Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19645
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Risto Sepa avaldus eksperdi määramiseks ja X-le kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 027/2021/1220
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik)
X
(isikukood
Puudutatud isik (sissenõudja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 13.06.2022 määrus muutmata. Jätta X määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda. Määrata kindlaks Y-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista X-lt Y kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 714 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p-de 2–6 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-19645 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 16.12.2021 Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja X-le (võlgnik) kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 027/2021/1220 (täiteasi). Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täiteasjas täitemenetlus, mille aluseks on Harju Maakohtu 27.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-30372 ja sissenõudja avaldus. Kohtutäitur arestis 01.11.2021 võlgnikule kuuluva kinnisasja osa. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 4 alusel määras arestitud kinnisasjale hinna kohtutäitur. Võlgnik esitas 11.11.2021 kaebuse arestimisakti peale, millega vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Avaldaja palub kohtul määrata ekspert kinnisasja mõttelise osa uue hindamise korraldamiseks.
2.Harju Maakohus võttis 31.01.2022 määrusega avalduse menetlusse ja kohustas võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 820 eurot ning esitama kohtule selle tasumist tõendav dokument või andmed tasumise elektrooniliseks kontrollimiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Maakohus hoiatas võlgnikku, et hindamiskulude määratud ajaks tasumata jätmise korral loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.
3.Võlgnik esitas 28.02.2022 maakohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 222-2373 menetluse lõppemiseni.
4.Harju Maakohus jättis võlgniku taotluse menetluse peatamiseks 14.04.2022 määrusega rahuldamata ja kohustas võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 820 eurot 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas võlgnikku uuesti, et hindamiskulude määratud ajaks tasumata jätmise korral loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 13.06.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise 324 eurot, millele lisandub viivis. Avaldajal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.
5.1.Maakohtu määruse põhjendustes tugines maakohus asja lahendamisel TMS § 74 lg-tele 4, 7, 8 ja 9 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 148 lg-tele 1 ja 4.
5.2.Maakohus märkis, et täitemenetluses nr 027/2021/1220 on kohtutäituri määratud kinnisasja hinna vaidlustanud võlgnik. Maakohus kohustas 31.01.2022 ja korduvalt 14.04.2022 kohtumäärusega võlgnikku tasuma ekspertiisitasu ettemaksu summas 820 eurot 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Võlgnik sai 14.04.2022 kohtumääruse kätte 25.04.2022, seega tuli tal ekspertiisitasu tasuda hiljemalt 02.05.2022. Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud ekspertiisitasu tasumist tõendavat maksedokumenti ega andmeid, mis võimaldaksid kohtul elektrooniliselt kontrollida ekspertiisitasu tasumist. Samuti ei nähtu kohtute
2-21-19645 infosüsteemist ekspertiisitasu tasumist. Kuivõrd hindamise vaidlustaja, st võlgnik, ei ole ekspertiisitasu tähtaegselt tasunud, tuleb lugeda, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus leidis, et olukorras, kus võlgnik eksperditasu kohtu määratud tähtaja jooksul tasunud ei ole, ei ole kohtul võimalik avaldust edasi menetleda. Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 3 ja TMS § 74 lg 9 koosmõjus läbi vaatamata.
5.3.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuna lahend tehti tema kahjuks põhjusel, et ta ei tasunud ekspertiisikulu. Maakohus määras kindlaks sissenõudjale hüvitatavate menetluskulude suuruse, vähendades taotletud menetluskulude hüvitise suurust 486 eurolt 324 eurole. Määruskaebus, sissenõudja seisukoht ja menetluse edasine käik
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätkata asja läbivaatamist, kuid peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-22-2373 menetluse lõppemiseni ning jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud kohtutäituri ja sissenõudja kanda.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti menetluse peatamata. Menetluse peatamata jätmise määruse peale ei saa esitada määruskaebust, mistõttu ei saanud võlgnik oma õigusi ja huve määruskaebuse esitamise teel kaitsta. Seetõttu tugineb võlgnik praeguses määruskaebuses sellele, et maakohus rikkus menetlust peatamata jättes TsMS § 356 lg-s 1 sätestatut. Isegi juhul, kui maakohus ei pidanud põhjendatuks menetlust TsMS § 356 lg-s 1 sätestatu alusel peatada, oleks maakohus saanud menetluse peatada TsMS § 355 alusel. Menetlusosalise osalemine teises kohtumenetluses, mille tulemusest sõltub otseselt ka see, kas see menetlusosaline peab kohtumenetluses kandma tema jaoks märkimisväärselt suuri menetluskulusid 820 euro ekspertiisitasu näol (mida võib-olla ei olegi vaja kanda, kuivõrd vajadus ekspertiisi teostamiseks võib ära langeda teise kohtumenetluse tulemusena), võib määruskaebuse esitaja hinnangul olla käsitletav poolest tuleneva mõjuva põhjusena.
6.2.Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti võlgniku kanda. Kuna avaldajaks oli kohtutäitur, oleks pidanud maakohus jätma menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi kohtutäituri kanda.
6.3.Maakohus ei andnud enne vaidlustatud määruse tegemist pooltele võrdset võimalust esitada teise poole menetlusdokumentide osas seisukohti. Võlgnik ei saanud avaldada sissenõudja menetluskulude nimekirja osas omapoolset seisukohta, kuna seda ei toimetatud võlgnikule kätte. Sissenõudja lepingulise esindaja e-kiri loeti võlgnikule kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 järgi. TsMS § 3141 lg 2 peaks olema ultima ratio abinõu menetlusdokumendi kättetoimetamisel siis, kui teised menetlusdokumendi kättetoimetamise viisid on ammendunud. Lisaks ei ole sissenõudja menetluskulude nimekiri digitaalselt allkirjastatud.
7.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-19645
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Võlgnik esitas koos määruskaebusega ka menetluse peatamise taotluse. Võlgnik palus praeguses tsiviilasjas menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-2373 menetluse lõppemiseni. Kuna tsiviilasjas nr 2-22-2373 on praeguse määruse tegemise ajaks menetlus lõppenud, jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.
11.Sissenõudja palus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sissenõudja leiab, et võlgnikule oli vaidlustatud määrus kätte toimetatud 17.06.2022, mistõttu saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 04.07.2022 ning 22.07.2022 esitatud määruskaebus on seega esitatud hilinenult. Toimiku materjalidest nähtub, et sissenõudja esitas 29.06.2022 taotluse lugeda vaidlustatud määrus võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 1 p 1 alusel, alternatiivselt TsMS § 3141 järgi (tl 49). Maakohus saatis võlgnikule vaidlustatud määruse 04.07.2022 e-kirjaga, märkides sealjuures, et kohus loeb dokumendi kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel TsMS § 3141 lg 2 alusel (tl 51). Seega luges maakohus vaidlustatud määruse võlgnikule kättetoimetatuks 08.07.2022, mistõttu oli viimane tähtpäev määruskaebuse esitamiseks 25.07.2022. Järelikult on võlgniku 22.07.2022 määruskaebus esitatud tähtaegselt ja puudub alus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks.
12.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.1.Praeguses asjas on kohtutäitur esitanud kohtule avalduse TMS § 74 lg 7 ja 8 alusel seetõttu, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri poolt arestimisel määratud kinnisasja hinna. Maakohus jättis kohtutäituri avalduse läbi vaatamata, sest võlgnik ei tasunud eksperdi hindamistasu. Määruskaebuse põhiliseks väiteks on, et maakohus ei oleks tohtinud jätta avaldust läbi vaatamata, kuna maakohus on rikkunud TsMS § 356 lg-t 1 või § 355, jättes menetluse peatamata. Kohus võib mõjuval põhjusel (TsMS § 355) või teise menetluse tõttu (TsMS § 356 lg 1) menetluse peatada, kuid ei ole selleks kohustatud. Maakohus lahendas võlgniku peatamise taotluse 14.04.2022 määrusega, millega jättis taotluse rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et määrus ei ole edasikaevatav osas, milles maakohus jättis menetluse peatamata (TsMS § 360 lg 2). Kuna maakohus oli jätnud menetluse peatamata ja määras võlgnikule uue tähtaja eksperdi hindamiskulude katteks 820 euro tasumiseks, oli võlgnik uue hindamise korraldamiseks kohustatud ettemakse tasuma. Maakohus hoiatas võlgnikku, et hindamiskulude määratud ajaks tasumata jätmise korral loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai võlgnik maakohtu 14.04.2022 määruse AET-is kätte 25.04.2022, mistõttu tuli vastavalt määruses antud tähtajale (7 päeva alates määruse kättetoimetamisest) 820 eurot tasuda hiljemalt 02.05.2022. Võlgnik tähtajaks hindamiskulusid ei tasunud ja võlgnik ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ta oleks seda teinud ning et maakohus oleks ekslikult jätnud tasumise tähelepanuta. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri hindamise, kuid hindamiskulusid määratud tähtajaks ei tasunud, loetakse TMS § 74 lg 9 järgi, et ta ei ole
2-21-19645 hindamist vaidlustanud. Maakohus jättis seega õigesti avalduse TsMS § 423 lg 3 ja TMS § 74 lg 9 koosmõjus läbi vaatamata.
12.2.Võlgnik vaidlustab lisaks menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguse asja menetluskulud õigesti jaotanud, jättes need TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna. Nõustuda ei saa võlgniku seisukohaga, et kuna avaldajaks oli praeguses asjas kohtutäitur, siis tulnuks kulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituril tuleb TMS § 74 lg 8 järgi pöörduda kohtusse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, kui võlgnik või sissenõudja on TMS § 74 lg 7 järgi hinna vaidlustanud. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud hinna, on menetlus algatatud võlgniku tõttu ja tema huvides. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu kohus võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni teine menetlusosaline (TsMS § 172 lg 1 teine lause).
12.3.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kuna ei andnud võlgnikule võimalust avaldada sissenõudja menetluskulude nimekirja osas omapoolset seisukohta. Samuti leiab võlgnik, et maakohus ei oleks tohtinud sissenõudja menetluskulude nimekirja aktsepteerida, kuna see on allkirjastamata. TsMS § 336 lg 4 võimaldab kohtul menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. Eeltoodust tulenevalt võis maakohus lugeda sissenõudja menetluskulude nimekirja piisavaks, vaatamata sellele, et see oli allkirjastamata. Maakohus saatis sissenõudja menetluskulude nimekirja võlgnikule 17.05.2022 ja 27.05.2022. Kuna võlgnik ei olnud 17.05.2022 e-kirja kättesaamist kinnitanud, saatis maakohus võlgnikule korduvalt e-kirja 27.05.2022, milles märkis ühtlasi, et kohus loeb e-kirja TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Maakohus oli seega esmalt proovinud võlgnikule menetluskulude nimekirja kätte toimetada e-kirja vahendusel, oodates võlgniku kättesaamiskinnitust. Kuna kättetoimetamine sel viisil ei õnnestunud, luges maakohus sissenõudja menetluskulude nimekirja võlgnikule korrektselt TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks. Võlgnik maakohtu määratud tähtajaks, s.o 03.06.2022, ega vaidlustatud määruse tegemise ajaks, s.o 13.06.2022, sissenõudja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik ei ole ka määruskaebuses toonud esile, et vaidlustatud määrus oleks sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise osas ebaõige seetõttu, et ta ei saanud väidetavalt sellele seisukohta esitada. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Võlgnik ei ole välja toonud ühtegi argumenti, et sissenõudja kindlaksmääratud menetluskulud oleksid põhjendamatud või et neid tuleks vähendada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu määrust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas muuta.
13.Kokkuvõttes jääb määruskaebus rahuldamata, mistõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
14.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
14.1.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-21-19645
14.2.Sissenõudja esitas 06.07.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on sissenõudja lepingulise esindaja kulud määruskaebemenetluses kokku 918 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud e-kirja teel, mida ringkonnakohus peab TsMS § 336 lg 4 järgi piisavaks, kuivõrd sissenõudja lepinguline esindaja on praeguses tsiviilasjas sama e-posti aadressi kasutades esitanud digitaalselt allkirjastatud dokumente. Sissenõudja lepingulisel esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt menetlusdokumentide võlgnikule kättetoimetamise asjaolude kontrollimisele ja kohtule taotluse koostamisele 0,30 tundi; võlgniku määruskaebuse, õiguskirjanduse ja materjalide analüüsile ning võlgniku määruskaebusele seisukohtade koostamisele 3,5 tundi; menetluse seisu kontrollimisele ja järelpäringu ringkonnakohtule koostamisele 0,2 tundi; kohtu 21.06.2023 kirjaga tutvumisele, kohtu 06.07.2023 määruse analüüsile ja menetluskulude taotluse koostamisele 0,5 tundi. Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
14.3.Ringkonnakohtu hinnangul sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu määr 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest vandeadvokaadile makstavat tasu. Sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 4,5 tundi) määruskaebemenetluses on kolleegiumi arvates asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt põhjendamatu. Kuivõrd sissenõudja lepinguline esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis, käesolev õigusvaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning menetlusdokumendid ei ole mahukad (määruskaebuse sisu ca 2 lk ja määruskaebuse vastuse sisu ca 2 lk), peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks määruskaebusele vastamise ja sellega seotud toimingute puhul kokku 3 tundi ning menetluskulude nimekirja kohtule esitamise ja kohtuga suhtlemise puhul kokku 0,5 tundi. Seega on sissenõudja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 714 eurot (3,5 h x 170 eurot + 20%). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus võlgnikult sissenõudja kasuks välja 714 eurot. Lisaks peab võlgnik tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni
15.Määruse peale, välja arvatud osas, millega on jäetud taotlus menetluse peatamata jätmiseks rahuldamata, võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.