Võlaõigus › Alusetu rikastumine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Format Diversified SDN. BHD (hageja) esitas 28. veebruaril 2022 Harju Maakohtule hagi M S (S , kostja 1) ja Ekahi OÜ (kostja 2) vastu kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmiseks põhivõlgnevuse 350 000 eurot, kahjuhüvitise 8317,6 eurot, põhivõlgnevuselt 350 000 eurot perioodi 24.11.2020 kuni 15.12.2020 eest seadusjärgse intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 0 eurot, põhivõlgnevuselt 350 000 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 33 826,57 eurot ja põhivõlgnevuselt 350 000 eurot seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt K T T (Malaisia kodanik, sünd. XXX) sõlmis 11.11.2020 Tallinnas lepingu (Escrow Agreement) M S (isikukood XXX ), mille alusel pidi K T T ostma M S osaluse Eesti äriühingus Emeqx OÜ (registrikood 14976704, edaspidi Emeqx). M S väitis, et Emeqxi pangakontol on 350 000 eurot. See summa pidi jääma Emeqxi pangakontole. K T T pidi korraldama vastava 350 000 euro kompenseerimise, nii et sama suur summa kantakse M S omandis oleva Ekahi OÜ (registrikood 14747665, edaspidi Ekahi) kontole. Arve 350 000 euro tasumiseks esitas Ekahi Format Diversified SDN. BHD-le (Malaisia registrikood 875747-K; edaspidi Format Diversified). Seega liitusid Escrow Agreement’iga K T T poolel ka Format Diversified ja M S poolel Ekahi. Format Diversified tasus K T T eest 24.11.2020 Ekahile 350 000 eurot. 07.12.2020 dokumendis ingliskeelse nimetusega Letter of Rescission M S taganes Escrow Agreement’ist. 15.12.2020 dokumendis ingliskeelse nimetusega Letter of Termination M S kordas, et taganeb ühepoolselt kõigist kokkulepetest. Taganemisavaldus on mh esitatud Format Diversifiedile. Dokumendi leheküljel 1 on lubatud, et Ekahi tagastab Format Diversifiedile 350 000 eurot. M S ja Ekahi ei tagastanud 350 000 eurot. Sealjuures väitsid M S ja Ekahi, et nad ei saa 350 000 eurot tagastada, kuna see summa on LHV Pangas blokeeritud. Format Diversified pöördus 05.05.2021 LHV Panga poole, et küsida, kas Ekahile kantud 350 000 eurot on LHV Panga poolt blokeeritud. Oma 03.06.2021 vastuses LHV Pank ei jaganud täpsemat infot, viidates pangasaladusele, kuid kinnitas, et LHV Pank viidatud summat blokeerinud ei ole.

2(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

K T T ja Format Diversified esitasid 20.09.2021 Ekahile ja M S nõudekirja, kus palusid hiljemalt 04.10.2021 kanda 350 000 eurot samale kontole, kust Format Diversified makse tegi. Ekahi ega M S sellist makset teostanud ei ole. Format Diversified nõuab Ekahilt ja M S 350 000 euro tagastamist lepingust taganemise õigusliku tagajärjena või alternatiivselt lepinguvälise võlasuhte alusel. Alternatiivselt on M S ja Ekahil solidaarselt kohustus tagastada raha lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva kohustuse tõttu Ekahil on raha tagastamise kohustus tulenevalt alusetu rikastumise sätetest. Kui kohus peaks leidma, et hoolimata raha tasumisest Format Diversified poolt oli lepingu pooleks ainult K T T ja et Format Diversified ei saa seetõttu tugineda VÕS §-ile 189, kuuluks raha siiski tagastamisele. Ka sellel juhul vastutaksid Ekahi ja M S raha tagastamise eest solidaarselt. Ekahi on kohustatud raha tagastama alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti kuulub tasumisele seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.12.2020 taganemisavalduse esitamisest, milles Format Diversifiedile lubati tagastada makstud 350 000 eurot ja millal tagasikanne pidi VÕS § 189 kohaselt ka toimuma. Format Diversified kandis 350 000 eurot Ekahile seoses osaluse ostmisega Eesti äriühingus Emeqx. Kohustus ülekandeks tulenes K T T ja M S vahel sõlmitud lepingust (Escrow Agreement), et kompenseerida Emeqxi pangakontol olev summa. Pärast raha ülekandmist taganes M S kõikidest sõlmitud lepingutest (sh Escrow Agreement), seega langes ära kohustus raha tasuda ning raha ülekandmine toimus ilma õigusliku aluseta. Praegusel juhul puuduvad nõuet välistavad asjaolud. Tegemist ei olnud mittetäieliku ega aegunud kohustusega. Lisaks, tegemist ei olnud tühise tehinguga, vaid olukorraga, kus lepingu üks pooltest taganes lepingust. Seega on tegemist alusetu rikastumise olukorraga. Format Diversifiedil on õigus nõuda tagasi üleantu ja sellest saadu. Üleantuna tuleb käsitleda 350 000 eurot, mis kuulub tagastamisele. Lisaks on Format Diversifiedil õigus saada raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses, kui võlgnik on olnud pahauskne. Ekahi juhatuse liige M S kinnitas oma 15.12.2020 ülesütlemisavalduses, et makstud 350 000 eurot kuulub tagastamisele. Seega on ta olnud kindlasti vähemalt alates 15.12.2020 pahauskne, keeldudes raha tagastamast. Tõenäolisem on siiski, et M S (ning kuna M S on Ekahi juhatuse liige, siis ka Ekahi) olid pahausksed juba siis, kui Format Diversified 24.11.2020 raha Ekahi kontole kandis. Seega kuulub ka alusetu rikastumise sätete alusel Format Diversified’ile tagastamisele 350 000 eurot ja intress alates 24.11.2020 kuni 15.12.2020 summas 0 eurot. Samuti kuulub tasumisele seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.12.2020 taganemisavalduse esitamisest, mil Format Diversifiedile lubati tagastada makstud 350 000 eurot. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 33 826,57 eurot. M S on kohustus raha tagastada tulenevalt lepinguvälise kahju hüvitamise sätetest. Kui kohus peaks leidma, et Format Diversifiedi tasutud 350 000 eurot ei kuulu tagastamisele lepingust tuleneval alusel, vastutab M S Format Diversifedile kahju tekitamise eest. Format Diversifiedil on õigus nõuda kahju hüvitamist kohtueelsete õigusabikulude eest. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tavalise kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Reeglina tuleb professionaalset õigusabi pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks.

3(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Lisaks juba ülal mainitud tagastamata võlgnevusele, millelt tuleb arvestada viivist, on Format Diversifiedile tekkinud kohtumenetluseelsete õigusabikuludena kahju summas 8317,6 eurot. Format Diversified nõuab selle kahju hüvitamist M S ja Ekahilt. Tekkinud kahju on otseses põhjuslikus seoses M S ja Ekahi tegevusega. Kui M S ja Ekahi oleksid täitnud oma kohustuse raha tagastada nagu nad ka ise oma taganemisavalduses kinnitasid, ei oleks Format Diversified pidanud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Õigusabikulutuste hüvitamise nõuet kinnitas Format Diversified ka oma 20.09.2021 nõudekirjas M S ja Ekahile. Seega andis Format Diversified M S ja Ekahile ka täiendava tähtaja õigusabikulutuste hüvitamiseks, mis ei andnud tulemust. Hoolimata lubadustest tagastada Format Diversifiedi tasutud 350 000 eurot, ei täitnud M S ja Ekahi oma lubadust, vaid valetasid põhjuste osas, miks tagastust väidetavalt teostada ei saa. Seetõttu oli Format Diversifiedi pöördumine oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole mõistlikult ettenähtav. Samuti on oma võlgnevuse mittetasumisest tekkinud kahju hüvitamine selgelt hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga. Seega nõuab Format Diversified M S ja Ekahilt talle tekkinud kahju hüvitamist summas 8317,6 eurot. Kahju põhjustamine M S poolt Selline kahju on tekkinud M S tegevusetuse tõttu. M S kui Ekahi juhatuse liikmel on seadusest tulenev käibekohustus esindada Ekahit tema kohustustes. Sealjuures peab M S täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Ekahil on lepingust või alternatiivselt alusetu rikastumise õigussuhtest kohustus tagastada Format Diversifiedilt saadud 350 000 eurot, millest M S on teadlik, sest ta kinnitas seda kohustust ka ise oma 15.12.2020 taganemisavalduses. M S on oma käibekohustust rikkunud, sest ta ei ole korraldanud Ekahilt võlgnevuse tasumist; on valetanud kohustuse täitmise võimatuse osas; ja juhul kui peaks selguma, et Ekahi kontole kantud raha on kuskile edasi kantud, siis ei ole taganud, et Ekahi kontol oleks piisavalt raha Ekahi kohustuste täitmiseks. Juhul, kui M S oleks oma käibekohustust täitnud, oleks Ekahi juba tagastanud Format Diversifiedi tasutud 350 000 eurot ning kahju ei oleks tekkinud. Seetõttu on M S teo ja kahju vahel ka põhjuslik seos. Seega on M S põhjustanud Format Diversifiedile kahju oma käibekohustust rikkudes. M S tegevus oli õigusvastane. Esiteks, on M S tegevus õigusvastane, sest ta on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Varasema Riigikohtu praktika kohaselt käsitleda ka karistusõiguse sätteid, hoolimata sellest, kas kahju tekitaja on nende sätete järgi süüteo toimepanemises kohtu all antud või mitte. M S vastab kelmuse koosseisule KarS § 209 tähenduses. Nimelt on M S tekitanud teadlikult K T T ja Format Diversifiedile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, väites, et 350 000 euro tasumine oli vajalik osaluse omandamiseks Emeqxis; ja et pärast lepingust taganemist ei olnud Ekahil LHV Panga tõttu võimalik raha tagastada. Seeläbi on M S tekitanud Format Diversifiedile ettevõttele saadud varalise kasuga. M S on sellise ebaõige ettekujutuse tekitanud tahtlikult, nagu ilmneb ka LHV vastusest Format Diversified päringule. KarS § 209 kui kaitsenormi eesmärk on eelkõige just varalise kahju ärahoidmine. Seega on M S tegevus õigusvastane, sest Format Diversifiedile on tekitatud kahju seadusest tulenevat kohustust rikkudes.

4(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Teiseks, on M S tegevus õigusvastane, sest tegemist on tahtliku heade kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Varasema Riigikohtu praktika kohaselt on tahtliku heade kommete vastase käitumisega tegemist, kui käitunud isik sai aru või pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ja põhjustada seetõttu õigusvastase tagajärje. Olukorras, kus M S nõuab raha tasumist; pärast raha tasumist taganeb lepingust; ja keeldub raha tagastamast, on selge, et M S pidi aru saama, et selline käitumine tekitab Format Diversifiedile kui raha tasunud isikule varalise kahju. Seega on M S tegevus õigusvastane ka tahtliku heade kommetega vastuolu tõttu. VÕS § 1050 lg 1 alusel eeldatakse õigusvastaselt kahju tekitamisel kahju tekitanud isiku süüd. Praeguses olukorras on selgelt välja loetav ka M S tahtlus Format Diversifiedile kahju tekitada. Seega vastutab Format Diversifiedile lepinguvälise kahju tekitamise eest. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, siis vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. M S ja Ekahi vastutavad seega solidaarselt raha tagastamise eest ka lepinguvälise võlasuhte alusel.

5(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Kuigi hageja kohustuste hulka ei kuulu vastata kostja tõendamiskoormusesse kuuluvaid, kuid tõendamata väiteid, märgib hageja väite kohta lühidalt järgmist. Kostjad pakkusid küll hagejale konsultatsioonilepingu sõlmimist põhjendamatult kallitel tingimustel, kuid hageja ei nõustunud sellega. Kostjad on oma vastuses üritanud tõendada konsultatsioonilepingu olemasolu viidates kostjate enda varasemalt koostatud dokumentidele. Selliste dokumentidega on kostjatel võimalik tõendada ainult enda soovi konsultatsioonileping sõlmida, mitte lepingu olemasolu ega hageja tahteavaldusi. Pooltel oli kokkulepe, et 350 000 tasutakse kontol oleva summa hüvitamiseks Kostjad on oma vastuses üritanud viia kohut eksitusse, väites, et poolte vahel puudus kokkulepe 350 000 euro tasumiseks. Hageja esitab tinghoiustamise lepingu (Escrow Agreement) sõlmimisele eelnenud kirjavahetuse hageja ja kostjate esindajate vahel, mille manuseks on kostjate poolt saadetud kinnitus, et ostetava äriühingu Emeqx OÜ (SEB) pangakonto seis on 348 961,21 eurot. Samuti oli meili lisaks pooltevaheline kokkulepe 350 000 euro tasumiseks. Pooltevahelise kokkuleppe punktides 2 ja 3 tuleneb selgelt, et ostja kohustub tasuma Emeqx OÜ pangakontol oleva vara eest. Hageja tasus summa K T T eest, sest neil oli varasem usalduslik suhe ja hagejal ning K T T oli plaanis teha koostööd pärast tema äriühingu asutamist Eestis. Sellisest korraldusest olid teadlikud ka kostjad, kes tegidki arve hageja nimele. Samas hagejale tehtud arves on maksekirjelduses ka viide tinghoiustamise lepingule (Escrow Agreement). Lisa 6 (hageja ja kostjate esindajate lepingueelne kirjavahetus esitamise eesmärgiks on näidata, et lisade saatjaks on kostjatega seostud isik (M S domeeniaadress „envesecure.com“ klapib saatja domeeniaadressiga). Hageja on kandnud õigusabikulusid Kostjad on oma vastuses üritanud viia kohut eksitusse, väites, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud on tõendamata. Hageja on esitanud sellekohase tõendi hagiavalduse lisana. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude sisu on näidatud esitatud arve spetsifikatsioonil. Hageja juhib tähelepanu, et kohtumenetluse eelset õigusabi on pakkunud sama advokaadibüroo, kes on hageja lepinguliseks esindajaks käesolevas menetluses. Nagu on kirjeldatud ka hagiavalduses, on Riigikohus korduvalt öelnud, et kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda tavalise kahju hüvitamise nõudena. Reeglina tuleb professionaalset õigusabi pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks.

Tsiviilasi nr 2-22-3037

äriühingu osa võõrandanud ja see, et võõrandamist pole toimunud, nähtub ka äriregistri andmetest. Nimetatud dokumendid saatis hageja esindajale kostjate esindaja D B , kes ütles, et lisatud digitaalset allkirja täiendatakse kostja 1 originaalallkirjaga paberdokumentidel. Kirjavahetusest oli selgelt teadlik ka kostja 1, sest tema meiliaadress on e-kirjade adressaatide hulgas. Samamoodi, nagu kostjad pole esitanud väidetavat konsultatsioonilepingut, ei ole nad käesolevas menetluses esitanud ka versiooni dokumendist, mis oleks nende hinnangul nö „korrektne versioon“. Dokumendid, mille võltsimises kostjad hagejat süüdistavad, on kostjate enda poolt hagejale saadetud dokumendid. Hagejal puudub kontroll selle üle, kuidas kostjad oma dokumente vormistavad või allkirjastavad, mistõttu ei ole alust hagejale ette heita puudusi nende dokumentide vormistuses või vananenud andmeid. Seetõttu on kostjate 03.02.2023 dokumendis esitatud etteheited hagiavalduse lisade ehtsusele alusetud ja kostjate 03.02.2023 esitatud taotlused tuleb jätta arvestamata. Kostjate lepinguline esindaja on kindlasti teadlik, et olukorras, kus kostjad vaidlustavad dokumendi ehtsuse, lasub hagejal tõendamiskoormis dokumentide ehtsuse tõendamiseks. Esitades sellise (põhjendamatu) argumendi alles peaaegu aasta pärast menetluse algust, tuleb kostjate tegevust käsitleda menetluse viivitamisena ja seega menetlusõiguste kuritarvitamisena. TsMS § 200 lg 2 keelab menetlusosalistel ja tema esindajatel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ja kohut eksitusse viia. Paratamatult tuleb hagejal asuda seisukohale, et just seda üritavad kostjad praeguses olukorras teha. Hageja palub kohtul võtta seda arvesse edasise menetluse käigus.

Tsiviilasi nr 2-22-3037

arve väljastamist ja umbes pool kuud pärast Escrow lepingu ülesütlemist (mis kostjate enda sõnul toimus suhete halvenemise tõttu). See on selgelt nähtav ka sündmuste ajalisest järjekorrast: Kuupäev Sündmus 09.11.2020 Väidetavalt allkirjastati dokument, millega K T T oli nõus hüvitama kulutusi kuni summas 712 000 eurot juhul kui (i) sellised kulud tekivad ja (ii) kostjad need kulud kannavad 10.11.2020 SEB väljastab kinnituse, et Emeqx kontol on 348 961,21 eurot. Pangasaladuse tõttu avaldavad pangad selliseid andmeid ainult juriidilisele isikule (konto omanikule) endale 10.11.2020 Kostja 2 teeb arve hagejale 11.11.2020 K T T ja kostja 1 sõlmivad Escrow Agreement’i 18.11.2020 E-kirjavahetus ja kirjalik kokkulepe, et Emeqx kontol olev raha kompenseeritakse 24.11.2020 Hageja teeb ülekande summas 350 000 eurot kostjale 2 07.12.2020 08.12.2020

21.12.2020

05.05.2021

03.06.2021

Letter of Rescission (Escrow lepingu lõpetamise teade) Letter of Termination, mh kinnitab kostja 1, et tasutud 350 000 deposiit tagastatakse Väidetav konsultatsioonileping K T T ja kostja 2 vahel Kuna kostjad olid keeldunud deposiidi tagastamisest seoses viitega pangapoolsele raha blokeerimisele lähtuvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonist, küsib hageja lepinguline esindaja LHV-lt, kas raha summas 350 000 eurot on kostja 2 kontol blokeeritud

Viide tõendile Kostjate 20.03.2023 lisa 1. Kostjad ei ole esitanud ühtegi kuludokumenti väidetavate kulutuste tõendamiseks

Hageja 16.05.2022 seisukoha lisad 7 ja 8

Hagi lisad 3-4 Hagi lisad 1-2 Hageja 16.05.2022 seisukoha lisa 6 16.05.2022 seisukoha lisa 1, Hagi lisa 5 Hagi lisad 6-7 Hagi lisad 8-9

Kostjate 20.03.2023 lisa 3

Hagi lisa 10

LHV viitab pangasaladusele Hagi lisa 10 põhjendamaks, miks ei saa täpsemat infot jagada, kuid kinnitab, et pole summat blokeerinud 8(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Seega tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja nimetas hagihinnaks 420 220,88 eurot ja tasus riigilõivu 4760 eurot. Kohtu hinnangul ei vasta hageja poolt nimetatud tsiviilasja hind tegelikkusele, mistõttu määrab kohus tsiviilasja hinna. See kohtu õigus tuleneb TsMS § 136 lg 1 teisest lausest, mille järgi võib kohus määrata tsiviilasja hinna siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja nõudeks on mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 350 000 eurot, kahjuhüvitise 8317,60 eurot, põhivõlgnevuselt 350 000 eurot alates 15.12.2020 hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 33 826,57 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt 350 000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõude suurus on 350 000 eurot, viivis ajavahemiku 15.12.2020-28.02.2022 (hagi esitamise päev) eest on 33 826,57 eurot ning viivis ühe aasta eest alates hagi esitamisele järgnevast päevast arvates 350 000 eurost on 29 414,38 eurot. Samuti nõuab hageja kahjuhüvitist 8317,60 eurot. Seega on käesoleva tsiviilasja hind 421 558,55 eurot (8317,60+350 000+33 826,57+29 414,38). Riigilõiv on tasutud suuruses mis vastab riigilõivu seaduses sätestatud määrale.

KOSTJA VASTUVÄITED

1.Hagi vastuse (kd 1, tl 45-48) kohaselt palub kostja jätta hagi rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

9(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Kostjad leiavad, et hageja on esitanud faktilised asjaolud moonutatult ja jätnud mitmed asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud kohtule esitamata. Kostjad leiavad, et neil puudub mistahes lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev kohustus tasuda hagejale 350 000 eurot. Samuti on alusetud hageja väited, et kostjad oleksid hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud ja hageja poolt esitatud tõendid on vastuolulised ning olulises osas ka tõlkimata. Kostjad märgivad, et hageja poolt esitatud 15.12.2020. a kirja kohaselt nõuavad kostjad K T T andmeid rahaliste vahendite päritolu kohta, mida K T T on keeldunud avaldamast. 15.10.2020. a kirjas kostja 1 viidanud kostjale 2, et on tekitatud hageja poolt kahju ja jäetud tasumata arved. Samuti on antud kirjas viidatud sellele, et K T T tegevuse tulemusel on tekitatud kahju ja selgitatud, et hüvitamata on jäetud kulutused ligikaudu 8 145 000 euro ulatuses. Seega on hageja poolt esitatud tõendid vastuolus hageja väidete ja menetlusliku positsiooniga antud asjas. Kostjad selgitavad, et osutasid K T T seotud isikutele mitmeid erinevaid teenuseid sh lühiajalise töötamisega seotud viisade, ärinõustamisteenuseid, koostasid turu-uuringuid ning äriplaane, transpordi- ja kontoriteenuseid jmt. Kostjate poolt osutati teenuseid kokku 700 000 euro väärtuses, millest tasuti üksnes 350 000 eurot. Hagi on tõendamata ja ebaselge. Hageja on esitanud K T T ja kostja 1 vahel sõlmitud 11.11.2020. a tinghoiustamise lepingu (Escrow Agreement) Emeqx OÜ osade hoidmise kohta. Kostjad märgivad, et antud lepingus puudub mistahes viide 350 000 euro tasumise kohustusele. Hagist ei selgu, millisel viisil on antud leping seotud kostjaga 2. Seega hagi on tõendamata ja olulises osas ebaselge. Kostjad märgivad, et hagi ei ole esitanud K T T (hagis viidatud ka kui K T T ), mistõttu jääb ebaselgeks antud lepingu seos hagiga. Hageja on hagis väitnud, et kostja 1 väitel on Emeqx OÜ pangakontol 350 000 eurot ja antud raha pidi jääma Emeqx OÜ pangakontole. Kostjad märgivad, et hageja ei ole eelnimetatud väite tõendamiseks esitanud tõendeid. Kostjad selgitavad, et Emeqx OÜ pangakontole oli ligipääs K T T esindajal C H , kes omas ligipääsu Emeqx OÜ pangakontole SEB pangas. Kuna pangakontol oli ligipääs K T T ja tema esindajal, siis puudus vajadus ka mistahes kostjate kinnituse saamiseks rahaliste vahendite kohta Emeqx OÜ pangakontol, sest sellele informatsioonile oli ligipääs K T T tema esindajate kaudu. Kostja 1 keeldus allkirjastamast kinnitust 350 000 euro pangakontol asumise kohta kinnitust, sest kostja 1 teadaolevalt selliseid rahalisi vahendeid sinna ei kantud. Seega tegemist on ebaõigete väidetega ja hagi on tõendamata. Hageja on hagis väitnud, et K T T pidi korraldama 350 000 euro tasumise M S omandis olevale Ekahi OÜ-le. Kostjad märgivad, et ka antud väidete tõendamiseks ei ole hageja mitte ühtegi tõendit esitanud, mistõttu hagi on tõendamata. Hageja on hagis väitnud, et kostja 2 esitas 350 000 euro tasumiseks hagejale arve ja sellega liitus hageja ning kostja 2 Escrow Agreement’iga, mis sõlmiti 11.11.2020. a Tallinnas. Kostjad märgivad, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja 2 ja hageja oleksid liitunud 11.11.2020. a sõlmitud Escrow Agreement’iga. Sellist seisukohta ei saa ka tuletada nimetatud arve esitamisest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et Escrow Agreement oleks kohustanud hagejat või K T T tasuma 350 000 eurot. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et vaidlusalune arve on esitatud 10.11.2020. a ehk enne Escrow Agreement sõlmimist, mis hageja väitel sõlmiti 11.11.2020. a. Antud arvele ja hagejale puuduvad mistahes viited Escrow Agreement’is. Seega hageja ei ole tõendanud Escrow Agreement alusel mistahes maksete tegemist.

10(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Enamgi veel, 10.11.2020. a arve selgituste kohaselt on see esitatud nõustamisteenuste, turule sisenemise, tootearenduse, ettevõtte asutamise eest, tinghoiustamise lepingu edasiarendamise ja täitmise ootel konsultatsioonilepingu eest. Antud arve selgituste kohaselt on seal loetletud osutatud teenused. Arvel puuduvad viited selle kohta, et see oleks esitatud Emeqx OÜ pangakontol oleva 350 000 euro kompenseerimiseks. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja 2 ja hageja oleks saanud 11.11.2020. a sõlmitud Escrow Agreement osapooleks. Hageja ei ole tõendanud, et mõne 10.11.2020. a arvel osutatud teenuse kohta oleks esitatud mõni pretensioon. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja esitas maksekorralduse 24.11.2020. a hageja poolt kostja 2 pangakontole 350 000 euro tasumise kohta. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud ingliskeelse dokumendi tõlget. Lisaks sellele on hagi lisas 5 olev dokument on ilmselt osaliselt hägustatud ja varjutatud andmetega. Hagis on väidetud, et maksekorraldus tõendab K T T eest 350 000 euro tasumist hageja poolt. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud eelnimetatud väiteid. Hageja ei ole esitanud tõendeid eelviidatud kokkuleppe sõlmimise kohta. Seega hageja väited on tõendamata. Hagile lisatud tõendid on vastuolulised. Hagejad väidavad, et kostja 1 taganes Escrow Agreement’ist 07.12.2020. a ja et kostja 1 lubab 15.12.2020. a dokumendis kostja 2 poolt hagejale 350 000 euro tagastamist. Kostjad märgivad, et 07.12.2020. a dokumendis puuduvad mistahes viited 350 000 euro tagastamisele. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et 15.12.2020. a dokumendis on viited ka Konsultatsioonilepingule ning 15.12.2020. a kirja kohaselt seondub see Emeqx OÜ äritegevuse arendamisega Eestis, Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis ja ümbritsevates piirkondades, milles kostja 2 tegeleb tasustatud strateegilise nõustajana. Enamgi veel, 15.12.2020. a kirjas viidatakse 10.12.2020. a Tinghoiustamise Lepingu ülesütlemise kirjale, mitte 07.12.2020. a Tinghoiustamise Lepingu ülesütlemise kirjale. Samuti on oluline pöörata tähelepanu antud kirjas viidatakse kostjatele kahju tekitamisele, tellitud teenuste eest tasumata jätmisele ning ligikaudu 8 145 000 euro suurusetele tasumata kuludele. Kostjad märgivad, et 15.12.2020. a kirjas on viidatud hageja poolt kostjale 2 tekitatud kahjule ja antud kahju aktsepteerimisele- Seega antud dokumendid ei tõenda hageja nõuet. Õigusabikulude sissenõudmine on tõendamata ja tõlked on esitamata. Hageja nõuab kohtueelses menetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist summas 8317,6 eurot. Kostjad märgivad, et hageja ei ole antud arvete maksmise kohta tõendeid esitanud, mistõttu ainuüksi sel põhjusel on hageja väidetav nõue tõendamata. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ja millisest õigussuhtest tulenevalt on sedavõrd suured menetluskulud tekkinud, mistõttu hageja ei ole tõendanud oma väidet, et antud kulud on seotud käesoleva vaidluse lahendamisega. Lisaks eelnevale on arvetel tööde loetelud esitatud ingliskeelsetena ilma tõlgeteta. 15.12.2020. a kirja, mille p-s 1 palutakse K T T anda üle andmed rahaliste vahendite allika ja päritolu kohta. Hageja ega K T T ei ole seda mitte kunagi teinud. Kostjatele teadaolevalt pärinevad rahalised vahendid ebaseaduslikust allikast, mis on seotud keelatud hasartmänguäridega. Kostjad paluvad kohtu abi, et kohus kohustaks hagejat andma üle 350 000 euro päritolu ja seaduslikkust tõendavad dokumendid. Samuti nõuavad kostjat, et kohus kohustaks hagejat esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta, kes kostjale teadaolevalt on Hiina riikliku taustaga isikud. Kuivõrd nii legaalsete rahaliste vahendite päritolu kui ka äriühingu tegelike kasusaajate kohta peavad hagejal olema dokumentaalsed tõendid, siis kostjad paluvadki nende kogumiseks kohtu abi. Kostjatel puuduvad võimalused eelnimetatud dokumentide kogumiseks ja kostjate varasematele palvetele vaatamata ei ole K T T selliseid andmeid esitanud. Kostjad leiavad, et antud dokumendid on asjas olulise tähtsusega, sest kostjad on viidanud oma 15.12.2020. a kirjas asjaolule, et K T T on keeldunud selliste dokumentide esitamisest ja see on 11(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

toonud kaasa Eesti rahapäritolu kontrollimise ja koostöö lõppemise. Seega kostjad paluvad antud taotlused rahuldada. Hageja on esitanud viivisenõude summas 33 826,57 eurot ja tulevase viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjad leiavad, et viivisenõue on alusetu, sest hagejal puudub põhinõue kostjate vastu, mistõttu kostjad paluvad viivisenõude jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus rahuldab hagi, siis kostjad paluvad hageja viivisenõuet piirata põhinõudega võrdse suuruseni, sest vastasel juhul võib viivisenõue ületada põhinõuet. 2.Kohtule 20.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 22-24) palub kostja tagastada hagejale ja eemaldada kohtutoimikust hagi lisaks olevad dokumendid: 1.1.Hagi lisa 6 Letter of Recission_ENG

Tsiviilasi nr 2-22-3037

esitanud mitte ühtegi tõendit, et D B oleks olnud volitus esindada kostjaid. Seega hageja väide on täielikult tõendamata, et D B esindas kostjaid ja esitanud Escrow Agreementist taganemiseks kehtiva avalduse. Hageja on tõendanud, et 16.12.2020. a saatis D B e-kirja aadressilt XXX „Letter of Resicssion“ ja „Letter of Termination“. Kostjad märgivad, et Escorw Agreement p 9.1. kohaselt tuli kõik teated saata ja vastuvõtta M S poolt e-posti aadressilt M XXX. Escorw Agreement p 9.1. kohaselt tuleb kõik teated saata aadressil M XXX ja XXX. Hageja poolt 28.02.2023. a esitatud menetlusdokumendi lisad 2 kuni 5 tõendavad, et „Letter of Rescission“ ja „Letter of Termination“ ei saadetud mitte üheltki eelnimetatud e-posti aadressilt ega mitte ühelegi eelnimetatud aadressile. Samuti tõendavad hageja poolt 28.02.2023. a saadetud e-kirjad hoopis seda, et kostjad ei ole saatnud eelnimetatud dokumente ega neid koostanud. Hageja on oma 28.02.2023. a menetlusdokumendis väitnud, et hagejal puudub kontroll selle üle kuidas kostjad oma dokumente vormistavad ja need saadeti kostjate poolt, mistõttu ei ole asjakohane dokumentide puudusi esile tuua. Kostjad märgivad, et hageja väited kostjate poolt dokumentide vormistamise ja saatmise kohta on ebaõiged. Hageja on oma 28.02.2023. a menetlusdokumendi lisadega 2 kuni 5 tõendanud seda, et dokumendid saadeti kellegi D B poolt, mitte kostjate poolt. Seega hageja väited on ebaõiged ning kohus ei saa neid dokumente asja lahendamisel arvesse võtta. Hagejad on väitnud, et kostjate taotlus jätta võltsitud tõendid arvesse võtmata venitab menetlust või eksitab kohut. Kostjad märgivad, et hoopis hageja on proovinud kohut eksitusse viia ja jätnud asjakohased ekirjad kohtule esitamata. Juhul, kui hageja oleks esitanud kellegi D B poolt saadetud e-kirjad kohe kohtule, siis oleks kostjad saanud sellele asjaolule juhtida tähelepanu kohe menetluse alguses. Lisaks sellele on kohtu üldine kohustus lahendada asjad õigesti TsMS § 2 kohaselt. Ilmselgelt ei saa kohtuotsust tugineda ebaehtsatel tõenditel. Hagi on olulises osas tõendamata Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid on ehtsad, siis kostjad paluvad kohtul võtta arvesse seda, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid justkui kostjad oleksid saatnud hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid hagejale või hagejaga seotud isikutele. Hageja on oma 28.02.2023. a menetlusdokumendiga tõendanud, et talle saatis hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid D B . Hageja ei ole tõendanud, et D B oli esindusõigus kostjate esindamiseks. Kuna D B puudus kostjate esindamiseks esindusõigus, siis on D B poolt saadetud hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid tühised. Dokumendid ei ole allkirjastatud M S ega kostja juhatuse liikme või mõne volitatud esindaja poolt. Seega on hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid nimega Letter of Termination ja Letter of Recission tühised võttes arvesse hageja enda poolt 28.02.2023. a esitatud e-kirjavahetusi, mis on lisad 2 kuni 5. Kostjad ei saanud esitada antud vastuväidet varem, sest hageja avaldas kohtule alles 28.02.2023. a, et hagi lisaks 6 kuni 9 olevad dokumendid saadeti D B poolt. Antud vastuväide on esitatud tähtaegselt eelmenetluse jooksul. Hageja nõue on lõppenud seoses nõudest loobumisega 09.11.2020. a allkirjastas K T T ja Ekahi OÜ esindajad S R ja M S kokkuleppe, millega kinnitati kulude kandmine K T T poolt. Kostjad esitavad antud dokumendi koos tõlkega. K T T 13(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

kinnitas Ekahi OÜ kulud ja võttis kohustuse tasuda kõik kulud, mis seonduvad koostöö ja konsultatsioonilepinguga sh kinnitati järgmised kulud kokku summas 712 000 eurot: - Viisad summas 144 000 eurot. - Äriplaani, turule sisemine, turu-uuringud summas 81 000 eurot. - Äriühing (Emeqx OÜ) sh raamatupidamine ja litsents 163 000 eurot. - Kontori ja infrastruktuuriteenused 225 000 eurot. - Tehingutega seotud kulud 36 000 eurot. - Reisimise, turvateenuste ja majutuskulud 45 000 eurot.- Äri algatamisega seotud kulud 27 000 eurot. Ekahi OÜ esindaja M S ja K T T sõlmisid 21.12.2020. a kirjaliku konsultatsioonilepingu, mille lisaks oli Charging Document ehk tasumisdokument. Tasumisdokumendiga K T T loobub mistahes makstud tasude tagastamise nõuetest. Kuna K T T on sõlminud konsultatsioonilepingu ja selle lisaks oleva tasumisdokumendi, millega K T T, loobub mistahes nõuete tagastamise õigusest, siis ei saanud K T T nõudeõigus minna üle hagejale. VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte loobumises kokku leppinud. Kuivõrd Ekahi OÜ esitas hagejale arve seoses konsultatsiooniteenustega ja K T T on 21.12.2020. a loobunud tasude tagasinõudmise õigusest, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuivõrd K T T ja kostjate vahel oli sõlmitud konsultatsioonileping, siis ei saa hagejal olla ka mistahes lepinguvälist võlanõuet kostjate vastu. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt on piiratud lepingulise kohustuste täitmisega seonduva kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks hagejal väidetava lepingu rikkumise tõttu õigus esitada kahju hüvitamise nõue kahju õigusvastase tekitamisega seoses. Hageja on väitnud, et K T T palvel tegi hageja makse vastavalt 10.11.2020. a arvele, mistõttu hagejal ei saanud olla mingit iseseisvat või uut võlasuhet. Seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Viivisenõue Hageja on esitanud 338276,57 euro ulatuses viivisenõude ja nõude tulevase viivise väljamõistmiseks põhinõudelt summas 350 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjad leivad, et hagejal puudub põhinõue, mistõttu viivisenõude esitamine on alusetu. Juhul, kui kohus peaks rahuldama hageja viivisenõude, siis kostjad taotlevad selle nõude piiramist põhinõudega võrdse suuruseni. Samuti taotlevad kostjad, et juhul, kui kohus hagi rahuldab, siis kohus vähendaks VÕS § 162 alusel viivist kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni. Alternatiivne taotlus tasaarvestamiseks Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja seaduslik, siis kostja palub kohaldada menetluslikku tasaarvestust ja tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega kogu ulatuses. Kostjad paluvad kohaldada TsMS § 445 lg-t 1 ja selle alusel määrata hagi rahuldamise korral otsuse täitmise kord selliselt, et hageja nõue tasaarvestatakse kostjate nõudega kogu ulatuses. Kuna K T T on kiitnud heaks konsultatsioonilepingu alusel tehtud kulutusi vähemalt 719 000 euro ulatuses ja hageja on esitanud nõude 350 000 euro suuruse põhinõude ja 8317,6 euro suuruse õigusabikulude nõude, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 33 826,57 eurot ja tulevase viivise nõude, siis kostjad taotlevad kattuvas ulatuses nõuete tasaarvestamist. 3.Kohtule 21.04.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 62-64) täpsustas kostja pärast kohtuistungit, et poolte vahel puudub vaidlus, et K T T sõlmis 11.11.2020. a lepingu (Escrow Agreement ehk tinghoiustamise lepingu) M S , mille kohaselt K T T pidi ostma M S osaluse Emeqx OÜ-s. 14(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

11.11.2020. a sõlmitud tinghoiustamise lepingu pooleks oli M S füüsilise isikuna. Hagejad on proovinud tinghoiustamise lepingu poolena näidata Ekahi OÜ-d, aga tegemist on ebaõige väitega ning see on otseses vastuolus asjas kogutud tõenditega. Tinghoiustamise lepingu p 9.1. kohaselt tuli kõik teated saata ja vastuvõtta M S poolt e-posti aadressilt XXX Escorw Agreement p 9.1. kohaselt tuleb kõik teated saata aadressil M XXX ja XXX. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et M S oleks saatnud enda e-postilt K T T või hagejale arve tinghoiustamise lepingu täitmiseks. Samuti ei ole asjas mitte ühtegi tõendit selle kohta, et M S oleks saatnud tinghoiustamise lepingu kohta mõne teate K T T või hagejale. Kostjad on 30.03.2023. a kohtuistungil selgitanud seda, et tinghoiustamise leping on tänaseni juriidiliselt kehtiv leping, seda ei ole lõpetatud, kuid 2020. a lõpuks kaotasid pooled huvi selle täitmise vastu. Hageja on oma 28.02.2023. a menetlusdokumendis asunud väitma ja esitanud tõendeid selle kohta, et hagejale saatis 07.12.2020. a ülesütlemise kirja (letter of rescission) ja 08.12.2020. a lõpetamise ja rikkumise teated keegi D B e-postilt XXX. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et 07.12.2020. a ülesütlemise kiri ja 08.12.2020. a lõpetamise ja rikkumise teated on ebaehtsad dokumendid ning need tuleb hagejale tagastada. Lisaks sellele kostjad märgivad, et D B ei ole mitte kunagi olnud M S esindaja. Samuti puuduvad asjas mistahes tõendid selle kohta, et D B on M S esindaja kunagi olnud. D B ei saanud M S nimel teatada tinghoiustamise lepingu lõpetamisest. Hageja enda väitel on D B olud Ekahi OÜ esindaja, mitte M S esindaja, kellega oli tinghoiustamise leping sõlmitud. Kostja märgib, et 07.12.2020. a lepingu ülesütlemise kiri ja 08.12.2020. a lõpetamise ja rikkumise teated on ühepoolsed tehingud TsÜS § 67 lg 2 mõttes. Isegi kui kohus peaks võtma vastu 07.12.2020. a ülesütlemise kirja (letter of rescission) ja 08.12.2020. a lõpetamise ja rikkumise teated, siis neid tehinguid ei ole teinud M S ega M S esindaja, mistõttu need on tühised TsÜS § 128 lg 1 alusel. Oluline on tähelepanu pöörata just sellele, et M S ja K T T sõlmisid 11.11.2020. a tinghoiustamise lepingu füüsiliste isikutena. Tinghoiustamise lepingut ei sõlminud Ekahi OÜ ega hageja. Kostjate väiteid tõendab mh ka see, et tinghoiustamise lepingu p 5.3. kohaselt oli M S õigus saada mõistlikku tasu K T T , aga lepingus puudub viide 350 000 euro tasumise kohustusele. Asjas puuduvad mistahes tõendid, et M S oleks esitanud arve K T T Tinghoiustamiselepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendamatult ja alusetult proovinud kostjate isikuid samastada jättes tähelepanuta asjas esitatud tõendid. Seega tuleb M S vastu esitatud nõuded jätta rahuldamata.

K T T ja Ekahi vaheline õigussuhe K T T sõlmis 09.11.2020. a Ekahi OÜ esindajate S R ja M S kokkuleppe, millega kinnitati konsultatsioonilepingust tulenevate kulude kandmist K T T poolt summas 712 000 euro. Antud dokumendis ei ole viidatud tinghoiustamise lepingule. Hageja on ise tõendanud Ekahi OÜ ja K T T vahelise konsultatsioonilepingu sõlmimist hagi lisaks 3 ja 4 oleva arvega. Ekahi OÜ on esitanud hagejale arve, mille selgituse kohaselt on 15(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

tegemist deposiidiga nõustamisteenuste, turule sisenemise, tootearenduse, ettevõtte asutamise, tinghoiustamise lepingu edasiarendamise ja täitmise ootel konsultatsioonilepingu eest ning arve on esitatud summas 350 000 eurot. Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks hageja oleks tasunud Ekahi OÜ (mitte M S ) arve summas 350 000 eurot juhul, kui selle sisu ei oleks vastanud tõele. Hageja tasus Ekahi OÜ-le arve, sest K T T oli sõlminud konsultatsioonilepingu Ekahi OÜ-ga. Konsultatsioonilepingu puudumisel ei oleks hageja tasunud 350 000 euro suurust arvet, sest arvel otseselt viidati konsultatsioonilepingule ja sellest tulenevatele kohustustele. Arvel esitatud selgitused ei seondu 11.11.2020. a sõlmitud tinghoiustamise lepinguga ega pangakontol oleva raha hüvitamisega. Ekahi OÜ esindaja M S ja K T T sõlmisid 21.12.2020. a kirjaliku konsultatsioonilepingu, mille lisaks oli Charging Document ehk tasumisdokument. Tasumisdokumendiga K T T loobub mistahes makstud tasude tagastamise nõuetest. Eelnimetatud dokumentide sõlmimise tõttu ei olnud K T T ega hagejal nõuet Ekahi OÜ vastu, sest VÕS § 207 lg 1 alusel, sest Ekahi OÜ-l puudub kohustus K T T ees, mis võiks tuleneda konsultatsiooni lepingust ja selle täitmiseks esitatud 10.11.2020. a Ekahi OÜ arvest hagejale. D B ei ole Ekahi OÜ esindaja, mistõttu e-postilt XXX saadetud 7.12.2020. a lepingu ülesütlemise kiri ja 08.12.2020. a lõpetamise ja rikkumise teated on tühised TsÜS § 67 lg 2 ja TsÜS § 128 lg 1 alusel. Lisaks eelnevale kostjad jäävad oma 03.02.2023. a esitatud taotluse juurde ja paluvad kohtul eemaldada tõendite hulgast hagi lisa 6 kuni 9 olevad dokumendid, sest need on ebaehtsad. Kostjad ei korda menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt oma 03.02.2023. a esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ekahi OÜ vastu esitatud nõuded jätta rahuldamata. Hageja on esitanud allkirjastamata dokumendi, mille päritolu on teadmata Hageja on esitanud 16.05.2022. a menetlusdokumendis e-kirjavahetuse ajavahemikul 18.11.2020. a kuni 19.11.2020. a. Kostja märgivad, et e-kirjavahetusele lisatud dokumendid on allkirjastamata. Tegemist ei ole siduvate lepingutega. Asjaolu, et tegemist on dokumentide projektidega tuleneb mh 19.11.2020. a e-kirjast, kus kirjutatakse: „Kinnitame ja allkirjastame dokumendid täna, kõik muud tegevused toimuvad ja sõltuvad sellest, et need dokumendid allkirjastatakse ja kooskõlastatakse täna!“ Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et need dokumendid tuli pooltel allkirjastada, et need jõustuksid. Kuivõrd mitte ükski osapool neid ei allkirjastanud, siis tegemist on dokumentidega mis ei oma mingit õigusjõudu ega tähtsust käesoleva tsiviilasja lahendamisel. Lisaks sellele on ebaselge nende dokumentide päritolu, sest e-kirjavahetuse on esitanud hageja selliselt, et nähtav on üksnes hageja esindaja s.o. J C ekiri hageja lepingulisele esindajale koos lisadega. Jääb ebaselgeks, millised dokumendid on lisatud hageja 16.05.2022. a menetlusdokumendi lisaks 6 olevatele üksikutele ekirjadele. Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et M S on teatanud K T T , et tema kasutab e-posti aadressi M XXX, kuid antud aadressile ei ole saadetud mitte ühtegi e-kirja. M S esindajad ei ole olnud S R ega D B , mistõttu need isikud ei saanud isegi teoreetiliselt sõlmida M S nimel mitte ühtegi lepingut. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing tühine, kuigi antud juhul ei ole isegi kohane tehingust rääkida, sest mitte ühtegi dokumenti ei allkirjastatud. Kuna M S ei ole saatnud ega allkirjastanud mitte ühtegi 18.11.2020. a kuni 19.11.2020. a e-kirjavahetuses väidetavalt saadetud dokumenti, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega 18.11.2020. a kuni 19.11.2020. a e-kirjavahetus lükkab ümber väited justkui M S ja K T T oleksid muutnud 11.11.2020. a sõlmitud tinghoiustamise lepingut. 16(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Hageja proovib konsultatsioonilepingu alusel Ekahi OÜ-le makstud tasu nõuda alusetult ja põhjendamatult tagasi M S ja Ekahi OÜ-lt tuginedes hoopis tinghoiustamise lepingule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 30.03.2023 (kd 2, tl 33-44) jäid pooled oma nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Kostja on seisukohal, et hageja ajab segi kaks lepingut - konsultatsioonileping ja tinghoiustamise leping ning konsultatsioonilepingu alusel makstud raha püüab ta saada tagasi tinghoiustamise lepingu alusel. Hageja ei ole kostja käsitlusega nõus. Kohus jättis rahuldamata kostja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja rahuldatakse seega osaliselt. Hageja nõuab mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 350 000 eurot, kahjuhüvitise 8317,6 eurot, põhivõlgnevuselt 350 000 eurot perioodi 24.11.2020 kuni 15.12.2020 eest seadusjärgse intressi VÕS § 94 lg 1 alusel summas 0 eurot, põhivõlgnevuselt 350 000 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 33 826,57 eurot ja põhivõlgnevuselt 350 000 eurot seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja nõue tuleneb väidetavalt K T T ja M S (kostja 1) vahel 11.11.2020 sõlmitud lepingust (Escrow Agreement), mille alusel pidi K T T ostma M S osaluse Eesti äriühingus Emeqx OÜ (registrikood 14976704). M S väitel oli Emeqxi pangakontol 350 000 eurot, see summa pidi jääma Emeqxi pangakontole. K T T pidi korraldama vastava 350 000 euro kompenseerimise, nii et sama suur summa kantakse M S omandis oleva Ekahi OÜ (registrikood 14747665) kontole. Arve 350 000 euro tasumiseks esitas Ekahi OÜ Format Diversified SDN. BHD-le (Malaisia registrikood 875747-K). Seega liitusid Escrow Agreement’iga K T T poolel ka Format Diversified ja M S poolel Ekahi. Format Diversified tasus K T T eest 24.11.2020 Ekahile 350 000 eurot. 07.12.2020. a dokumendis (Letter of Rescission) taganes M S Escrow Agreement’ist. 15.12.2020. a dokumendis (Letter of Termination) M S kordas, et taganeb ühepoolselt kõigist kokkulepetest. Taganemisavaldus on mh esitatud Format Diversifiedile. Dokumendi leheküljel 1 on lubatud, et Ekahi tagastab Format Diversifiedile 350 000 eurot. M S ja Ekahi ei tagastanud 350 000 eurot. Format Diversified nõuab Ekahilt ja M S lt 350 000 euro tagastamist lepingust taganemise õigusliku tagajärjena või alternatiivselt lepinguvälise võlasuhte alusel. Hageja nõuab ka kahju hüvitamist kohtueelsete õigusabikulude eest VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. 17(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Kostjad ei tunnista hagi täies ulatuses ning leiavad, et neil puudub mistahes lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev kohustus tasuda hagejale 350 000 eurot. Hagi on tõendamata ja ebaselge. Hageja poolt esitatud tõendid on vastuolus hageja väidete ja menetlusliku positsiooniga. Hageja nõue tuleneb väidetavalt K T T ja M S (kostja 1) vahel 11.11.2020. a sõlmitud lepingust (Escrow Agreement) (kd 1, tl 9-12, tõlge tl 13-16). 11.11.2020. a lepingu kohaselt sai see sõlmitud kostja 1 ja K T T vahel. Lepingu esemeks on K T T poolt kostjalt 1 Eesti äriühingus Emeqx OÜ (registrikood 14976704) osaluse ostmine. AS SEB Pank kinnitas 10.11.2020 (kd 1, tl 99,100, tõlge tl 101), et Emeqx OÜ on panga klient ja omab pangakonto. 10.11.2020 seisuga on ettevõtte pangakonto seis 348 961,21 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja 2 esitas 10.11.2020 hageja nimele arve nr 210112020 summas 350 000 eurot (kd 1, tl 17, tõlge tl 18). 10.11.2020. a arve nr 210112020 selgituse kohaselt on see esitatud nõustamisteenuste, turule sisenemise, tootearenduse, ettevõtte asutamise eest, tinghoiustamise lepingu edasiarendamise ja täitmise ootel konsultatsioonilepingu eest. 18.11.2020. a kõrvalkokkuleppe (kd 1, tl 102, tõlge tl 103) p 2 kohaselt nõustus kostja 1, et K T T kui ostjale võõrandatakse ka ühingu pangakonto SEB Pangas täpsustatud seisus. Kõrvalkokkuleppe p-s 3 nõustus kostja 1, et K T T maksab lisaks summa 348 961,21 eurot kontole, mis on täpsustatud Lisas II ja kus täpsustatakse ka summa. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis 24.11.2020 kostja 2 pangakontole 350 000 eurot (kd 1, tl 19, tõlge tl 59). Poolte vahel pole ka vaidlust, et kostjad 11.11.2020. a lepingut (Escrow Agreement) ei täitnud ning osalust äriühingus Emeqx OÜ ei võõrandanud. 07.12.2020. a dokumendis „Letter of Rescission“ (kd 1, tl 20, tõlge tl 21) taganes kostja 1 11.11.2020. a lepingust „Escrow Agreement“. Dokumendis huvitatud poolena on märgitud hageja. 08.12.2020. a dokumendis „Letter of Termination & Notice to Cure“ (kd 1, tl 22-23, tõlge tl 2425) kordas kostja 1, et taganeb ühepoolselt kõigist kokkulepetest. Lõpetamisteade on esitatud ka hagejale. Dokumendi „Letter of Termination & Notice to Cure“ teises lõigus kinnitab kostja 1, et tagastab deposiidi summas 350 000 eurot täies ulatuses, mille Format (hageja) on äriühingusse paigutanud 24. novembril 2020 või umbes selle paiku. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kandis 350 000 eurot kostja 2 pangakontole viimase arve alusel K T T ja M S (kostja 1) vahel 11.11.2020 sõlmitud lepingu (Escrow Agreement) täitmiseks ning et hageja ei olnud lepingu pooleks. Asja materjalidest tulenevalt K T T oli hageja äripartner ja hageja kandis kostjale 2 raha K T T palvel. Kohus leiab kogumina ülaltoodut arvestades, et hageja poolt kostja 2 pangakontole 350 000 euro kandmine on sooritus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 mõttes. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on tõendanud, et kandis kostjale 2 350 000 eurot K T T kui äripartneri eest kostja 2 arve alusel K T T ja M S (kostja 1) vahel 11.11.2020 sõlmitud lepingu (Escrow Agreement) 18(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

täitmiseks, mille alusel pidi K T T ostma M S osaluse Eesti äriühingus Emeqx OÜ (registrikood 14976704). Emeqx’i pangakontol olev summa 350 000 eurot pidi jääma Emeqxi pangakontole. K T T pidi korraldama vastava 350 000 euro kompenseerimise, nii et sama suur summa kantakse M S omandis oleva Ekahi OÜ (registrikood 14747665) kontole. Poolte vahel pole vaidlust, et osalust äriühingus Emeqx OÜ ei ole K T T ’ile võõrandatud. Seega langes K T T 350 000 euro tasumise kohustus, mistõttu on tegemist alusetu rikastumise olukorraga. Kostja väited selle kohta, et hageja esitatud dokumendid lepingust ja muudest kokkulepetest taganemise kohta on võltsitud ja tuleb tõendite hulgast välja jätta, on kohtu hinnangul asjakohatud. Kohus nõustub hagejaga, et selle väide esitamine peaaegu aasta pärast menetluse algust on väär. Samuti leiab kohus, et kuna hageja ei saanud mõjutada K T T ja M S vahel 11.11.2020 sõlmitud lepingut (Escrow Agreement), ei saa ta vastutada selle eest kes, kellele, milliselt meiliaadressilt millisele meiliaadressile saatis e-kirjad (kd 1, tl 81-82, kd 2, tl 15-18, tõlge tl 19-20) ning lepingust ja muudest kokkulepetest taganemisdokumendid. Seetõttu jätab kohus kõik sellekohased kostjate väited tähelepanuta ja taotlused rahuldamata. Kohtu hinnangul omab tähtsust, et sündmus ehk Emeqx OÜ-s osaluse võõrandamine K T T , mille tõttu kandis hageja kostjale 2 350 000 eurot, ei ole toimunud, seega on hageja tõendanud VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse. Kohus leiab, et VÕS § 1028 kirjeldatud nõuet välistavad asjaolud puuduvad. Riigikohus on 17. juuni 2020. a otsuse 2-18-7948 p-s 20 leidnud, et kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-16-10632/78, p-d 11.1‒11.4). Kolleegium jääb viidatud seisukoha juurde. Kostjad väitsid, et nad ei saa raha tagastada, sest pank on raha blokeerinud. Kuid need väited jäid paljasõnaliseks. Vastavalt AS LHV Panga 03.06.2021. a vastusele hageja 05.05.2021 päringu peale (kd 1, tl 2) pank kinnitas, et LHV Pank ei ole blokeerinud summat 350 000 eurot. Kostjad esitasid lisaks vastuväited raha päritolu ja hageja tegeliku kasusaaja kohta. Hageja on tõendanud, et tema tegelikuks kasusaajaks on C K O (kd 1, tl 79). C K O osalus on kantud ka hageja registrikaardile (kd 1, tl 33-35, tõlge tl 73-76). Hageja õigusvõime ja hageja juhatuse liikme C K O esindusõigus tõendati notariaalselt kinnitatud hageja registrikaardiga, põhikirjaga ning asutamistunnistusega (kd 1, tl 121-129, 135-137, tõlge tl 130-134, 138-140). Kostjatele kantud raha (350 000 eurot) pärineb hageja majandustegevuse kaudu saadud varast. Hageja majandustegevuseks on mh investeeringud kinnisvarasse, aktsiatesse ja muudesse finantsinstrumentidesse ning eluasemearendusse (kd 1, tl 33, 35 pöördel, tõlge tl 73, 78). Kostjad väitsid ka, et hageja proovib konsultatsioonilepingu alusel Ekahi OÜ-le makstud tasu nõuda alusetult ja põhjendamatult tagasi M S ja Ekahi OÜ-lt tuginedes hoopis tinghoiustamise lepingule. Väidetav konsultatsioonileping K T T ja kostja 2 vahel sõlmiti 21.12.2020 (kd 2, tl 28, tõlge tl 29). Konsultatsioonilepingu lisaks on Charging Document ehk tasumisdokument (kd 2, tl 30, tõlge tl 31), millega K T T loobub mistahes makstud tasude tagastamise nõuetest.

19(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Kostjad leiavad, et kuna K T T on sõlminud konsultatsioonilepingu ja selle lisaks oleva tasumisdokumendi, millega K T T loobub mistahes nõuete tagastamise õigusest, siis ei saanud K T T nõudeõigus minna üle hagejale. VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte loobumises kokku leppinud. Kostjate avaldatu kohaselt, kuivõrd Ekahi OÜ esitas hagejale arve seoses konsultatsiooniteenustega ja K T T on 21.12.2020 loobunud tasude tagasinõudmise õigusest, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus kostjate käsitlusega ei nõustu. Ekahi OÜ 10.11.2020. a arve selgituses on märgitud, et Konsultatsioonileping on täitmise ootel. Konsultatsioonileping on sõlmitud 21.12.2020, seega rohkem kui kuu aega pärast hagejale 10.11.2020. a arve väljastamist. Kostjad on esitanud kulude kinnitamise lehe (kd 2, tl 26, tõlge tl 27), milline kannab 9. novembri 2020 kuupäeva. Kulude kinnitamise lehe järgi on see hinnanguline eelarve kokku summas 712 000 eurot, mis võib muutuda. 10.11.2020. a arve on esitatud (ja hageja tasutud 24.11.2020) summas 350 000 eurot. Arve selgitusest üheselt nähtub, mille eest esitati see, nimelt hoius/nõustamisteenus; turule sisenemine, tootearendus ja ettevõtte asutamine, Tallinn, Eesti Emeqx OÜ; tinghoiustamise lepingu edasiarendamine. Seega, kohtu hinnangul ei ole konsultatsioonileping ja 10.11.2020. a arve omavahel seoses. Isegi kui K T T loobus 21.12.2020 tasude tagasinõudmise õigusest Ekahi OÜga suhetes, ei välista see hageja õigust nõuda kostjalt 2 hageja tasutud summat. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 3 p-st 3 tulenevalt võib võlasuhe tekkida alusetust rikastumisest. Kohus on juba tuvastanud, et tegemist on alusetu rikastumise olukorraga. Vastavalt VÕS § 78 lg-le 4 kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt võib käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Seega leiab kohus, et hageja on õigustatud nõuda kostjale 2 tasutud raha tagastamist. Kostjad on esitanud vahekohtu kohtuniku Rajesh Tandon 22.08.2022. a otsuse (kd 1, tl 181-194), millega väidetavalt soovivad tõendada, et hageja ja hagejatega seotud isikute tegevuse tõttu on tekkinud märkimisväärne kahju mh Emeqx OÜ-le. Samuti tõendab vahekohtuotsus, et hageja, hagejaga seotud isikute ja kostjate vaheline äritegevus ei olnud piiratud üksnes osaühingu omandamisega, vaid tegemist oli oluliselt suurema ettevõtlusega. Seega, hageja eesmärk on olnud vältida võimalikku vastutust vahekohtumenetluses ja ilmselt luua mingeid tõendeid vahekohtumenetluse tarbeks, et vältida võimalikku nõuet. Kohus leiab, et vahekohtu otsus ikka ei oma tähtsust kõnealuse asja arutamisel. Hageja poolt võimaliku kahju tekitamine teistele isikutele ei või kohtu hinnangul automaatselt tähendada hageja pahauksust ja kohus peab otsuse tegemisel lähtuma konkreetse vaidluse asjaoludest. Kõike ülaltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et kostjad ei tõendanud oma õigust keelduda hagejalt saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi ega et poolte vahel oli muu, tehingu või 20(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjatel õigus raha saada ning nad ei pea seda hagejale tagasi maksma. Seega, hagi on põhjendatud kostja 2 suhtes ja hagi tuleb rahuldada kostjalt 2 hageja kasuks 350 000 euro väljamõistmise osas. Hageja nõuab 350 000 euro väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hagiavaldusest nähtub, et kui kohus peaks leidma, et M S ja Ekahi ei pea tasutud 350 000 eurot tasuma lepingulisel alusel ja kui Format Diversifiedil ei õnnestu saada 350 000 eurot tagasi Ekahilt muul alusel, on Format Diversifiedile tekkinud varaline kahju summas 350 000 eurot. Hageja on arvamusel, et kostjal 1 kui kostja 2 juhatuse liikmel on seadusest tulenev käibekohustus esindada kostjat 2 tema kohustustes, seega vastutab kostja 1 hagejale kahju tekitamise eest. Kohus on seisukohal, et kostjalt 1 350 000 euro väljamõistmine solidaarselt kostjaga 2 ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja selleks ei anna alust ka hageja viidatud VÕS § 65 lg 2, mille kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohus ära märgib, et hageja nõude põhjendustest tulenevalt tekib tal varaline kahju 350 000 euro ulatuses juhul, kui kohus peaks leidma, et M S ja Ekahi ei pea tasutud 350 000 eurot tasuma lepingulisel alusel ja kui Format Diversifiedil ei õnnestu saada 350 000 eurot tagasi Ekahilt muul alusel. Kuna kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 tasutud 350 000 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel ja rahuldas hagi selles osas, ei ole muudki alust mõista kõne all oleva raha välja ka kostjalt 1 solidaarselt kostjaga 2. Kohtu hinnangul, kui mingil põhjusel osutub kostjalt 2 hageja kasuks väljamõistetud raha nõudmine võimatuks, tekib hagejal kahju, mida ta saab siis nõuda kostjalt 1. Seetõttu mõistab kohus 350 000 eurot vaid kostjalt 2 välja, kostja 1 suhtes jätab kohus hagi rahuldamata. Intress Hageja nõuab kostjatelt intressi seadusega sätestatud suuruses. VÕS § 1035 lg 1 kohaselt ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi peab saaja maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Hageja poolt kostjale 2 raha kandmise ajal ei ole veel tekkinud asjaolusid, mis oleks andnud alust saadu tagasinõudmiseks, vastupidist kohtu arvates hageja ei tõendanud. Seega puuduvad kohtu hinnangul alused tagastatavalt summalt intressi väljamõistmiseks, kuna raha tagastamise aluseks on alusetu rikastumine. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Viivis Hageja nõuab kostjatelt ka põhivõlgnevuselt 350 000 eurot hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 33 21(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

826,57 eurot ja põhivõlgnevuselt 350 000 eurot seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Õiguskirjanduses on leitud, et kuna VÕS §-s 1028 sätestatud eelduste täitmise korral tekib rikastumisnõuet omava võlausaldaja ja rikastumise väljaandmiseks kohustatud võlgniku vahel võlasuhe (VÕS § 3 p 3), mille sisuks on rikastumise väljaandmise kohustus, kehtib vastavalt võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral täiendavalt ka § 100 jj (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, § 1032, lk 681–682 (Martin Käerdi, Liisbeth Lillo). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg-st 1 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab viivist alates 15.12.2020. a taganemisavalduse esitamisest, mil Format Diversifiedile lubati tagastada makstud 350 000 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist alates 15.12.2020. VÕS § 113 lg 2 esimesest lausest nähtub, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Õiguskirjanduses (vt Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, 52. ptk sissejuhatuse komm 2, lk 656 (Martin Käerdi, Liisbeth Lillo) on leitud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude sissenõutavaks muutmise hetkest tuleb eristada küsimust sellest, millal satub alusetu rikastumise väljaandmiseks kohustatud isik väljaandmiskohustuse täitmisega viivitusse. Sellel on eelkõige tähendus juhul, kui alusetu rikastumise nõue on suunatud rahasumma väljaandmisele, sest alates kohustatud isiku poolt viivitusse sattumisest saab väljaandmisele kuuluvalt summalt arvestada viivist (§ 113). Alusetult rikastunud isiku poolt alusetu rikastumise väljaandmisel viivitusse sattumise hetke tuvastamise juures tuleb silmas pidada, et ainuüksi alusetu rikastumise toimumisega ei kaasne veel alusetult rikastunud isiku kohustust alusetu rikastumine välja anda ning viivituse tekkimist, kui vastavat kohustust ei täideta. Alusetu rikastumise korral tekib vastavate nõude eelduste täitmise korral üksnes rikastumisnõuet omava isiku õigus nõuda alusetu rikastumise väljaandmist, samas ei eksisteeri alusetult rikastunud isiku kohustust alusetult saadu välja anda. Viivitus saadu väljaandmisel saab seega § 113 lg 2 kohaselt tekkida alles pärast vastava alusetu rikastumise nõude esitamist saaja vastu. Hagiavalduses tõi hageja esile, et K T T ja Format Diversified esitasid 20.09.2021 Ekahile ja M S nõudekirja, milles on palunud hiljemalt 04.10.2021 kanda 350 000 eurot samale kontole, kust Format Diversified makse tegi. Kuid hageja ei esitanud tõendeid oma väidete kohta, mistõttu jäid nad paljasõnaliseks.

22(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Seega leiab kohus, et VÕS § 113 lg 2 alusel on põhjendatud viivise väljamõistmine alates raha sissenõudmise hagi esitamisest ehk 28.02.2022 ning kohtu poolt tuvastatust nähtuvalt on ainuüksi kostjalt 2 viivise väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt 2 välja hageja kasuks viivist summalt 350 000 eurot alates 28.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi viivise väljamõistmise osas osaliselt. Seoses viivise nõude osalise rahuldamisega arvutab kohus viivise suurust ümber viivisekalkulaatori abil. Viivisekalkulaatori abil arvestatud viivis summalt 350 000 eurot ajavahemiku 28.02.2022–04.08.2023 (kohtuotsuse teatavaks tegemise päev) eest on kokku 45 802,05 eurot, viivitatud päevi on kokku 523. Kohus mõistab kostjalt 2 hageja kasuks välja viivis ajavahemiku 28.02.2022–04.08.2023 eest kindlas summas 45 802,05 eurot ning alates 05.08.2023 kuni põhinõude (350 000 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja palus viivisenõude rahuldamisel piirata viivisenõue põhinõudega võrdse suuruseni. Viivisenõude rahuldamisel vähendada viivisenõuet kohtu poolt määratud mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuivõrd viivisemäär vastab seadusele ja kostja 2 ei tasunud hagejale nõutud raha, arvestades hageja õigustatud huve ning kohtu poolt viivise suuruse ümberarvestust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, mille tulemusena viivise suurus niigi vähenes, on viivis mõistlikus suuruses. Kohus leiab samuti, et põhjendatud ei ole viivisenõue piiramine põhinõudega võrdse suurusega. Kuigi viivise eesmärgiks ei ole mitte võlausaldaja rikastumine, vaid võlgniku mõjutamine rahalist kohustust võimalikult kiiresti täitma, arvestab kohus nõude suurust ja viivise proportsionaalsust. Viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivise suurenemist temalt kohtuotsusega välja mõistetud summa tasumisega. Kohtueelsed õigusabi kulud Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt ka kantud kohtueelsete õigusabikuludena 8317,6 euro suuruse kahju hüvitamist. Tekkinud kahju on otseses põhjuslikus seoses M S ja Ekahi tegevusega. Kui M S ja Ekahi oleksid täitnud oma kohustuse raha tagastada, ei oleks Format Diversified pidanud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Õigusabikulutuste hüvitamise nõuet kinnitas Format Diversified ka oma 20.09.2021 nõudekirjas M S ja Ekahile. Seega andis Format Diversified M S ja Ekahile ka täiendava tähtaja õigusabikulutuste hüvitamiseks, mis ei andnud tulemust. 23(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

Hoolimata lubadustest tagastada Format Diversifiedi tasutud 350 000 eurot, ei täitnud M S ja Ekahi oma lubadust, vaid valetasid põhjuste osas, miks tagastust väidetavalt teostada ei saa. Seetõttu oli Format Diversifiedi pöördumine oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole mõistlikult ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti on oma võlgnevuse mittetasumisest tekkinud kahju hüvitamine selgelt hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised materiaalõiguslikud eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud, st need on hageja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Reeglina tuleb professionaalset õigusabi pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulutusi hiljem hüvitatavateks. Väidetavalt osutatud õigusabi eest esitas hagejale advokaadibüroo, mille kaudu hageja esindaja tegutseb, ajavahemikul 30.04.2021 kuni 30.09.2021 arved koos tööde kirjeldusega (kd 1, tl 27-32 pöördel, tõlge tl 61-72) kokku summas 8318,40 eurot. Hageja ei esitanud tõendeid ülalmainitud arvete tasumise kohta, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hagejal kahju tekkimine kohtueelsete õigusabi kulude näol tõendatud. Seega jätab kohus hagi rahuldamata kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise osas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Tasaarvestamine Kostja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja seaduslik, kohaldada menetluslikku tasaarvestust ja tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega kogu ulatuses. Kostjad paluvad kohaldada TsMS § 445 lg-t 1 ja selle alusel määrata hagi rahuldamise korral otsuse täitmise kord selliselt, et hageja nõue tasaarvestatakse kostjate nõudega kogu ulatuses. Kuna K T T on kiitnud heaks konsultatsioonilepingu alusel tehtud kulutusi vähemalt 719 000 euro ulatuses ja hageja on esitanud nõude 350 000 euro suuruse põhinõude ja 8317,6 euro suuruse õigusabikulude nõude, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 33 826,57 eurot ja tulevase viivise nõude, siis kostjad taotlevad kattuvas ulatuses nõuete tasaarvestamist. Kohus on juba tuvastanud, et ei ole konsultatsioonileping ja 10.11.2020. a arve omavahel seoses. Isegi kui K T T loobus 21.12.2020 tasude tagasinõudmise õigusest Ekahi OÜ-ga suhetes, ei välista see hageja õigust nõuda kostjalt 2 hageja tasutud summat. Seega ei ole nõuet, millega hageja nõuet tasaarvestada, mistõttu jätab kohus kostja taotlus rahuldamata. Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

24(25)

Tsiviilasi nr 2-22-3037

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Et hagi rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades, seega hageja peab kandma 50% kostja menetluskuludest ning kostja peab kandma 50% hageja menetluskuludest. Kohus 14.07.2022 määrusega (kd 1, tl 104-105) kohustas Format Diversified SDN. BHD tasuma M S ja Ekahi OÜ eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 8544 eurot (sh käibemaks). Tagatis oli hageja poolt tasutud 18.10.2022 summas 8544 eurot (kd 1, tl 157). Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Poolte menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

25(25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.