M Vi hagi I Vi vastu rahalise kohustuse täitmiseks ning kaasomandi lõpetamiseks ja I Vi hagi M Vi vastu 22 577,40 euro nõudes M Vi hagi hind 208 670,19 eurot, I Vi hagi hind 24 383,59 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: M V (isikukood xxx, xxx); esindHajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister, e-post: [email protected]); Kostja: I V (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Teha tasaarvestuse resolutsiooniga osaotsus.
2.Rahuldada osaliselt hageja M Vi nõue kostja I Vi vastu ja mõista kostjalt I Vilt hageja M Vi kasuks välja 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) eurot.
3.Tasaarvestada käesoleva kohtulahendiga ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusega rahuldatud poolte vastastikused nõuded.
4.Tasaarvestada hagejalt M Vilt kostja I Vi kasuks välja mõistetud ja seni tasumisele kuuluv summa 217 713,94 eurot kostjalt I Vilt hageja M Vi kasuks välja mõistetud summaga 120 000 eurot.
Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 tehtud tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt M Vilt (isikukood xxx) kostja I Vi (isikukood xxx) kasuks välja mõista hüvitis 97 713,94 (üheksakümmend seitse tuhat seitsesada kolmteist eurot ja 94 senti) eurot.
6.Mõista hagejalt M Vilt (isikukood xxx) kostja I Vi (isikukood xxx) kasuks välja viivis hüvitise summalt 20 856,86 eurolt alates 18.08.2023 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta jõusse hagi tagamise 03.05.2019 määrus. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude 205 170,19 euro väljamõistmiseks koos kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudega. Hageja palus tasaarvestada oma nõude kostja vastu ja kostja nõude tema vastu kattuvas ulatuses ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 14 329,81 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja ostsid 13.10.2016 võlaõigusliku müügilepingu nr xxx ja 16.11.2016 asjaõiguslepingu nr xxx alusel kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr xxx all registreeritud kinnistu, aadressiga xxx, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistust kuulub mõlemale kaasomanikule 1⁄2 mõtteline osa. Kinnistu turuväärtuseks on 439 000 eurot, mida tõendab xxx 21.04.2019 eksperthinnang nr xxx. 1⁄2 mõttelise osa kinnistust turuväärtus on 219 500 eurot.
3.Kinnistu ostuhind oli 240 000 eurot vastavalt müügilepingu punktile 2.1. Kinnistu ostmiseks vajalikud rahalised vahendid tulid hagejalt. Hageja kandis ostuhinna summa 240 000 eurot 10.11.2016 notari deposiiti, et finantseerida hageja ja kostja palvel tema mõttelise osa ostmist. Raha ülekandmist xxx notarikontole tõendab 10.11.2016 maksekorraldus nr 1. Raha kanti notari deposiidist edasi kinnistu müüja kontole vastavalt asjaõiguslepingu p 2.2 kõigi tehingu poolte palvel ja nõusolekul. Seega ostis kostja oma 1⁄2 mõttelise osa kinnistust hageja antud tähtajatu laenu arvel summas 120 000 eurot. Kostja ei ole kinnistu mõttelise osa ostmiseks enda rahalisi vahendeid kasutanud.
4.Kinnistul asus pooleliolev siseviimistluseta ehitis, mida tõendab müügilepingu p 3.1 ning mille üle ei ole vaidlust. Ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse ning sisustuse tegemiseks kulus kokku minimaalselt 170340,38 eurot. Ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse jms tegemiseks andis hageja kostjale tähtajatult ja intressita laenu, tehes kulutusi kostja kasuks vähemalt summas 85 170,19 eurot, mis on 50% eelnimetatud kulutustest. Kostja ei ole kinnistul asuva ehitise väljaehitamiseks ega siseviimistluse tegemiseks oma rahalisi vahendeid kasutanud. Ilma kulutuste tegemiseta ei oleks ehitis olnud elamuna sihtotstarbeliselt kasutatav ning selle turuväärtus ei oleks tänase päeva seisuga 439 000 eurot. Hageja esitas kulutuste arvestuse.
5.Kokku andis hageja kostjale kinnistust 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks, elamu väljaehitamiseks ja sisustamiseks tähtajatult intressita laenu summas 205 170,19 eurot (120 000 eurot + 85 170,19 eurot). See on 50% tehtud investeeringutest, sest kogu investeering oli 410 340,38 eurot (ostuhind 240 000 eurot + kulutused ehitamiseks/siseviimistluseks 170 340,38 eurot = 410 340,38 eurot).
6.Hageja ütles 18.04.2019 avaldusega VÕS § 398 lg 2 alusel üles kostjaga 13.10.2016 suuliselt sõlmitud tähtajatu ja intressita laenulepingu. Avaldus edastati 18.04.2019 kostja kohtuvälisele esindajale M Vele. Kostja esindaja kinnitas avalduse kättesaamist 22.04.2019 e-kirjaga. Hageja palus kostjal raha tagastada hagejale hiljemalt 22.04.2019, mida kostja ei ole teinud. Kostja on hagejale teatanud, et ta ei nõustu hageja rahalise nõudega kostja vastu ega ole valmis seda hagejale hüvitama.
7.Kui kostja ei tunnista hagejalt laenu saamist kinnistu mõttelise osa ostmiseks ja ehitise väljaehitamiseks, on alternatiivselt tegemist kostja alusetu rikastumisega hageja arvel kokku summas 205 170,19 eurot. Hageja ei ole rahalisi vahendeid kostjale kinkinud. Kinkelepingut ei ole sõlmitud, sest puudub hageja tahe kostjat ilma vastutasuta rikastada (VÕS § 259 lg 1). Kostja kohustub hagejale alusetult saadu tagastama. Hea usu põhimõttega (VÕS § 6) oleks vastuolus olukord, kui kaasomandi lõpetamisel ja jagamisel ei võetaks arvesse kostjale antud rahalisi vahendeid. Ilma nende vahenditeta ei oleks kinnistu väärtus selline, nagu ta on.
8.Kinnistu kaasomand on võimalik lõpetada selliselt, et anda asi ühe kaasomaniku ainuomandisse ning panna teisele kaasomanikule kohustus hüvitada kaasomandi kaotanud poolele asi rahas. Kostja on väljendanud esindaja vahendusel 15.04.2019 tehtud ettepanekus soovi kinnistu kaasomand lõpetada selliselt, et hageja ostab ära kostja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust. Hageja vastas 18.04.2019 kostja ettepanekule ja nõustus kaasomandi lõpetamisega ning nõudis kostjalt tema rahaliste kohustuste täitmist hageja ees. Hageja tegi kostjale ettepaneku vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Kostja on sellest keeldunud.
9.Kuna hagejal on rahaline nõue kostja vastu summas 205 170,19 eurot ja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust väärtus on 219 500 eurot, saab kattuvas ulatuses hageja ja kostja vastastikused nõuded tasaarvestada. Sellisel juhul jääb tasaarvestamata ja hageja on kohustatud kostjale hüvitisena maksma 14 329,81 eurot.
10.Hageja viitas TsÜS §-le 5, VÕS § 2 lõikele 1, VÕS § 3 punktidele 1, 3 ja 6, samuti VÕS § 396 lõikele 1. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist ning intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata (VÕS § 398 lg 1 ja lg 3). Hageja on laenulepingu üles öelnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda laenu tagastamist. Samuti viitas hageja VÕS § 1028 lõikele 1 ja VÕS § 78 lõikele 4.
11.Hagiavalduse täienduses palus hageja uuesti mõista kostjalt välja 205 179,19 eurot ning teha tasaarvestus, mille tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 14 329,81 eurot. Hageja ei ole rahalisi vahendeid kostjale kinkinud. Kinkelepingut ei ole sõlmitud, sest puudus hageja tahe kostjat ilma vastutasuta rikastada (VÕS § 259 lg 1). Kostja kohustub hagejale alusetult saadu tagastama.
12.VÕS § 78 lõikest 4 järelduvalt võib tasumine toimuda ka ilma aluseta, s.t kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui maksmine toimus ilma aluseta. Seega juhul, kui kostja vaidleb laenulepingule vastu, on kostja alternatiivselt hageja
arvelt rikastunud hageja tehtud maksete võrra, mille osas hageja tasus kostja kohustuse VÕS § 78 lg 4 kohaselt summas 205 170,19 eurot. Puuduvad VÕS § 1028 lõikes 2 sätestatud alusetu rikastumise nõuet välistavad eeldused.
13.Arvestades, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue summas 205 170,19 eurot ning kostjal tekib kinnistu jagamisel hageja vastu rahaline nõue summas 219 500 eurot, tasaarvestab hageja ja palub kohtul tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, millest tulenevalt on hageja võlgnevus kostja ees summas 14 329,81 eurot (205 170,19 - 219 500 = 14 329,81).
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja kinnitas vastuses, et pärast asjaõigusliku lepingu sõlmimist kolisid pooled sisse, et ühist eluaset valmis ehitada ja teha siseviimistlus lõpuni. Järelikult oli eesmärk ühine ning hagejalt tulid ka kostja kulutuste jaoks laenuna rahalised vahendid. Ebaõige on kostja seisukoht, et kõik pidi toimuma hageja vara arvelt kinkena kostjale, et tagada kostja varaline kindlustatus ja võrdsus partnerina abielusuhetes. Võrdsust partnerina abielulistes suhetes ei tekita poole varaline seisund.
15.13.10.2016 võlaõigusliku müügilepingu nr xxx p 2.1 sätestab, et müüja müüb lepingu eseme ostjale. Müügilepingu lk 2 pealdises on täpsustatud, et lepingus osalesid Ostja 1 ja Ostja 2, keda koos nimetati Ostja. Ostjad osalesid võrdsetes mõttelistes osades hinnaga 240 000 eurot. Seega oli 1⁄2 mõttelise osa hind 120 000 eurot ning seda ei pidanud lepingus eraldi välja tooma. Ebaõige on kostja seisukoht, et kuna kinnistu hind kokku oli 240 000 eurot, ei olnud pooltel kohustust tasuda kinnistu müüjale kumbki pool kinnistu hinnast ehk 120 000 eurot. Ilmselgelt oli kostjal kui 1⁄2 mõttelise osa ostjal kohustus maksta müüjale 120 000 eurot mõttelise osa omandamise eest. Hageja on laenulepingu üles öelnud ja nõuab laenu tagastamist.
16.Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjale kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks ja ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks laenu andnud, tuleb hagi rahuldada teistel õiguslikel alustel (nt alusetu rikastumine, seltsing jne), sest hageja ei ole kostjale 205 170,19 eurot kinkinud ega muul alusel tasuta võõrandanud. Hagejal ei olnud soovi kostjat rikastada. 205 170,19 eurot on väga suur summa ning selle kinkena endale saamise eeldamine kostja poolt on meelevaldne. Asjaolu, et hageja laenas kostjale investeeringuteks raha, ei tähenda, et poolte vahel oleks sõlmitud kinkeleping. Kui kulud maha arvestada, on kostja juba saanud kasu kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtuse tõusust.
17.Kui kohus leiab, et laenulepingut ei olnud sõlmitud ja hagejale teadmata põhjusel ei saa alusetu rikastumise sätteid kohaldada, siis teise alternatiivina alusetule rikastumisele saab hageja rahalise nõude kostja vastu rahuldada seltsingulepingu alusel (VÕS § 580). Sellisel juhul oleks kostja saadav rahaline hüvitis veelgi väiksem, sest kostja ei ole rahalist ega muud panust seltsinguvara omandamiseks ja selle valmisehitamiseks ning siseviimistluse tegemiseks teinud. Ilmselgelt ei oleks see kostja huvides ning praegusel juhul on hageja lähtunud kostja suuremast kasusaamise võimalusest.
18.Hageja nõustus, et tema ja kostja valisid abielu sõlmimisel 04.07.2015 abikaasade varasuhteks varalahususe ning seda selleks, et pooled oleksid enda varalistes küsimustes võrdväärsed ja iseseisvad partnerid. Vastasel juhul oleks valitud varaühisuse varasuhe. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kokkulepet kostja varalise kindlustatuse tagamiseks 1⁄2 kinnistu mõttelise osa ostmisega, sellel oleva ehitise väljaehitamisega ja siseviimistluse (sh sisustuse) tegemisega hageja vara arvel. Vastupidised kostja väited on ebaõiged. Hagejal ei olnud soovi kostjaga abiellumisel kindlustada kostjat varaliselt.
19.15.06.2020 seisukohtades leidis hageja, et temalt tuleks välja mõista hüvitis 192 000 eurot ning lugeda kostja nõue tasaarvestatuks kattuvas ulatuses summas 192 000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt välja mõista hüvitis 13 170,19 eurot (205 170,19 eurot – 192 000 eurot = 13 170,19 eurot). xxx kinnistu turuväärtus on alates hagi esitamisest aprillis 2019 vähenenud ja on seisuga 03.06.2020 384 000 eurot, mida tõendab xxx 03.06.2020 eksperthinnang nr 1019-20. 1⁄2 mõttelise osa kinnistust turuväärtus on 192 000 eurot.
20.Hageja jäi jätkuvalt ka oma rahalise nõude alternatiivsete aluste juurde. Kui kohus leiab, et hageja ei ole kostjale kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks ja ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks laenu andnud, tuleb hagi rahuldada teistel õiguslikel alustel, sest hageja ei ole kostjale 205 170,19 eurot kinkinud ega muul alusel tasuta võõrandanud. Hagejal ei ole olnud soovi kostjat rikastada.
21.07.09.2020 seisukohtades palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise 205 170,19 eurot, lõpetada kaasomand. Kostja kasuks tuli hagejalt tema hinnangul välja mõista 192 000 eurot ja teha tasaarvestus, mille tulemusena mõistetaks hagejalt kostja kasuks välja 13 170,19 eurot. Hageja andis kostjale kokku 205 170,19 eurot (120 000 eurot + 85 170,19 eurot).
22.Hageja ja kostja on mõlemad nõus kinnistu kaasomandi lõpetama selliselt, et kinnistu ainuomand jääb hagejale ja kostjale makstakse hüvitis. Kinnistu turuväärtus on seisuga 03.06.2020 summas 384 000 eurot ja 1⁄2 mõttelise osa kinnistust turuväärtus ja seega hüvitise suurus mõttelise osa kaotamise eest on seega 192 000 eurot. Hageja palus teha menetlusliku tasaarvestuse ning lugeda tasaarvestatuks hageja nõuded kostja vastu kostja nõuetega kattuvas ulatuses, lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Kinnistu ostmiseks kohustus nii hageja kui ka kostja tasuma müüjale kokku 240 000 eurot, mida tõendavad muu hulgas müügilepingu p 2.1 ja p 2.2. Hageja sai kinnistu ostmiseks rahalised vahendid laenuna oma emalt V Vilt, mida tõendab V Vi arvelduskonto väljavõte. V V on 10.11.2016 teinud ülekande summas 240 000 eurot hageja arvelduskontole selgitusega xxx. Seda tõendab ka hageja venna M Vi 07.03.20219 e-kiri hagejale, kus ta nõuab laenatud raha tagastamist emale ehk V Vile.
24.Hageja kandis emalt laenuna saadud raha ehk ostuhinna summa 240 000 eurot 10.11.2016 notari deposiiti. Raha ülekandmist tõendab 10.11.2016 maksekorraldus nr 1 summas 240 000 eurot. Raha kanti notari deposiidist edasi kinnistu müüja kontole vastavalt asjaõiguslepingu p 2.2 kõigi tehingu poolte palvel ja nõusolekul. Kostja ei kasutanud kinnistu mõttelise osa ostmiseks enda rahalisi vahendeid.
25.Kinnistul asus pooleliolev siseviimistluseta ehitis, mida tõendab müügilepingu p 3.1. Ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks kulus kokku minimaalselt 170 340,38 eurot. Rahalised vahendid ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluseks tulid osaliselt laenuna hageja emalt summas 23 000 eurot. 10 000 eurot võttis hageja 23.11.2016 sularahas välja ja 5000 eurot võttis ta välja sularahas 26.11.2016. 4000 eurot oli 01.12.2016 hagejale üle kantud ning 02.12.2016 oli hagejale üle kantud veel 4000 eurot. Ülekandeid tõendavad V Vi arvelduskonto väljavõte ja M Vi 07.03.2019 e-kiri, kus nõutakse laenu tagastamist emale.
26.Hageja poolt vajalike ja põhjendatud kulutuste tegemist summas 170 340,38 eurot tõendavad alljärgnevas tabelis toodud ja hagile lisatud arved ning nende tasumist tõendavad dokumendid.
Kulutusi oli kokku: 170 340,38 eurot, millest 50% on 85 170,19 eurot. Kostja on 04.06.2019 kirjalikus vastuses hagile tunnistanud, et kinnistu ostusumma ja elamu väljaehitamis- ja siseviimistluskulud tasus hageja.
27.Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et pooled olid abielus 03.07.2015 kuni 17.10.2019 ja nende varasuhteks oli varalahusus. Varalahusust tõendab registrikaardi detailandmete väljavõte. Pooled ostsid 13.10.2016 müügilepinguga ja 16.11.2016 asjaõiguslepinguga kinnistu (kumbki pool mõttelist osa), mis asub xxx hinnaga 240 000 eurot, mille tasus müüjale hageja. Kinnistul asuva elamu väljaehitamiseks, viimistlemiseks ja sisustamiseks tegi kulutusi hageja kokku summas 170 340,38 eurot.
28.Kostja vastu esitatud nõude osas tugines hageja esmalt sellele, et ta oli sõlminud kostjaga laenulepingu. Hageja andis kostjale 13.10.2016 suulise kokkuleppe ehk laenulepingu alusel tähtajatult ja ilma intressita laenu kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks summas 120 000 eurot, millele lisandusid laenuna elamu väljaehitamiseks vajalikud tekkivad kulud 1⁄2 ulatuses ehk summas 85 170,19 eurot, kokku 205 170,19 eurot. See on kokku 50% tehtud investeeringutest, kuna kogu kinnistu ostmise ja väljaehitamise investeering oli 410 340,38 eurot.
29.Laenuleping sõlmiti suuliselt ning laenulepingu sõlmimist tõendavad koosmõjus järgnevad asjaolud. Kostjal ei olnud rahalisi vahendeid terve kinnistu ega kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks, kuid kostja soovis kinnistu mõttelist osa osta ning selleks oli tal vaja raha. Hagejal oli võimalik anda kostjale laenu selliselt, et hageja kannab kinnistu ostmiseks vajaliku ostuhinna notari deposiitkontole, millelt kantakse see edasi vastavalt asjaõiguslepingu punktis 2.2 kokkulepitule. Kostjal ei olnud rahalisi vahendeid kinnistul asuva poolelioleva elamu väljaehitamiseks ja siseviimistluse eest tasumiseks 1⁄2 osas summas 85 170,19 eurot, kuid sellele vaatamata soovis kostja kinnistut osta ja välja ehitada. Kuna osteti kinnistu, kus oli pooleliolev siseviimistluseta elamu, oli kostjale ilmne ja arusaadav, et selle ostmisele järgneb selle valmisehitamine, mis vajab rahalisi vahendeid.
30.Kostja nõustus müügilepingu ja asjaõiguslepingu allkirjastamisel sellega, et hageja annab kulutuste tegemiseks kostjale laenu kulutuste osas võrdeliselt kostja mõttelise osaga kinnistust selliselt, et hageja tasub ehitise väljaehitamise kulud ning kostja tagastab saadud laenu ehk poole kuludest hagejale. Hagejal oli võimalus saada rahalised vahendid kinnistu ostmiseks ja ehitise väljaehitamiseks osaliselt oma emalt, mistõttu tegi hageja kostjale suuliselt ettepaneku tähtajatu laenulepingu sõlmimiseks, sest vastasel juhul ei oleks kostja saanud osta 1⁄2 mõttelist osa kinnistust ega koos hagejaga elamut välja ehitada. Kostja andis 13.10.2016 müügilepingu allkirjastamisega hagejale nõusoleku laenulepingu sõlmimiseks selliselt, et hageja annab talle laenu kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks 120 000 eurot ja sellel oleva elamu väljaehitamiseks, sest kostja teadis müügilepingu allkirjastamisel, et tal puuduvad rahalised vahendid. Müügilepingu allkirjastamisega 13.10.2016 loeti laenuleping sõlmituks.
31.Notari deposiiti kantud raha kanti edasi kinnistu müüja kontole vastavalt asjaõiguslepingu p 2.2 kõigi tehingu poolte palvel ja nõusolekul, mistõttu 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega tunnistas kostja laenulepingu sõlmimist ja avaldas selle kaudu tahet võtta laenuna vastu hageja rahalised vahendid kinnistu 1⁄2 mõttelise osa ostmiseks ja müüjale ülekandmiseks ning ehitise väljaehitamiseks. Kostja ei keeldunud hageja laenu vastuvõtmisest. Laenusuhte olemasolu ning kostja nõustumist kulutuste tegemisega ja selleks raha vastuvõtmisega tõendab kostja 04.06.2019 vastus hagile. Kostja kinnitas, et pärast asjaõigusliku lepingu sõlmimist kolisid pooled sisse, et ühist eluaset valmis ehitada ja teha siseviimistlus lõpuni.
32.Hageja ja kostja vahel ei lepitud kokku laenu kasutamise eest intressi, kuna tegemist oli abikaasadega ning hageja eesmärk ei olnud saada kostja arvel intressitulu ehk kasu. Hageja ja kostja vahel ei lepitud kokku laenu tagastamise tähtaega, mistõttu oli laenuleping sõlmitud tähtajatult. Hageja on laenulepingu üles öelnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda laenu tagastamist. Hageja ütles 18.04.2019 avaldusega VÕS § 398 lg 2 alusel üles kostjaga 13.10.2016 suuliselt sõlmitud tähtajatu ja intressita laenulepingu. Hageja palus kostjal raha tagastada hiljemalt 22.04.2019, mida kostja ei teinud.
33.Kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, tugineb hageja seltsingulepingule. Vabaabielu korral seltsingut VÕS § 580 lg 1 mõistes eeldatakse. Seltsinguleping sõlmiti 13.10.2016 notariaalselt müügilepingu ja 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega. Müügilepingu ja asjaõiguslepingu allkirjastamisega andsid hageja ja kostja tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks.
34.Seltsingulepingu sõlmimist tõendavad koosmõjus järgnevad asjaolud. Hagejal ja kostjal oli ühine soov osta kinnistu, millel oli pooleliolev elamu, et pärast selle ostmist ning elamu väljaehitamist hakata seda ühise koduna kasutama. Seega oli seltsingu eesmärgiks ühise elamiseks sobiva kinnistu ostmine ja sellel oleva poolelioleva elamu valmisehitamine. Kostjal ei olnud rahalisi vahendeid kinnistut tervikuna ega pooles osas ise osta, samuti ei olnud kostjal rahalisi vahendeid, et elamut välja ehitada. Kostja nõustus 13.10.2016 müügilepingu ja 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega (tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks), et hageja teeb panused kinnistu ostmiseks summas 240 000 eurot ja teeb panustena kulutused elamu väljaehitamiseks. 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega tunnistas kostja seltsingulepingu sõlmimist ning selleks vajalike panuste tegemist hageja poolt.
35.Kostja ei keeldunud hagejaga seltsingulepingu sõlmimisest, mida ta oleks võinud teha, jättes kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu allkirjastamata. Kostja otsustas seltsingulepingu sõlmida, kuna kostja soovis kinnistut ja selle 1⁄2 mõttelist osa omandada ning pooleliolevat elamut välja ehitada, et selles elada. Hageja panuseks olid kõik kulud. Kostja ei teinud seltsingulepingu raames rahalisi panuseid ehk kostja panus oli 0 eurot kulutustest, mille üle ei ole vaidlust. Seltsinguvaraks oli kinnistu ja sellel olev elamu ning nende väärtus, sealhulgas väärtuse tõus (kasum) ja ka väärtuse langus (kahjum).
36.Tulenevalt VÕS § 600 jj kuulus hageja ja kostja vahelise seltsingu seltsinguvara jagamisele. Hageja viitas VÕS § 596 lõike 1 punktile 2 ja § 597 lõikele 1. Hageja ja kostja abielu lahutamisel lõppes seltsing. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on sisuliselt seltsinguvaraks oleva kinnistu jaganud ära ning tuvastanud, et kinnistu turuväärtus oli 384 000 eurot, kinnistu ainuomand kuulub hagejale ning kostjale tuleb maksta hüvitis summas 192 000 eurot, kuid seejuures kohtud ei ole otsustatud hageja tehtud panuste tagastamist summas 410 340,38 eurot, mis on seltsingusuhte lõpetamisel ja vara jagamise puhul kohustuslik. Pärast panuste tagastamist selgub, et kas tuleb jagada kasumit või kahjumit.
37.Hageja on teinud kõik maksed seoses kinnistu omandamisega ja elamu väljaehitamisega, mida saab lugeda konkreetseks rahaliselt hinnatavaks hageja panuseks, sest need kulud moodustavad kogu osa kinnistute omandamise ning elamu väljaehitamise eesmärgil tehtud kulutustest. Praegustel asjaoludel saab seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamisel kinnistule kõne alla tulla võimalikust võõrandamisest saadud või kinnistu väärtuseks oleva raha jaotamine.
38.Hageja ja kostja seltsinguvara jagamine: 384 000 eurot (kinnistu väärtus) – 410 340,38 eurot (hageja tehtud panused ehk ostuhind 240 000 eurot + kulutused ehitamiseks/siseviimistluseks jms 170 340,38 eurot = 410 340,38 eurot) – 0 eurot (kostja tehtud panused) = - 26 340,38 eurot (kahjum). Kuna tehtud panused ületavad oluliselt seltsinguvara (kinnistu) väärtust, on hageja ja kostja seltsinguvara jagamisel ja panuste tagastamise tulemuseks kahjum. Hageja ei ole kohustatud kostjale väljamakseid tegema ja kostja kasuks hagejalt kaasomandi lõpetamise (seltsingu lõpetamise) raames välja mõistetud 1⁄2 kinnistu väärtusest ehk 192 000 eurot peab minema hagejale tema tehtud panuse osaliseks tagastamiseks. 192 000 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning kattuvas ulatuses kostja nõudega saab teha menetlusliku tasaarvestuse.
39.Järgmise alternatiivse nõudena esitas hageja solidaarvõlgniku tagasinõude. Kinnistu müügihind oli 240 000 eurot, mida tõendab müügilepingu p 2.1. Kinnistu ostmiseks kohustusid hageja ja kostja tasuma müüjale kokku 240 000 eurot, mida tõendavad müügilepingu p 2.1 ja p
2.2.Hageja ja kostja on müügilepingus ühiselt tähistatud ostjatena. Seega oli hagejal ja kostjal kohustus tasuda müüjale 240 000 eurot. Hageja kandis ostuhinna summa 240 000 eurot 10.11.2016 notari deposiiti. Hageja ja kostja kohustusid kumbki tasuma müüjale enda 1⁄2 mõttelise osa omandamise eest 120 000 eurot. Kuna hageja ja kostja ostsid kumbki 1⁄2 mõttelise osa kinnistust, tasus hageja müüjale 120 000 eurot kostja eest ja huvides, et kostja saaks omandada 1⁄2 mõttelise osa kinnistust. Kostja on kohustatud hageja ja kostja omavahelises õigussuhtes tasuma hagejale kostja eest ja huvides tasutud 120 000 eurot, s.o 1⁄2 mõttelise osa kinnistust hinna sõltumata õiguslikust alusest. Hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet, et kostja ei ole kohustatud hageja makstud raha tagastama.
40.Hageja on täitnud kostja kohustuse müügihinna tasumiseks. Hageja ei olnud kohustatud kostja eest tasuma. Kostja rikastus kohustustest vabanemise tõttu hageja arvel summas 120 000 eurot, mistõttu kostja peab selle summa hagejale tasuma. VÕS § 1041 lg 1 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja täitis kostja ostuhinna tasumise kohustuse kinnistu müüja ees ja kostja on selle kohustuse täitmisest seetõttu vabanenud (VÕS § 78 lg 1). Hageja täitis kinnistu müügihinda tasudes kostja kohustuse, kuid kohustuse täitmine toimus õigusliku aluseta. Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (VÕS § 78 lg 4).
41.Ringkonnakohus on leidnud, et hagejal võib olla kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõue. Hageja viitas VÕS §-le 65. Ringkonnakohus on leidnud, et kui pooled olid kinnistu müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikud, ei saa väita, et hageja oleks ostuhinda tasudes täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud VÕS § 1041 tähenduses. Solidaarvõlgnikuna oleks hageja olnud ka ise kohustatud ostuhinna tasumise kohustuse täielikult täitma ja võlausaldaja oleks olnud õigustatud temalt seda nõudma. Kui kohus peab müügihinna tasumise kohtustust solidaarkohustuseks, on hageja tasunud kostjast solidaarvõlgniku eest müüjale 120 000 eurot, mille kostja kohustub hagejale tasuma, sest see on kostjale langev osa.
42.Elamu väljaehitamiseks tehtud vajalike kulude pooles ulatuses ehk summas 85 170,19 eurot on võimalik kohaldada solidaarvõlgniku tagasinõudeõigust. PKS § 18 lg 1 sätestab, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise katmiseks, tekib abikaasade
solidaarkohustus ehk abikaasad olid solidaarvõlgnikud. Kõik ülaltoodud kulud 170 340,38 eurot läksid hageja ja kostja omandis oleva elamu ehk ühise majapidamise korraldamise vajaduse katmiseks ning need suurendasid oluliselt kinnistu väärtust.
43.Järgmise alternatiivina tugines hageja alusetule rikastumisele ja käsundita asjaajamisele. Kostja on nõustunud, et kinnistu ostusumma ja väljaehitamise kulud tasus hageja. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud kokku summas 205 170,19 eurot ning kostja kohustub selle hagejale tagastama. Hageja tehtud maksed kokku summas 205 170,19 eurot vastavad kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja on kiitnud kõik need hageja toimingud ning maksed heaks 13.10.2016 müügilepingu ja 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega ning selle punktis 2.2. toodud kinnistu ostmiseks vajaliku ostuhinna makse müüjale tegemise korralduse andmisega, samuti oma tegevusega, kuna kostja ei ole mitte kunagi hagejale teatanud ega hagejalt palunud, et hageja neid kulutusi ei teeks. Kostja ei ole vaielnud mitte kunagi vastu kulutuste tegemisele.
44.Kostja kiitis kulud heaks. Kulutused olid kostjale kasulikud ning tal oli kinnistu osas kavatsus omandada 1⁄2 mõtteline osa kinnistust ning kinnistul asuv elamu valmis ehitada ja siseviimistlus lõpuni teha, mille tulemusena seda kasutada elukohana. Kostja sai kinnistut ja selle väärtuse suurenemist kohe pärast asjaõigusliku lepingu sõlmimist kasutama hakata, sest koliti sisse ning hakati eluaset ehitama ja siseviimistlust tegema. Kostja soov ja tahe oli kinnistul asuva elamu väljaehitamiseks ning siseviimistluseks teha kulutusi. Kostja on kulutuste tegemisest ning tegemise kavatsusest olnud kinnistu ostmisest saadik ehk algusest peale teadlik.
45.Arvestades vaidlusaluseid rahaliselt suuri summasid, saab iga mõistlik inimene aru, et tegemist pole kostja väidetud abikaasa toetamisega ehk kingitustega. Vara soetamine (sh ehitamine) ei ole abikaasa ja perekonna toetamine, vaid varaline investeering. Kui kohus peaks leidma hagejale teadmata põhjusel, et hageja on teinud kostjale kingitusi kokku summas 205 170,19 eurot, luuakse uus ja ebaõiglane kohtupraktika, mille tulemusena ei oma varalahususe varasuhe sisulist tähendust.
46.Äärmiselt ebaõiglane ja hea usu põhimõttega vastuolus oleks kohtulahend, kui ei võetaks arvesse ehk kostjalt ei mõistetaks välja hageja poolt kostjale ja tema kasutusse antud rahalisi vahendeid. Eriti veel olukorras, kus poolte vahel on varalahusese varasuhe ning rahalised vahendid on suures osas tulnud hageja emalt V Vilt ning hageja peab need talle tagastama. Kinkelepingut ei ole sõlmitud. Puudub hageja tahe kostjat ilma vastutasuta rikastada.
47.07.12.2022 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palus kostjalt välja mõista 205 170,19 eurot ehk 120 000 eurot + 85 170,19 eurot. Alternatiivselt palus hageja juhul, kui kohus kohaldab seltsingu sätteid, mõista kostjalt välja 192 000 eurot. Hageja palus teha tasaarvestuse ja tasaarvestada hageja nõuded kostja nõuetega.
48.Hageja kordas varasemaid väiteid faktiliste asjaolude kohta. Esimese alternatiivina tugines hageja endiselt laenulepingu sõlmimisele hageja ja kostja vahel. Teise alternatiivina tugines hageja seltsingulepingu sõlmimisele kostjaga. Müügilepingu ja asjaõiguslepingu allkirjastamisega andsid hageja ja kostja tahteavaldused seltsingulepingu sõlmimiseks. Kolmanda alternatiivina tugines hageja solidaarvõlgniku tagasinõudele. Kostja on kohustatud hageja ja kostja omavahelises õigussuhtes tasuma hagejale kostja eest ja huvides tasutud 120 000 eurot sõltumata õiguslikust alusest. Hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet, et kostja ei ole kohustatud hageja makstud raha tagastama. Hageja on täitnud kostja kohustuse müügihinna tasumiseks. Hageja ei olnud kohustatud kostja eest seda summat tasuma.
49.Kostja rikastus kohustustest vabanemise tõttu hageja arvel summas 120 000 eurot, mistõttu kostja peab selle summa hagejale tasuma. Hageja viitas VÕS § 1041 lõikele 1 ja § 78 lõikele 4, samuti VÕS § 69 lõikele 1 ja PKS § 18 lõikele 1. Kohtu viidatud PKS § 17 ei ole kohaldatav, sest kinnistu ostmiseks makstud raha ja elamu väljaehitamiseks tehtud kulutused ei ole perekonnale tehtud kulutused (perekonna ülalpidamise kulutused PKS § 16 mõttes), vaid investeering kinnisvarasse. Perekonnale tehtud kulutused PKS § 17 mõttes on kulutused perekonna ülalpidamisega seotud kulutused. Kinnisvaraga seotud tehingud ning kinnistule elamu väljaehitamisega seotud kulud väljuvad selle sätte raamidest. Lisaks on lahusvara korral õigus kulutusi tagasi nõuda.
50.Viimase alternatiivina tugines hageja alusetule rikastumisele ja käsundita asjaajamisele. Hageja tehtud maksed 205 170,19 eurot vastavad kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja on kiitnud kõik need hageja toimingud ning maksed heaks 13.10.2016 müügilepingu ja 16.11.2016 asjaõiguslepingu allkirjastamisega ning selle punktis 2.2. toodud kinnistu ostmiseks vajaliku ostuhinna makse müüjale tegemise korralduse andmisega. Kostja on avaldanud oma tahet VÕS § 1018 lg 1 p 2 tähenduses ja kiitnud asjaajamise heaks VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses nii otseste tahteavaldusega lepingute sõlmimisel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Kantud kulutused kuuluvad kostja huvisfääri.
51.Kui kohus leiab, et ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, on hagejal kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu VÕS § 1024 lg 4 ja § 1042 alusel. Kostja on olnud teadlik kulutuste tegemisest tema kinnistule ning hageja on kostjat suuliselt sellest teavitanud enne kulutuste tegemist ning kulutuste tegemise ajal. Samuti on kostja kulutuste tegemisele asumise ning tehtud kulutused heaks kiitnud müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega, Harju Maakohtus esitatud kostja seisukohtadega ning oma tegudega. Kostja nägi igapäevaselt kinnistul elamu ehitamist ja sellest tulenevaid muutusi elamus.
52.Kostja väited ei ole eluliselt usutavad ning on vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja ja kostja puhul oli tegemist abikaasadega. Igal juhul kohaldub VÕS § 1020 lg 1 lõpus sätestatu, et eelnev teavitamine pole vajalik, kui eelnevat teavitamist ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kuivõrd mõistlikult saab oodata abielus olevatelt inimestelt, et nad hakkaksid iga tehtavat kulutust eraldi omavahelise lepingu või e-kirja vms viisil kooskõlastama.
53.Hageja ja kostja valisid abielludes varalahususe, et nad oleksid varalistes suhetes iseseisvad ning poole varaline seisund ei sõltuks teise poole sissetulekust. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus (PKS § 58). Kui hageja oleks soovinud kostjat rikastada, oleks abielludes valitud varaühisuse varasuhe. Hagejal ei olnud enne kostjaga abiellumist ega kostjaga abiellumisel soovi kindlustada kostjat varaliselt. Alusetu on kostja väide, et kui isikud on abielus ja nende vahel on varalahususe varasuhe, on just tegemist abikaasa toetamisega.
54.Hageja palus teha menetlusliku tasaarvestuse poolte vastastikuste nõuete osas. Hageja palus tasaarvestuse tegemisel arvesse võtta, et hageja tasus 08.12.2020 kostja kontole alusetult 4794,16 eurot. Makse oli sooritatud alusetult Harju Maakohtu 26.10.2020 otsuse täitmiseks, millele oli ekslikult lisatud jõustumismärge, kuid mis hiljem tühistati osaliselt. Seega on hagejal kostja vastu nõue ka summas 4794,16 eurot, mida tuleb tasaarvestuse tegemisel hageja kasuks arvesse võtta.
55.21.03.2023 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja selgitas, et M Vi
07.03.2019 e-kiri oli saadetud e-posti teel ning konverteeritud hagi täiendusele lisamiseks PDF failina lähtuvalt kohtule esitatavate dokumentide formaadist. Seetõttu on dokumendi atribuutides teine kuupäev, sest PDF fail ise loodi 24.10.2022.
56.Kostja esitas vastuväited kulutustele hilinemisega. Kostja ei saa faktiliste asjaolude omaksvõttu ning mittevaidlustamist tagasi võtta (TsMS § 217 lg 5, lg 6, § 231 lg 2, lg 4). Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Hageja on esitanud tõendid kulutuste tegemise kohta ning arvestades, et kostja on väga pika menetluse ajal, s.o üle 3,5 aasta, nendega nõustunud, on tõendamiskohustus pöördunud. Kostja väited ei ole eluliselt usutavad. Kui kostja leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda maja ehitamiseks ning siseviimistluseks tehtud kulutusi, peab kostja ise esitama tõendid, mis hageja väited kulutuste tegemise kohta ümber lükkavad.
57.Kuna kostja on leidnud, et pole tõendatud ostetud asjade kasutamine majas, on hageja sunnitud esitama pildid asjadest, mis soetati kuludokumentide alusel ja paigaldati majja selle väljaehitamise ja siseviimistluse käigus. Maja väljaehitamise ja siseviimistluse (sh sisustamse) kulusid tuleb vaadelda tervikuna, sest kõik kulud, sh mööbel, seadmed, kardinad ning kõik muu on ostetud ja valmistatud üksnes konkreetse majas olevate ruumide mõõtude ning siseruumide disaini järgi.
58.Lahusvarale tehtud kulutusi on hagejal võimalik kostjalt tagasi nõuda. Hagejal ei olnud kohustusi kostja ees, mis tuleneksid perekonnaseadusest. Hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet, et hageja teeb kulutusi abikaasa soodustamiseks.
59.17.04.2023 seisukohtades vaidles hageja kostja väidetele vastu. Hageja esitas tõenditena arved ja arvete maksmist tõendavad tõendid, samuti pildid materjalidest/asjadest/seadmetest, mis on nende arvete alusel ostetud. Hageja on tõendamiskohustuse täitnud ning kui kostja leiab, et piltidel kujutatud asjad ei ole samad, mille kohta on väljastatud arve, on tõendamiskohustus pöördunud. Kinnistu ostmise ajal asus kinnistul pooleliolev siseviimistluseta ehitis, mida tõendab müügilepingu p 3.1. Kinnistul asuvat elamut ei olnud võimalik kasutada ilma siseviimistluse tegemiseta.
60.Ringkonnakohus on eelnevalt jõustunud lahendiga tuvastanud, et kinnistul asuva elamu väljaehitamiseks, viimistlemiseks ja sisustamiseks tegi kulutusi hageja kokku summas 170 340,38 eurot ning seda ei saa kostja vaidlustada. Kostja ei saa faktiliste asjaolude omaksvõttu ning mittevaidlustamist tagasi võtta (TsMS § 217 lg 5, lg 6, § 231 lg 2, lg 4).
61.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Hageja ei ehitanud maja kostjale ega kinkinud seda ega tehtud kulutusi mistahes viisil. Hageja ei ole seda tunnistajale väitnud. Tunnistaja D N ütles 22.05.2023 istungil, et M V ei öelnud, et maja on kingitus kostjale. Tunnistaja tunnistas, et nende vestluse peamine sisu oli hoopis auto kinkimine kostjale. Hageja ja tunnistaja ei arutanud omavahel hageja nõudeid kostja vastu. Hageja ja tunnistaja kohtusid ainult üks kord ning ei omanud omavahel sellist usalduslikku ja sõbralikku suhet. Tunnistaja D N on kostja vend, mistõttu ta ei ole erapooletu, vaid seisab oma õe majanduslike huvide eest.
62.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 3000 eurot ja kulud õigusabile koos käibemaksuga 10 215 eurot ehk kokku 13 215 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati 56 tundi ja 45 min. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 2100 eurot ja vastuapellatsiooni esitamisel 900 eurot.
63.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja tööde maht ei ole põhjendatud muu hulgas ajakulu ning dokumentide mahtude proportsioone ning dokumendi koostamiseks tegelikult vajamineva töö aega võrreldes. Põhjendatuks ei saa pidada hagile vastuse koostamiseks kulunud aega 10 h, sest vastus oli 3 lk pikk. Põhjendatud ei ole hagi koostamiseks kulunud aeg 8 h, sest hagi oli ca 2,5 lk pikk. Hageja vaidlustas kostja esindaja tunnihinna 144 eurot koos käibemaksuga, mis ei ole põhjendatud juristi töötunnihind.
KOSTJA VASTUVÄITED
64.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pole hagejaga kunagi laenulepinguid sõlminud ega avaldanud sellekohaseid tahteavaldusi. Laenulepingu sõlmimiseks peavad laenuandja ja laenusaaja vahetama tahteavaldused, millest tervikuna nähtuks, et nad on saavutanud kokkuleppe. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada laenulepingute sõlmimist. Tõendiks ei saa olla laenulepingu ülesütlemise avaldus, mis on ühepoolne tahteavaldus. Samuti ei saa kostja vaikimist lugeda kohaseks tahteavalduseks, sest see ei tulene seadusest ega poolte kokkuleppest.
65.Kostja vaidles nõudele vastu ka tulenevalt alusetu rikastumise nõuetest. Kinnistu ostuhinna tasumisega ei saanud hageja täita kostja kohustust tasuda kinnistu müüjale pool kinnistu ostuhinnast 120 000 eurot. Notariaalse võlaõigusliku lepinguga kinnistu müüja müüs ja pooled ostsid kinnistu tervikuna hinnaga 240 000 eurot. Seega ei olnud pooltel kohustust tasuda kinnistu müüjale kumbki pool kinnistu hinnast ehk 120 000 eurot.
66.Sama kehtib elamu valmisehitamise ja siseviimistluse kulude kohta. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oli kohustatud tasuma erinevate tehingute alusel pool esitatud arvetest või poole tehtud maksetest. Nende kostja kohustuste tuvastamiseta pole kohtul võimalik hagi rahuldada tuginedes hagi alternatiivsele õiguslikule alusele.
67.VÕS § 78 lg 4 pole kohaldatav, sest suhtes kostjaga ei esine hageja kinnistu müüja ees kolmanda isikuna VÕS § 78 mõttes. Kinnistu müüja ees esinevad pooled kaasostjatena. Väljaehitamist ja siseviimistlust puudutavate tehingute osas ei ole kostja tehingute osaline. Kostja ei ole hageja arvel rikastunud. Pooled on abikaasad. Kaks aasta elati vabaabielus. Abiellumisel 04.07.2015 on abikaasade valitud varasuhteks varalahususe varasuhe. 13.10.2016 sõlmisid pooled kinnistu ostu-müügi võlaõigusliku lepingu. 16.11.2016 sõlmiti kinnistu asjaõiguslik leping. Peale seda pooled kolisid sisse, et perekonna ühist eluaset valmis ehitada ja siseviimistleda. Augustis 2018 lõppes poolte kooselu.
68.Abiellumisel soovis hageja kostjat varaliselt kindlustada. Selleks varaks sai pool mõttelist osa lõpuni valmisehitatud ja sisustatud perekonna ühisest eluasemest. Pooled valisid abieluvararežiimiks varalahususe ja kostja sai poolte kokkuleppel ostetavast kinnistust poole mõttelise osa omanikuks. Kostja sai mõlema poole kokkuleppel ja soovil kinnistu kaasomanikuks, et olla abielus võrdväärne partner hagejale ja olla edaspidi varaliselt kindlustatud, kui abielu peaks vastu ootusi purunema. Seega ei ole hagejal mistahes hüvitisenõudeid kostja vastu kostja kaasomandiosa arvel kinnistust. Oma sisult on tegemist kinkega vastavalt VÕS § 259 lõikele 1. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, sest kostjat rikastada oli hageja enda soov. Hageja sellist soovi kinnitab asjaolu, et ühe abikaasa rahaliste vahendite arvel osteti perekonna ühine eluase kaasomandisse, mis seejärel ehitati valmis ja viimistleti.
69.Tekkinud olukord ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasomanikuna on hagejal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist nii varalahususe ajal kui pärast varalahususe lõppemist. Enda ja kostja sidumine kaasomandisuhtesse oli hageja ja kostja teadlik valik. Kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega hageja soovitud viisil. Kostja seadis aga kinnistu poolele väärtusele vastava summa tasumise talle kaasomandi lõpetamise eelduseks. Kostja ei nõustunud tasaarvestusega, sest hagejal ei ole sellist nõuet kostja vastu. Eraldiseisvas asjas esitas kostja hageja vastu nõude 22 577,40 euro nõudes. Antud hagi liideti ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga.
70.09.07.2020 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et ta ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud. Abielu on isikutevaheline suhe perekonna moodustamiseks. Vastavalt PKS §-le 17 eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Ebaõige on hageja väide, et hageja ja kostja ei teinud abikaasadena teine-teisele suuri kingitusi.
71.Menetluse käigus leidis kostja jätkuvalt, et hageja kinkis talle vahendid kinnistu ostmiseks kooskõlas VÕS § 259 lõikega 1. Hüveks on abikaasade tulevasest ühisest kodust poole lõpuni viimistletud mõttelise osa tasuta üleandmine abikaasa omandisse. Kohtu ette toodud tõendite valguses tuleb pidada hageja enda sooviks, et tulevase kodu omanikeks on mõlemad abikaasad.
72.Hageja väited, et ta ei soovinud kostjat rikastada, ei ole piisavad selleks, et tõendada laenulepingu olemasolu. Laenulepingu kohta puuduvad muud tõendid. Kuna laenulepingute olemasolu on hageja arvates nõude aluseks laenuleping, ei peaks kohus kaaluma hagi rahuldamist alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja peaks esile tooma VÕS § 1028 lg 1 kohaldamist võimaldavad asjaolud, mida hageja teinud ei ole.
73.16.01.2023 seisukohtades kordas kostja, et ta ei ole kunagi hagejalt raha laenanud ega laenulepinguid sõlminud. Kõik hageja sooritused on olnud kostja suhtes vabatahtlikud ja ilma kohustuseta nende tagastamiseks. Hageja ei ole selgitanud, millise sisuga oli algne väidetav õigussuhe, mille raames hageja kostjale teadmata koguses raha laenas, kuidas selline õigussuhe tekkis, millal konkreetselt ja milliste tahteavalduste vahetamise teel sõlmiti väidetav suuline laenuleping ning millal saabus laenu tagastamise tähtaeg. Kostja leiab, et ainuüksi laenulepingu ülesütlemise avalduse esitamisega kostjale ei saa tõendada, et laenuleping ka eksisteeris.
74.Hageja ei ole tõendanud kostjaga laenulepingu ega seltsingulepingu sõlmimist. Nende lepingute sõlmimist ei saa kohus järeldada üksnes asjaolust, et hageja on teinud makseid. Tallinna Ringkonnakohus on samuti leidnud, et hageja pidi tõendama laenulepingu sõlmimise asjaolusid. Kostja ei ole kinnistu omandamiseks hageja laenulepingut sõlminud.
75.Kostja ei nõustunud asjaoludega, milliste osas on hageja avaldanud, et nende üle vaidlust ei ole. Hageja konto väljavõtted ja tõendid emalt raha saamise kohta ei tõenda laenulepingu sõlmimist kostjaga. Hageja võib raha laenata kellelt soovib. M Vi e-kiri on koostatud dokumendina 24.10.2023 ning selliselt loodud dokumendi autentsus on kaheldav. V Vi pangakonto väljavõttest ei ole nähtav, et ema laenaks pojale raha. Pigem on nähtav, kuidas tegelikult hageja opereerib enda rahaga (eelmine elukoht müüdi maha ja siis asuti ema kontole kantud oma raha enda huvides kasutama). V Vi pangakonto kasutamine ja sellelt ülekannete tegemine oli hagejale tavaline tegevus. V V ei kasutanud ise elektroonilisi vahendeid pangas ülekannete tegemiseks. Tema pangakaarti kasutas hageja ning see nähtub samuti kontoväljavõttest. Samas leidis kostja, et asjas ei oma tähtsust, kellelt sai hageja raha.
76.Ka ei tõenda suulise laenulepingu sõlmimist 10.11.2016 raha ülekandmine xxx notarikontole summas 240 000 eurot ning asjaolu, et pärast asjaõigusliku lepingu sõlmimist kolisid pooled sisse, et ühist eluaset valmis ehitada ja teha siseviimistlus lõpuni. Muid tõendeid hageja suulise laenulepingu sõlmimise kohta esitanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud suulise kokkuleppe (laenulepingu) sõlmimist nagu, millal ja milles täpselt kokku lepiti. Laenulepingu sõlmimise tõendamise kohustus on hagejal.
77.Kostja ei ole raha saamist või raha laenamist kuidagi kinnitanud. Hageja ise palus kostjal tulla tehingusse, et kostjat soodustada kinnistu omandamisega. Hageja püüd näidata oma subjektiivsete tõlgenduste kaudu kostjaga laenulepingu sõlmimise fakti kinnitamist, ei ole hea tava ja kannab endas pigem eesmärki kostjale kahju tekitada. Kostja ei ole hagejaga viimistluse tegemiseks laenulepingut sõlminud. Kostja ei nõustunud, et vaidlus puudub summa üle, mis hageja väiteil kulus elamu väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks.
78.Hageja nõude koheselt kulus väljaehitamiseks, siseviimistluse tegemiseks ja sisustamiseks kokku minimaalselt 170 340,38 eurot. Millal ja kui palju kostja väidetavalt laenu võttis, ei ole hageja tõendanud. Kostja pidas arusaamatuks, millist summat ta väidetavalt 13.10.2016 laenas, kui hagejale endalegi ei olnud teada, millised kulud tal tekkida võivad. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Pelgalt arvete ja nende tasumise kohta tõendite esitamisega ei ole tõendatud, et hagiavalduse lisadena esitatud arved oleksid seotud xxx kinnistuga.
79.xxx OÜ arve alusel ostetu kasutamine xxx kinnistul ei ole tõendatud. xxx OÜ arvetest nr 2556 ja nr 2615 ei ole selge, mida osteti ja kus kasutati. xxx OÜ arvetest nr 38 ja nr 1019 ei nähtu, mida osteti ja kus kasutati. xxx OÜ arve alusel ostetu kasutamine kinnistul ei ole tõendatud. xxx OÜ arvest ei nähtu, kus ostetut kasutati. xxx arvest ei nähtu ostetu sisu ega see, kus ostetut kasutati. Samuti ei nähtu xxx OÜ, xxx OÜ arvete alusel ostetu kasutamine kinnistul.
80.xxx OÜ arvetest ei nähtu, mida on ostetud ja kus kasutatud. xxx AS arvetest ei nähtu, kus on ostetut kasutatud ja ühe arve on tasunud hoopis xxx OÜ. xxx OÜ arve alusel osteti pesumasin ja pesukuivati, kuid nende kasutamine kinnistul on tõendamata. xxx OÜ arve alusel ostetu kasutamine kinnistul on tõendamata. xxx arvetest ei ole aru saada, mida osteti ja kuhu kasutati ning ostjaks on xxx OÜ. xxx spa-lt on xxx midagi ostnud. xxx OÜ ja xxx OÜ arvete alusel ostetu kasutamine kinnistul on tõendamata. xxx arve alusel ostetu kasutamine kinnistul on tõendamata.
81.Hageja on soetanud hulgaliselt xxx (mööbel, kardinad, tehnika jm), mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Nende esemete puhul ei saa rääkida elamu väljaehitamisest. Hageja ei ole tõendanud, et tema esitatud arvetega soetatud asjad oleks kasutatud just xxx kinnistul asuva elamu väljaehitamiseks, siseviimistluseks ja sisustamiseks. Hageja ei ole kuidagi põhjendanud, millisele seaduslikule alusele tuginedes tuleks kostjal hüvitada kardinad, pesumasin, mööbel jms. Sisuliselt oleks esitatud nõude puhul tegemist abielu ajal soetatud ühisvara jagamise nõudega. Poolte vahel kehtis varalahususe režiim. Samuti ei ole arusaadav, millisel alusel nõuab hageja kostjalt nende esemete hüvitamist, mille on soetanud xxx OÜ.
82.Pesumasin, kardinad, toolid jms ei ole kinnisasja olulised osad. Kõik need asjad on hageja enda omandis ja nende maksumuse hüvitamise nõue kostja vastu on täielikult alusetu. Kulutuste hüvitamise kohustust ei tulene ka seltsingulepingust, käsundite asjaajamisest, alusetust rikastumisest, kulutuste hüvitamisest või laenusuhtest. Kostja viitas TsÜS § 53 lõikele 1 ja leidis, et mitte iga ese ei ole elamu oluline osa. Muuhulgas ei ole nendeks mööbliesemed, mida saab elamut kahjustamata eraldada isegi siis, kui tegemist on eritellimusel valmistatud mööbliga.
83.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema tehtud maksed 205 170,19 eurot vastavad kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Seltsing on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud leping, mida iseloomustab panuste tegemine (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582-587), seltsingu orienteeritus kasumi saamisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded. Hagiavalduses ei leidu väiteid, et selliseid kokkuleppeid oleksid pooled omavahel arutanud või sõlminud. Seltsingulepingu sõlmimiseks, sh selle oluliste tingimuste osas peavad pooled olema oma tahet avaldanud. Puuduvad tõendid, et pooled oleksid sellist ühist tahet avaldanud. Arusaadav ei ole, milles seisnes hageja hinnangul kummagi seltsinglase panuste tegemine ja millega see on tõendatud. Tegelikult hageja hoopis kinnitab, et kostja ei ole mingeid panuseid teinud. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles pidi seisnema ja milles seisnes varalt tulu teenimine, sest hagis selle kohta igasugused andmed puuduvad.
84.Hageja on sisuliselt esitanud ühisvara jagamise nõude. Ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele saab seltsingulepingu sätteid kohaldada, kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ühise majapidamise.
85.Kostja on läbivalt avaldanud, et tal puudus iseseisev soov kinnistu soetamiseks ja kulutuste tegemiseks. Kostjal puudusid vastavad vahendid, et endale midagi sellist soetada. Kostja nõustus kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omandamisega vaid seetõttu, et see oli hageja soov ja tahe kostjat soodustada. Vastasel korral ei oleks ju hageja kostjat notarisse kinnistu omandamise tehingu sõlmimiseks kutsunud.
86.Kui nõuda seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist, tuleks hagejal välja tuua mõlema poole rahaliselt hinnatavad panused ja poolte ühine tahe omandada kinnistu mõttelised osad poolte ühisvarasse. Määrav ei ole, kui asjaõiguslikult kuulub kummalegi poolele 1⁄2 suurune mõtteline osa. Neid saab ühiseks varaks lugeda vaid siis, kui mõlemad on rahaliselt panustanud. Kuna pooltel oli varalahususe režiim, ei olnud neil tahet midagi ühiselt soetada.
87.Hageja, kes oli majanduslikult kindlustatud, omas raha ja soovis seda nähtavaks teha, oli pigem huvitatud sellest, et kostjat varaga soodustades hoida teda veel rohkem enda juures. Sellisel viisil sai hageja leida lõpuks põhjuse, miks võtta oma lapse emalt osaliselt lapse hooldusõigus ning laps hakkaks elama kostja ja hagejaga koos. Kostja viitas PKS §-le 17.
88.Hageja on väitnud, et seltsinguleping hõlmas kinnistu ostmist ja väljaehitamist. Samas nõuab hageja veel panuseid siseviimistluse ning sisustuse eest. Ühestki menetlusdokumendist ei nähtu tehtud kulutuste täpne jaotus väljaehitamise, siseviimistluse ja sisustamise vahel.
89.Kostja leidis, et VÕS § 1018 lg 1 kohaldamise eeldused puuduvad. Kostja ei ole kunagi asjaajamist heaks kiitnud. Asjaajamise heakskiitmine eeldaks, et kotja on avaldanud ja kostja ja hageja on kokku leppinud, et hageja ajab kostja asja ehk kostja omandas vara teadmisega, et tal tuleb hagejale kulutused hüvitada. Kostja sellist nõusolekut andnud ei ole. Veelgi enam, poolte vahel ei ole sellest mingis vormis juttu olnud. Hageja ei ole kunagi soovinud ega väljendanud, et ta sooviks kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Ka ei saanud selline asjaajamine vastata kostja huvidele, sest selliselt oleks kostja pandud väga raskesse majanduslikku olukorda. Käesolevas asjas ei ole võimaik isegi hinnata, milliste nn asjaajamiste tegemise eest kulutuste hüvitamist nõutakse ja kas need olid vajalikud. Nõue olukorras, kus hagejal on nende esemete valdus ja
omand, on alusetu.
90.Kostja viitas VÕS § 1023 lõikele 1. Kuivõrd asjaoludest nähtuvalt ei olnud asjaajamisele asumisel hagejal kui käsundita asjaajajal kavatsust nõuda kostjalt kui soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis VÕ S § 1023 lg 3 järgi ei ole hagejal kulutuste hüvitamise nõudeõigust. Hageja väited selle kohta, et kostja oli kulutustest teadlik ja hageja teavitas kostjat suuliselt enne kulutuste tegemist, on vastuolus tõenditega kulutuste kohta. Nimelt on kõik kulutused tehtud hiljem, kui on 13.10.2016 sõlmitud võlaõiguslik müügileping nr xxx ja 16.11.2016 asjaõigusleping nr xxx. Hageja kohustused kostja ees tulenesid perekonnaseadusest ja sellest tulenevatelt eksisteeris poolte vahel kokkulepe, et kõik, mida hageja kostja vara suhtes teeb, teeb ta tasuta soodustades sellega oma abikaasat.
91.VÕS § 1041 lg 1 kohaldamiseks oleks oluline, et hageja oleks täitnud kostja kohustuse. Samas peab selleks olema tuvastatud, et hageja täitis kinnistu müügihinda tasudes kostja kohustuse ning selline kohustuse täitmine toimus ilma õigusliku aluseta. Hageja ei ole ilma õigusliku aluseta ostuhinda tasunud. Kostja ei nõustunud ka solidaarkohustuse tekkimisega, sest hageja täitis ostuhinna tasumise kohustuse tahtlikult ja teadlikult sooviga kostjat soodustada ning ilma kavatsuseta seda tagasi nõuda.
92.21.03.2023 seisukohas osundas kostja, et hageja esitas 21.02.2023 30 fotot asjadest, mis väidetavalt soetati 29.04.2019 hagi lisades 6-41 esitatud kuludokumentide alusel ja paigaldati xxx majja selle väljaehitamise ja siseviimistluse käigus. Kostja leidis, et fotod ei tõenda, et just need piltidel kujutatud asjad on samad, mille kohta on väljastatud arved. Fotod ei tõenda, et nendel kujutatud asjad tõstsid kinnistu väärtust just ajal, kui kaasomandi lõpetamiseks kinnistule väärtust määrati. Hageja ei ole esitanud veenvaid selgitusi ja asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja hüvitama kunagi elamule tehtud kulutused. Kostja pidas arusaamatuks, et kinnistu väärtuseks on 384 000 eurot, kuid hageja loogika alusel on tehtud kulutuste arvel kinnistu väärtuseks 410 340,38 eurot.
93.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu või seltsinglepingu sõlmimist. Samuti alusetu ja põhjendamata hageja nõue käsundita asjaajamise, alusetu rikastumise ja kulutuste hüvitamise osas. Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud ega sõlminud hagejaga seltsingulepingut. Kostja ei oleks mistahes kohustuse tekkimise korral olnud nõus vara omandama, sest kostjal puudus ja puudub ka tänasel päeval finantsvõimekus sellises ulatustes kohustuse täitmiseks. Kostja oli nõus saama vara omanikuks, sest seda soovis hageja ilma vastusooritust saamata. Hageja kinnitas seda kostjale korduvalt. Sama on hageja kinnitanud kostja lähedastele.
94.Kostja ei nõustunud hageja väitega tunnistaja ebausaldusväärsuse kohta põhjendusel, et tegemist on kostja vennaga. Tegelikult selliseid asjaolusid saavadki tõendada lähedased inimesed, sest on igati mõistetav, et pigem just lähedastele isikutele või pereliikmetele neid avaldatakse. Kostjal ei olnud võimalust muul viisil hageja tahet kostja rikastamiseks tõendada. 6. Seega saab asuda seisukohale, et hageja on 16.11.2016 notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimisel soovinud kostjat rikastada VÕS § 259 lg 1 mõttes. Siseviimistlusele kulutatud vahenditega hageja samuti soovinud kostjat rikastada. Kinkelepingu sõlmimise ajaks saab lugeda aega, millal need esemed kinnistule paigaldati. Kostjal on raske tõendada kuupäeva täpsusega, millal ajaliselt kinkelepingu sõlmimine aset leidis, sest kostjal ei ole vastavaid dokumentaalseid tõendeid. Kostja saab ainult tõdeda, et see toimus 2016-2017 aastal.
95.Hageja sooviks oli abiellumisel kindlustada kostjat varaliselt. Selleks varaks sai pool
mõttelist osa lõpuni valmisehitatud ja sisustatud perekonna ühisest eluasemest. Pooled valisid abieluvararežiimiks varalahususe ja kostja sai poolte kokkuleppel ostetavast kinnistust poole mõttelise osa omanikuks. Kostja sai mõlema poole kokkuleppel ja soovil kinnistu kaasomanikuks selleks, et olla abielus võrdväärne partner hagejale. Vähemalt selliselt hageja selgitas kostjale oma tahet kostja rikastamiseks. Abielu ajal asus hageja aga kostja survestamiseks pigem sellele tähelepanu juhtima põhjendustega, et hageja on kostjale vara kinkinud ja kostja peab selle eest talle tänulik olema.
96.Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja kulud olid kulud A Š osutatud õigusabile 2450 eurot ja riigilõivule 900 eurot. Apellatsioonimenetluses kulus kostja R V õigusabile 1830 eurot, samuti tasus kostja riigilõivu 2100 eurot. Alates 21.10.2021 on kostja kandnud õigusabile 3756 eurot koos käibemaksuga. Kokku on kulu õigusabile 8036 eurot ja riigilõivule 3000 eurot. Esindaja tunnitasu oli 120 eurot, millele alates 21.10.2021 lisandus käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludele.
97.Kostja palus TsMS § 445 lõike 1 alusel määrata õigusabikulude tasumine selliselt, et need tasutakse RV Õigusbüroo OÜ kontole nr xxx Swedbank AS-s. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Alusetud on hageja kulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus, sest hageja kaebused jäid rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
98.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et osas, milles vaidlus ei ole veel lahendatud ning milles tuleb Tallinna Ringkonnakohtu juhiste kohaselt teha osaotsus, kuulub hageja hagi osalisele rahuldamisele.
99.Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 29.10.2021 otsuses varasema maakohtu otsuse, milles kohus rahuldas hageja nõude, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 205 170,19 eurot ning tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused rahalised nõuded. Maakohtu otsus jõustus osas, millega kohus lõpetas poolte kaasomandi, jättis kinnistu hagejale ning asendas poolte tahteavaldused. Samuti jõustus maakohtu otsus osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 22 577,40 eurot ja viivise ning mõistis hagejalt kostja kasuks omandi kaotuse eest välja 192 000 eurot. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul seega hinnata, kas või millises ulatuses kuulub rahuldamisele hageja rahaline nõue 205 170,19 eurot ning millises ulatuses tuleb lõplikult tasaarvestada poolte rahalised nõuded.
100.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja olid abielus xxx kuni xxx ja nende varasuhteks oli varalahusus; 2) hageja ja kostja ostsid 13.10.2016 müügilepinguga ja 16.11.2016 asjaõiguslepinguga kumbki pool mõttelist osa kinnistust, mis asub xxx hinnaga 240 000 eurot; 3) kinnistu ostmisel tasus müüjale kogu ostuhinna hageja; 4) kinnistul asuva elamu väljaehitamiseks ja sisustamiseks tegi kulutusi hageja.
101.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama poole kinnistu ostuhinnast ning poole elamu viimistlemiseks ja sisustamiseks kulunud summast ehk kokku 205 170,19 eurot.
102.Hageja tugines kostja vastu nõude esitamisel erinevatele alternatiivsetele õiguslikele alustele. Esimese alternatiivina tugines hageja sellele, et ta andis kostjale kinnistu ostmisel tähtajatult laenu summas 120 000 eurot ning samuti sõlmisid pooled laenulepingu ehitise väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks summas 85 170,19 eurot. Hageja ütles 18.04.2019 avaldusega laenulepingu üles. Kokku oli hageja andnud laenu 205 170,19 eurot. Laenuleping sõlmiti suuliselt 13.10.2016. Hageja kostjale rahalisi vahendeid kinkinud ei ole.
103.Teise alternatiivina tugines hageja seltsingulepingule tema ning kostja vahel. Sellel aluseks oleks kostja saadav hüvitis väiksem, sest kostja ei teinud ühtegi panust seltsinguvarasse. Seltsinguleping sõlmiti kinnistu müügilepingute allkirjastamisega ning seltsingu eesmärgiks oli elamuseks sobiva kinnistu ostmine ning elamu väljaehitamine.
104.Kolmanda alternatiivse nõude tugines hageja solidaarvõlgniku tagasinõudele. Hageja ja kostja olid ühiselt müügilepingus tähistatud ostjatena. Hageja tasus solidaarvõlgnikuna kogu summa. Elamu väljaehitamise kulude osas tekkis solidaarkohustus PKS § 18 lg 1 alusel. Kõik kulud läksid ühise majapidamise kulude katmiseks ja suurendasid kinnistu väärtust.
105.Neljanda alternatiivina tugines hageja alusetule rikastumisele ja käsundita asjaajamisele. Kostja nõustus, et kulud tasus hageja. Vara soetamine oli varaline investeering. Kui nõuet ei saa rahuldada VÕS § 1018 alusel, tuleb see rahuldada § 1024 lg 4 ja § 1042 alusel.
106.Kostja vaidles nõudele kõigil alternatiivsetel alustel vastu. Kostja ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ega seltsingulepingut. Kostja ei ole selliseid tahteavaldusi teinud. Hageja väited on tõendamata. Abiellumisel soovis hageja kostjat varaliselt kindlustada. Kostja sai poolte kokkuleppel kinnistu kaasomanikuks, et olla abielus võrdväärne partner. Hageja kulutused kinnistu väljaehitamiseks ja sisustamiseks ei ole tõendatud. Hageja on ostnud xxx, mis ei tõenda elamu väljaehitamist. Sisuliselt esitab hageja ühisvara jagamise nõude, kuid pooltel oli varalahusus. xxx ei ole kinnisasja olulised osad. Kõik need asjad on hageja omandis ja nende maksumuse hüvitamise nõue on alusetu. Asjaajamist ei ole kostja kunagi heaks kiitnud.
107.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt müügilepingu alusel tasutud summast 120 000 eurot kuulub rahuldamisele kolmandal alternatiivsel alusel solidaarvõlgniku tagasinõudena. Ülejäänud osas hageja nõue rahuldamisele ei kuulu, sest nõue on tõendamata. Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma otsuses hagejale, et viimasel oleks tulnud välja tuua ning tõendada nende tahteavalduste tegemist, millistega pooled hageja arvates laenu- või seltsingulepinguid sõlmisid. Ainuüksi tulenevalt sellest, et hageja on teinud rahalisi kulutusi, ei saa selliste tahteavalduste tegemist järeldada.
108.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus selgitas kohus hagejale 07.11.2022 eelistungil (toimiku
3.kd, lk 66) tema väidete tõendamise kohustust. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua asjaolud, mis tema esitatud erinevatel õiguslikel alustel võimaldaksid nõuet esitada. Kohus osundas, et hageja ei ole välja toonud laenulepingu või seltsingulepingu sõlmimise asjaolusid ning nende lepingute sõlmimist ei saa kohus järeldada ainuüksi hageja tehtud maksetest. Vaatamata kohtu selgitustele hageja täiendavaid asjaolusid välja ei toonud ega tõendanud. Hageja asus menetluse käigus väitma, et kostja on omaks võtnud tema väited seoses elamu väljaehitamise ning sisustamise kuludega. 22.02.2023 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 150-152) selgitas kohus hagejale omaksvõtu tähendust ning juhtis tähelepanu vajadusele selgelt välja tuua, millal ja millised asjaolud on kostja omaks võtnud. Kohus osundas, et kostja 04.06.2019 kirjalikus vastuses hagile hageja soovitud omaksvõttu ei ole.
109.Kostja ei ole asja ei asja esimesel ega teisel läbivaatamisel maakohtus võtnud omaks hageja väiteid seoses elamu väljaehitamise ning sisustamise kuludega. Alusetu on ka hageja arusaam, et kui kostja ei esitanud antud hageja nõudele konkreetseid vastuväiteid, ei saanud ta seda teha teisel läbivaatamisel. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Eeltoodust lähtudes oli kostjal õigus esitada hageja antud nõudele täiendavaid vastuväiteid.
110.Ebaõige ja kohut eksitav on ka hageja väide, et Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud elamu väljaehitamise, viimistlemise ja sisustamise kulude tegemise hageja poolt kokku summas 170 340,38 eurot ning seda ei saa kostja vaidlustada. Tallinna Ringkonnakohus on asja saatnud maakohtule uueks läbivaatamiseks ega ole ühelgi viisil tuvastanud hageja nõude põhjendatuse või tõendatuse hageja soovitud ulatuses. Seega tuli hagejal oma nõuet täiendavalt tõendada ja põhistada. Kostjal oli õigus esitada nõudele vastuväiteid ning põhjendada neid.
111.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal oleks tulnud tõendada enda väidetud lepingute sõlmimist kostjaga.
112.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millistest võiks järeldada laenulepingule suunatud tahteavalduste vahetamist.
113.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.10.2016 sõlmisid xxx OÜ müüjana ning hageja ja kostja ostjatena kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 9-13). Lepingus oli hageja märgitud ostjaks 1 ja kostja ostjaks 2. Lepingu punktis 2.1. oli märgitud, et müüja müüb lepingu eseme ostjale võrdsetes mõttelistes osades hinnaga kokku 240 00 eurot. Lepingu punkti 2.4 järgi oli ostja kohustatud tasuma ostuhinna hiljemalt 30.11.2016. Lepingust ei nähtu, et kumbki ostjatest oleks pidanud eraldi tasuma 120 000 eurot. Lepingust ka ei nähtu, et ostusumma tasumine oleks olnud ainult hageja kohustus. Lepingu punktis 1.4.9 oli märgitud, et
kinnistul asuvale ehitisele ei olnud kasutusluba veel väljastatud. Lepingu punktis 3.1 lepiti kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab ehitust siseviimistlusteta.
114.16.11.2016 sõlmisid xxx OÜ müüjana ja hageja ning kostja ostjatena asjaõiguslepingu (toimiku 1. kd, lk 14-15). Ka asjaõiguslepingus on mõlemaid ostjaid koos tähistatud väljendiga „ostja“. Hageja ja kostja ostsid koos xxx asuva kinnistu xxx 240 000 euro eest. Kinnistu omanikuna kanti 1⁄2 mõttelise osa puhul hageja ja 1⁄2 osas kostja. Kinnistusraamatusse on mõlemad pooled omanikena sisse kantud (toimiku 1. kd, lk 16). Ostuhind oli asjaõiguslepingu kohaselt kantud notari deposiidikontole. Maksekorraldusest nähtuvalt tegi ülekande hageja (toimiku 1. kd, lk 30).
115.18.04.2019 saatis hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 105108), mille kostja esindaja vahendusel kätte sai (toimiku 1. kd, lk 109). Kohus nõustub kostja väidetega, et ainuüksi hageja esindaja ühepoolselt koostatud ja esitatud avaldus ei tõenda laenulepingulise suhte olemasolu poolte vahel.
116.Hageja esitas kohtule oma ema V Vi konto väljavõtte ajavahemikuil 01.11.2016 kuni 31.12.2016 (toimiku 3. kd, lk 63), mille järgi ta kandis hagejale 10.11.2016 240 000 eurot. Samalt kontolt on hageja välja võtnud sularaha ning talle on tehtud täiendavaid ülekandeid. 07.03.2019 saatis hageja vend M V hagejale e-kirja (toimiku 3. kd, lk 64), milles palus emale tagastada maja ostuks võetud raha. Kohus leiab, et vaid tulenevalt sellest, kust pärines raha, mille arvelt hageja kinnistu ostuhinna tasus, ei saa lugeda tõendatuks laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel.
117.Ühtegi muud tõendit hageja ei esitanud ega toonud välja asjaolusid, millistest võiks järeldada laenulepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste vahetamist. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et hageja tasus müügilepingu ning asjaõiguslepingu alusel kogu kinnistu ostuhinna, ei saa järeldada hageja soovitud laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Hageja väited selle kohta, millisel viisil laenuleping sõlmiti, on vastuolulised. Hageja on väitnud, et laenuleping sõlmiti müügilepingu ja asjaõiguslepingu allkirjastamisega, väites samaaegselt, et laenuleping sõlmiti suuliselt. Kostja tahteavaldust ega hageja enda tahteavaldust seesuguse lepingu sõlmimiseks aga ühestki tõendist järeldada ei saa. Kohtu hinnangul ei saa hageja meelevaldselt asuda väitma laenulepingu olemasolu pelgalt seetõttu, et poolte kooselu lõppemise ja abielu lahutamise tõttu tuli lõpetada kinnistu kaasomand ning hagejal tuli hüvitada kostja kaasomandiosa väärtus.
118.Kohus leiab, et ka seltsingulepingu sõlmimise kohta poolte vahel ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Kooskõlas VÕS § 581 lõikega 2 eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Kohus ei saa üksnes hageja seletuste alusel lugeda tõendatuks seltsingulepingu sõlmimise. Asjas ei ole esitatud seoses kinnistu ostuga mitte ühtegi tõendit, millest võiks seesuguse lepingu sõlmimist järeldada ning seltsingulepingu sõlmimist ei saa järeldada sellest, et hageja tasus müügilepingu alusel kogu ostusumma. Hageja on ise läbivalt väitnud, et kostja ei teinud väidetava seltsingulepingu alusel ühtegi panust. Kokkuleppe sõlmimist tõendavate tahteavalduste puudumine koos kostja panuste puudumisega annavad kohtule aluse järeldada, et seltsingulepingut ei sõlmitud.
119.Kohtu hinnangul saab hageja nõuet kostja vastu tulenevalt ostulepingu alusel tasutud summast rahuldada kolmandal alternatiivsel alusel. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lõikest 2 tuleneb, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Samuti tuleneb VÕS § 65 lõikest 4, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
120.Kinnistu ostmiseks sõlmitud lepingutest ei tulene, et kinnistu ostuhinna tasumise kohustus oleks olnud ainult hagejal. Lepingutes ei ole märgitud, et kumbki ostjatest ehk nii hageja kui ka kostja oleksid pidanud tasuma poole ostuhinnast. Lepingute järgi oli tegemist hageja ja kostja ühise kohustuse ning kinnistu müüja ees tuli mõlemal täita sama sisuga kohustus ehk tasuda ostuhind. Seega oli kinnistu ostmiseks sõlmitud lepingutest tulenevalt hagejal ja kostjal solidaarne kohustus tasuda ostuhind.
121.VÕS § 69 lg 1 näeb ette, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 näeb ette, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega tuleneb seadusest, et solidaarvõlgnikele nende sisesuhtes langevate osade suurus on määratud eeskätt solidaarvõlgnike vahelise kokkuleppega, mis reguleerib vastutuse jagunemist. Kui aga kokkulepe puudub, tuleb lähtuda VÕS § 69 lõikest 1 tulenevast võrdse jagamise reeglist.
122.Kostja väitis, et hageja soovis teda soodustada kinnistu kogu ostuhinna tasumisel ning tegu oli hageja kingitusega kostjale. Seega oleks kostjal tulnud tõendada väidet, et antud juhul sõlmisid poole kokkuleppe VÕS § 69 lõikes 1 toodud üldisest reeglist kõrvalekaldumiseks. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kostja menetluses tõendanud. Kostja taotlusel tunnistajana ütlusi andnud D N (toimiku 3. kd, lk 165-166) avaldas, et hageja ei ole teatanud talle, et maja oleks olnud kingitus kostjale, vaid hageja üksnes ehitas maja lõpuni valmis kostja jaoks.
123.Kuna kostja ei ole tõendanud hagejaga kinkelepingu sõlmimist või mistahes muul viisil solidaarvõlgnike võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduva kokkuleppe sõlmimist, tuleb hageja nõue kostja vastu osaliselt rahuldada 120 000 euro ehk poole ostuhinna ulatuses VÕS § 69 lg 1 järgi solidaarvõlgniku tagasinõude alusel. Kohus leiab, et muus osas hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
124.Esmalt osundab kohus, et kuigi pooled ei vaidle selle üle, et koos kinnistuga osteti elamu, millel ei olnud siseviimistlust tehtud ning pärast ostulepingu sõlmimist teostati siseviimistlus, ei ole hageja tõendanud, et ta kulutas nimelt elamu väljaehitamiseks ja siseviimistluse tegemiseks hagis nõutud 85 170,19 eurot, mille võrra kostja rikastus. Hageja esitas kohtule xxx AS eksperthinnangu nr xxx (toimiku 1. kd, lk 17-29), mille kohaselt oli xxx kinnistul asuva elamu seisukord väga hea ning viimistlus oli tehtud kallimas klassis, kuid seda, kuidas tasuti siseviimistluse eest ning milline summa selleks kulus, hageja esitatud tõenditest selgelt järeldada ei saa. Samuti ei nähtu hinnangust, kuidas täpselt ja millisel määral elamu turuväärtus siseviimistluse tõttu suurenes.
125.Hageja esitas kohtule tõendid väidetava siseviimistlusega seotud kulude tõendamiseks, kuid mitte kõik hageja esitatud tõendid ei tõenda siseviimistluse kulusid või ei ole seostatavad vaidlusaluse elamuga. Kõiki kohtule esitatud arveid ei ole tasunud hageja. Asjas kogutud
tõenditest nähtub, et xxx OÜ on esitanud arve kamina ehitusmaterjalide ja südamiku eest summas 3289 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 31-32). xxx OÜ esitas arve xxx ja xxx tehnikale summas 15 861,90 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 33-34) ja arve summas 4325,80 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 35-36). Samas ei nähtu arvetest, mida täpselt osteti ja kuhu ostetu paigaldati.
126.13.10.2017 tasus hageja xxx OÜ-le 2036 eurot mööbliesemete eest (toimiku 1. kd, lk 37), kuid arvest (toimiku 1 kd, lk 38) ei nähtu, mida täpselt osteti ja kuhu ostetu paigaldati. xxx OÜ on hagejale esitanud kaks arvet mööbli eest summas 8103,60 eurot (toimiku 1. kd, lk 39 ja lk 41) ning hageja on antud ettevõttele tasunud 4103,60 eurot ja 4000 eurot (toimiku 1. kd, lk 40 ja lk 42). xxx-d OÜ on hagejale esitanud arve uste eest summas 8319,90 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd. lk 43-44). Sama ettevõte on hagejale esitanud veel ühe arve, viidates tellimusele (toimiku 1. kd, lk 45-46), mille hageja tasus. Mida on teise arve alusel ostetud, tõenditest järeldada ei ole võimalik.
127.OÜ xxx on hagejale esitanud arve vannitoa mööbli eest summas 3322 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 47-48). xxx on esitanud arve summas 1036,80 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 49-50). Arvest ei nähtu, mida osteti ja kuhu ostetu viidi. OÜ xxx esitas hagejale arve trepipiirde valmistamise eest summas 3540 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 51-52). xxx OÜ esitas hagejale arved laudade eest, millised hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 53-56). Kuhu lauad paigaldati, arvetest ei nähtu.
128.xxx OÜ on hagejale esitanud erinevate esemete eest arveid, milliseid hageja on tasunud (toimiku 1. kd, lk 58-67, 104). Mida täpselt on hageja ostnud, arvetest ei nähtu. Samuti ei nähtu arvetest, kuhu ostetud esemed paigaldatud.
129.xxx AS on esitanud hageja emale V Vile arve valamu segistite eest, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 68-69). Tõendist ei nähtu, et segisteid oleks paigaldatud vaidlusalusesse elamusse. Hagejale endale on sama ettevõte samuti esitanud arve valamusegisti ja muu sanitaartehnika eest, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 70-71), kuid arvest ei nähtu seost vaidlusaluse elamuga. Sama ettevõte on ka OÜ-le xxx esitanud arve summas 850 eurot, mille hageja tasus (toimiku 1. kd, lk 72-73). Arvest ei nähtu seost vaidlusaluse elamuga.
130.xxx AS on hagejale esitanud veel mitmeid arveid, millised hageja on tasunud (toimiku 1. kd, lk 74-81). Kõigist arvetest ei ole võimalik tuvastada, mida on ostetud. Vaid osadel arvetel on viidatud vaidlusalusele elamule. Hageja tasus xxx OÜ-le arve alusel 5201 eurot (toimiku 1. kd, lk 82-83) tehnika ja selle paigalduse eest. xxx OÜ-le on hageja tasunud kardinate eest esitatud arve alusel kokku 6 108 eurot (toimiku 1. kd, lk 84-86), kuid kuhu kardinad paigaldati, arvest ei nähtu.
131.OÜ xxx on teinud erinevaid makseid xxx nimelisele ettevõttele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, mida on ostetud ja kas ostetud esemed viidi vaidlusalusele kinnistule (toimiku 1. kd, lk 87-91). Hageja ise on xxx teinud makse summas 2790 eurot (toimiku 1. kd, lk 92-96), kuid esitatud tõenditest ei nähtu, mida osteti ja kuhu ostetu viidi.
132.xxx OÜ-le on hageja tasunud vannitoamööbli eest 4091,20 eurot (toimiku 1. kd, lk 97-98). xxx OÜ-le on hageja tasunud garderoobide eest 3250 eurot, kuid kuhu garderoobid paigaldati, tõenditest ei nähtu (toimiku 1. kd, lk 99-101). xxx on hageja kandnud üle 2500 eurot (toimiku 1. kd, lk 102), kuid ülekandest ei nähtu, mille eest see tehti.
133.Hageja esitas kohtule ka fotod elamust (toimiku 3. kd, lk 109-149), kuid nende fotode alusel ei saa kohus tuvastada, kas fotodelt nähtuvad nimelt arvete alusel soetatud esemed ja sisseseade ning kus on fotod täpselt tehtud.
134.Eeltoodud tõenditest kogumis võib järeldada, et siseviimistlusega on seotud vaid osad arved ehk arved kamina, trepipiirete, põrandalaudade ning sanitaartehnika kohta, kuid ka kõigi nende arvete osas pole tuvastatav, kuhu ostetud esemed paigaldati. Muus osas on ostetud mööblit või muid sisustuselemente, mis ei ole elamuga lahutamatult seotud ega ole elamu lahutamatuks osaks TsÜS § 53 lg 1 kohaselt. Olukorras, kus need esemed on endiselt hagejale kuuluvad ning poolte vahel kehtis abielu jooksul lahusvara režiim, nõustub kohus kostja väidetega, et sisuliselt soovib hageja esitada ühisvara jagamise nõuet, mida ta esitada ei saa.
135.PKS § 25 kohaselt lähevad ühisvara puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Lahusvara valitseb abikaasa iseseivalt ja omal kulul PKS § 271 lg 1 järgi. PKS § 58 näeb ette, et varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Eeltoodust tuleneb, et kui lahusvara režiimi valinud abikaasa ostab oma lahusvara arvelt abielu ajal mööblit, kuulub see mööbel talle ega muutu ühisvaraks, mille eest ta on tal õigus teiselt abikaasalt vara jagamise korral hüvitist saada. Siseviimistluse osas sõlmitud lepingud ei muutu automaatselt teise abikaasaga sõlmitud lepinguteks.
136.Kohus ühtlasi ei nõustu, et mööbli ostmise või siseviimistluse tegemise näol oleks olnud tegemist sellise tehinguga, millest tulenevalt oleks pooltel tekkinud PKS § 18 lg 1 alusel solidaarkohustus. PKS § 18 lg 1 järgi tekib solidaarkohustus vaid sellisest tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Ühise majapidamise korraldamise või muude tavapäraste vajaduste katmiseks vajalike kulutuste hulka ei kuulu mööbli või elamu sisustuse ostmine, sest PKS 16 lg 2 järgi hõlmab perekonna ülalpidamine vaid sellist tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Ühise majandamisega seotud kulud hõlmavad igapäevaseid kulutusi toidule, kommunaalkuludele, riietele, ravimitele ja muule igapäevaselt eluks vajalikule. Igapäevaselt eluks vajalik ei hõlma mööbli ostmist, rääkimata tavapärasest kulukamate mööbliesemete ostmist või tavapärasest kallimate siseviimistluse tööde tellimist, millega seotud kulud kahtlusteta ületavad mõistlikku määra.
137.Kohus leiab, et järelikult isegi juhul, kui hageja kulutused siseviimistluse tegemisele ja mööbli ostmisele oleksid osaliselt tõendatud, ei ole ta välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja vastu nõude esitamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks siseviimistluse ja mööbliga seotud kulude osas sõlminud kostjaga mistahes laenulepingut. Puudub õiguslik alus, millest tuleneks siseviimistluse kulude katmisel või mööbli ostmisel poolte solidaarkohustus. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selles osas sõlminud kostjaga seltsingulepingut. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega kooselu ei saa lugeda seltsinguks (RK TKo 3-2-1-129-16, p 21) ning seltsingu puhul peaksid mõlemad pooled olema teinud eseme omandamiseks või parendamiseks olulisi ja võrreldavaid panuseid (samas, p 22). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja panuseid ei teinud. Üksnes ühisest kooselust vaidlusaluses elamus ei saa tuletada seltsingulepingu sõlmimist koos kohustusega kanda pool siseviimistluse ja mööbliga seotud kuludest.
138.Kohus leiab, et hageja siseviimistlusest ja mööbli ostmisest tulenev nõue ei kuulu rahuldamisele ka käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Vaidlus puudub selle üle, et hageja oli üheks kinnistu kaasomanikuks, kes samuti elas vaidlusaluses elamus ning kes oma lahusvara arvelt ostis sisseseadet ja mööblit endale kasutamiseks. Esemed on jätkuvalt hageja omandis.
139.Kohtu hinnangul ei saa nõue kuuluda rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete järgi, sest hageja ei ole mööblit ostes tegutsenud ainult ja üksnes kostja huvides. VÕS § 1018 lg 1 järgi on käsundita asjaajamise esmaseks nõudeks see, et isik teeb midagi teise isiku ehk soodustatu kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema.
140.VÕS § 1023 lg 1 näeb ette, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Samas tuleneb VÕS § 1023 lõikest 3, et kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, siis ei ole tal käesoleva § 1023 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
141.Eeltoodust tuleneb, et isegi juhul, kui hageja kulutusi mööbli ostmiseks või sisustuse tegemiseks võiks osaliselt lugeda kostja soodustamiseks, ei saa hageja kulusid nõuda, kui tal asjaajamisele asumisel ei olnud kavatsust kostjalt nende kulude hüvitamist nõuda. Asjas kogutud tõenditest ei saa ühelgi viisil järeldada vastupidist. Pooltel puuduvad kirjalikud kokkulepped selle kohta, et kostja peaks osaliselt kulud hüvitama. Puuduvad tõendid suuliste kokkulepete kohta. Enne kohtuvaidluse algust ei ole hageja kostjale avaldanud, et ta nende kulude hüvitamist nõuab. Asjas tunnistajana ütlusi andnud D N (toimiku 3. kd, lk 165-166) avaldas, hageja ehitas enda sõnul kostjale maja valmis nii, nagu viimane seda soovis ning kostja jaoks. Tunnistaja ütlustest järeldub, et hageja ei kavatsenud nõuda kostjalt elamu siseviimistemiseks ja mööbli soetamiseks vajalike kulude hüvitamist. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
142.VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Samas tuleneb VÕS § 1042 lg 2 punktist 1, et kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik. Kostja on juhtinud tähelepanu, et enamik hageja tõenditest nähtuvatest kulutustest on tehtud mööblile, mille äravõtmine on võimalik. Lisaks on mööbel jäänud hageja omandisse. VÕS § 1042 lg 2 p 2 järgi oi ole nõudeõigust ka siis, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kulutuste tegemist nendest kostjat teavitanud. Sellist teavitamist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et elamu vajas siseviimistlust.
143.Riigikohus on samuti selgitanud (RK TKo 3-2-1-129-16, p 32), et nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi ei ole, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Sellisel juhul saab nõuet esitada vaid VÕS § 1042 alusel.
Kohus on juba leidnud, et hagejal ei ole kostja vastu nõudeõigust VÕS § 1042 alusel. Kõike eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude summas 85 170,19 eurot.
144.Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata varasema maakohtu otsuse osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 22 577,40 eurot ja viivis. Tallinna Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 22 577,40 eurot, viivise 3073,62 eurot ning alates 30.10.2021 viivise põhivõlalt 22 577,40 eurolt seaduses sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni või tasaarvestuse tegemiseni. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja 1⁄2 mõttelise osa omandiõiguse kaotamise eest 192 000 eurot.
145.Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele summas 120 000 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 000 eurot. Käesoleva kohtuotsusega tuleb tasaarvestada poolte vastastikused nõuded. Hageja on tasunud kostjale 08.12.2020 välja mõistetud võlgnevusest 4794,16 eurot. Kostja ei ole selle summa tasumisele vastuväiteid esitanud. Seega vähenes hageja võlgnevus kostja ees 4794,16 euro võrra. Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks oli hageja võlgnevus kostja ees kokku 22 577,40 eurot + 3073,62 eurot ehk 25 651,02 eurot. Kuna hageja tasus 4794,16 eurot, on ta tasunud kogu sissenõutavaks muutunud viivise ning põhinõue on vähenenud 20 856,86 euroni. Tasaarvestuse tegemise ajaks on sellelt summalt sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 09.12.2020 kuni 17.08.2023 eest 4857,08 eurot. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 25 713,94 eurot + 192 000 eurot = 217 713,94 eurot.
146.Hagejalt kostja kasuks väljamõistetav summa tuleb tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu summas 120 000 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 217 713,94 eurot – 120 000 eurot = 97 713,94 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hüvitise summalt 20 856,86 eurolt välja mõista viivis alates 18.08.2023 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
147.Kohus osundab, et muutmata jääb Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 10.7, mille kohaselt on kohtuotsus kaasomandi lõpetamise, omandi kaotuse eest hüvitise väljamõistmise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise kohta (resolutsiooni p-d 10.3-10.5) sundtäidetav pärast poolte vastastikuste rahaliste nõuete kohta tehtud lahendi jõustumist.
148.03.05.2019 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning kandis hagi tagamise korras kinnistusraamatusse kostja omandis olevale 1⁄2 mõttelisele osale eelmärke omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks hageja kasuks. Kohus jätab hagi tagamise määruse jõusse kohtulahendi täitmise tagamiseks.
149.Tallinna Ringkonnakohtu juhis kohaselt tuli poolte menetluskulude jaotus kindlaks määrata pärast hageja nõude lahendamist. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Samuti nähtub menetluse käigust, et hageja vastuapellatsioonkaebus ning kassatsioonkaebus jäid mõlemad rahuldamata. Kostja taotlus jätta hageja nõue täielikult rahuldamata ei olnud samuti põhjendatud.
150.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et
arvestades menetluse asjaolusid, hageja hagi rahuldamise ulatust ning kostja hagi rahuldamise ulatust, on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2023 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.