Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1 (3)

2-22-126161 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte saatmisega elektrooniliselt kostja e-posti aadressile XXX. 11.05.2023. a avaldas kostja kohtle telefonitsi, et e-posti aadress XXX on toimiv ja ta saab sealt dokumente kätte. Kohus saatis menetlusdokumendid kostja avaldatud e-posti aadressile 13.06.2023. a ja TsMS § 3141 lg 2 alusel luges dokumendid kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Kostja kohtu poolt määratud 21- päevase tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Hageja taotlusel teeb kohus TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-iga liitumislepingu nr XXX ja lepingu lisana 18.12.2018. a seadme kasutamise lepingu. Kostja rikkus seadme kasutamise lepingust tulenevat maksekohustust, mistõttu ütles Telia Eesti AS lepingu 31.05.2021. a üles ja 27.05.2022. a loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, kuid kostja kohustust täitnud ei ole. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 62,18 eurot, viivise põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,066% päevas ning võla sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Hageja on arvestanud 31.01.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 23,30 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 112,74 eurot, millest 62,18 eurot on põhivõlg, 30,56 eurot kohtuotsuse tegemise, s.o 27.07.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 eurot võla sissenõudmiskulud. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 28.07.2023. a välja viivise tasumata 62,18 euro suuruselt põhivõlalt 0,066% päevas kuni põhivõla täitmiseni.

2 (3)

2-22-126161 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 540 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 440 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 100 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab taotletud ulatuses lugeda põhjendatuks vaid osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise eest summas 20 eurot ja hagiavalduse koostamise ning seda ettevalmistavate toimingute eest 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakuluks hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele on märgitud 3,5 tundi ja hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 3,5 tunni ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 340 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.