Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (8)

3 (8)

Võlatunnistusega seonduvat ei reguleeri tarbijakrediidisätted. Järelikult ei kohaldu hagejale ka vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohustused. Käesoleval juhul on võlatunnistus sõlmitud uue nõude omaniku, s.o hageja ja kostja enda vahel, mitte aga algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Ei tarbijakrediidi sätted ega ka VÕS § 30 ei välista võlatunnistuste sõlmimist. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidilepingu regulatsioonis ei ole sätestatud, et tarbijakrediidilepinguga seonduva kohustuse osas ei tohi sõlmida konstitutiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimine oli kostja vaba tahe. Hagejal ei ole kohustust tõendada, millisest võlasuhtest võlgnevus algselt tekkis. Kohus on asunud eeldama, et võlatunnistuse aluseks olenev nõue tulenes tarbijakrediidilepingust. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-19-5601 (p 18.2) ning leiab, et käesoleval juhul lasub tõendite ja vastuväidete esitamine kostjal.

KOHTU SEISUKOHT

4 (8)

võlatunnistuse sõlmimise, valinud endale sobiva võlatunnistuse 13.01.2021. a digitaalse allkirjaga.

maksegraafiku

ning

kinnitanud

14.2 Kui tegemist on tehinguga, tuleb kohtul hinnata, kas võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Konstitutiivne võlatunnistus loob võlatunnistusega lubatud sooritusele iseseisva, st selle aluseks olevast õigussuhtest sõltumatu nõude aluse ning võla sissenõudmiseks ei pea võlausaldaja esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui hageja tugineb nõuet esitades konstitutiivsele võlatunnistusele, saab võlgnik esitada vastuväiteid võlatunnistuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevale nõudele VÕS §-del 1028 ja 1032 põhineva alusetu rikastumise tagasinõude esitamisel. Hageja esitatud võlatunnistuses (dtl 29) on kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-125-15 (p 14) juhtinud tähelepanu, et võlatunnistuse liigi selgitamisel ei tohi piirduda grammatilise tõlgendusega, vaid tuleb arvestada, milline on võlatunnistuse sisu ja eesmärk. Vaidlusaluse 13.01.2021. a sõlmitud võlatunnistuse eelviimases lõigus on kokku lepitud, et võlausaldaja saab edaspidi võlatunnistuse aluseks oleva kohustuse täitmist nõuda vaid selle võlatunnistuse alusel ning teiselt poolt loobub võlgnik õigusest esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist. Seega saab esitatust järeldada, et võlatunnistuse sõlmimise tagajärjeks on see, et seniste kohustuste asemele tekib uus kohustus ja selle aluseks olevaid nõudeid hageja muul moel kui selle võlatunnistuse alusel välja nõuda ei saa. Võlaõigusseadus kommenteeritud väljaandes I (Kirjastus Juura. Tallinn 2016. § 30, p 4.1.3. lk 167) on märgitud, et võlatunnistuse sõlmimiseks piisab, kui poolte kokkuleppest nähtub uue või sõltumatu nõudealuse loomise tahe. Võlatunnistuse sõlmimine ei eelda, et pooltel peaks olema eriline abstraktsioonitahe või soov luua keeruline õiguslik konstruktsioon, määrav on poolte soov leppida kokku iseseisvas, aluskohustusest isoleeritud kohustuses. Kuna hageja on tõendanud, et võlatunnistuse sõlmimise algatas kostja, leiab kohus, et kostja tahe oli sõlmida võlatunnistus just sellisel kujul ehk konstitutiivselt. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega.

5 (8)

Võlatunnistuse kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistuse korral peab kohus arvestama tüüptingimusi reguleerivate võlaõigusseaduse sätetega, sh VÕS §-ga 39 ja VÕS §-ga 42. VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega piiratakse ebamõistlikult teise lepingupoole õigust kasutada tõendeid või pannakse talle tõendamiskohustus, mis seaduse kohaselt lasub tingimuse kasutajal. Kui võlgnik annab võlatunnistuse võlausaldaja ettevalmistatud dokumendi osana, tuleb kohtul kontrollida, kas võlatunnistus on tüüptingimusena (VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi) kehtiv. Hageja esitatud asjaoludest saab järeldada, et 13.01.2021. a sõlmitud võlatunnistus on ette valmistatud hageja iseteeninduskeskkonnas. Seega on kõnealuse võlatunnistuse puhul suures osas tegemist tüüptingimustega. Kohus peab hindama, kas kõnealused tüüptingimused võivad olla tühised, kuna kahjustavad teist poolt ebamõistlikult. Võlatunnistuses ja sellega koos sõlmitud maksekokkuleppes (dtl 28-30) on kostja tunnistanud enda võlgnevust hagejale summas 1037,08 eurot. Koostatud maksegraafiku alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma alates 25.01.2021. a igakuiselt 25ndaks kuupäevaks 100 eurot (viimane osamakse 25.12.2021.a summas 120,48 eurot, seega 12 osamakset). Viivise määraks on kokku lepitud 0,065% päevas. Maksekokkuleppe tüüptingimused käsitlevad võlgniku kinnitust, et ta on teadlik võlgnevuse sisust ja selle tekkimise alustest. Võlgnik on teinud võlausaldajale ettepaneku võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Tingimusel, et võlgnik tunnistab võlgnevuse olemasolu ja suurust ning peab selle tasumisel kinni võlgniku poolt välja pakutud maksegraafikust, on võlausaldaja valmis võlgnikuga kokku leppima, et võlausaldaja ei tee maksegraafiku täitmise perioodil täiendavaid toiminguid võlgnevuse sisse nõudmiseks, eelkõige ei taotle maksekäsu kiirmenetluse algatamist, ei esita hagi ega realiseeri tagatisi ning ei nõua võlgnikult muude võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude ja kahju hüvitamist kui võlgnevuse osaks oleva põhivõla jäägilt arvestatav viivis. Kohus leiab, et loetletud tüüptingimused on poolte vahel tasakaalus (kostja tunnistab võlga ning on teinud kohustuse katteks makseid summas 500 eurot (hagiavalduse punkt 2.3) ning hageja loobub õigusest võlgnevust makseperioodil sisse nõuda) ega kahjusta kumbagi poolt ebamõistlikult. Samuti ei saa pidada ebaproportsionaalselt koormavaks tüüptingimusena kehtestatud viivisemäära 0,065% päevas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tüüptingimused on kehtivad ning seega omakorda on kehtiv ka võlatunnistus kui tehing.

6 (8)

Kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 16.08.2023. a kujuneb 502,54 euro suuruselt põhivõlalt viivis määras 0,065% päevas summas 255,44 eurot (196,32+59,12). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 17.08.2023. a viivise põhivõlalt (502,54 eurot) võlatunnistuses sätestatud määras, s.o 0,065% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest ning seda kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (dtl 57-58), leiab, et menetluskulud on põhjendatud üksnes osaliselt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot (65+215). Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Samuti saab lugeda põhjendatud menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14). Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi 5 h 35 min ulatuses summas 929,50 eurot (169 eurot/tund). Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja rakendatud tunnitasu määr on võrreldav kõrge kvalifikatsiooniga advokaaditasuga. Arvestada tuleb sedagi, et lepingulise esindaja näol on tegemist juristiga, mitte advokaadiga. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 5 h 35 min ulatuses, so summas 929,50 eurot. . Hagi koostamisel ei pidanud hageja esindaja läbi töötama suures mahus dokumente, asi oli esindajale tuttav juba eelnevalt ettevalmistatud maksekäsu kiirmenetlusest ning käesolev hagi ei ole mahukas. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 540 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 820 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

7 (8)

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.