 1.8.11. järgi kinkija kinnitab, et soovib kinkida lepingu eseme kingisaajale, kui oma endisele elukaaslasele, kuna ta ise korteris ei ela ning ei soovi tasuda korteriga seotud kulusid. Toodust tuleneb, et leppimine vastusoorituses kokku oli teadlik ja ettekavatsetud otsus, sest kostja I rahaline ja majanduslik seisund ei lubanud kostjat I kanda laenulepingu makseid ka edasi.
7.Lisaks on kinkelepingu punktis 2.4. sätestatud, et lepingu eseme suhtes kehtiv hüpoteek jääb käesolevas lepingus toodud tingimustel lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ja kingisaaja kandmist lepingu eseme ainuomanikuna kinnistusraamatusse ning kinkija ei pea nimetatud hüpoteeki kõrvaldama. Just nimetatud vastusooritus ehk kostja I laenumaksete tasumisest vabastamine on saanud kostja I raske majandusliku seisundi tulemuseks ja kinkelepingu sõlmimise põhjuseks.
8.Kinkelepingu p 2.5. järgi kinnistu väärtus on 38 500 eurot. Kostja II on saanud kinnistu ainuomanikuks, mille väärtus on 38 500 eurot. Kostjale II oli kingitud vaid kostja I 1⁄2 suuruse mõtteline osa, s.o kingitud oli 1⁄2 lepinguesemest 19 250 euro ulatuses. Laenu tagastamise graafiku kohaselt, pärast kinkelepingu sõlmimist oli laenujääk 65 580,23 eurot. Järelikult, kinkelepingu sõlmimisel saadud võlakohustused on palju suuremas ulatuses, võrreldes saadud korteriomandi mõttelise osa väärtusega. Just kostja I raske varaline olukord viis selleni, et tekkis vajadus lepingu sõlmimiseks. Pooled on vastusoorituse vormis leppinud kokku, et kostja II vabastab kostjat I laenulepingust tulenevate maksete tasumisest, millega parendas kostja I rahalist seisundit.
9.On ekslik väita, et tehingu teisele poolele (kostja II) oli teada, et võlgnik (kostja I) ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi. Lisaks sellele, et kinkeleping oli vastusooritusega, enne selle sõlmimist, kostjad vaatasid üle andmed kostjal I olemasolevatest võlgadest. Selleks, et jääda korteris lapsega elama, kostja II oli sunnitud ja maksis kostja I kõik olemasolevad võlad kinni, millest ta oli informeeritud. Sellega, kostja II tegi kõik endast võimalikku, et vältida olukorda, kus tekiks mingi ootamatu täitemenetlus või enne kinkelepingu sõlmimist võlausaldaja. Enne kinkelepingu sõlmimist vähemalt kostja II kindlasti ei teadnud asjaolust, et kostja I vastu on tulemas hagi ning sellega ka täitemenetlus.
10.Hagi kostja I vastu tsiviilasjas X-XX-XXX oli kohtusse esitatud 14.04.2021.a. Kinkeleping oli omakorda sõlmitud 08.04.2021. Järelikult kostjad ei ole teadnud ei tulevikust täitemenetlusest, ega isegi hagist, mida hagejad esitasid kohtusse vaid pärast kinkelepingu sõlmimist. Kostjal II ei
3
olnud isegi alust eeldada, et vahetult peale kinkelepingu sõlmimist hageja esitab kostja I hagi ning algatatakse täitemenetlus. Kostja II ei saanud teada, et kostja I ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi, kuna kõik nähtavad võlad enne kinkelepingu sõlmimist olid kinni makstud.
11.Kostjad kinnitavad, et nad ei ole lähikondsed isikud ega olnud lähikondsed isikud kinkelepingu sõlmimise hetkel. Esmalt kostjad ei vaidle selle üle, nad on endised elukaaslased ja et nendel on ühine laps. Vaatamata sellele on hageja tehtud järeldus, et kostjad on lähikondsed isikud, ekslik. Kostja I ja kostja II läksid lahku ning nende ühine majapidamine lõppes juba aastal 2012. Seega kinkelepingu sõlmimise hetkeks kostjad ei ole elanud koos juba 9 aastat. Kostjatel on igaühel alates aastast 2012 oma isiklik elu. 10.03.2017 sündis kostjal II ja tema praegusel elukaaslasel ühine laps. Kostjal II ja tema praegusel elukaaslasel on ühine majapidamine alates aastast 2013. Kostjal I on pärast ühise majapidamise lõppemist kostjaga II, olnud teine elukaaslane, kellega tal 28.09.2013 sündis ühine laps Belgias, 09.09.2021 sõlmisid kostja I ja tema praegune elukaaslane abielu. Lõppkokkuvõttes kõik ülaltoodud asjaolud viitavad sellele, et nii kinkelepingu sõlmimise hetkel ja ka enne seda, kostjad ei olnud lähikondsed isikud PankS § 117 mõttes. Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, jõudis järeldusele, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS IV osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (tagasivõitmine). Seega on tagasivõitmise eesmärgiks tehingu, mille võlgnik tegi peamiselt eesmärgiga vältida võla sissenõudmist sundtäitmise kaudu, tagasi pööramine. Tagasivõtmise üldised eeldused TMS § 187 lg 2 järgi on järgmised: sissenõudjal on täitedokument, tema nõue on sissenõutav ning senine sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole andnud tulemusi või on alust eeldada, et see ei anna tulemusi.
14.Asjas ei ole vaidlust järgmiste eelduste täitmise üle: kostja I suhtes on Harju Maakohus teinud 26.07.2021 tsiviilasjas nr X-XX-XXX tagaseljaotsuse, millega mõistis N. K.lt (kostja I, uue perekonnanimega E.) välja põhivõlgnevuse 4 038,66 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4 038,66 eurot ning menetluskulu 700 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. Samuti mõistis kohus kostjalt I välja viivise menetluskulult, s.o 700 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks (dtl 23). Nimetatud tagaseljaotsuse ja hageja 02.08.2021 täitmisavalduse alusel on kostja I suhtes alustatud täitemenetlust 025/2021/2193 (dtl 21, 26). Kohtutäitur on 09.05.2023 hagejale kui sissenõudjale kinnitanud, et arvestades võlgniku sissetulekuid ja nende suurust, kohustusi, varalist seisu ei ole sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku registervara ega sissetulekute arvelt täitemenetluste raames käesoleval hetkel võimalik (dtl 25-26). Kostjad I ja II sõlmisid Tallinna notar P. P. juures 08.04.2021 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I kinkis kostjale II Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX asuva
4
korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa (dtl 10-19 ). Lepingus avaldas kostja I, et soovib kinkida lepingu eseme kingisaajale, kui oma endisele elukaaslasele, kuna ta ise korteris ei ela ning ei soovi tasuda korteriga seotud kulusid (p 1.8.11). Samuti leppisid kostjad kokku selles, et kingisaaja peab edaspidi täies ulatuses tasuma AS’iga LHV Pank (registrikood 10539549) sõlmitud laenulepingu järgset laenu ning kui AS LHV Pank nõuab nimetatud laenu tasumist kinkijalt, siis kohustub kingisaaja selle kinkijale hüvitama (p 2.6, dtl 14, 15).
15.Seega käesoleval juhul täidetud tagasivõitmise esmased eeldused - hagejal on kehtiv täitedokument, tema nõue on sissenõutav ja kohtutäituri tuvastatu kohaselt ei ole senine sundtäitmine võlgniku varale andnud tulemusi ja on ka alust eeldada, et see ei anna tulemusi ka edaspidi. Vaidlus on eelkõige selles, kas 08.04.2021 korteriomandi mõttelise osa kinkelepinguga kahjustas kostja I sissenõudja so hageja huve ja kas hagejal on õigus seega nõuda tehingu kehtetuks tunnistamist ja tagasipööramist.
16.Kuivõrd kostjate vahel on 08.04.2021 sõlmitud kinkeleping, analüüsib kohus esmalt, kas on täidetud vara tagasivõitmise eeldused kinkelepingu alusel. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Vaidlusalune tehing tehti 08.04.2021, hageja esitas hagi kohtule 19.12.2023. Seega on hagi esitamise ja tehingu sõlmimise vahe üle 2 aasta. Riigikohus on selgitanud, et kui sissenõudja ei ole esitanud nõuet kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 lg 1 järgi või kui on möödunud selles sättes nimetatud õigust lõpetav tähtaeg, on sissenõudjal võimalik esitada hagi TMS § 188 järgi, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide teadlikku kahjustamist (RKTKo 3-2-1-41-13, p 13). Seega ei ole õige kostjate seisukoht selles, et kuivõrd on möödunud TMS § 189 lg 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg ei saa kinkelepingut tagasivõita ja kohus peaks koheselt jätma hagi sellel alusel rahuldamata.
17.TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Sama paragrahvi lõike 3 alusel määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
18.Kostjad I ja II on endised elukaaslased. PankrS § 117 lg 1 p2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Kostjad on kohtule avaldanud, et nende kooselu purunes 2012 so ca 9 aastat enne vaidlustatud tehing tegemist. Oma väidete kinnituseks esitasid kostjad tõendid, mille kohaselt on kostjal I Belgia Kuningriigis sündinud 20.11.2013 sündinud tütar A. M., kelle isaks ei ole sünnitunnistusest ega ka rahvastikuregistrist nähtuvalt kostja II. Samuti on kostja I 09.09.2021 abiellunud A. E. (dtl 125, 126). Kostjal II on aga 10.03.2017 sündinud tütar A., kelle emaks ei ole kostja I (dtl 124). Neid tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et kostjatel ei olnud ühist majapidamist viimase aasta jooksul enne kinkelepingu sõlmimist, seega ei ole nad lähikondsed PankrS § 117 lg 1 mõttes. Asjaolu, et kostjatel oli kinkelepingu sõlmimise ajal ühine tütar, ei anna alust lugeda kostjaid lähikondseteks. Pankrotiseadus sellist alust lähikondsuse tuvastamiseks ette ei näe.
19.Samas on täidetud eeldus, et kostja II teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid, kuivõrd vaidlustatud tehing tehti vähem kui kuus kuud enne täitemenetluse alustamist – kinkeleping sõlmiti 08.04.2021 ning hageja pöördus kohtutäituri poole 04.08.2021. Asja materjalidest ei nähtu küll otsesõnu, millal lõppes võlgnikule kohtutäituri antud
5
vabatahtliku täitmise tähtaeg, kuid võlgnikule kuuluvad arvelduskontod arestis täitur 13.09.2021 (dtl 26). Riigikohus on selgitanud, et TMS § 188 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Sättes nimetatud eeldus (et teine pool teadis või pidi teadma huvide kahjustamisest) kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal (RKTKo nr 3-2-1-41-13, p 15).
20.Riigikohus on leidnud, et „Sissenõudja huvide kahjustamisega on tegemist siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid, kui võlgnik võõrandab oma ainsa väärtuslikku vara (kinnisvara) olukorras, kus ta ei saa vastusooritust, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, ning tehingu eesmärk on vältida maksuvõla sissenõudmist (RKTKo 3-2-1-120-10, p 12). Võlausaldaja huvide kahjustamise hindamiskriteeriumite lahtimõtestamisel on Riigikohus selgitanud järgnevat „Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt ka RKTKo 3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt potentsiaalsete võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus (RKTKo 3-2-1-62-12, p 10).
21.Hageja leiab, et vaidlustatava tehinguga kahjustati sissenõudja huve, kuna tehinguga läks kostja I omandist välja tema omandis olnud korteriomandi osa. Korteriomandi kaasomand võõrandati kostja I poolt vastusooritust saamata ehk tasuta. Kostjad vaidlevad hagejale vastu ning leiavad, et vastusooritus oli tegelikkuses olemas, kuivõrd pooled leppisid kokku, et kostja II vabastab kostja I laenulepingust tulenevate maksete tasumisest ja parendas kostja I rahalist seisundit. Hageja on seisukohal, et ühe kohustatud isiku poolt panga ees oleva kohustuse katteks maksete teostamine ei tähenda, et ühine kohustus on lõppenud. Hageja leiab, et kostja I peaks kohtule esitama panga kinnituse, et on üle võtnud ka kostja I kohustuse ja on panga ees ainuisikuliselt vastutav. Asjaolu, et isik vabatahtlikult täidab kohustust, võib tähendada, et tal on ühise kohustuse täitmise eest rahaline hüvitisnõue, kuid kohustatud isikud ei saa omavahel kokkuleppida, et üks isik enam kohustuse täitmise eest ei vastuta. Ka kinkelepingus viidatud punktid sätestavad, et pangal on õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt I.
22.Kostjad sõlmisid 28.12.2006 AS-ga Sampo Pank laenulepingu nr EEL-281206NA, millega võtsid pangast laenu summas 76 693,98 eurot (1 200 000 Eesti krooni). Laenusaajaks oli kostja I ja kaastaotlejaks kostja II, laenu kasutamise eesmärk korteriomandi asukohaga XXX ostuhinna tasumine ja remonttööde finantseerimine, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 15.12.2036 (dtl 254-256). Laenu tagatisena seati panga kasuks I järjekoha ühishüpoteek korteriomanditele asukohaga XXX ja XXX (dtl 254, 31-32). Nagu kohus eelnevalt tuvastas, leppisid kostjad kinkelepingu p-s 2.6 kokku selles, et kingisaaja peab edaspidi täies ulatuses tasuma AS’iga LHV Pank (registrikood 10539549) sõlmitud laenulepingu järgset laenu ning kui AS LHV Pank nõuab nimetatud laenu tasumist kinkijalt, siis kohustub kingisaaja selle kinkijale hüvitama. Kuigi selle kokkuleppega ei vabanenud kostja I oma kohustustest panga ees, reguleerisid kostjad siiski laenusuhtes omavahelist sisesuhet ja leppisid kokku selles, kes tasub laenuandjale laenulepingust tuleneva kohustuse. Samuti leppisid kostjad kokku selles, et kui kostja I on mingil põhjusel sunnitud kostja II eest laenumakseid tasuma, on kostjal I õigus nõuda nende maksete hüvitamist kostjalt II. Seega on kostja I vabanenud kohustusest hüvitada kostjale II viimase poolt pangale 6
kostja I eest tasutud laenusummad. Kostjad vastutasid laenuandja ees oma kohustuse täitmise eest solidaarselt, kuid omavahelises suhtes oli nii kostjal I kui kostjal II kohustus tasuda korteriomandi eest võrdselt.
23.Kohus märgib, et selline laenumaksete tasumise kohustuse jätmine ühe kaaslaenusaaja kanda ei ole iseenesest midagi ebatavalist, näiteks ka kaasomandi jagamise hagide lahendamise korral jätab kohus kohtuotsusega edasise laenukohustuse täitmise laenusaajate sisesuhtes selle poole kanda, kelle ainuomandisse kohus jätab laenu abil soetatud kaasomandis olnud kinnisasja ja senised kaasomanikud ei ole pangale esitanud ühist taotlust laenu jätmiseks ühe laenusaaja kanda. Sellisel juhul on endisel kaasomanikul, kui ta on pärast kaasomandi lõpetamist pangale mingil põhjusel laenumakseid tasunud, õigus nende maksete väljamõistmiseks uuelt kinnisasja ainuomanikul pöörduda kohtu poole. Seega on kohus seisukohal, et iseenesest on kostja I ka käesolevas kaasuses vabanenud laenukohustuse täitmisest, kuivõrd nad on kostjaga II kokku leppinud, et pärast 08.04.2021 täidab kogu kohustuse kostja II, ning juhul, kui pank nõuab kohustuse täitmist kostjalt I saab kostja I nõuda nende maksete hüvitamist kostjalt II.
24.Kostjad on esile toonud, et kinkelepingu sõlmimise seisuga (08.04.2021) oli laenu põhiosa jääk 65 580,23 eurot. Kostjad on esitanud ka laenu tagasimaksegraafiku, mille kohaselt 15.04.2021 seisuga on põhiosa võlgnevuse suurus 50 120,79 eurot ning arvestades ka intressi võlgnesid kostjad pangale 65 580,23 eurot (70 058,87 - 5 065,22 eurot so 15.12.2036 seisuga kogumaksete summa, millest on maha arvatud 16.12.2019 - 15.03.2021 seisu kogumaksed). Seega on õige kostjate väide, et kinkelepingu p 2.6 nimetatud kokkuleppega võttis kostja II üle kostja I laenu tagasimakse kohustuse summas 32 790,15 eurot. Seega ei ole kostja I oma kaasomandi osast loobunud vastusoorituseta.
25.Kinkelepingus on pooled avaldanud, et kinnistu väärtus on 38 500 eurot (p 2.5, dtl 15). Hageja ei ole ei hagiavalduses ega ka hiljem seadnud kahtluse alla kinkelepingus märgitud kinnisasja hinda. Alles 02.12.2025 menetlusdokumendis st 3 päeva enne 20.10.2025 kohtuistungil määratud lõpplahendi kuulutamise aega, on hageja tuginenud sellele, et korteri harilik väärtus Maa-ameti statistika põhiselt võiks olla 87 395,20 eurot, kuid ei lisanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Hageja ei vaidlustanud kinkelepingus näidatud korteri hinda ei hagiavalduses, kostja vastusele seisukohta esitades ega ka 20.10.2025 kohtuistungil. Kohus andis kostjatele 20.10.2025 istungil tähtaja laenulepingu esitamiseks ja võimaldas hagejal selle tõendi kohta esitada oma seisukohti, mitte hagejale uute vastuväidete esitamiseks. Sellist soovi hageja 20.10.2025 istungil ei avaldanud. Kohus jätab selle hageja väite tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud hilinenult. Seega loobus kostja I oma varast 19 250 euro väärtuses, kuid loovutas koos oma kaasomandi osaga kostjale II ka enda hageja kohustuse panga ees vähemalt summas 32 790,15 eurot. Seega ei saa väita, et kostja I oleks hagejat kahjustanud. See, et kostja I eelistas ühte võlausaldajat teisele st kostjat II hagejale, ei ole sissenõudja huvide kahjustamine (RKTKo 3-2-1-113-09, p 9).
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd täidetud ei ole TMS § 188 lg 1 sätestatud tagasivõitmise alus, tõendatud ei ole võlausaldaja huvide kahjustamine, tuleb hagi jätta rahuldamata.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 03.12.2025 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et kostjate 27.11.2025 kohtule esitatud 08.04.2021 lihtkirjalikul kokkuleppel ja 28.12.2006 allkirjastatud laenulepingul erinevad kostja I allkirjad, kuid ei tuginenud võltsituse vastuväitele. Kohus märgib kõigepealt, et ei arvestanud käesoleva asja lahendamisel 08.04.2021 lihtkirjaliku kokkuleppega. Samuti märgib kohus, et 2006 laenulepingu sõlmimisel kandis kostja I perekonnanime A. ja 08.04.2021 oli kostja I perekonnanimi K., seega on iseenesest mõistetav, et erinevate perekonnanimede puhul isiku
7
allkirjad võivad olla erinevad. Hagi tagamisega seonduv
28.Harju Maakohus kohaldas hageja taotlusel 20.12.2023 määrusega hagi tagamise abinõud ja seadis kostjale II kuuluvale kinnisasjale eelmärke ja märkuse tsiviilasjas nr 2-23-17893 esitatud kinkelepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning korteriomandi 1⁄2 kaasomandi osa omandi üleandmise tagamiseks PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise abinõu kohaldamise. Menetluskulude jaotamine
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
31.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et hageja ei nõustu kohtulahendiga ning käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.