Advokaadibüroo Parts & Co OÜ hagi Osaühing BJ TOOTMISE vastu võla nõudes
Hagi hind
1 296 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo Parts & Co OÜ (registrikood 12163061), asukoht Peterburi tee 46, 11415 Tallinn Hageja seaduslik [email protected]
esindaja:
Veiko
Parts,
e-post:
Kostja: Osaühing BJ TOOTMISE (registrikood 10871546), asukoht Toominga, Lilli küla, 74414 Anija vald, Harjumaa Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige X (isikukood xxxxxxxxxxx), e-post: xxx Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks 1 296 eurot.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Rahuldada hageja menetluskulude kindlaks määramise avaldus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 200 eurot.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
1.Hageja esitas järgnevad nõude: mõista kostjalt välja hageja kasuks 1 296 eurot (sh põhinõue 648 eurot ja viivisenõue 648 eurot).
2.Hagi kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja elektrooniliselt 07.12.2017 õigusteenuse lepingu. Lepinguga kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust, mis seisnes kostja esindamises suhetes ja vaidluses kõigi isikute ja asutustega võimalike nõuete üle seoses Leedu äriühingu Ingstad & Co UAB väljastatud 16.06.2014 arvega nr ING 140 6070, vajaduse korral kliendi esindamises kohtus. Kostja aga kohustus õigusteenuse lepingu alusel tasuma hagejale 7 päeva jooksul arve väljastamisest tasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti kohustus kostja maksma viivist 0,1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Õigusteenuse leping jõustus tagasiulatuvalt 01.12.2017, st ajast, kui hageja selles asjas alustas kostjale õigusteenuse osutamist. Kostja on hageja pikaajaline ja oluline klient, kes 30.11.2017 pöördus hageja poole õigusteenuse saamiseks seoses IDR Inkasso OÜ nõudekirja ja maksehäireregistri teatise laekumisega, misjärel hageja advokaat juba järgmisel päeval kuulas tel teel ära kostja esindaja (X) ja tutvus kostja edastatud materjalidega. Kostja sooviks oli ära hoida tema maksehäire avalikustamine maksehäireregistris ja vabaneda põhjendamatutest nõuetest.
3.Pärast asjas õigusliku seisukoha kujundamist ja kliendiga nõu pidamist, hageja advokaat koostas ja esitas kliendi nimel e-kirja (vaidlustuse) IDR Inkasso OÜ-le ja vaideavalduse Creditinfo Eesti AS-le. Vaideavalduses Creditinfo Eesti AS-le oli palutud kustutada kostja kohta sisestatud maksehäire enne selle avalikustamist maksehäireregistris. IDR Inkasso OÜ-le saadetud e-kirjas aga esitati vastuväited Ingstad & Co UAB viivisenõudele ja kahjuhüvitise nõudele.
4.2018. aasta jaanuaris teatas kostja hagejale, et vaidlusalune maksehäire on maksehäireregistrist kustutatud ja uusi kirju ta IDR Inkasso OÜ-lt saanud ei ole. Ka hageja kostja esindajana ei olnud (ei siis ega ka hiljem) saanud IDR Inkasso OÜ-lt mingit vastust e-kirjale, millega vaidlustas IDR Inkasso OÜ poolt menetletavad Ingstad & Co UAB nõuded kostja vastu.
5.Neil asjaoludel väljastas hageja kostjale 30.01.2018 arve nr 0102 osutatud õigusteenuse kohta summas 648 eurot koos aruandega. Kostja ei ole kõnealust arvet tasunud tänaseni, vaatamata korduvatele lubadustele seda teha.
6.Viimane kord, kui kostja lubas hagejale see arve tasuda, oli 29.12.2020 telefonivestluses. Alates 04.05.2021 kostja enam ei vastanud hageja korduvatele telefonikõnedele 6 nädala jooksul.
7.Hagejal on kostja vastu õigusteenuse lepingust tuleneva tasu e kokkulepitud tasu maksmise nõue TsÜS § 147 lg 3 mõttes. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Õigusteenuse lepingu järgi pidi hageja esitama osutatud õigusteenuse kohta kostjale arve, mille kostja pidi tasuma 7 päeva jooksul, arvates arve väljastamisest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja väljastas kostjale osutatud õigusteenuse eest 30.01.2018 arve nr 0102 ja arve maksetähtaeg lõppes 06.02.2018. Ka ei vaidle pooled selle üle, et hageja võis osutatud õigusteenuse kohta esitada kostjale arve 30.01.2018, kui ülesanne oli täidetud ja ülesanne oli täidetud. Seega algas hageja tasunõude 3-aastane aegumistähtaeg 2018. a lõppemisest ega ole tänaseni lõppenud. Neil asjaoludel on hageja arvamusel, et tema nõuded ei ole aegunud ja palub hagi rahuldada.
8.Õigusteenuse lepingu järgi (p 8) on maksetähtaeg 7 päeva arve väljastamisest, mis kõnealuse arve puhul lõppes 06.02.2017. Sellele järgnevast päevas arvestatuna on kostja olnud arve
2-21-118538 tasumisega viivituses kokku 1652 päeva (periood 07.02.2017-16.08.2021) ja kokkulepitud viivisemäära järgne viivisenõue oleks 1070,50 eurot (lisa nr 7). Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude suuruseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Hageja väljastas 30.01.2018 kostjale arve nr 0102, teostatud tööde eest. Arve maksetähtaeg lõppes 06.02.2018.
10.Vastavalt TsÜS § 142 lg 1 ja § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega aegus nõue 07.02.2021. Kuna nõue aegus 07.02.2021, tunnistada kehtetuks ka esitatud viivisenõue summas 648,00 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Hageja on tõendanud, et sõlmis kostjaga lepingu õigusteenuse osutamiseks (dtl 24). Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja väitele, et hageja osutas talle teenust.
12.Õigusteenuse lepingu p 8 kohaselt pidi hageja esitama osutatud õigusteenuse eest kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 7 päeva jooksul arvates arve väljastamisest.
13.Kostja võtab omaks (dtl 40) väite, et hageja esitas talle osutatud teenuse eest 30.01.2018 arve nr 0102 (dtl 30). Seega on kohtu hinnangul tõendatud nõude olemasolu ja asjaolu, et nõue on muutunud sissenõutavaks.
14.Pooled on õigusteenuse lepingus (p 9) kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas. Käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summaks kokku 07.02.201814.08.2023 eest 1 327,10 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses summas – 648 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud.
15.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hagejal on tema vastu nõue. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Pooled vaidlevad, kas hagejal on kostja vastu TsÜS § 146 lg 1 tehingust tulenev nõue või TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatud kokkulepitud tasu maksmise nõue.
16.Kohus võtab esmalt seisukoha pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimise kohta. Kvalifikatsioonist sõltub, kas nõude aegumistähtaja algusele on võimalik kohaldada TsÜS § 147 lg 3 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, või tuleb kohaldada kostja poolt välja toodud TsÜS § 146 lg 1 sätet. Kohus lähtub õigussuhte kvalifitseerimise eeldusena tuvastatust, mille kohaselt sõlmisid pooled kirjaliku õigusteenuse osutamise lepingu (dtl 24), mille põhiline eesmärk oli kliendi esindamine suhetes ja vaidluses kõigi isikute ja asutustega võimalike nõuete üle seoses Leedu äriühingu Ingstad & Co UAB väljastatud 16.06.2014 arvega nr ING 1406070 ja vajaduse korral kliendi esindamises kohtus.
17.Poolte vaheline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Praegusel juhul on hageja kohustatud kostjale osutama õigusteenust (07.12.2017 õigusteenuse leping 1 p) ning pooled on kokku leppinud õigusteenuse eest tasu maksmises (lepingu p 7, 8).
18.Kohus märgib, et TsÜS-s eneses on eriline aegumistähtaeg ette nähtud tasunõude aegumise alguse puhul (TsÜS § 147 lg 3). TsÜS § 147 lg 3 sätet ei kohaldata mitte kõigi rahaliste nõuete, vaid üksnes tasunõuete puhul (vt ka TsÜS kommenteeritud väljaanne, § 147 lg 3 komm p 3.3.1).
2-21-118538
19.Riigikohus on leidnud, et kui lepingut iseloomustab kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist TsÜS § 147 lg 3 (vt ka RKTKo 3-2-1-52-10, p 15). Samuti on Riigikohus märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kolleegium leiab, et nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (v RKTKo 3-2-1-95-08, p 11). TsÜS § 147 lg 3 lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule (RKTKo 3-2-1-25-15, p 10). Kohtu hinnangul tuleb Riigikohtu poolt sedastatut kohaldada ka käesolevas asjas. Kohus on tuvastanud, et pooled on kokku leppinud vastastikuses soorituses ning tasunõue muutub õigusteenuse lepingu p 8 kohaselt sissenõutavaks mitte teenuse osutamise, vaid arve esitamisega. Seega kohaldub TsÜS § 147 lg 3 esimese lause. Kohus nõustub hagejaga, et lähtuvalt TsÜS § 147 lg-st 3 algas hageja tasunõude 3-aastane aegumistähtaeg 2018. a lõppemisest ega olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise ajaks lõppenud.
20.TsÜS § 160 lg-s 1 on sätestatud, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega on hageja nõude aegumine alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamistest käesoleva otsuse jõustumiseni peatunud. Nõue ei ole aegunud ja kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on kohut teavitanud, et tema ainsaks menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot. Riigilõivu kandmine hageja poolt on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 200 eurot.
EDASIKAEBAMINE
23.Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
24.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-21-118538
25.Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.
26.Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.