Kostja: H.M., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx 05.05.2023 ja 11.07.2023 Kohtuistungite toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.R.a hagi H.M.i vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista H.M.ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) T.R.a (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja kahjuhüvitis 1188 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi 20.12.2022 kuni 11.08.2023 eest summas 81,39 eurot. Mõista H.M.ilt T.R.a kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt, s.o 1188 eurot, alates 12.08.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Määrata H.M.i poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1932,48 eurot ja mõista nimetatud summa H.M.ilt T.R.a kasuks välja.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-22-18980
Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hageja esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 06.07.2021 põhjustatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Kostja põhjustas 06.07.2021 Pärnus liiklusõnnetuse Vana-Posti ja Karja tn ristmikul, milles osales kolm sõidukit. Hagejale kuulunud Mercedes-Benz S600, xxxxxxxxxxx (VIN-kood XXXXXXXXXXX), muutus avarii tagajärjel kasutuskõlbmatuks. 05.05.2023 kohtuistungil täpsustas hageja, et kostja sõitis Suur-Posti tn suunaga Karja tn poole, eiras anna teed märki ja sõitis hageja peateel liikunud sõidukile ette, põhjustades sellega avarii. 27.08.2021 langetas PPA väärteoasjas 2670,21003584 otsuse millega tuvastati kostja ainusüü avarii põhjustamises. Kostja vaidlustas otsuse, kuid kohus jättis tema kaebuse rahuldamata ning otsus jõustus 08.02.2022 (dtl 10 – 17).
3.Kuivõrd avariisse sattunud hageja sõiduauto muutus kasutuskõlbmatuks, tuli hagejal rentida auto. Puhkust hagejal juuli kuus polnud ning avarii ajal oli ta Pärnus tööülesandeid täitmas. Rendiauto võtmine täitis ennekõike vajadust jätkata tööl käimist. Hageja töökohaks on Themis Õigusbüroo OÜ, mille kontor asub Tallinna südalinnas (dtl 186 -188). Hageja elab Xxxxxxxxxxxl. Elu- ja töökoha vaheline distants on 20 km. Kuivõrd avariisse sattunud sõiduauto muutus kasutuskõlbmatuks (dtl 183 asuv foto) teisaldati see avarii päeval Pärnus asuvasse Auto Stock OÜ platsile (dtl 189), milline on kindlustuse koostöö partner autoremondi alal. Renditud auto kasutamise perioodiks oli 07.07.2021 kuni 29.07.2021. Renditasu nimetatud perioodi eest on 1188 eurot (dtl 18 – 21). Hageja sõidukil polnud kaskokindlustust. Kindlustus andis Auto Sotick OÜ-le garantiikirja näol kinnituse alles 31.08.2021, et hageja sõiduki taastamise eest tasub kindlustus (dtl 22). Oktoobri lõpus 2021 sai hagejale selgeks, et kindlustus ei korva hageja asendusauto kulusid. Remonditud auto sai hageja kätte 2021 detsembri alguses.
4.Kuivõrd kindlustus hagejale rendiauto kulusid ei korva, taotleb hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 1188 eurot ning 19.12.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 108,06 eurot. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt nõude kahju hüvitamiseks 27.10.2021 ja määras tasumise tähtajaks 30.10.2021 dtl 23). Kostja kohtunõuet ei täitnud. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2021.
5.20.01.2023 menetlusdokumendis viitas hageja, et kostja on asunud end varatuks tegema. Pärast kostja suhtes täitemenetluse alustamist K.L.i avalduse alusel võõrandas kostja 10 päeva hiljem oma kinnistuosa enda abikaasale.
2-22-18980
6.Hageja ei vaidle vastu sellele, et avariis olnud autod olid erineva kaaluga. Kostja esitatud tõendid ei kinnita, et kostja ei olnud avarii põhjustamises süüdi. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
7.Kostja vaidles hagile vastu. 06.07.2021 toimus Pärnu linnas liiklusõnnetus Suur-Posti ja Karja ristmikul, milles osales kolm sõidukit, s.h hageja ja kostja sõiduk. Liiklusõnnetuse asjaolusid on kajastatud ebaõigesti. Hageja ja avariis osalenud kolmas isik esitasid politseile eksitavaid ütlusi avarii toimumise põhjustest. 27.08.2021 tehtud väärteootsus on pealiskaudne ja vastuoluline, mida tõendavad mitmed asjaolud, nt toimus liiklusõnnetus väärteootsuse kohaselt kell 16:10, kuid Pärnu EMO on saanud kutse liiklusõnnetuse toimumise kohta kell 16:00 (dtl 45 – 47). Kostja andis väärteoasjas tunnistajana ütlusi, mille kohaselt sattus ta avariisse sooritades peateelt pööret paremale (dtl 39 – 44, dtl 50 – 51). Ka väärteoasja materjalide hulgas olevalt fotolt on näha peateelt pöördel paremale kokkupõrkejärgselt autolt maha paiskunud kruusatolm (dtl 52). Kohtuväline menetleja ütles kohtus, et tema teada rohkem tunnistajaid avarii toimumise ajal ei olnud (dtl 87 – 98). Ometi on hageja ise maininud kahte tunnistajat tänaval (dtl 74 – 80). Kostja vaidlustas väärteootsuse kohtus, mis ei õnnestunud, kuna kostjal puudus kaitsja (dtl 48 – 49). Väärteoasjas tehtud otsuses (dtl 66 – 73) on lähtutud ebaõigetest andmetest, s.o hageja ja avariis osalenud kolmanda isiku valeütlustest tunnistajana, PPA ebaõigest hinnangust ja asjas kunstlikult tekitatud tõendist, s.o Transpordiameti turvakaamerasalvestisest. Nimetatud salvestist on muudetud viisil, mis võimaldab liiklusõnnetuse vastutuse küsimuses jõuda teistsugusele lahendusele. Fotodelt on selgelt näha salvestise kokku monteerimise tunnused (dtl 53 – 54, ). Fotode kolmandal sekundil toimuvad mitmed muutused alumises servas oleva kirjega „Kaamera“ ja üheksandal sekundil liiklusmärgi taga sõitev kaubik „sõidab sisse“ nii liiklusmärki kui tänava vasakus servas oleva hoone seina. Hageja väitel viibis ta avarii ajal Pärnus tööülesandeid täitmas ning puhkust tal juulikuus ei olnud. Väärteoasjas andis hageja ütlusi, et ta sattus avariisse lennutunnist tulnuna (dtl 87 – 98). Kostja arvates tuleb arvestada tema majandusliku seisundiga.
8.27.01.2023 menetlusdokumendis selgitas kostja, et ta ei ole oma vara vähendanud. Seoses ülekohtu vastu seismisel antud asjas on vajanud kostja psühholoogilist abi (dtl 136). Samuti on psühholoogilise surve tõttu kannatada saanud kostja võimekus jätkata regulaarset tööelu (dtl 139 – 143), mistõttu on kostja pere igapäevane toimetulek olnud tõsiselt häiritud, sh kolme alaealise lapse eest hoolitsemine, kellest omakorda kaks erivajadusega last vajavad tahestahtmata igapäevaselt suuremat kõrvalabi. Eelnimetatud sündmuste tõttu soovis kostja abikaasa kokkulepet ühise varalise seisukorra õiglaseks jaotamist juhuks, kui võib leida aset kostja püsiv tervisliku seisundi muutumine. Kostja abikaasa on teinud märkimisväärseid kulusid terve kinnistuosa suhtes: tasunud täies osas kinnistu ostu eest, samuti kandnud peamised kulud kinnistu parendamiseks (dtl 145 – 167). Seetõttu pidas kostja oma abikaasa soovi igati õigustatuks.
9.06.06.2023 esitas kostja tõenditena väljavõtte auto24.ee-st (dtl 193) ja andmed enda sõidukist (dtl 194), millega soovis tõendada, et hageja auto oli tema autost oluliselt raskem, mille tõttu ei saanud avarii toimuda väärteoasjas kajastatud asjaoludel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt
2-22-18980 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
11.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on oma 12.12.2016 lahendi nr 3-2-1-132-16 p-s 14 asunud seisukohale, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.
12.VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus tuvastab, et kostja põhjustas 06.07.2021 Pärnus liiklusõnnetuse Vana-Posti ja Karja tn ristmikul, milles osales kolm sõidukit, sh hageja ja kostja sõidukid. Politsei- ja Piirivalveamet tegi kostja suhtes 27.08.2021 väärteoasjas otsuse 2670,21003584, millega tuvastati kostja süü avarii põhjustamises. Pärnu Maakohus jättis 26.10.2021 otsusega kostja kaebuse eelnimetatud väärteoasjas tehtud otsuse peale rahuldamata ja otsuse muutmata (dtl 10 – 17). Eelnimetatud otsusega (dtl 15) on kohus tuvastanud, et kostja, juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia 06.07.2021 kella 16.00 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas Suur-Posti tn ja Karja tn ristmikul, ei andnud teed ristmikule lähenedes peateel liikunud sõiduõigusega juhile, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega tekitati vigastused kahele Mercedes Benzile, seega said varalist kahju nende omanikud. Seega on tuvastatud H.M.i tegevuses LS § 223 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine. Pärnu Maakohtu otsus jõustus 08.02.2022, kui Riigikohus jättis kostja kassatsiooni menetlusse võtmata (vt dtl 10 – 17 asuva kohtuotsuse jõustumise märget). Väärteoasjas jõustunud kohtuotsus on tsiviilasjas käsitatav dokumentaalse tõendina faktiliste asjaolude tõendamisel TsMS § 272 lg 2 tähenduses. LS § 223 lg 1 rikkumisega teise isiku varale kahju tekitamine on õigusvastane. Kostja on käesolevas kohtumenetluses väitnud, et tegelikult toimus avarii teistsugustel asjaoludel, s.o tema ei liikunud oma sõidukiga mööda Vana-Posti tn Karja tn suunas, vaid mööda Karja tn Pärnu kesklinna suunas ja soovis tema parempööret Suur-Posti tn-le, kui tema autole sõitis otsa P.L.i juhitud auto, mis lükkas kostja sõiduki risti hageja autoga, mis kostja autole külje pealt otsa sõitis. Kohus on seisukohal, et kostja väited on jäänud tõendamata. Kostja esitatud avariijärgne foto (dtl 52) ei tõenda kohtu hinnangul kostja väidetud asjaolusid. Fotolt on näha vigastatud esiosaga hageja sõiduk (fotol vasakpoolseim auto), vigastatud vasaku küljega kostjale kuulunud sõiduk (fotol keskmine sõiduk) ja avariis osalenud kolmas sõiduk (fotol parempoolseim sõiduk). Autode paiknemine teel ja fotol nähtavad vigastused toetavad kohtu hinnangul hageja käsitlust avarii toimumise asjaoludest. Juhul, kui vastaks tõele kostja käsitlus, mille kohaselt P.L. auto sõitis kostja autole otsa, tulles paremalt poolt Vana-Posti tn-lt Karja tn suunas ja tabades kostja autot hetkel, mil kostja oli sooritamas parempööret, siis oleks avariijärgselt autod paiknenud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada kostja väidetud avarii toimumise asjaolusid teel olevast tolmu meenutavast aine paiknemisest. Kohtule ei ole teada, millal ja millistel asjaoludel aine teele sattus. Kohus on seisukohal, et väärteootsuses (dtl 45 – 47) märgitud väärteo toimepanemise kellaaeg, isegi kui see mõneminutilise eksimusega, ei muuda avarii toimumise asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid. Samuti ei muuda avarii toimumise asjaolusid see, et kostja andis väärteoasjas menetlusaluse isikuna avarii toimumise asjaolude kohta teistsuguseid ütlusi (dtl 74 – 75), kuivõrd avarii toimumise asjaolud tuvastatakse hinnates kõiki tõendeid kogumis. Ka asjaolu, et kohtuväline menetleja andis väärteoasja kohtuistungil ütlusi, et rohkem tunnistajaid üle ei
2-22-18980 kuulatud ja hageja andis ütlusi, et tegelikult oli sündmusel lisaks väärteoasjas ülekuulatud tunnistajatele veel üks tunnistaja, ei muuda avarii toimumise asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid ega sea neid kahtluse alla. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja sõiduk oli hageja sõidukist kergem. Pelgalt nimetatud asjaolu ei veena kohut, et avarii toimus kostja väidetud asjaoludel. Kostja väitis, et Transpordiameti turvakaamera salvestis, millelt on näha, et kostja sõiduk sõidab 06.07.2021 kell 15:57 mööda Suur-Posti tn Pärnus suunaga Karja tn poole, s.o vahetult enne avarii toimumist, on võltsitud. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas kostja Peep Prantsi 08.06.2023 arvamuse (dtl 240 – 243). Nimetatud arvamusest nähtub arvamus, et videofaili on modifitseeritud, kuid arvamusest ei nähtu, milliseid videost nähtuvaid asjaolusid on muudetud, s.t arvamusest ei nähtu, kas videot on muudetud viisil, mis mõjutab videolt nähtuvat või mitte. Kohus märgib, et käesoleva tsiviilasja materjalide juurde ei ole kumbki pool esitanud eelnimetatud videofaili. Kohtule on esitatud kaks ekraanitõmmist nimetatud videost, millelt on näha, et kostja sõiduk sõidab 06.07.2021 kell 15:57 Suur-Posti tn suunaga Karja tn poole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud pildid ei kajasta tegelikult toimunud sündmusi. Kohtule ei ole ka eluliselt usutav, et Transpordiamet võltsis turvakaamerasalvestust avariis osalenud isikute või isiku mõjutusel. Võttes arvesse eeltoodule on käesolevas tsiviilasjas leidnud tuvastamist, et kostja põhjustas 06.07.2021 Pärnus Suur-Posti tn ja Karja tn juhtunud avarii, milles sai vigastada hagejale kuulunud sõiduk Mercedes Benz xxxxxxxxxxx.
13.Kohus tuvastab, et avarii tagajärjel muutus hageja sõiduk kasutuskõlbmatuks. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu hageja esitatud foto alusel (dtl 183), millest nähtub, et sõiduki esiosa on vigastatud, sõiduki detailid ripuvad osaliselt vastu maad ja sõidukist voolab välja mingi vedelik, ja Andrese Autopesula OÜ arve (dtl 189) alusel, millest nähtub, et hageja sõiduk pukseeriti 06.07.2021 Suur-Posti 16 juurest Autostocki. Kohus tuvastab, et AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 31.08.2021 garantiikirja alusel, et kindlustus garanteeris hageja sõiduki remondikulude tasumise.
14.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14 rõhutanud, et VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaldamise eelduseks on, et asendusauto oli isikule vajalik või kasulik. Seega peab kohus tuvastama, kas asendusauto oli hagejale ka tegelikkuses vajalik. Kohus tuvastab Töötamise registri väljavõtte (dtl 186) ja Themis Õigusbüroo OÜ 02.06.2023 õiendi (dtl 188) alusel, et hageja töötab Themis Õigusbüroo OÜ-s, mille asukoht Narva mnt 5, Tallinnas. Hageja elab Xxxxxxxxxxxs Harjumaal. Kostja nimetatud asjaolu kahtluse alla ei seadnud. Kohus tuvastab, et hageja sõlmis 07.07.2021 rendilepingu Foreca OÜ-ga, mille alusel sai hageja kasutamiseks Mercedes-Benz GL450 CDI perioodiks 07.07.2021 – 07.08.2021 (dtl 18 – 19). Kohus tuvastab, et rendiperiood lõppes tegelikult 29.07.2021 (dtl 21), mille eest tuli hagejal tasuda 1188 eurot (koos käibemaksuga). Kostja kahju suurust ei vaidlustanud (dtl 178). Kohus tuvastab, et juulikuus 2021 ei olnud hageja puhkusel (dtl 188). Asjaolu, et avarii juhtus ajal, mil hageja tuli lennutunnist (hageja on nimetatud asjaolu omaks võtnud) ei tähenda, et hageja oleks olnud juulikuus puhkusel.
15.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on 08.06.2016 otsuse nr 3-2-1-42-16 p-s 19 jõudnud järeldusele, et õhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kostjale etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, nagu see on praeguses asjas, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada
2-22-18980 asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole kostja käitumine kahju põhjuseks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kostja ei oleks 06.07.2021 avariid põhjustanud, ei oleks hageja sõiduk muutunud kasutuskõlbmatuks ja puudunuks vajadus asendussõiduki rentimiseks.
16.Pooled ei ole asjas esile toonud asjaolusid, mis välistaksid kostja süü käesolevas asjas.
17.VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Hageja on taotlenud arvestada asja lahendamisel kostja majanduslikku seisu. Kohus tuvastab, et kostja sai avarii toimumise tagajärjel kehavigastusi (Kanna- ja jalamurd, muu varba murd, kinnine, hematoom, vasaku küünarliigese marrastus) (dtl 63 – 64). Kostja osales ajavahemikul 01.03.022 – 30.09.2022 psühholoogilise nõustamise teenusel kokku 10 korral (dtl 136). Kostja on 23.11.2021, 22.11.2022 ja 29.12.2021 võetud Eesti Töötukassas arvele (dtl 139, 141, 143). Kohus on seisukohal, et eeltoodud kohtu tuvastatud asjaolud ei võimalda kahju suurust vähendada. Kohus on seisukohal, et pelgalt asjaolud, et kostja sai avarii tagajärjel keremaid kehavigastusi, vajas psühholoogilist nõustamist ja on võetud töötuna arvele, ei võimalda kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada. Hageja ei ole asja materjalide põhjal kostja suhtes pahauskselt käitunud. Hageja on andnud korduvalt kostjale võimaluse hüvitada kahju enne kohtusse pöördumist ja pakkunud kostjale kohtumenetluse ajal kompromissi sõlmimist. Asjaolu, et kostja on pidanud hageja kohtueelseid pöördumisi liiga intensiivseks, ei muuda seda, et kostjal oli võimalus kohtumenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida. Seoses kostja majandusliku olukorraga võtab kohus arvesse, et kuigi kostja on töötuna arvele võetud, võõrandas kostja oma kaasomandi osa kinnisasjast oma abikaasale (dtl 100 – 101), mille arvelt oleks kostjal olnud võimalik oma kohustusi täita. Kostja esitatud asjaolud, mille kohaselt tema abikaasa nõudis kaasomandi osa endale võõrandamist, et vältida kostja tervisliku seisundi muutumisega seonduvaid tagajärgi ja kostja abikaasa on ainuisikuliselt kinnistut parendanud, viitab kohtu hinnangul sellele, et kostja ja tema abikaasa tegid tehingu selleks, et vältida kostja kohustuste täitmist kinnisasja arvelt.
18.Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 20.12.2022 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates VÕS § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Võttes arvesse eeltoodut on hageja viivise arvestamise algusaeg põhjendatud. Viivis perioodil 20.12.2022 – 11.08.2023 on 81,39 eurot (nimetatud perioodis on 235 päeva. Perioodil 20.12.202 – 31.12.2022 oli seadusjärgse viivise määr 8% aastas ja viivise suurus seega 3,12 eurot; perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas ja viivise suurus seega 61,86 eurot; perioodil 01.07.2023 – 11.08.2023 oli viivisemäär 12% aastas ja viivise suurus seega 16,40 eurot).1
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
Viivis on arvutatud www.viivisekalkulaator.ee aluse.
2-22-18980 menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.Hageja on tasunud asjas riigilõivu 280 eurot. Kohus on riigilõivu tasumist riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Riigilõivu tasumine on hagiavalduse esitamise kohustusliku eeldusena vajalik menetluskulu.
21.Hageja on kandnud seoses kahel kohtuistungil osalemisega transpordikulu 77,48 eurot. Xxxxxxxxxxx ja Pärnu vahel on 131 km. Hageja sõiduki keskmine kütusekulu on tehaseandmete alusel 8,7l/100 km. Kohus peab hageja sõidukulu summas 77,48 eurot mõistlikuks ja vajalikuks kuluks. Kostja ei ole esitanud hageja sõidukulu arvutustele vastuväiteid. Kostja on pidanud mõistlikuks sõidukuluks bussipileti kulu. Seadus ei sätesta, et menetlusosaline peab kohtuistungile sõitmiseks kasutama kõige odavamat transpordiliiki. Riigikohus on oma 12.06.2013 lahendis nr 3-2-1-64-13 (p 13) asunud seisukohale, et hüvitatavaks menetluskuluks on otsene sõidukulu, s.o bussipileti või autokütuse maksumus. Kohus on seisukohal, et lisaks transpordikulu maksumusele tuleb hinnata ka transpordile minevat ajakulu. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja elab Xxxxxxxxxxxl, siis ei saa pidada mõistlikuks, et hageja pidi ise või kolmanda isiku abil sõitma Tallinna bussijaama, et sealt sõita Pärnusse ja tagasi. Kohtu hinnangul oleks tegemist ebamõistliku ajakuluga kohtusse jõudmiseks, kui hagejal oli võimalik sõita autoga Xxxxxxxxxxxst otse Pärnusse. Kohtupraktikas on peetud sõiduauto kütuse maksumust vajalikuks kuluks kohtuistungile jõudmiseks. Kohus märgib lisaks, et kohtuistungid toimusid kostja, mitte hageja taotlusel.
22.Hageja väitel on ta kandnud kulusid õigusabile kokku summas 1920 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja on õigusteadmistega isik. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-86-6, p-s 11 asunud seisukohale, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Vaidlust pole asjas, et hageja eest on menetlusdokumente koostanud ja kohtule esitanud Liina Karlson. Kohus peab õigusabi osutamise hinda 125 eurot/tunnis mõistlikuks hinnaks. Kohus peab mõistlikuks õigusabikulu materjalidega tutvumiseks, asjaolude täpsustamist, hagiavalduse koostamise ja esitamise kulu 3,50 tunni ulatuses mõistlikuks (summa 437,50 eurot). Kohus peab mõistlikuks ajakuluks ka kostja vastuse ja lisade analüüsimiseks, kliendilt arvamuse küsimiseks ja vastuväite koostamiseks 1,75 tundi (218,75 eurot). Kohus ei pea mõistlikuks ega kontrollitavaks Liina Karlsoni tegevust istungieelselt ja -järgselt, s.o 04.05.2023 ja 05.05.2023 kulu. Arvestades asjaolu, et istungil osales hageja, pidi istungiks ka hageja ise ette valmistama. Arusaamatuks jääb, millist väärtust ja miks oli vajalik istungijärgselt istungil käinud kliendiga arutelu pidamine, eriti olukorras, kus õigusabi osutaja luges ja kuulas kogu protokolli üle. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõude summas 100 eurot (ajakulu 48 minutit, ilma käibemaksuta). Kohus peab kohtuistungi protokolliga tutvumist 1,25 tundi põhjendatuks ja vajalikuks kuluks (156,25 eurot). Kohus peab osaliselt põhjendatuks hageja esindaja 05.06.2023 kulu. Nimetatud päeval on esindaja esitanud kohtule tõendeid, analüüsinud õiguspraktikat ja pidanud kliendiga nõu. Arvestades kohtule esitatut peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks ca 1,5 tundi ajakulu, s.o 187,50 eurot. Kohus peab osaliselt põhjendatuks ning vajalikuks ka 04.07.2023 ajakulu. Kohtu hinnangul saab põhjendatud olla 2 tundi, s.o 250 eurot. Kostja esitas kohtule küll eelnevalt hulgaliselt tõendeid, kuid need olid enamik ühetüübilised ega vajanud seega palju aega analüüsimiseks. Kohus ei pea mõistlikuks ka esindaja istungi ettevalmistamise kulu, sest istungil osales hageja isiklikult. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks kuluks hageja esindaja 11.07.2023 kulu 15 minuti eest summas 31,25 eurot. Võttes arvesse eeltoodut on kohtu hinnangul hageja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile 1312,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja on füüsiline isik ega saa seetõttu käibemaksu tagasi, tuleb õigusabikulud kindlaks määrata koos käibemaksuga, s.o kokku 1575 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kohtu hinnangul 1932,48 eurot.