Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Eesti Vabariik võib esitada apellatsioonkaebuse ülalviidatud tähtaja jooksul Tallinna Ringkonnakohtule otsuse resolutsiooni punktides 6 ja 7 sätestatu peale.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

Poolte vahel oli 17.09.21 sõlmitud munitsipaaleluruumi leping nr 4-9/17 tähtajaga 14.09.22. Hageja andis kostjale üürile munitsipaaleluruumi XXX. Üürnik kinnitas üürlepingu allakirjutamisega, et on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad Rae Vallavalitsuse määrusega nr 20, 16.06.2005 kinnitatud “Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“(edaspidi üldtingimused), üürnik on märgitud tingimustega tutvunud ja mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel (lepingu punkt 12.1). Leping jõustus allakirjutamise hetkel (üldtingimuste punkt 4.1). 2 (14)

Kostja kohustus tasuma üüri munitsipaaleluruumi (23,6 m2) eest 45,24 eurot kuus. Kostja kinnitas lepingu allakirjutamisega, et ta on teadlik, et lisaks üüri maksmisele tuleb tal kanda ka eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksud (lepingu punkt 12.3). Hageja esitas üldtingimuste p 7.1 alusel kostjale igakuiselt 20 kuupäevaks üüriarve üldtingimuste p 7 tulenevate maksete kohta, sh üüri ja teiste muutumatu suurusega maksete osas jooksva kuu kohta ning teiste lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete osas eelneva kuu kohta. Kostja asus vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele kasutama hagejale kuuluvat munitsipaaleluruumi. Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud ning ei ole esitanud pretensioone hagejale lepingu osas. Kostja ei ole ühtegi arvet tasunud ega ka vaidlustanud. Võlg on järgmine: Arve Maksetähtaeg Võlgnevus Viivitus Viivise Teenuse kirjeldus nr summa 252784 25.10.2021

48,05

13,77

252842 25.11.2021

111,16

26,68

252904 25.12.2021

94,76

18,48

252963 25.01.2022

85,55

12,70

308014 25.02.2022

107,80

11,00

308073 25.03.2022

48,05

2,88

308133 25.04.2022

65,81

0,89

Tasutud/ tasumata

Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused Üür ja kommunaalteenused

Tasumata

Tasumata

Tasumata

Tasumata

Tasumata

Tasumata

Tasumata

Kokku on võlg 564,18 € ja viivis 86,4 eurot. Hageja palus võla tasuda, helistades ja saates e-kirju, kuid kostja võlga ei tasunud.

3 (14)

Hageja saatis 2021 novembris kostjale hoiatuse üürilepingu tingimuste rikkumise kohta ja teatas, et korduva rikkumise tulemusena on neil õigus üürileping ennetähtaegselt üles öelda (Lisa 3). 25.01.2022 pöördus hageja X OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes edastas 28.01.2022 kostjale e-posti aadressile võlateatise (Lisa 6). Võlateatises selgitas hageja lepinguline esindaja kostjale tema võlgnevust hageja ees ning palus võlgnevuse koos sellele lisanduvate kõrvalkuludega tasuda hiljemalt 04.02.2022. Kostja ei ole võlateatisele ega telefonikõnedele reageerinud ega võlgnevust tasunud. 28.03.2022 edastas hageja kostjale munitsipaaleluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse hageja viibimiskohta Tallinna vanglasse, seoses lepingu üldtingimuste punkti 21.521.7 rikkumisega (üürnik oli viivituses üüri ja kõrvalkulude eest summas, mis ületas kolme kuu eest maksmisele kuuluvad summad). Erakorralise ülesütlemise avalduse alusel lõppes leping 31.03.2022 (Lisa 4). Kostja ei ole esitanud pretensioone ka eluruumi tingimuste kohta. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võla tasumist, viivist, mis on lepingu 7.3 ja VÕS § 287.1. järgi 0,15% päevas võlalt. Viivis on 04.02.22 (hagi esitamise aeg) seisuga 86,4 €. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 113.2 lg 2 p 2 järgi sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja palus esialgses hagis mõista kostjalt välja põhivõlga 561,18 €, viivist 04.05.2022 seisuga 86,4 eurot, alates 05.05.2022 viivist 0,15% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest kuni põhivõlgnevuse summas 561,18 eurot kohase täitmiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Lisaks palus välja mõista sissenõudmiskulud 40 €, menetluskulud ja menetluskuludelt viivise seadusjärgses määras kuni kulude tasumiseni. 28.11.22 esitatud menetlusdokumendis loobus hageja menetlusökonoomikast tulenevalt kostjale esitatud vee- ja kanalisatsiooni ning elektrinäitude põhjal koostatud võlasummast 224,83 eurot ning nõudis kostjale esitatud üüriarvete ja kommunaalkuludest prügiarvete tasumist põhisummas 336,35 eurot, mistõttu on nõude kujunemine koos viivisenõude kujunemisega järgmine: Arve nr

252784

Tähtaeg

25.10.2021

Võlg

48,05 eurot

Viivi Viivis Teenuse kirjeldus -tus

Tasutud/

Üür

Tasumata

4,2

tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu)

4 (14)

252842

25.11.2021

48,05

3,88

eurot

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused

(111,16-

(prügivedu)

13,5049,61) 252904

252963

308014

308073

25.12.2021

25.01.2022

25.02.2022

25.03.2022

48,05 eurot (94,7619,9427,67)

48,05 eurot (85,5521,6015,90)

48,05 eurot (107,8027,0032,75)

48,05

3,56

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu)

3,23

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu)

2,91

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu)

2,61

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu) 308133

25.04.2022

48,05 eurot (65,8114,583,18)

2,29

Üür

Tasumata

ja kommunaalteenused (prügivedu)

Kokku võlg 336,35 € ja viivis 22,68 eurot. Hageja vähendas ka seetõttu sissenõudmiskulusid 30-le eurole. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlga 336,35 €, viivist seisuga 28.11.22 summas 22,68, alates 29.11.22 viivist 0,15% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest kuni põhivõlgnevuse summas 336,35 euro kohase täitmiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Lisaks palub välja mõista

5 (14)

sissenõudmiskulud 30 €, menetluskulud ja nendelt viivise seadusjärgses määras kuni kulude tasumiseni. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja võttis vastu eluruumi sellises seisundis nagu see oli ehk puudustega ja teadis lepingu tingimustest ning nõustus nendega, sh sellega, et peab maksma üüri, kõrvalkulusid (lepingu p 5.3). Kostja ei saa tugineda VÕS § 296 lg 1, 278 lg 1. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima, mistõttu hageja sõlmis üürilepingu kostjaga eeldusel, et kostja kui üürnik võttis lepingu allkirjastamisega kohustuse oma kuludega teha korda elupind, mille seisukorrast oli kostja vägagi teadlik. Kostjal oli lepingu p 9 alusel korteri remondi kohustus (üldtingimuste punkt 9.1.5), värvimisja krohvimistööd (üldtingimuste p 9.1.1; 9.1.2), külma-ja soojaveevarustuse ja kanalisatsiooni tehnika hooldus ja asendamine (üldtingimuste p 9.1.11), elektriseadmete hooldus ja asendamine (üldtingimuste p 9.1.13) jne ning kõik remonditööd pidi üürnik teostama omal kulul (üldtingimuste p 9.2). Kostja väited kõrvalkulude arvestusest, ebaõigsusest on alusetud, kuna arveid ei ole kordagi vaidlustanud. Asjaolu, kas kostja seal elas või ei, ei oma tähtsust, kostja tõi sinna isikliku mööbli ja muu tehnika. Hageja kasutas politsei abi, et saada ruumi enda valdusesse, kuna seal elas kostja tuttav O. P. ja kes selgitas, et viibis korteris kostja teadmisel ja sai võtmed kostja käest. Korteris elati, see oli lagastatud. Hageja tegevuse hulka ei kuulu võlgade sissenõudmine, seega saab ta nõuda ka sissenõudmiskulusid. VÕS § 296 lg 3 alusel peab kosja maksma üüri ka aja eest, mil ta ei kasutanud asja tema endast lähtuva asjaolu tõttu, mistõttu on kostja selgitused ja põhjendused elukoha remondivajadusest ja viibimisest eeluurimisvangistuses sisutühjad. XXX on sama aadress, mis XXX, sest eluhoone asub Kõrtsi tee ja Põrguvälja tee ristumiskohal ning elumaja eest läheb mööda Põrguvälja tee (kaart). Kuna kostja ei teavitanud oma arvesti näitusid, siis lähtuti teenusepakkujate poolt esitavatest arvetest ja nendest lähtuvalt jaotati kehtiva arvestusmetoodikaga ka vastavad vee ja elektri kogused üürnike vahel.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda (08.07.22, 22.09.22, 09.01.23). Kostjal oli õigus keelduda üüri maksmisest VÕS 296 lg 1 järgi. Tal ei olnud võimalik üüritud asja sihtotstarbeliselt kasutada seetõttu, sest see ei olnud elamiskõlbulik, millise asjaolu kohta esitas kostja 20.09.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktis üürileandjale oma pretensioonid, 6 (14)

kuidüürileandja jättis need tähelepanuta. Seega on hageja väide vastuväite puudumise kohta ebaõige. Pretensioon on akti p 3.1 ja on lepingu lahutamatu osa. Korter oli elamiskõlbmatu, siseviimistlus puudus, ei olnud pesemisvõimalusi, tualettpott oli korrast ära, loputuskast oli puudu. Kostja ei kasutanud korterit elamiseks, see oli ka kütmata. Aktis ei ole märgitud vee ja elektriarvesti näite, nende arvestite olemasolu ja asukoht ei ole kostjale teada. Seetõttu ei teatanud ka andmeid. Vee- ja elektriarvestus on hagiavalduses ebanormaalselt suur. Ei ole eluliselt usutav, et üksi elav üürnik, kes pealegi üürileandja teada korteris ei ela (hagile lisatud ülalviidatud teatise kohaselt), on tarbinud ühes kuus 10-15 m3 külma vett ja kanalisatsiooni, olukorras, kus sooja vee tarbimist ei toimu. Vee tarbimine sellises hulgas, nagu 10 m3, võib tavapäraselt toimuda kvartali, mitte kuu aja jooksul ja tingimustes, kus elamus elab mitu inimest ja tarbitakse sooja vett pesemiseks. Tavapärane vee kasutus kuu aja jooksul ühe inimese poolt, kes korteris alaliselt elab, kui puudub võimalus soojendatud vee kasutamiseks pesemiseks, ei ületa kunagi 1 m3. Samuti ei ole eluliselt usutavad elektri tarbimise näidud ühes kuus 100 – 200 kwh, millised on ebanormaalselt suured korteri kohta, kus ei elata, milles puuduvad elektrit tarbivad kodumasinad (elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi jms.) või elektrit vajavad küttekehad. Üüritud korteris oli puuküte ja pliit, muid söögitegemise võimalusi ei olnud. Puudus nii tsentraalne kui ka lokaalne (boiler) vee soojendamise võimalus. Hageja poolt esitatud arvetel näidatud elektri ja vee tarbimise kogused ei ole tõendatud ja on ebanormaalselt paisutatud kuni elulise ebausutavuseni. Hageja nõue tasumata kommunaalteenuste osas on tõendamata ja tal puudub kohustus neid tasuda. Hagejale ei laiene VÕS § 113.1 lg 2 p 2. Kohalik omavalitsus ei kujuta endast majandus-ja kutsetegevuses eluruumide üürimisega tegelevat isikut, see on kohalikule omavalitsusele kõrvaltegevus ning seda teostab kohalik omavalitsus oma põhikirjaliste kohustuste täitmiseks (KOKS § 6 lg 1). Hagejal on piisavalt töötajad, mistõttu inkassofirma kasutamine ei ole vaidluses vajalik. Viide lepingu p 9 on asjakohatu. Kostjal pole leping järgi mingeid remondikohustusi ja muuta see elamiskõlblikuks. Nõudeid ja lubadusi VÕS § 286 lg 1, 285 lg 1 järgi pole, vastavaid kokkuleppeid pole. Isik, kes korteris elas, pidi olema seal lühiajaliselt. Alates 31.01.2022 ei olnud A. L.l objektiivsetel põhjustel võimalik korterit elamiseks kasutada, seda kellelegi elamiseks üle anda ega seal mingeid teenuseid kasutada. Prügiveo tasunõue on alusetu, tõendeid pole, et prügi veeti. Üürisumma on arusaamatu ja millistest faktilistest kulutustest need on arvestatud. Võlgnetava summana on märgitud 48,05 €, kuigi üüri on lepingu järgi 45,24 €.

7 (14)

Lepingu p 9 on tühine tüüptingimus. Hageja teadis, et kostja ei saa kasutada ruume, kuna saatis lepingu ülesütlemise teate kinnipidamiskohta. Kostja pakkus kompromissiks 180 €, millest hageja keeldus, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasja hind on põhinõue ja kõrvalnõuete osas mõlemad alla 3500 euro ja seega on tegemist lihtmenetluse vaidlusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 tähenduses. TsMS §-i 444 lg-e 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis ja kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Võlaõigusseadus (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 järgi kohustub üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohustuse rikkumine on kohustuse osaline või täielik täitmata jätmine, viivitamine VÕS § 100 järgi. Võlausaldaja saab nõuda kohustuse rikkumise korral VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1, § 113 järgi viivist, kohustuse täitmist TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid kirjalikult 17.09.21 munitsipaaleluruumi lepingu nr 4-9/17 tähtajaga 14.09.22, millega hageja andis kostjale üürile munitsipaaleluruumi XXX. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et lepingu järgi pidi kostja tasuma üüri ja kõrvalkulusid (lepingu p 9, 12 alap 3) (tl 6) ja et leping on kostjale üles öeldud ja leping lõppes 31.03.22. Kuna hageja ei ole nõudnud pärast 31.03.22 kostjalt üüri, siis ei pea kohus tegelikult sisuliselt hindama seda, kas leping öeldi kehtivalt üles või ei. Seega on poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping VÕS § 271, § 292 lg 1 järgi, mis on lõppenud 31.03.22. VÕS § 278 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestavad, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, siis võib üürnik nõuda puuduste kõrvaldamist § 279 järgi, nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist, nõuda kahju hüvitamist, alandada üüri § 296 järgi, hoiustada üüri § 298 järgi. VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid 8 (14)

ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Kostja on esitanud kohtule tõendina eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt 20.09.21 (tl 50), millest nähtuvalt on ta tutvunud eluruumi tingimustega ja on nendega nõustunud, kirjutanud sinna alla ja kandnud sinna märkused, et ei ruum ei vasta elamistingimustele, puudub dušš, korter pole elamiskõlbulik ja et ta soovib elutingimuste parandamist. Märgitud väited on osaliselt tõendatud selles, et kostja arvates ei ole ruumides võimalik mugavalt elada, seal pole dušši ja ta soovib tingimuste parandamist. Kuid mis puudutab kostja menetluses toodud muid väiteid, et polnud kütte võimalusi ja elektriarvesteid, ei olnud siseviimistlust, tualettpott oli korrast ära, ja mis teeb elamise tema arvates võimatuks, ei nähtu tema märkustest aktis. Küll aga tähendab aktis märgitu seda, et kostja võttis korteri vastu tema enda väidetel selliste puudustega, mis olid lepingu sõlmimise ja eluruumi vastuvõtmise ajal, kuid mis ei tekkinud lepingu kehtivuse ajal. Eeltoodu alusel puudub kohtul vajadus seega eraldi hinnata lepingu ps 5.3 (üldtingimused) sätestatut. Hageja on tõendanud kohtule esitatud O. P.i seletuskirjaga (tl 57-58), et O. P. elas selles korteris ja korteri võtmed sai ta kostjalt ja kes oli talle öelnud, et O. P. ei pidanud selle eest midagi maksma. Seda, et XXX, on ka XXX, on tõendatud kaardiserveri väljavõttega ja selles puudus vaidlus (tl 92). Ka hageja esitatud fotodelt (tl 59-59p) on võimalik näha, et ruumis on võimalik elada, seal on voodi, toolid, külmkapp, pliit, nõud, kapid, kraanikauss. Seega ei ole põhjendatud, tõendatud kostja väiteid, et eluruum oleks olnud elamiskõlbmatu ja vastupidine hageja väide on tõendatud. Nii oli kostja väidetel korter, mille ta sai enda kasutusse ja väidetavalt halvas seisundis, siiski kasutatav elamiseks, kuna seal elas O. P.. O. P.i seletuse kohaselt sai ta võtmed just kostjalt. Lisaks ei tulene O. P.i seletustest, et ta sai võtmed kostjalt kas 31.01.22 või kostja vahi all olemise ajal. Seega kostja väide, et kuna ta viibis alates 31.01.22 vahi all, mida kinnitab tema suhtes tehtud otsus nr 1-22-2871 (tl 71), ei tähenda seda, et ta ei saanud anda ruume ja võtmeid kellelegi, sh O. P.i kasutusse. Nii asub kohus järeldusele, et esiteks sai kostja kasutusse eluruumid tema enda väidetavate puudustega, teiseks oli eluruum elamiseks kasutatav ning kolmandaks ei tekkinud väidetavad puudused, mis takistaksid eluruumi kasutamist, lepingu kehtivuse ajal. Selle tõttu ei saa kostja tugineda väitele, et ta võib keelduda üüri maksmisest põhjusel, et asi ei vastanud lepingu tingimustele ehk muutus mittevastavaks lepingu kehtivuse ajal pärast lepingu sõlmimist VÕS 101 lg 1 p 2, § 278, § 296 lg 1 järgi, ja mille pidi hageja kõrvaldama, kuid mille jättis tegemata (rikkus puuduse kõrvaldamise kohustust). Teisisõnu ei muutunud eluruumi seisund VÕS § 278 järgi selliseks lepingu kehtivuse ajal, millise puuduse/takistuse peaks kõrvaldama hageja, vaid oli väidetavalt juba lepingu sõlmimise ja eluruumi saamise ajal selline, mis kostja arvates ei olnud mugav või oli halb. Nimetatud põhjendustel ei oma vaidluses tähtust väited sellest, kuidas olid jaotatud poolte vahel lepingu üldtingimustes remondi tegemise kohustused ja

9 (14)

kohus neid väiteid ja tüüptingimuste lepingu p 12.3, üldtingimuste p 9 ja selle alap-d) kehtivust ei hinda. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus tasuda vaidlusalusel perioodi ehk 2021.a. septembri 31.03. 2022 eest VÕS § 271 lg 1 ja lepingu p 9 järgi vastavalt üüri kuus 45,24 € arvete nr 252784, 252842, 25907, 252963, 308014, 308073, 308133 (7 kuud, tl 11-14). Kostja väide, et üür on kuus 45,24 eurot, kuid hageja on üürivõlga arvestanud alusetult määraga 48,05 €, ei ole õige. Hageja esindaja selgitas ärakuulamisel, et õige üür on kuus 45,24 € ja prügiveo tasu on kuus 2,81 €, mis teeb võlanõude arvestuses igakuiselt üüri ja kõrvalkulude suuruseks kokku 48,05 €. 28.11.22 esitatud arvestuses on kajastatud üüri ja prügiveo tasuvõlga seega kokku (48,05 €). Nii on näha ka esitatud arvetelt. Kuna kostja ei ole üüri tasunud eelmärgitud aja eest, siis on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes lepingu p 9 ja VÕS § 271 tulenevad üüri tasumise kohustust ja hageja nõue üürivõla nõudes on tõendatud ja põhjendatud vastavalt 316,68 €. Asjaolu, kas kostja elas eluruumis ise või elas seal keegi teine või viibis kostja eemal temast sõltuvatel asjaoludel (näiteks kinnipidamisasutuses) ei ole aluseks jätta üür maksmata. Nimelt peab üürnik VÕS § 296 lg 3 järgi maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Seda viimast (hageja kokkuhoitu või asja teistsuguse kastumisega seotud kasu väärtus) ei ole kostja väitnud hagejal olemast või et O. P. oleks midagi tasunud hagejale asja kasutamise eest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt üürivõlg 316,68 € hageja kasuks välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 271 järgi. Kostja väitis, et tõendamata on prügiveo tasunõue igakuiselt 2,81 € sama perioodi eest. Ehkki lepingus on kokku lepitud kõrvalkulude tasumise kohustus lepingu p 12 ja VÕS § 292 lg 1 järgi, ei ole selles fikseeritud prügiveo suurust. Hageja ei ole tõendanud, et temalt oleks prügiveo eest nõutud kulusid, mille hageja oleks prügivedajale tasunud ja et vaidlusaluse korteri eest oleks see kuus 2,81 €. Seega ei ole prügiveo tasu 7 kuu eest kokku 19,67 € tõendatud. Eeltoodu alusel on kostja väiteid prügiveo tasunõude tõendamatusest põhjendatud ja kostjal ei ole kohustust seega VÕS § 292 lg 1, lepingu p 12.3 järgi hagejale prügiveo eest 19,67 € tasuda, sest kostja ei ole selles osas oma lepingulist kohustutust rikkunud. Hageja nõue jääb selles ulatuses ehk 19,67 € VÕS §1 01 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 292 lg 1 järgi rahuldamata. Lepingus on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas võlalt (üldtingimuste p 7.3). Kuivõrd hageja on tuginenud sellele tingimusele, siis on kohtul tolle tingimuse seaduslikkuse/tühisuse kontrollimise kohustus igal juhul, sõltumata poolte väiteist. VÕS § 287.1 lg 1 järgi võivad eluruumi üürilepingu korral üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda 10 (14)

käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine. Lepingu sõlmimise ajal (17.09.21) oli seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 ja § 94 (võlasuhetele kohalduv intressi määr + 8 % aastas) järgi 8 % aastas, kuna võlasuhetele kohaldunud intressimäär oli enne 01.01.22 0%. Seega oli seadusjärgne viivise määr lepingu sõlmise ajal päevas 0,02 % ja 3-kordne viivisemäär 0,06 % päevas. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset määra enam kui 3 korda ja seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär VÕS § 287 lg 2 järgi tühine ning hageja ei saa nõuda kostjalt lepingulist viivist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 13 lg 1, § 94 järgi. Kuna kostja ei ole üürivõlga tasunud, siis on ta seni kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes ja kuna hageja üürivõla nõue on põhjendatud ja viivisenõue on põhjendatud vaid seadusjärgses määras VÕS § 100 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94 järgi, teeb kohus ise viivise ümberarvestuse. Hageja on viivitatud päevad välja arvestanud 28.11.22 seisuga ning viivitatud perioodi ei ole vaidlustatud. Seega on arve nr 252784 järgselt üürivõlalt viivis 3,96 €, arve nr 252842 järgselt üürivõlalt vastavalt 3,65 €, arve nr 252904 järgselt üürivõlalt vastavalt 3,35 €, arve nr 252963 järgselt üürivõlalt vastavalt 3,04 €, arve n 308014 järgselt üürivõlalt vastavalt 2,74 €, arve nr 308073 järgselt üürivõlalt vastavalt 2,46 €, arve nr 308133 järgselt üürivõlalt 2,15 €. Nii on võlgnetav seadusjärge viivis üürivõlalt kokku 21,35 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivist VÕS § 100 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94 järgi 21,36 eurot ning TsMS § 367 järgi võlgnetavalt üürivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni nii, et väljamõistetud viivis ja edaspidine viivis ei ületa põhivõlga (316,68 €). VÕS 113.2 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on kohalik omavalitsus. KOKS § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja

11 (14)

linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Märgitu ei tähenda seda, et hageja oleks professionaalne võlgade sissenõudja. Hageja täidab viidatud sätte kohaselt oma kohustusi eluruumi üürile andmisel, mis tähendab teenuse pakkumist ja see võimaldab teda käsitada VÕS § 113.2 mõttes majanduskutsetegevuses tegutsejana. Seega oli hageja õigustatud kasutama võlgade sissenõudmisel lepingulist esindust ja tal on õigus VÕS § 113.2 järgi nõuda kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Hageja on tõendanud, et kasutas õigusabi võlanõude esitamiseks enne kohtusse hagi esitamist (volikiri, teatis ja e-kiri kostjale 28.01.22, tl 24-27). Seda on tehtud enne lepingu lõpetamist, sest hageja ütles lepingu üles kostjale 28.03.22 avaldusega. Hageja on eelnevalt ise nõudnud võla tasumist, mida kinnitab Rae Vallavalituse kiri 08.11.21 nr 410/150 (tl 15). Seega on sissenõudmiskulude nõue tõendatud, põhjendatud VÕS § 113.2 lg 1 järgi ja seda osaliselt ehk 5 euro ulatuses. Kuna kostja keeldub seda nii ehk nii tasumast, on ta kohustuse rikkumises VÕS § 100 mõttes ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale 5 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 1 järgi. Hageja loobus osaliselt kõrvanõuetest summas 224,83 € (viivisenõuet vähendas ja sissenõudmiskulude nõuet vähendas). Seega tuleb menetlus selles osas hagist osalise loobumise tõttu osaliselt lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis esialgses hagis kostjalt välja mõista põhivõlga 561,18 €, viivist 86,4 € (pluss edaspidine viivis), sissenõudmiskulusid 40 €. 28.11.2022 loobus osaliselt põhinõudest (222,83 €), vähendas sissenõudmiskulusid 30 €-le ja viiviseid 22,68 €-le (pluss edaspidine viivis). Nõude vähendamine ja osaline loobumine ei ole seotud sellega, et kostja oleks hageja nõude osaliselt rahuldanud. Kohus mõistis kostjalt välja põhivõlga 316,68 €, viivist 21,35 € (pluss edaspidine viivis) ja sissenõudmiskulusid 5 €, millega rahuldas 28.11.2023 esitatud täpsustatud nõude 88% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 järgi 88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12 % ulatuses hageja kanda. 12 (14)

Hageja loobus põhinõudest 222,83 €, mis on esialgsest põhinõudest ca 40%. TsMS § 168 lg 4 mõtte kohaselt peab hageja kandma seoses loobumisega kostja menetluskulud ja tema enda kulud jäävad selles osas tema enda kanda. Kostjale oli antud menetlusabi ilma kohustuseta see riigile hüvitada (määrus 18.06.22, tl 39) ja kohtul ei ole alust seda seisukohta muuta, kuna kohtu andmeil ole kostja varanduslik olukord muutunud. Kostja menetluskuluks on tasu riigiõigusabi eest, mille riik on kandnud kostja eest vastavalt määrusele 17.05.2023 474 € (sh käibemaks) ja määrusele 20.06.2023 86,40 € (sh käibemaks), kokku 560,40 €. Sellest summas 40% (ehk loobutud nõude määr) jääb hageja kanda ehk 224,16 €, lisaks jääb hageja kanda. Lisaks tuleb arvestada, et hagi jäi 12% ulatuses rahuldamata. Nii tuleb hagejal kanda veel kostja riigi poolt kantud kulusid ja seda 12% ulatusest 316,24 eurost ehk 316,24%12%, mis teeb 37,95 € (540,40-224,16= 316,24, 316,24*12% =37,95). Kokku peab hageja hüvitama kostja riigi õigusabikuludest riigile 262,11 € (hagis loobumisega seotud kulud 224,16 € + hagi rahuldamata jätmisega seotud kulud 37,95 €). Eeltoodu aluselt tuleb hagejalt riigituludesse nõuda 262,11 € TsMS § 179 lg 1, § 168 lg 4, § 163 lg 1 järgi , mis tuleb hagejal tuleb tasuda TsMS § 179 lg 5 järgi riigile 15 päeva jooksul, arvetes lahendi jõustumisest. Lisaks tuleb tasuda hageja riigile viivist VÕS § 113 lg 1, TsMS § 179 lg 9 järgi võlgnetavalt kulult kuni kulude tasumiseni alates lahendi jõustumisest. Ülejäänud kostja riigiõigusabikulud 298,29 eurot jäävad riigi kanda. Hageja menetluskulud on lõiv 245 € (tasutud hagi esitamisel hagihinnalt) millest 40% jääb TsMS § 168 lg 4 järgi hageja enda kanda ehk 98 €. Ülejäänud 147 eurost peab kostja hagejale hüvitama TsMS § 163 lg 1 järgi 88 % ehk 129,36 eurot. Kostja leidis, et kulud ei ole kooskõlas tsiviilasja hinnaga ja kostja viibib kinnipidamisasutuses ja ta ei saa tulu teenida, mistõttu ei ole sellises ulatuses kulude nõudmine ebamõistlik. Hageja lepingulise esindaja kulud on 18.05.23 nimekirja järgi 1080 € (ilma käibemaksuta) 9 tunni eest. Sellele tuleb protokolli järgi lisada juurde viimase ärakuulamise aeg 9 minutit, mis teeb 38 eurot (minuti tasu 2 € /120:60/). Kohtu hinnangul on esindaja töö kooskõlas asja materjalidega, keerukusega, mahuga ja ületab veidi üle 1 tunni võrra ühte tööpäeva 8-tunnise tööpäevase arvestuse juures. Arvestusest ei nähtu ühtegi põhjendamatut toimingut. Seega on hageja lepingulise esindaja tööaeg põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi ning tasu määr 120 € tunnis ilma käibemaksuta, on kooskõlas kohtu praktikaga. Seega on põhjendatud hageja esindaja tasu TsMS § § 175 lg 1 järgi kokku 1118 €. 13 (14)

Hageja esindaja kulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel (osaline loobumine) 40% jätta hageja enda kanda ehk 447 € ning ülejäänud 671 eurost 88% ehk 590,48 € jääb hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 järgi kostja kanda. Asjaolu, et kostja on kinnipidamisasutuses ei ole alus vabastada teda menetluskulude kandmisest ning temalt menetluskulude väljamõistmine hageja kasuks ei ole ebamõistlik. Kostja on menetluses väitnud, et kostja pakkus hagejale kompromissi 180 €, mida hageja ei võtnud vastu, on oluliselt vähem võrreldes sellega, mille kohus välja mõistis. Seega ei ole alust jätta kulusid kompromissi sõlmimata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 163 lg 2 järgi /kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud/. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 719,84 € (590,48+129,36) ning lisaks tuleb tal tasuda hagejale viimase taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi võlgnetavatelt kuludelt viivist alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalne allkiri) Kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.