Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kostja DxxxxxUxxx ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate e-posti aadresside (; xkaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale õnnestunud. Kohus toimetas hagimaterjalid (24.01.2023. a hagiavaldus ja 26.01.2023. a menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega) kostjale kätte postkasti jätmisega 01.04.2023. a (TsMS § 326 lg 1) tema registrijärgsel elukoha aadressil (xxxxxxxxxx, xxxxx linn). Ka kostja tööandja kinnitas 04.01.2023. a maksekäsu kiirmenetluses kostja kontaktaadressideks just xxxxxxxxxx, xxxxx linn ja . Kostja hagile ei vastanud. Hageja esitas kohtu nõudel kohtule 05.06.2023. a täiendatud hagiavaluse (tervikteksti koos nõuetega). Kohus saatis 13.07.2023. a täiendatud hagiavalduse koos seisukoha nõudega kostjale, märkides, et hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Täiendatud hagiavaldus koos vastuse nõudega toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 25.07.2023. a ning seda tema registrijärgses elukohas xxxxxxxxxx, xxxxx linnas. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja Dxxxx Uxxx 23.11.2021.a tähtajatu krediidilepingu nr 3309939387 krediidilimiidiga 2000 eurot, intressimääraga 38,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 55,67% aastas. Perioodil 23.11.2021. a kuni 03.02.2022. a on kostja saanud krediiti summas 2899 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3,1% ülekande summast, mis tähendab 89,87 eurot. Kostja kohustus igakuiselt 15ndaks kuupäevaks tasuma krediidiandjale minimaalselt 10 eurot. Kostja hakkas saadud krediiti kasutama, tehes tagasimakseid lepingu katteks 1291,80 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 906,10 eurot, intressi katteks 315,90 eurot, meeldetuletuskirjade tasude katteks 15 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot. Enne lepingu ülesütlemist on kostjale esitatud arved tasumata kohustuse kohta. Krediidiandja edastas 30.06.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14.07.2022. a. Kuna kostja siiski võlgnevust ei likvideerinud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse, s.o 15.06, 15.07 ja 15.08.2022. a tagasimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 15.08.2022. a lepingu lõpetamise teate. Leping öeldi üles teatise kuupäeva seisuga. Kostjat teavitati ka õigusest nõue loovutada inkassofirmale. Hageja loeb lepingu ülesütlemise ja

2 (3)

lõpetamise teated kostjale kättetoimetatuks TsÜS § 69 lg 3 mõttes. Krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, millest on ka kostjat teavitatud. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 1992,90 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi summas 248,97 eurot ning viivise perioodi eest alates 16.08.2022. a kuni 24.01.2023. a summas 355,15 eurot. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 välja mõista kostjalt võla sissenõudmiskulu summas 5 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 alusel 30 eurot. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1992,90 eurot, intressid 248,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 355,15 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 385 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 385 eurot (88,96+296,04). See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 385 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 385 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.