Tartu Maakohus
Kohtunik
Maili Riisenberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. august 2023, Viljandi
Tsiviilasja number
2-23-104956
Tsiviilasi
OK I. OÜ hagi I. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
2693,96 eurot nendeHageja OK I. OÜ (registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)
eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 73,65 eurot, kokku 1348,65 eurot.
ulatuses OK I. OÜ kanda.
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
põhivõla 1958,95 eurot, intressid 278,33 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 426,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
TsMS § 405 lg-le 1.
TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.07.2021 tähtajatu krediidilepingu nr 4752723372,, krediidilimiidiga 2000,00 eurot (dtl 44-45). Hageja saatis 31.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 54-56). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles E. AS lepingu üles 14.11.2022.a (dtl 58). Kostja on hagejale tasunud kokku 1405 eurot (dtl 5153). E. AS loovutas nõude hagejale 27.12.2022 (dtl 59).
on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 29). Lisaks väidab hageja, et laenu andmisel lähtuti ka kostja pangakonto väljavõttest, kuid nimetatud väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohtule ei ole ka teada, kui pika ajavahemiku kohta kostja pangakonto väljavõtet analüüsiti laenu andmisel ning millised sissetulekud ning kohustused konto väljavõttest nähtusid. Kui kohus ei saa nimetatud 2(4)
pangakonto väljavõtet analüüsida, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud. Seesuguse asjaolu tõendamiskoormis lasus aga hagejal ja seda on kohus hagejale selgitanud. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtteks, et krediidiandja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 37,50 % aastas (vt dtl 44). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
kohustusega tasuda iga kuu 15.kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1275 eurot (2680-1405), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 15.11.2022 – 14.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 73,65 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 50% ulatuses kostja ja 50% ulatuses hageja kanda.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
hüvitada hagejale menetluskuludena 385 * 50% = 192,50 eurot.
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni 3(4)
tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (192,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.