AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi M. G. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
4487,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, 03600 Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: A. L. (4PS OÜ; asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harjumaa; e-post: XXX); Kostja: M. G. (isikukood XXX; elukoht XXX e-post: XXX). Kostja lepinguline esindaja: V. M. (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M. G. hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis summas 3826,58 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M. G. hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 29.05.2023 seisuga summas 258,79 eurot.
4.Välja mõista kostjalt M. G. hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudest (3826,58 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud kostja M. G. kanda. 6.2 Mõista kostjalt M. G. välja hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 1081,66 eurot. 6.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1081,66 eurot) tuleb kostjal M. G. tasuda hagejale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti
2-23-115853 aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 29.05.2023 hagi M. G. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt M. G. kahjuhüvitise summas 3826,58 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 29.05.2023 summas 258,79 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.05.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 06.06.2022 Tallinnas Ädala tänav X maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid BMW 725TDS A (XXX) ja mootorratas BMW S 1000 XR (XXX). Sõiduk BMW 725TDS A (XXX) ei andnud teed sõidu eesõigust omavale mootorrattale. Sõidukit BMW 725TDS A (XXX) juhtis joobes S. R. (XXX). Pärast liiklusõnnetust lahkus S. R. liiklusõnnetuse sündmuskohalt (lisa 3 – liiklusõnnetuse andmed; 3 lk).
3.Mootorratas BMW S 1000 XR (XXX) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sündmuskohtalt (fotod). Mootorratast juhtis M. M.. 06.06.2022 esitas M. M. hagejale kahjujuhtumi teate, milles selgitab toimunud liiklusõnnetust alljärgnevalt: „XXX juht sõitis mootorratturile peateele ette ja sõitis esirattasse sisse, parem ratta külg on saanud kahjustada, jahutusvedeliku paagil korgi lõi maha, esihark sai kannatada. Põhjustaja sõitis sündmuskohalt minema, juht oli ka joobes ja politsei leidis ta üles.“ (lisa 4 – kahjuteade; 1 lk).
4.X OÜ pukseeris kahjustatud mootorratta remonditöökotta. Mootorratta pukseerimise kulu oli 51 eurot (lisa 5 – pukseerimise arve; 1 lk). Mootorratta kahjustused parandas X OÜ. Mootorratta parandamise maksumus oli 3775,58 eurot (lisa 6 – remondiarve; 2 lk). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki BMW 725TDS A (XXX) liikluskindlustus oli lõppenud. Viimane poliis lõppes 16.03.2022. Viimane kindlustusandja oli hageja (lisa 7 – väljavõte LKF andmebaasist; 1 lk). Seega oli hagejal viimase kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.
5.Hageja hüvitas mootorratta pukseerimise kulu 51 eurot (lisa 8 – maksekorraldus; 1 lk) ning parandamise kulu 3775,58 eurot (lisa 9 – maksekorraldus; 1 lk). Kokku on hageja hüvitanud 3826,58 eurot (51+3775,58). Põhjusel, et S. R. juhtis sõidukit alkoholijoobes, esitas hageja 26.08.2022 S. R.’ile tagasinõude (lisa 10 – tagasinõue; 1 lk). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.09.2022. S. R. kahju ei hüvitanud. S. R. suri XXX. Kostja on tema pärija (lisa 11 – väljavõte eNotari infosüsteemist; 1 lk). Hageja esitas 13.04.2023 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Seega ei ole hagejal ilma kohtu abita võimalik oma õigusi kaitsta.
6.Hagi õigusliku põhjenduse osas märgib hageja, et S. R. juhtis 06.06.2022 sõidukit BMW
2-23-115853 725TDS A (XXX) alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tulemusena sai kahjustada mootorratas BMW S 1000 XR (XXX) (lisa 3). Kostja juhtis sõidukit BMW alkoholijoobes. Kostjal mõõdeti joove. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg/l (lisa 3). LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobes. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati sõiduteel ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
7.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada mootorratas BMW S 1000 XR (XXX). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
8.Hageja hinnangul on kostja rikkunud LS § 69 lg 1 nõudeid. Kostja poolne LS nõuete rikkumine on hageja hinnangul põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kui kostja ei oleks rikkunud sõiduki juhtimise keeldu (LS § 69 lg 1), siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja mootorratas ei oleks kahjustada saanud. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuna kahjustada saanud sõidukit oli võimalik parandada, siis hüvitas hageja sõiduki parandamise kulu 3775,58 eurot (lisa 9) ning mootorratta remonditöökotta pukseerimise kulu 51 eurot (lisa 8). Kokku on hageja hüvitanud 3826,58 eurot (51+3775,58).
9.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja esitas 26.08.2022 S. R.’ile kohtuvälise kahjunõude, andis talle kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.09.2022 (lisa 10). S. R. hagejale kahju ei hüvitanud. Järelikult muutus kohustus sissenõutavaks alates 10.09.2022, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on S. R.’i õigusjärglase suhtes viivise nõue alates 10.09.2022.
2-23-115853
10.S. R. suri XXX. Kostja on tema pärija (lisa 11). PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Järelikult läksid S. R.’i kohustused pärandi vastuvõtmisel üle kostjale.
11.Hageja esitas 29.06.2023 arvamuse kostja hagivastuse osas, märkides, et kohtuväline vaidluse lahendamine ei õnnestunud. Pooled ei vaidle, et kostja on S. R.i pärija. Samuti ei vaidle pooled, et kostjale on üle läinud S. R.i pärand, mille hulka kuulub ka hageja nõue (PärS § 2). Seoses S. R.i surmaga XXX, läks pärand üle kostjale.
12.Kostja vaidleb 21.06.2023 vastuse kohaselt vastu hageja nõude suurusele. Kostja ei selgita, mis tähtsust on asjaolul, et kostja õigused pärandvarale läksid üle 09.12.2022. Kui pärandi hulgas oli hageja nõue, siis see nõue on muutmata kujul läinud kostjale üle osana pärandist. Hageja hinnangul ei muuda pärandi suurust asjaolu, kas pärija teab või ei tea pärandi suurust ja sisu. Pärand avanes ja läks kostjale üle S. R.i surma päeval, XXX. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt: „S. R.’i XXX.a surma päevast alates kohustuse täitmine pidi olema peatatud kuni pärija väljaselgitamiseni.“ Kostja ei ole oma seisukohta põhjendanud ega viidanud õigusallikale, millest tulenevalt ta sellise järelduse teeb. Pärandi inventuuri tegemine ei ole kohustuslik (Pärs § 137 lg 1), kostja ei ole selgitanud, et tema teovõime oleks olnud piiratud (PärS § 136 lg 1). Kohtuväline asja lahendamine ei ole osutunud võimalikuks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses. Samuti ei nõustunud kostja hageja 27.06.2023 kompromissettepanekuga, mis ei sisaldanud viiviseid.
13.Hageja ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole kostja suhtes edasiulatuva viivise nõuet. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib hageja nõuda kostjalt viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei selgita, miks tema hinnangul käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 ei kohaldu.
14.Põhinõude suuruse osas märgib hageja, et kostja väide, mille kohaselt „mootorratta parema esiosa osad on kahjustatud, kui aga mitte remondiarvel märgitud ulatuses“, on hagejale arusaamatu ja paljasõnaline. Kostja ei selgita millised esiosa osad ei ole tema hinnangul kahjustatud. Kostja ei selgita, milliseks oleks kujunenud tema hinnangul mootorratta parandamise kulu, kui parandamiseks oleks kasutatud b-varuosi. Hageja ei ole väitnud, et parandamiseks kasutati avaruosi. Kostja ei selgita, miks on hagejal vaja esitada mitu hinnapakkumist. Kahju suuruseks on asja parandamise mõistlik kulu. Mootorratta parandas X OÜ, parandamise kulu oli 3775,58 eurot ning see kulu oli hageja hinnangul mõistlik. Remondi eelselt koostas X OÜ mootorratta remondiks kalkulatsiooni summas 3775,58 eurot (lisa 1 – kalkulatsioon; 1 lk). Kalkulatsioonilt on näha, et varuosade hinnategur on 0,800, st et kõikide varuosade hind on 20% madalam. Odavam hind kajastub ka remondiarvel – varuosadel on kasutatud soodustust 20%. Näiteks on arve esimesel real LATERAL TRIM PANEL ühiku hinnaga 85,11 soodustusega 20% ja lõpphinnaga 68,08 eurot. 85,11*0,8=68,088. Hageja lisas täiendavad fotod mootorratta kahjustustest (fotod).
15.Hageja ei nõustu kostjaga, et roolijoodiku poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud mootorratta parandamine viib selle omaniku rikastumiseni. Mootorratast ei oleks olnud vaja parandada, kui roolijoodik ei oleks liiklusõnnetust põhjustanud. Hageja ei nõustu, et remondiarvelt ei nähtu sõiduki parandamise kulu. Sõiduki parandamise kulu oli 3775,58 eurot. Kui kostja leiab, et remondikulu ei ole mõistlik, siis ta peab ta oma vastuväidet TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama. Kuna avaldaja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud nii fotod kui ka remondiarve, siis on kostjal kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kostja vastuväited kahju suurusele on hageja hinnangul paljasõnalised. Kostja ei ole oma vastuväidete juures tõenditele viidanud, ega tõendeid oma vastusele lisanud.
2-23-115853
16.Kostja ei ole näidanud, millised arvel näidatud tööd või kasutatud varuosad on tema hinnangul ebavajalikud või milline remondiettevõte oleks kahjustatud sõiduki remontinud mõistlikumalt (soodsamalt). Hageja hinnangul on sõiduki parandamise kulu 3775,58 eurot mõislik. Kui kogukulu ehk tervik on mõistlik, siis on mõistlikud ka terviku osad ehk remondiarve kõik üksikud osad (arverea üksikud positsioonid). Kostja väide, et hageja lasi teha tarbetult kalli remondi, on sisuliselt vale ja väide, et remont oli kallis, on paljasõnaline. Hageja kindlustusandjana ei otsusta, kus vara omanik oma vara parandab. Hageja ei ole X tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, sh ka seda, et kahju saaja on seoses kahju tekitamisega saanud kasu.
17.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, mis oleks olnud, kui liiklusõnnetust ei oleks olnud. Liiklusõnnetuse eelselt oli mootorratas kahjustamata ja töökorras. Kahju hüvitamiseks tuli mootorratas remontida, seda tegi mootorsõidukite remondiettevõte ning kahju suuruseks on VÕS § 132 lg 3 kohaselt asja parandamise mõistlik kulu. Kostjal on vaja hüvitada kulutused, mis on vajalikud mootorratta pukseerimiseks remondiettevõttesse ja selle remontimiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta seda, et iga avariis osalenud sõiduk kaotab oma väärtuses võrreldes sõidukiga, mis ei ole avariisse sattunud. Hageja ei ole kostjalt eraldi sõiduki väärtuse vähenemisega põhjustatud kahju nõudnud, kuid see ei tähenda, et sellist kahju ei tekkinud. VÕS I osa kommentaarides on toodud järgnev näide: avarii läbi teinud, kuigi parandatud auto on väiksema väärtusega kui samasugune mitteavariiline auto.
18.Kahju hüvitamist on võimalik nõuda reaalsete parandamiskulude järgi. Sõiduk vajas remondiettevõttesse pukseerimist ja sõiduk parandati. Mõlemad kulud on reaalselt tehtud ja hageja poolt hüvitatud. M. M. (mootorratta omanik ja juht) ostis sõiduki X OÜ-st uuena, alguses oli sõiduk 1 aasta liisingus ja M. M. oli sõiduki vastutav kasutaja. Mootorrattale kehtis müüja poolne garantii. Kõik mootorratta korralised tehnilised hooldused on M. M. teostanud X OÜ-s. VÕS I osa § 132 lg 3 kommentaaride põhjal juhul, kui kahjustatud asja omanik on pidavalt lasknud seda hooldada teatud töökojas, kus selle omadusi juba tuntakse, võiks omanik lasta remondi teha samas kohas hoolimata asjaolust, et hüpoteetiliselt oleks võimalik leida ka odavam variant.
19.Hageja nõustub kohtuga, et kohus kohaldab viidatud sätteid omal initsiatiivil ja sõltumata sellest, kas kostja on vastava taotluse esitanud. Käesoleval juhul on kostja hinnanud, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kuna kostja ei põhjenda lähemalt, kas tema hinnangul on kahju hüvitise väljamõistmine temalt äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõetamatu, siis ilmselt peab kostja silmas mõlemat alternatiivi. Hageja kostjaga ei nõustu. Kostja on vabatahtlikult loobunud pärandvara inventuurist, ta on pärandi vastu võtnud. Kostja ei põhjenda, miks oleks õiglane pärandi hulgast hageja nõue välja arvata või seda vähendada. Liiklusõnnetuse põhjustas joobes S. R., kellel puudus igasugune mõistlik põhjendus joobes peaga liikluses osaleda. Selline tegu on keelatud ja lihtsalt välditav. Hageja hinnangul ei ole õige ega õiglane, et roolijoodiku poolt põhjustatud kahju hüvitamise nõue arvatakse tema pärandi hulgast välja või seda nõuet vähendatakse.
20.Kostja ei ole tõendanud ega esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et liiklusõnnetuse oleks osaliselt põhjustanud mootorratta juht. Kuna neid asjaolusid ei ole esitatud, siis hageja hinnangul VÕS § 139 alusel ei ole võimalik nõuet piirata. Riigikohus on leidnud, et kahju hüvitamise sätteid ei saa jätta kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, sest kahju hüvitamise puhul saab kohus teha igal juhul põhjendatud ja õiglase lahendi (3-2-1-128-13 p 12).
21.VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava summana. Kostaja ei ole põhjendanud, miks vastavalt kahju iseloomule (asja lõhkumisele) oleks mõistlik kahju
2-23-115853 hüvitamine perioodiliste maksetena. Seni on kohtupraktikas peetud perioodiliste maksetena kahju hüvitamist üürilepingust tulenevate nõuet puhul. Ka tuleks kõik need summad diskonteerida. Diskonteerimise aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja esitas 21.06.2023 vastuse hagiavaldusele, avaldades, et vaidleb hagile vastu osaliseltKostja kinnitusel vaidlus puudub selle üle, et: 1. S. R. (tegelik kahju tekitaja ja kahju tekitamise eest vastustaja) suri 08.09.2022. Kostja on tema pärija. 2. Kostja pärijana vastutab surnu S. R.’i kohustuste eest PärS § 130 lg 1 alusel. 3. Kostja pärijana on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 3 järgi). Vaidlus on selle üle, kas kahjunõue (I) ja hagis märgitud kahjuhüvitise suurus (II) on põhjendatud.
23.Kostja märgib, et tema õigus pärandvarale (sh ka kohustuse täitmise kohustus) on pärijale (kostja) üle läinud alates 09.12.2022.a, so pärimistunnistuse tõestamisel (vt hagi lisa 11). Eesti õiguses on tsiviilõiguslikes suhetes kahju hüvitamise peamine eesmärk kahju korvamine kannatanud isikule. Kahju hüvitamise peamine eesmärk ei ole kahju tekitaja karistamine ja uute rikkumiste ärahoidmine, vaid kahjustatud isiku endise olukorra taastamine. Vaidlus puudub selle üle, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist kohustatud isiku (S. R.) pärijatelt isegi siis, kui kahju hüvitamise kohustus tekkis sellise kohustuse rikkumisest, mis on isikuga tugevalt seotud.
24.Kostja ei vaidle, et hagis esitatud asjaolude põhjal on leidnud tõendamist, et S. R. juhtis 06.06.2022 sõidukit BMW 725TDS A (XXX) alkoholijoobes ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tulemusena sai kahjustada mootorratas BMW S 1000 XR (XXX). Kostja ei nõustu siiski hageja väidega, milles hageja mainib, et nimelt kostja on rikkunud LS § 69 lg 1 nõudeid ja nimelt kostja poolne LS nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kostja on surnud S. R.’i pärija, kellele pärandi avamisel hetkel ei olnud midagi teada S. R.’i täitmata kohustusest hageja ees. S. R. (tegelik kahju tekitaja ja kahju tekitamise eest vastustaja) suri XXX, päev enne kohustuse täitmise tähtaja 09.09.2022.a saabumist. Kostja on tema pärija. Isiku surma korral pärand avaneb ning üldõigusjärgluse korras lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, v.a need, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kostja leiab, et S. R.’i XXX.a surma päevast alates kohustuse täitmine pidi olema peatatud kuni pärija väljaselgitamiseni. Tallinna notar K. L. 09.12.2022.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistusega XXX.a surnud S. R.’i ainupärijaks on kostja M. G.. Kostja ei ole pärimismenetluses inventuuriavaldust esitanud, mistõttu ei saanud kostja arvata, et XXX.a surnud S. R.’il olid täitmata jäänud kohustused hageja ees.
25.Kostja sai teada XXX.a surnud S. R.’ilt täitmata kohustusest hageja ees pärast AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal 13.04.2023.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. G. vastu 4034,66 EUR nõudes esitamisest (lisa 1). Hageja ei ole enne 13.04.2023.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kostjaga ühendust võtnud ega pakkunud kostjale võimalust asi kohtuväliselt lahendada ega andnud kostjale 09.12.2022.a päritud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega VÕS § 114 mõistes ehk rikkus hea usu põhimõtteid, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja seisukohal, et seeläbi hageja oma õiguse teostamisel on soovinud kostjale lisa kahju tekitamist kõrvalnõude, riigilõivu, menetluskulude, kogutud viivise ja edasiulatuva viivise nõudes, kokku summas 366,70 eurot.
26.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kahju hüvitamise nõue on esitatud seadusepäraselt, kuna puudub põhjust pidada kahju hüvitamise kohustust mittepäritavaks ning kostja ei peaks hüvitamiskohustusest vabanema. Aga kostja soovib rõhutada, et hageja käitumine kostja suhtes on
2-23-115853 vastuolus hea usu põhimõttega ning tekitas kostjale täiendavat kahju kõrvalnõude, riigilõivu, menetluskulude, kogutud viivise ja edasiulatuva viivise ulatuses. Kostja palub jätta hagi selle osa rahuldamata.
27.Hagis märgitud kahjuhüvitise põhisuuruse osas märgib kostja, et hageja esitas kahjunõude summas 3826,58 eurot (põhinõue), millest 3775,58 eurot on mootorratta parandamise maksumus ja 51,00 eurot mootorratta pukseerimise kulu. Kostja ei nõustu hageja lähenemisega ja kostja vastu esitatud nõudega osaliselt. Oma seisukohta kostja põhjendab järgmiselt: Käesolev hageja nõue on hea usu ja mõistlikkuse põhimõte vastane. Esiteks on esitletud fotodelt näha, et mootorratta parema esiosa osad on kahjustatud, kui aga mitte remondiarvel märgitud ulatuses. Teiseks mootorratta reg. kuupäev on 06.04.2017 ehk mootorratas on üle 5 aasta vana (läbisõit 30248 km) ehk osaliselt amortiseerunud ja uusi varuosi pole otstarbekas panna. Kasutatud mootorratta puhul tuleb lähtuda esmajärjekorras sellest, kas kahjustatud motoratta osade asendamiseks on võimalik leida samasuguse kulumise astmega varuosi. Sellisel juhul tuleks kahju suuruse kindlakstegemisel võtta alusetu rikastumise vältimiseks arvesse kasutatud varuosade vahetamise maksumus. Kui kulumisastmelt samaväärseid varuosi ei saa tehnilistel (eelkõige ohutuse tõttu) põhjustel kasutada, tuleb need asendada uutega. Selleks, et vältida alusetut rikastumist, tuleb kasutatud motoratta puhul hävinud mootorratta osade asendamisel lähtuda võimalusel b-varuosadest. Nende puudumisel või muudel tehnilistel põhjustel tuleb mootorratta remontimisel kasutada a-varuosi.
28.Kostja nõustub, et kahjustatud isikul on võimalik valida remondiettevõte, kus ta soovib kahjustatud mootorrattata remontida, kuid see ei tähenda kostja hinnangul veel seda, et kindlustusandja on seotud kahjustatud isiku valitud remondiettevõtte koostatud remondikalkulatsioonis toodud summaga. Kindlustusandjal on kahju suuruse üle käiva vaidluse korral võimalus võtta aluseks konkureeriv pakkumus. Kui kindlustusandja leitud kahju suurus on väiksem, säilib kahjustatud isiku õigus remontida kahjustatud sõiduk endale sobivas remondiettevõttes, kuid hinnavahe tuleb kahjustatud isikul tasuda endal tulenevalt VÕS § 127 lg st 5 ning VÕS § 139 lg-st 1. Hageja sellist tõendid esitanud ei ole. LKindlS § 26 lg 2 kolmanda lause kohaselt piirdub kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus mõistlike kulutustega kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamiseks, siis ei ole kannatanu remondiettevõtja valikul siiski ilmselt päris vaba. Samast põhimõttest lähtub ka VÕS § 132 lg 3 esimene lause. See tähendab mh seda, et näiteks varuosade hankimisel võib arvestada kahjustatud sõiduki kulumit ja amortisatsiooni. Nii ei tule näiteks üle viie aastat vanale mootorrattale paigaldada uusi varuosasid, kui hankida on võimalik ka kahjustatud varuosadega samaväärselt kulunud osi. Uute varuosade paigaldamine amortiseerunud varuosade asemel viib kannatanu rikastumiseni (VÕS 127 lg 5).
29.Kostja leiab, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 1 peab kahjustatud mootorrattas olema võimalikult sarnases olukorras, nagu see oli enne 06.06.2022 a toimunud liiklusõnnetust. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millised väidetavad katkised detailid X OÜ kalkulatsiooni järgi parandatakse, sh keevitatakse ja liimitakse. Vaidlus puudub selle üle, et hageja esitas remondiarve, milles on loetletud mõned positsioonid, kuid ei ole põhjendanud nende asendamise, parandamise jne. vajadust uusi varuosade amortiseerunud varuosade asemel. Seega uute varuosade paigaldamine amortiseerunud varuosade asemel viis kannatanu rikastumiseni.
30.Kostja leiab, et hagi põhinõude summa ulatuses on tõendamata. Kahju hüvitamist reguleerib VÕS § 132 lg 3, mille esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja soovib asja parandamisele kulutatud summa hüvitamist. Asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (vt RKTKo 25.02.2009 3-2-1-121-08, p 15, 2-21-5187 RKTKo 12.06.2019 2-1711269/54, p 12.1). Hageja ei ole esitanud mootorratta ülevaatuse akti, millest oleks võimalik tuvastada 06.06.2022.a mootorrattale tekitatud kahjustusi ja selle taastamise kalkulatsiooni.
2-23-115853 Hageja kahjujuhtumi käsitlemise regulatsiooni kohaselt on märgitud, et Hageja hüvitab kahjustunud vara taastamise põhjendatud kulud. Hageja poolt esitatud remondiarvelt ei nähtu, millised neist on põhjendatud kulud. Asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt RKTKo 13.12.2011 3-2-1-124-11, p 16).
31.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kuna hageja lasi teha tarbetult kalli remondi, siis see toob kaasa hageja kahjuhüvitise vastava vähendamise. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seega ei ole tulenevalt VÕS § 140 lg-st 1 õiglane panna kogu tekkinud kahju hüvitamise kohustust üksnes kostjale ja nõue tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt välja 75% suurune kahjuhüvitis ehk 2831,68 eurot. TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja kahjunõue on vastuolus hea usu põhimõttega, saab olla aluseks jätta hagiavalduse nõue osaliselt rahuldamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osaliselt, s.o põhinõue summas 3826,58 eurot TsÜS § 138 lgte 1 ja 2 ning VÕS § 6 rikkumise tõttu. Kostja palub rahuldada hagi põhinõue osas summas 2831,68 eurot. Kostja palub määrata, et väljamõistetud põhinõue summas 2831,68 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 50,00 euro igakuiste maksetena 56 (viiekümne kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt seisuga 29.05.2023 summas 258,79 eurot TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 6 rikkumise tõttu. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.05.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 6 rikkumise tõttu.
32.24.07.2023 seisukohas märkis kostja, et kostja tutvus hageja 29.06.2023 esitatud arvamusega, millele olid lisatud ka hulgaliselt pildid kahjustatud mootorrattast ja 13.06.2022.a Kalkulatsioon reg.XXX-01. Kostja soovib juhtida tähelepanu väga olulisele asjaolule, et mootorratast toodud pildid ei anna täielikku ülevaadet mootorrattale tekitatud vigastusest, osa vigastusi on sügavamal kui võimalik kokkupuute koht. Seetõttu võib väita, et need kahjud ei ole kuidagi seotud liiklusõnnetusega. Kui võrrelda hagiavaldusega esitatud pilte liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vahetult pärast liiklusõnnetust), siis on selgelt näha kahjustuse kohad ja piirkonnad, ehk parema käepide kaitseots, parema kütusepaagi all olev ilulist ja motoorratta summuti ilulist (kaitse). Kostja nõustub nende kahjustusega. Kostja märgib, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et enne liiklusõnnetust mootorrattal muid vigastusi ei olnud. Kostja hinnangul mootorrattal esinenud muid kahjustusi on tekkinud mootorratta kasutamisel enne liiklusõnnetust.
33.Kostja märgib, et hagis esitatud varuosade nimekiri on inglise keeles, mistõttu ei saa kostja kahjustatud varuosi ja nende maksumust täpselt nimetada. 29.06.2023.a esitatud kalkulatsioon (ülevaatuse kuupäev 13.06.2022.a) on koostatud 06-27762-2017 BMW 1. seeria luukpära 5 ust 2015 sõiduki kohta, siis ei pea kostja seda usaldusväärseks. Kahju suuruse väljaselgitamiseks on kostja võtnud ühendust mitme mootorrataste remondifirmaga. Paraku tuleb tõdeda, et pöördumised on jäänud pöördumiseks, kuna kõik nõudsid mootorratta ülevaatust, et teha kindlaks kahju suurus. Antud juhul pole see võimalik, sest mootorratas on juba remonditud. Esitatud piltide põhjal ei ole võimalik kahju tuvastada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-23-115853 kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1. TsMS § 404 lg 1 alusel võib kohus varaliselt
2-23-115853 hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole.
35.Vaidlus puudub ja kohus loeb asjas esitatud tõenditega tuvastatuks, et 06.06.2022 Tallinnas Ädala tänaval liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid BMW 725TDS A (XXX) ja mootorratas BMW S 1000 XR (XXX). Sõiduk BMW 725TDS A (XXX) ei andnud teed sõidu eesõigust omavale mootorrattale. Sõidukit BMW 725TDS A (XXX) juhtis joobes S. R. (XXX). Pärast liiklusõnnetust lahkus S. R. liiklusõnnetuse sündmuskohalt (dtl 26-29; vt ka dtl 46-49). Vaidlus puudub ka selle üle, et S. R. suri XXX ning kostja on tema pärija (dtl 45). Kostja kinnitab, et kostja pärijana vastutab surnu S. R.’i kohustuste eest pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel ning kostja pärijana on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 3 järgi). Kohus märgib, et haginõude õiguslikuks aluseks on ka liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4, mille kohaselt on kindlustusandjal kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
36.Vaidlus puudub selles, et mootorratas BMW S 1000 XR (XXX) sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada (vt ka dtl 91-121). Mootorratast juhtis M. M.. 06.06.2022 esitas M. M. hagejale kahjujuhtumi teate, milles selgitab toimunud liiklusõnnetust alljärgnevalt: „XXX juht sõitis mootorratturile peateele ette ja sõitis esirattasse sisse, parem ratta külg on saanud kahjustada, jahutusvedeliku paagil korgi lõi maha, esihark sai kannatada. Põhjustaja sõitis sündmuskohalt minema, juht oli ka joobes ja politsei leidis ta üles“ (dtl 28-29). Samuti ei ole vaidluse all, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki BMW 725TDS A (XXX) liikluskindlustus oli lõppenud. Kahju tekitanud sõiduki viimane poliis lõppes 16.03.2022 ning viimane kindlustusandja oli hageja (dtl 33). Seega oli hagejal viimase kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. LkindlS § 36 lg 2 on sätestatud, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni LkindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju.
37.Kostja on käesolevas asjas hagi osaliselt õigeks võtnud. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt välja 75% suurune kahjuhüvitis ehk 2831,68 eurot. Kostja palub rahuldada hagi põhinõue summas 2831,68 eurot. Seega kostja poolt tunnustatud põhinõude osas summas 2831,68 euro osas kuulub hagi rahuldamisele ka õigeksvõtmise alusel (TsMS § 440 lg 1). Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue on esitatud seadusepäraselt, kuna puudub põhjust pidada kahju hüvitamise kohustust mittepäritavaks ning kostja ei peaks hüvitamiskohustusest vabanema. 2831,68 eurost põhinõuet ületavas osas peab kostja aga hagiavaldust põhjendamatuks, sest kostja arvates on hageja käitumine kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega ning hageja tekitas kostjale täiendavat kahju kõrvalnõude, riigilõivu, menetluskulude, kogutud viivise ja edasiulatuva viivise ulatuses. Kostja palub jätta hagi selles osa rahuldamata.
38.Kohus kostja etteheidetega hageja poolt hea usu põhimõtte rikkumise kohta ning kohtusse pöördumisega asjatute lisakulutuste tekitamise osas ei nõustu. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei olevat andnud kostjale enne 13.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks ja asja kohtuväliseks lahendamiseks. Selline etteheide on aga põhjendamatu olukorras, kus kostja esitas hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele kogu ulatuses vastuväite (vt dtl 12). Hageja märgib põhjendatult, et olukorras, kus kostja vaidlustas hageja poolt esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, ei olnud hagejal võimalik oma õigusi ilma kohtu abita kaitsta. Kostja ei ole enne käesolevas asjas hagi esitamist väljendanud valmisolekut tasuda ega tasunud hagejale mistahes summasid seoses hageja esitatud nõudega. Samuti ei nõustunud kostja hageja 27.06.2023 kompromissettepanekuga, mis ei sisaldanud viiviseid (dtl 80-82). Sellises olukorras on täiesti ainetu kostja etteheide hagejale, nagu oleks
2-23-115853 hageja kohtusse pöördumisel tekitada kostjale lisakahju mh viivise ja menetluskulude näol. Kui kostja hageja ees oma kohustusi õigeaegselt ja ilma kohtu sekkumiseta ei täida, siis on hagejal vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 õigus nõuda kostjalt viivist. Viivisenõue ja hagi rahuldamise korral menetluskulude hüvitamise nõue on hageja seaduslikud nõuded, millel pole antud juhul mingit seost kostja väidetud hea usu põhimõtte rikkumisega. Hageja kahjunõue, viivisenõue ega menetluskulude hüvitamise nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.
39.Ebaõige ja seadusele mittepõhinev on kostja seisukoht, nagu pidanuks S. R.’i 08.09.2022 surma päevast alates olema tema kohustuse täitmine peatatud kuni pärija väljaselgitamiseni. Vaidlus puudub selles, et Tallinna notar K. L. 09.12.2022 koostatud ja tõestatud pärimistunnistusega 08.09.2022 surnud S. R.’i ainupärijaks on kostja (dtl 45). Kostja kinnitab, et kostja pärijana vastutab surnu S. R.’i kohustuste eest pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel ning kostja pärijana on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused (PärS § 130 lg 3 järgi). Kohus märgib, et PärS kohaselt ei sõltu pärija kui pärandaja üldõigusjärglase kohustuste ulatus (sh kohustus tasuda täitmata põhinõudelt viivist) sellest, millal väljastati pärimistunnistus. Tähtsust ei oma ka see, et kostja enda väitel inventuuriavalduse esitamata jätmise tõttu ei saanud arvata, et 08.09.2022 surnud S. R.’il olid täitmata jäänud kohustused hageja ees. Pärandi inventuuri tegemine ei ole teovõimelise isiku puhul kohustuslik (PärS § 137 lg 1) ning kostja kui pärija vastutus hageja ees ei sõltu sellest, millal sai kostja teada pärandaja kohustustest.
40.Lisaks eeltoodule on poolte vahel vaidlus kahjuhüvitise suuruse osas. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad kahju tekkimist hageja poolt taotletavas ulatuses. X OÜ pukseeris kahjustatud mootorratta remonditöökotta. Mootorratta pukseerimise kulu oli 51 eurot (dtl 30). Mootorratta kahjustused parandas X OÜ. Mootorratta parandamise maksumus oli 3775,58 eurot (dtl 31-32). Hageja on hüvitanud eelnimetatud kulud kokku summas 3826,58 eurot (dtl 34-35). Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 132 lg 3. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja esitas ka fotod mootorratta kahjustustest (dtl 91-121). Kohtu hinnangul on hageja oma kahjunõuet eelnimetatud tõenditega piisavalt tõendanud, mistõttu puudub kohtul vajadus täiendavalt hinnata hageja poolt esitatud remondikalkulatsiooni (dtl 90) ja kostja vastuväiteid selle usaldusvääruses osas.
41.Kostja on seisukohal, et hagis nõutav kahjuhüvitise suurus ei ole põhjendatud. Kohus selgitas 30.06.2023 kostjale seoses tõendamiskoormuse jaotusega (vt dtl 123-124), et kui kostja arvates on hageja poolt nõutav kahjuhüvitis liialt suur (kostja viitab „tarbetult kallile“ remondile), siis peab kostja oma väiteid tõendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsus nr 2-21-1429, p 16.1: „VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“).
42.Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid kahjuhüvitise väidetavalt ebamõistliku suuruse osas millegagi tõendanud ei ole. Riigikohus on 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et „VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). .... Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
2-23-115853 Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 216-5564/52, p 17).“
43.Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hageja kahjunõudele (mh väited, et „hageja lasi teha tarbetult kalli remondi“, „hageja nõue on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane“ ning et fotodelt olevat näha, et „mootorratta parema esiosa osad on kahjustatud, aga mitte remondiarvel märgitud ulatuses“) on paljasõnalised ega saa olla aluseks hageja kahjunõude rahuldamata jätmisele ega kahjuhüvitise vähendamisele. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta kostja lepingulise esindaja oletusi ega spekulatsioone. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja lepingulise esindaja arvamus. TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on hageja kahju suuruse tõendanud mh hagile lisatud Inchcape Motors Estonia OÜ arvega, millest nähtuvad vajalikud tööd, materjalid ja varuosad mootorratta parandamiseks (dtl 31-32). Kooskõlas käesoleva otsuse p-des 41 ja 42 viidatud Riigikohtu ja ringkonnakohtu lahenditega pidanuks kostja esitama kulude vaidlustamisel oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud.
44.Riigikohtu 01.06.2023 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-5187 on selgitatud, et LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on sõiduki kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus valida talle sobiv sõiduki taastusremonti tegev remondiettevõtja ning saab eeldada, et kahjustatud isik on valinud sellise remondiettevõtja, mille tehtavad remonttööd tagavad temale kuuluva sõiduki väärtuse taastamise võimalikult suurimas ulatuses. VÕS § 132 lg 3 esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama otsuse p-s 13 märkis Riigikohus, et „kuivõrd VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis muuhulgas võimaliku väärtuse vähenemise, sai hageja tugineda sellele, et sõiduki remondikulude puhul tuleb arvestada töödega, mis aitavad võimalikult suures ulatuses taastada sõiduauto kahjustada saamise eelset väärtust.“ Samuti selgitas Riigikohus nimetatud otsuse p-s 17, et „kahjustatud isik ei pea VÕS § 132 lg 3 esimese lause alusel nõuet esitades siiski alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse, sest kahju hüvitamise eesmärgist (VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 esimene lause) lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise.“
45.Hageja on esitanud tõendina tööde teostaja X OÜ kui eelduslikult oma ala asjatundja poolt üksikasjalikult lahti kirjutatud mootorratta parandamiseks vajaliku kulude loetelu ja selle maksumuse. Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et mootorratta parandustööde maksumus olnuks ülepaisutatud või ebavajalik või et hageja ja X OÜ oleksid mootorratta remondiga seotud kulusid kostja kahjuks suurendanud. Muuhulgas on hageja asjakohaselt osundanud, et mootorratta remondiarvelt nähtub odavam hind varuosadele, kuivõrd varuosade maksumuse osas on kasutatud soodustust 20% (vt dtl 31). Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et mootorratast saanuks parandada odavamalt ega tõendeid, millist nähtuks, et mingi teostatud remondi kulu olnuks ebavajalik. Kostja väidab, et tal polevat olnud võimalik esitada mootorrataste remondiettevõtete pakkumisi, kuid tõendite ring tsiviilkohtumenetluses ei piirdu pelgalt hinnapakkumistega. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning ka kostja oli vaba esitama oma väidete kinnituseks mistahes lubatavaid tõendeid (mh nt asjatundja arvamus vmt).
46.Paljasõnalised on ka kostja spekulatsioonid hageja n-ö alusetu rikastumise osas mootorratta remondi tagajärjel. Kannatanu alusetut rikastumist ei tekita ka sõiduki remontimisel kahjustatud
2-23-115853 detailide (varuosade) väljavahetamine. Ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu ei saa järeldada mootorratta kui terviku väärtuse kasvu. Kohus nõustub hagejaga, et vähemalt üldjuhul iga avariis osalenud sõiduk kaotab sõltumata remondi teostamisest oma väärtuses võrreldes sõidukiga, mis ei ole avariisse sattunud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-21-1429 p-s 16.2. on selgitatud, et „Kasu ei saa VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest hagejal ei olnud kolleegiumi hinnangul kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Kolleegium rõhutab, et VÕS §-s 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12108, p 15).“ Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka käesolevas asjas, mistõttu puudub alus VÕS § 127 lg 5 kohaldamiseks. Mootorratta remondi käigus ei olnud kannatanul antud juhul objektiivselt võimalik teatud kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), s.t mootorratta omanik ei saa ära hoida mootorratta remonttööde käigus uute varuosade paigaldamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. Eeltoodud põhjendusi arvestades on ekslik ka kostja arusaam, nagu väljunuks varuosade väljavahetamise kulu (mis pealegi oli 20% hinnasoodustusega) asja kahjustamisel VÕS § 132 lg 3 järgi parandamisega seotud mõistlike kulude piiridest.
47.Kokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkimise summas 3826,58 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Kostja ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kostjalt tagasinõutavat summat vähendada. Kostja on viidanud kahjuhüvitise vähendamise kontekstis VÕS § 140 lg 1 alusel sellele, et „kuna hageja lasi teha tarbetult kalli remondi, siis see toob kaasa hageja kahjuhüvitise vastava vähendamise.“ Kuna „tarbetult kalli remondi“ tegemine antud juhul tuvastamist ei leidnud, siis ei saa sellel alusel ka hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist vähendada. Samuti puuduvad kohtu hinnangul muud asjaolud, mis annaks alust kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Joobeseisundis põhjustatud avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine täies ulatuses ei ole kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
48.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja põhinõudega summas 3826,58 eurot seotud viivisenõue. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja esitas 26.08.2022 S. R.’ile kohtuvälise kahjunõude, andis talle kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 09.09.2022 (dtl 36-37). S. R. hagejale kahju ei hüvitanud. Kohus nõustub hagejaga, et seetõttu muutus kohustus sissenõutavaks alates 10.09.2022, mil oli möödunud hageja
2-23-115853 poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg ning hagejal on kostja kui S. R.’i õigusjärglase suhtes viivise nõue alates 10.09.2022. Kuigi S. R. suri XXX, on kostja tema pärija (dtl). PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei sõltu PärS kohaselt pärija kui pärandaja üldõigusjärglase kohustuste ulatus (sh kohustus tasuda täitmata põhinõudelt viivist) sellest, millal väljastati pärimistunnistus.
49.Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 3826,58 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 29.05.2023 seisuga summas 258,79 eurot ning viivise põhinõudest (3826,58 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
50.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja 20.07.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulu 20.07.2023 seisuga 1196 eurot (õigusabikulu 706 eurot + riigilõiv 490 eurot).
51.Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Samuti kostja on seisukohal, arvestades kostja vastuse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, et hageja kunstlikult suurendab menetluskulude nimekirja. Kostja väitel on tal alust arvata, et hageja esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista kostjalt hageja kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kostja palub mitte rahuldada hageja 20.07.2023 avaldust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks suuremas ulatuses, kui mõistlik, põhjendatud ja vajalik.
52.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõiv summas 490 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks ning antud piirang kehtib Riigikohtu seisukoha järgi ka maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral (vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.3).
53.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepinguliste esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu lisaks maksekäsu kiirmenetluse ajakulule (10 minutit) on kokku 343 minutit. Kohus peab antud ajakulu tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja etteheited hageja menetluskulude ülepaisutatuse ning kunstliku suurendamise osas on paljasõnalised. Muuhulgas on kostja enda lepingulise esindaja poolt käesolevas menetluses näidatud õigusabi ajakulu käesolevas menetluses suurem kui hageja lepingulise esindaja ajakulu, kuigi kostja lepingulise esindaja töömahtu ei saa tsiviilasja materjalide põhjal hageja lepingulise esindaja töömahust suuremaks pidada.
54.Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 100 eurot/h. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud hageja
2-23-115853 lepingulise esindaja tunnitasu määra määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud rahaliselt kindlaks kokku summas 571,66 eurot (343 minutit ehk 5,7166 h x 100). Sellele lisandub menetluskuluna riigilõivu kulu summas 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot, mistõttu määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks kokku summas 1081,66 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1081,66 eurot. Menetluskulud kuuluvad hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1081,66 eurot) kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
55.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.