Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX, 10617, XXX), lepinguline esindaja S.I (e-post )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: L.C (isikukood XXX; tegelik viibimiskoht kohtule teadmata) Kirjalik menetlus
hagi
L.C
vastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista L.C-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Ferratum Bank p.l.c. ja L.C vahel 29. novembril 2022. a sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus 2367 eurot 49 senti, seadusjärgne intress 75 eurot 95 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenüutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt (2367 eurot 49 senti) 579 eurot 25 senti ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (2367 eurot 49 senti) alates 6. detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud 65% ulatuses L.C kanda ja 35% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Mõista L.C-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 295 eurot 75 senti ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda käesolev kohtuotsus kostjale L.C avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
1
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (hageja) esitas 16. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.C-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 6. veebruari 2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ning edastas asja hagimenetluses lahendamiseks Tartu Maakohtule. Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022 sõlmitud krediidilepingust tuleneva võlgnevuse 3887 eurot 64 senti, millest põhivõlgnevus 2999 eurot 22 senti, intress 457 eurot 61 senti, 22. veebruari 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 395 eurot 81 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas 18. novembril 2025 ka ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt arvestab hageja kõik laekumised põhisumma katteks. Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel väljastatud krediidisumma jääki 2367 eurot 49 senti (väljastatud krediit 3161 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 793 eurot 51 senti) ja seadusjärgset intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 75 eurot 95 senti. Hageja nõuab ka 2
VÕS §113 sätestatud viivist alates 27. oktoobrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudekulusid.
2.Hageja nõude aluseks on kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 29. novembril 2022 sõlmitud krediidileping, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on saanud laenu kuue väljamaksena perioodil 29. novembrist 2022 kuni 19. jaanuarini 2023 kokku summas 3161 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 793 eurot 51 senti. Kostja oli viivituses vähemalt kolme (juuli 2023. a, august 2023. a, september 2023. a) osamakse tasumisega. Kostjale on 11. oktoobril 2023 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja tagasimakseid tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 26. oktoobril 2023. Kostjat teavitati 2. novembril 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (hageja).
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teadanne avaldati 25. aprillil 2025 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 11. mail 2025. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.
5.Kohus leiab, et 18. novembril 2025 esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping sõlmiti 29. novembril 2022 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr 48,9% 3000 euro suuruse krediidi puhul on võrdne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordse krediidikulukuse määraga, s.o 48,90%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
6.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate 3
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto 4
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.
7.Hageja 22. veebruari 2024. a esitatud hagi kohaselt kontrollis esialgne krediidiandja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimuste p-st
3.4.10.pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ta ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste p 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu p 3.4.12 kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. VÕS § 14 lg 2 ja § 403 4 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe oma andmete osas. Lepingu p 3.4.16 kohaselt kinnitas kostja, et ta on esitanud krediidiandjale kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja laenu kasutamise eesmärgi kohta. Kohtu hinnangul ei saa eespoolesitatud selgitust kostja maksevõime kontrollimise kohta pidada piisavaks, et pidada krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järginuks. Kohus on 5. novembri 2025. a kirja punktis 3 teinud hagejale ettepaneku esitamaks täiendavad tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja ei ole neid esitanud ning tõendamiskoormis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on krediidiandjal (VÕS § 4034 lg 13). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid (nt võla sissenõudmisega seotud kulusid, kahjuhüvitist, tasu nõudekirjade ja meeldetuletuste eest) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on 18. novembril 2025 esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 2367 eurot 49 senti (väljastatud krediit 3161 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 793 eurot 51 senti) ja seadusjärgset intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 75 eurot 95 senti. Samuti nõuab kostja viivist VÕS §-s 113 sätestatud viivist alates 27. oktoobrist 2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab need hageja nõuded tagaseljaotsusega. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kohus mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 579 eurot 25 senti (perioodi 27. oktoober 2023 – 31. detsember 2023 eest 51 eurot 37 senti, perioodi 1. jaanuar 2024 – 30. juuni 2024 eest 147 eurot 16 senti, perioodi 1. juuli 2024 – 31. detsember 2024 eest 145 eurot 80 senti, perioodi 1. jaanuar 2025 – 30. juuni 2025 eest 130 eurot 90 senti ja perioodi 1. juuli 2025 – 5. detsember 2025 eest 104 eurot 2 senti). TsMS § 444 lg 3 osas kohus ei põhjenda otsust osas, millises ta hageja nõuded rahuldas.
9.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt sissenõudmiskulude summas 35 eurot väljamõistmiseks. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral muid tasusid krediidiandjale ei võlgne. Hageja nõuab kostjalt tüüptingimuste ja hinnakirjaga kehtestatud sissenõudekulu väljamõistmist, milline nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus andis 5. novembri 2025 kirja punktis 6 sissenõudekulude hüvitamisega seonduvat. Hageja 5
ei ole täpsustanud oma nõuet ega esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid praegusel juhul tema nõude rahuldada.
10.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 65% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.
12.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 455 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 455 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõiv 295 eurot 75 senti (455 / 100 * 65). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.