AP & P Grupi AS hagi Groen Holding OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7 673,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AP & P Grupi Aktsiaselts (registrikood 10236330); Hageja lepinguline esindaja: S T (e-post xxx); Kostja: Groen Holding OÜ (registrikood 12054225); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liisi Kents (epost [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 10.08.2022
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Välja mõista Groen Holding OÜ-lt AP & P Grupi Aktsiaseltsi kasuks põhivõlg 7 673,44 eurot.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1(5)
2-19-16731
1.AP & P Grupi Aktsiaselts (hageja) esitas 29.10.2019 Harju Maakohtule hagi Groen Holding OÜ (kostja) vastu 7 673,44 euro saamiseks (tl 1-2). Hagiavalduse kohaselt tegid hageja ja kostja perioodil 10.01.2019 kuni 11.03.2019 omavahel eraldiseisvaid müügitehinguid, milles hageja müüs ja kostja ostis erinevaid veevärgi seadmeid ja detaile. Müügilepingute alusel väljastas hageja kostjale erinevad arved summas 7673,44 eurot, mille kostja jättis maksmata (tl 3-18). Kostja ei ole hagejale pretensioone esitanud ega vaidlustanud ka võlga. Kostja esitas hagejale 09.10.2019 nõude ja tasaarvestusavalduse (tl 19-20) selle kohta, et hageja müüdud paisupaagid purunesid, millega tekkis kostjale kahju. Kostja 21.10.2019 kirjast (tl 21 pöördel – 22) ilmnes, et kostja hinnangul müüdi paisupaagid hoopis xxx OÜ-le, kes oli kahjunõude loovutanud kostjale. xxx OÜ ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni seoses müüdud kauba ebakvaliteetsusega.
2.Hageja hinnangul ei ole kostja konkreetselt näidanud ega tõendanud, milline asi oli ebakvaliteetne ja millise müügilepingu alusel ning millal see asi osteti. Hageja leiab, et tõendamata on kostja väited, et paisupaagid olid hagejalt ostetud ning kui palju paisupaake purunes. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub tasaarvestatav nõue tema vastu.
3.Hageja leiab, et kostja ega xxx OÜ ei ole tähtajaliselt pretensioone puuduste kohta esitanud. Hagejal ja xxx OÜ-l oli raamleping (tl 52-53) paisupaakide müügi kohta, mille punkti 5.2 kohaselt pidi ostja esitama pretensiooni 3 tööpäeva jooksul arvates kauba vastuvõtmisest. xxx OÜ aga kordagi hagejale pretensiooni esitanud ei ole.
4.Hageja on seisukohal, et xxx OÜ on kostjale loovutanud garantii- ja hooldusküsimused, mitte võlaõigusliku nõude. Vastavalt müügilepingule oli hageja ja xxx OÜ tahe suunatud sellele, et ebakvaliteetne kaup tagastatakse ning selle asemele antakse uus kaup või makstakse raha tagasi. Seega ei saanud xxx OÜ nõuet loovutada, kuivõrd sellisel juhul puudunuks võimalus kauba tagastamiseks, kreeditarve väljastamiseks või kauba asendamiseks. Nõude loovutamise korral ei saanud xxx OÜ käituda vastavalt lepingule.
5.Hageja leiab, et kostja seisukohad on vastuolulised. Kostja on toonud esile kolm erinevat nõude tekkimise alust: 1) xxx OÜ-le makstud teenustasu; 2) xxx OÜ-lt omandatud nõue ja 3) kostja enda nõue tulenevalt hagejaga sõlmitud müügilepingust. Hagejale jääb selgusetuks, milline nõue kostja käsitluses kohaselt lõpetas hagis märgitud nõude. Selgusetuks jääb ka tasaarvestuse tegemine, arvestades, et kostja tehtud tasaarvestused põhinevad erinevatel nõuetel.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista võlg 7673,44 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus ja põhjendused
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja käsitluse kohaselt on kostja ja xxx OÜ ostnud hagejalt paisupaake. Hagejal on lepinguline suhe müügilepingu näol nii kostja kui ka xxx OÜ-ga.
9.Kostja selgitab, et esimesed paisupaagid, mis osteti 2016. aastal, purunesid küll pool aastat pärast paigaldamist, kuid kostja ega xxx OÜ ei osanud arvata, et tegemist on praaktootega ning käsitlesid purunemisi üksikjuhtumitena. Kostja sõnul hageja eitas probleemi ning kinnitas, et tegemist on üksikjuhtumitega. Kostja ja xxx OÜ jätkasid paisupaakide ostmist hagejalt kuni 2018. aasta lõpuni. Kostja hakkas paisupaake ostma uuelt maaletoojalt, kelle müüdud paisupaagid on tänaseni töökorras. Kostja 2(5)
2-19-16731 sõnul on purunenud 83 hageja müüdud paisupaaki, mistõttu oli kostja kohustatud vahetama need uute vastu.
10.Suurema osa kõnealustest paisupaakidest ostis Xxx OÜ, kes loovutas oma nõude 19.10.2019. a kostjale (tl 43). Kostja hinnangul on nõude loovutamise eeldused täidetud.
11.Hageja ja Xxx OÜ-ga sõlmitud lepingu järgi 3-päevane pretensiooni esitamise tähtaeg on ebamõistlik tüüptingimus ja on seega tühine. Kostja selgitab, et paagi ebakvaliteetsust ei ole võimalik tuvastata peale vaadates, vaid ilmneb paari kuu pärast. Käesoleval juhul on kostja hinnangul paisupaagid korrosioonikahjustusega, mis tuleneb sellest, et ühenduskoht on valmistatud materjalist, mis ei ole antud rakenduse jaoks piisavalt vastupidav korrosioonile. Seega müüs hageja kostjale ja Xxx OÜ-le lepingutingimustele mittevastava toote.
12.Kostja lisab, et kostja ja Xxx OÜ teatasid hagejat lepingutingimustele mittevastavusest siis, kui sai selgeks, et eksisteerib paisupaagi tüüpviga. See selgus sarnaste purunemiste ja lekkimiste kordumise läbi.
13.Kostja seisukohalt ei ole vaidlust 39 praakpaisupaagi osas, kuivõrd nende osas on hageja teinud kreeditarve kostjale ja Xxx OÜ-le. Sellega tekkis kostjale kahju summas 7 901,60 eurot. Kostja palub nõue tasaarvestada. Kohtu põhjendused
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja ja kostja vahel olid sõlmitud müügilepingud; 2) hageja on kostjale esitanud arveid; 3) kostja on jätnud arved tasumata. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kehtiv nõue hageja vastu, kas hageja müüdud paisupaakidel esinesid puudused, mille eest vastutab hageja ja kas paisupaakide puudustest oli hagejat tähtaegselt teavitatud.
16.Esmalt analüüsib kohus, kas kostjal on kehtiv nõue hageja vastu. Kostja on 21.01.2020 vastuses selgitanud, et suuremas osas kõnealuseid paisupaake ostis ettevõte Xxx OÜ, kes loovutas 19.10.2019 nõude kostjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamine on käsutustehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiline õiguslik tagajärg on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-13381, p 11 esimene lõik). Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud. Loovutamise tõendamiseks on kostja esitanud M Xxxi e-kirja nõude loovutamise kohta (tl 43). Viidatud tõendist nähtuvalt on Xxx OÜ seaduslik esindaja M Xxx saatnud hageja äriregistris kajastuvale e-posti aadressile ekirja, milles Xxx OÜ kinnitab, et on andnud kostjale üle garantii- ja hooldusküsimuste osas nõuded, mis seonduvad ebakvaliteetsete paisupaakidega. Ekirjas on märgitud üldsõnaliselt, et kostjale on üle antud garantii- ja hooldusküsimuste osas nõuded, mis seonduvad ebakvaliteetsete paisupaakidega. Tõenditest ei selgu, millised konkreetsed nõuded on kostjale üle antud ja kas nende hulgas olid ka Xxx OÜ nõuded hageja vastu. 3(5)
2-19-16731
17.16.09.2020 toimunud eelistungil andis kohus kostjale tähtaja tõendite esitamiseks nõudeolemasolu kohta hageja vastu. Kostja esitas kohtule seisukoha ja arved (tl 65 ja 76-119). Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatu, millised nõuded on Xxx OÜ-l konkreetselt hageja vastu. Kuivõrd kostja esitas seisukoha ja arved selle kohta, et hageja ja Xxx OÜ vahel oli lepinguline suhe, ei ole kohtu hinnangul kostja tõendanud, millised nõuded on Xxx OÜ-l hageja suhtes. VÕS § 165 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-ga 3 tuleneb, et iga loovutatav nõue peab olema piisavalt selgelt määratletud. Selgus peab siiski olema omane nii nõuete loovutamise käsutustehingule kui ka võlgnikule loovutamise kohta väljastatavale teatele, sest VÕS § 172 alusel võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta või senine võlausaldaja ei teata talle nõude loovutamisest kirjalikult. Seega peab võlgnik saama talle esitatava dokumendi (loovutamise käsutustehingu dokument või teatis) põhjal hinnata, kas just tema vastu esitatav konkreetne nõue on loovutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2204, p 9.5). Kui väidetav uus võlausaldaja nõuab võlgnikult kohustuse täitmist, siis saab võlgnik esitada vastuväite, et see konkreetne nõue pole loovutatud. Kuivõrd loovutuse teatest tulenevalt ei ole selge, milline on Xxx OÜ konkreetne nõue hageja vastu ja esitatud pole ka loovutuslepingut, on kohus seisukohal, et vastavalt VÕS §-st 165 koostoimes TsÜS § 6 lg-ga 3 ei ole loovutatav nõue piisavalt määratletud.
18.Täiendavalt märgib kohus, et tõendamata on ka võimalikud nõuded, mida kostja ei omandanud loovutamise teel, võisid kostjal olla hageja vastu. Puuduvad tõendid, et hageja ja kostja vahel oleks vaidlusaluste paisupaakidega müügitehinguid tehtud. Kostja väidab, et ta on asendanud klientidel paisupaake, kuid tõendamata on asjaolu, et kostja oli nimetatud paisupaagid hagejalt ostnud.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal puuduvad nõuded hageja vastu, mistõttu ei saanud kostja teha ka tasaarvestust nende nõuete põhjal. Kuivõrd vaidlusaluste paisupaakide osas on hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu tõendamata, ei analüüsi kohus ega võta seisukohta paisupaakide lepingutingimustele mittevastavuse osas.
20.Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavalduses esitatud arvete sisu ja nende mittetasumise kohta ning on tunnistanud, et hagejal on rahaline nõue kostja vastu summas 7 673,44 eurot, on kohus seisukohal, et hagi tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel rahuldada. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning 4(5)
2-19-16731 kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.