Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

09.02.2022; 08.02.2023. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödas rohkem kui viis aastat, küsis kohus võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja C I OÜ selgitas, et võlgnikult on C I OÜ pankrotimenetluses tunnustatud nõude katteks toimunud 2 tasumist kogusummas 390,96 € (09.02.2019 ja 15.01.2020) ning võlausaldaja jätab kohtu otsustada võlgniku allesjäänud kohustustest vabastamise. Võlausaldaja kohtutäitur K V ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu. Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid M H kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas. M H pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue R T Ke kaudu summas 300 eurot. Seisuga 20.04.2023 on nimetatud nõue tasutud. Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. S AS palub lõpetada M H kohustustest vabastamise menetluse ning jätta M H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale S AS ühtegi väljamakset. Võlgnik on aruandes välja toonud maksete tegemise T J poolt, kuid võlausaldaja hinnangul ei ole eelnimetatu võlgniku suhtes toimuvas kohustustest vabastamise menetluses asjakohane. Tegemist on isikupõhise menetlusega ning pankrotiseaduse kohaselt hinnatakse võlgniku poolt võlgnikul menetluse kestel lasuvate kohustuste täitmisel, kas võlgnik on korrektselt pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi täitnud, mitte tagatisvara omaniku poolt tasutut. Tagatisvara omaniku poolt tasutu vähendab võlausaldaja nõuet, kuid tegemist ei ole võlgniku poolt kohustuse täitmisega. B AS palub võlgniku kohustustest vabastamise kohtuasjas nr 2-17-6199 otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele. E R jätab võlgniku kohustustest vabastamise otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele. M H palub menetluse lõpetada ning teda kohustustest vabastada. Võlgnik on töövõimetu, kes on oma pere toel üritanud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnevusi tasuda. Võlausaldajad E R (endine J), B AS, C I OÜ, Kohtutäitur K V ei ole kohustustest vabastamise vastu. R T Kele on kogu võlg tasunud. Ainus võlausaldaja, kes on kohustustest vabastamise vastu, on S AS, kes on tegelikkuses saanud oma võlast tagasi vaieldamatult kõige suurema osa nii summaliselt, kui protsentuaalselt. Võlgnik on S AS tagasimaksete kohta alati, alates esimesest usaldusisiku aruandest kuni viimaseni, kõik ausalt kohtule ja võlausaldajatele välja toonud. Kuna võlgniku pankrott ja kohustustest vabastamise menetlus on nii võlgnikule, kui ka tema perele olnud väga tõsine ja raske koorem, siis oleme kõik algusest peale sellesse ühiselt panustanud ja teinud kõik võimaliku, et võlausaldajatele maksta tagasi nii palju, kui see üldse võlgniku olukorras võimalik on. S AS-le on teinud väljamakseid võlgniku ema. Juriidiliste keerutustega võib küll S väita, et võlgnik justkui ei ole neile tagasimakseid teinud, samas nii regulaarseid ja nii suures ulatuses tagasimakseid, kui on S AS saanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse perioodil, ei oleks võlgnik ise ilma oma pere (sealhulgas võlgniku ema) toeta kindlasti suutnud neile tagada. S AS on igal juhul sellest olukorrast võitnud. Ka kohus ei ole kordagi teinud märkust, et sellisel viisil ei võiks võlausaldajale tagasimakseid teha. Lisaks ei vabane võlgniku pere S AS võlast ka võlgniku kohustustest vabastamise korral, sest laenu tagatiseks on võlgniku korter ning käendajaks võlgniku ema, mistõttu tasutakse pangalaenu S AS-le lõpuni niikuinii. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus küsis võlausaldajatelt menetluse lõpetamise osas seisukohta ning andis võlgnikule võimaluse enda seisukohtade esitamiseks. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on leidnud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Väljamakseid ei ole tehtud jaotusettepaneku jaotiste alusel, kuid seda ei saa kohtu hinnangul pidada võlgniku süüliseks tegevuseks, mille eesmärgiks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgnik andis endast parima oma teadmiste ja oskuste pinnalt ning tervislikust seisundist tulenevalt. Tunnustatud nõuete suurus pankrotimenetluse raugemise seisuga oli kokku 24433,74 eurot. Kohus võtab hinnangut andes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid perioodil 2018-2023 ning asjaolu, et võlgnikul oli kohustustest vabastamise perioodil alates 2020.a 2 alaealist ülalpeetavat. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et võlgnik on alates 2018. aastast osalise töövõimega ning alates 2020. aastast 100 protsendiliselt töövõimetu, mille tõttu ei ole võlgnikul võimalik leida suure sissetulekuga tööd. See kajastub ka usaldusisiku aruannetest, milles nähtub, et kahel esimesel kohustustest vabastamise aastal suutis võlgnik võlausaldajatele tagasimakseid teha, kuid hilisemalt on see olnud raskendatud vähenenud sissetuleku tõttu. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et lähtuvalt oma tervislikust seisundist ning sissetulekutest ei ole võlgnik rikkunud talle pankrotiseadusega pandud kohustusi, kuivõrd võlgniku sissetulekud olid ulatuses, millele ei olnud võimalik sissenõuet suuremas ulatuses pöörata. Lähtuvalt võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadest, on käesoleva aja seisuga võlgniku poolt täitmata nõuded

võlausaldajate vastu kokku summas 11100,16 eurot, mis tähendab, et võlgniku kohustused on menetluse vältel vähenenud 54,6% võrra. Kohus ei nõustu S AS-i seisukohaga, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata seetõttu, et võlgnik justkui ei ole neile ühtegi makset teinud. Vaidlus puudub, et makseid tegi võlgniku eest kolmas isik. See, et makseid tasus võlgniku eest kolmas isik, ei muuda asjaolu, et võlgniku võlgnevuse eest on võlausaldajale tasumisi tehtud ja selliselt tasumiselt ei nähtu PankrS § 175 kohast võlausaldaja huvide kahjustamist. Kohus leiab seega, et antud menetluses ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele ja võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega vabastab kohus võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.