Seicom OÜ hagi Drujos Smetonos OÜ (endise nimega Ehitusfirma TK OÜ) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
25 020,83 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Seicom OÜ, registrikood 10853494 esindajad Hageja lepinguline esindaja: M. E. Kostja: Drujos Smetonos OÜ, registrikood 16185131 Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 06.12.2022, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Drujos Smetonos OÜ-lt Seicom OÜ kasuks 2021. aastal poolte vahel sõlmitud avatäidete (alumiiniumuksed) tootmise ja paigaldamise töövõtulepingu alusel põhivõlgnevus 3547,20 eurot. Viivisenõue jätta rahuldamata.
3.Välja mõista Drujos Smetonos OÜ-lt Seicom OÜ kasuks 14.07.2021 poolte vahel sõlmitud avatäidete (aknad) tootmise ja paigaldamise töövõtulepingu alusel: 3.1 põhivõlgnevus 18 732,61 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 947,87 eurot; 3.2 viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 18 732,61 eurot alates 10.08.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses Drujos Smetonos OÜ kanda.
5.Määrata Seicom OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4925 eurot ja mõista selle summa Drujos Smetonos OÜ-lt Seicom OÜ kasuks välja. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Kostja esitas hagejale 2021. a suvel tellimuse alumiiniumuste tootmiseks ning paigaldamiseks vastavalt kostja esitatud spetsifikatsioonile objektil asukohaga XXX. Hageja on koostanud kostjale 16.07.2021. a alumiiniumuste pakkumise nr XXX summas 7094,40 eur. Hageja on väljastanud kostjale ettemaksuarve nr XXX. Kostja on pakkumise aktsepteerinud ning tasunud 50% ettemaksu. Sellega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping avatäidete tootmiseks ja paigaldamiseks. Hageja on väljastanud 19.11.2021. a võlgnikule uste eest lõpparve nr 212647, summas 3547,20 eur, maksetähtajaga 26.11.2021.a. Arve on täies ulatuses tasumata. Hageja on täitnud kõik töövõtulepingust tulenevad kohustused. Uksed on hageja laost väljastatud 07.12.2021. a ning seejärel on uksed paigaldanud. Hageja on tööd lõpetanud ning üle andnud. Kostja on alusetult keeldunud alumiiniumuste tootmise ja paigaldamise eest tasumisest. Kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on õigus nõuda lepingu täimist ning võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab kostjalt kohustuse rikkumise tõttu kohustuse täitmist (VÕS § 108) ning arve nr 212647 alusel 3547,20 euro tasumist. Hagejal on kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga nõue kogusummas 3713,92 eurot, mis koosneb põhivõlgnevuse nõudest summas 3547,20 eurot ning viivisevõlgnevusest summas 166,72 eurot. Hageja palub kostjalt alates 19.07.2022. a. mõista välja viivis VÕS §-s 113 teises lauses sätestatud määras 3547,20 euro põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
2.Kostja esitas hagejale 2021. a suvel tellimuse avatäidete tootmiseks ning paigaldamiseks vastavalt võlgniku esitatud spetsifikatsioonile objektil asukohaga Viljandi mnt 92, Kambja vald, Märja. Hageja on esitanud 18.08.2021. a võlgnikule tellimise kinnituse nr 021-2381 akendele summas 40 399,25 eur. Tellimise kinnituse osaks oli ka Ostu-müügilepingu üldtingimused. Vastavalt Ostu-müügilepingu üldtingimuste punktile 2.4 jõustus leping ettemaksu tasumisel. Hageja on väljastanud kostjale arve nr 310048. Kostja tasus ettemaksu, millega loeti leping sõlmituks ning hageja suunas tellitud aknad tootmisesse. Hageja väljastas võlgnikule 09.11.2021. a lõpparve nr 212537 summas 22 732,61 eurot. Kuivõrd tootmisprotsessis toimus viivitus ning hageja hilines tarnega, sõlmisid pooled kompromissi, et võlgnik ei pea tasuma arvet koheselt ja tervikuna. Kokkuleppel hagejaga pidi võlgnik tasuma arve viiel järjestikusel päeval võrdsete osamaksetena alates avatäidete
tarnimisest objektile. Hageja asus avatäiteid paigaldama ning võlgnik tasus 24.11.2021.a arve nr 212537 osaliselt summas 4000 eur. Viidatud makse sooritamisega on võlgnik aktsepteerinud lõpparvet nr 212537 ning poolte vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkulepet. Hageja täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused ning paigaldas aknad. Hageja on tööd lõpetanud ning üle andnud 15.02.2022.a. Hageja on lugenud töö vastuvõetuks vastavalt poolte vahelise Ostu-müügilepingu üldtingimuste punktile 5.5. Viidatud punkt sätestab, et juhul kui ostja ei võta töid vastu pärast tööde lõpetamist, siis loetakse tööd tehtuks ja vastuvõtuks. Kostja on saanud toote, kostja on asunud tööd kasutama, aga ei ole selle eest hagejale tasunud. Hageja on täitnud kõik töövõtulepingust tulenevad kohustused. Kostja on alusetult jätnud avatäidete tootmise ja paigaldamise eest tasumata. Kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on õigus nõuda lepingu täimist ning võlgnevuse tasumist. Hageja nõuab kostjalt kohustuse rikkumise tõttu kohustuse täitmist (VÕS § 108) ning arve nr 212537 alusel võlgnevuse summas 18 732,61 eurot tasumist. Hagejal on kostja vastu hagiavalduse esitamise seisuga nõue kogusummas 19 680,48 eurot, mis koosneb põhivõlgnevuse nõudest summas 18 732,61 eurot ning viivisevõlgnevusest summas 947,87 eurot. Hageja palub kostjalt alates 10.08.2022. a. mõista välja viivis VÕS §-s 113 teises lauses sätestatud määras 18 732,61 euro põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagiavaldustele täies ulatuses vastu. Hageja on esitanud hulgaliselt tõendamata valeväiteid ning jätnud teadlikult olulised faktilised asjaolud kohtule välja toomata. Hageja on rikkunud oluliselt kostjaga sõlmitud lepinguid.
4.Kostja vastus hageja hagile 18 732,61 eurose põhinõude ja viiviste väljamõistmiseks. Absoluutselt valed on hageja väited, et hageja täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused ning paigaldas aknad, hageja on tööd lõpetanud ning üle andnud 15.02.2022.a, kostja on tööd vastu võtnud, aga on keeldunud lõppakti allkirjastamast. Tööd ei ole 15.02.2022.a valminud ning kostja ei ole töid hagiavalduse esitamise seisuga vastu võtnud. Hageja väited on paljasõnalised. Absoluutselt vale on hageja väide, et kokkuleppel hagejaga pidi võlgnik tasuma arve viiel järjestikusel päevadel võrdsete osamaksetena alates avatäidete tarnimisest objektile. Osaliselt vale on hageja väide, et kostja on esitanud pretensiooni tarne hilinemise eest, aga pooled on pretensiooni kokkuleppega lahendanud. Tõepoolest on kostja esitanud hulgaliselt pretensioone tarne ja akende paigalduse hilinemise osas, kuid erinevalt hageja poolt väidetust, kokkuleppel neid pretensioone lahendatud pole. Erinevalt hagiavalduses märgitust, tööd ei olnud hageja poolt lõpetatud ning üle antud 15.02.2022.a. Tööd pidid valmima septembris 2021.a ning kuna töid ei ole ka veel hagiavalduse esitamise seisuga üle antud, on hageja lepingut oluliselt rikkunud. Kostja on põhjendatult keeldunud teise osamakse täies mahus tasumisest, kuna hageja ei ole omapoolseid kohustusi tähtaegselt ja lepingutingimustele vastavalt täitnud (VÕS § 111). Väär on hagiavalduse p-s 14 hageja poolt esitatud väide, et arve nr 212537 muutus sissenõutavaks 17.11.2021.a. Kuna põhinõue ei ole sissenõutav, on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.
5.Kostja vastus hageja hagile põhivõlgnevuse 3547,20 eurot ja viiviste väljamõistmiseks. Kostja nõustub hageja poolt p-s 2 välja toodud faktiväidetega, mh väitega, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping avatäidete tootmiseks ja paigaldamiseks. Muus osas vaidleb kostja
hagiavaldusele vastu. Hageja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele ning väär on hageja väide, et kostja ei ole esitanud hagejale uste osas pretensioone: 08.04.2022.a on kostja saatnud hagejale e-kirja. On tõendatud, et hageja on paigaldanud lukuraamid lepingutingimustele mittevastavalt. Kostja on põhjendatult keeldunud teise osamakse täies mahus tasumisest, kuna hageja ei ole omapoolseid kohustusi lepingutingimustele vastavalt täitnud (VÕS § 111). Väär on hageja poolt esitatud väide, et kostja kohustus tasuma arve summas 3547,20 eurot 26.11.2021.a. Kostjal tekib kohustus tasuda arve alles peale tööde vastuvõtmist ning kuna põhinõue ei ole sissenõutav, on põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus liitis 15.08.2022 määrusega ühte menetlusse Seicom OÜ nõuded Ehitusfirma TK OÜ vastu võlgnevuste väljamõistmiseks (alates 20.09.2022 on kostja ärinimi Drujos Smetonos OÜ). Kohus käsitab järgnevalt nõudeid eraldi. Nõue tulenevalt töövõtulepingust alumiiniumuste tootmiseks ja paigaldamiseks
7.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 2021. aasta suvel töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes alumiiniumuste tootmiseks ja paigaldamiseks hageja poolt objektil XXX. Hageja koostatud hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumus kokku 7094,40 eurot (tl 18). Tellimuse kinnituseks on hageja esitanud kostjale ettemaksuarve 50% ulatuses, s.o 3547,20 eurot (tl 19), mille kostja tasus 21.07.2021 (tl 22). Lepingu sõlmimine on tõendatud hinnapakkumise, ettemaksuarve tasumise ning poolte kirjavahetusega (tl 20-21).
8.Hageja on esitanud 19.11.2021 kostjale uste eest lõpparve nr XXX summas 3547,20 eurot, maksetähtajaga 26.11.2021 (tl 23). Arve on täies ulatuses tasumata. Kostja põhjendab 19.11.2021 arve tasumata jätmist sellega, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Selle tõendamiseks on esitatud kostja 08.04.2022 e-kiri hagejale (tl 103), milles on kostja avaldanud, et Viljandi mnt 92 alumiiniumvälisustel on lukuraamid tagurpidi ees, aktiivne link on väljas, ning küsinud, kas tõstate lähiajal lukuraamid ümber. Kostja leiab, et on arve tasumisest keeldunud VÕS § 111 alusel, kuna hageja ei ole omapoolseid kohustusi lepingutingimustele vastavalt täitnud.
9.Vaidlust ei ole tekkinud selles, et lukud paigaldas tellitud ustesse hageja. VÕS § 641 lg 1 esimene lause sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kohus järeldab kostja vastuväidetest, et kostja arvates ei vastanud töö lepingutingimustele seetõttu, et lukuraamid olid väidetavalt paigaldatud tagurpidi. Kostja ei ole lähemalt selgitanud ega tõendanud hagejale etteheidetavat lepingurikkumist. Kostja esitatud lukufirma esindaja kiri (tl 110) ei tõenda mingil viisil hageja väidetavat rikkumist. Kohtul ei ole esitatud tõendite põhjal alust tuvastada, et hageja oleks töövõtulepingut rikkunud lepingutingimustele mittevastava tööga. Ka juhul, kui seda oleks tõendatud, ei vastutaks kohtu arvates hageja käesoleval juhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 alusel. Hageja esitatud kirjavahetusest (tl 128-129) järeldab kohus, et vaidlusalused lukud tarnis kostja ise ning hageja paigaldas kostja toodud lukud ustesse. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks paigaldanud lukud vastuolus paigaldusjuhendiga vmt. Kuivõrd hageja poolset lepingutingimuste rikkumist ei ole tõendatud, ei saa kohus tuvastada, et kostjal oleks tekkinud õigus arve tasumisest keelduda, sh kuni kohustuste
täitmiseni hageja poolt. Isegi juhul, kui kostjal oleks selline õigus tekkinud, tulnuks tööde eest tasuda pärast 30.08.2022, mil kostja väitel puudused kõrvaldati. Kohtule pole esitatud andmeid, et arve oleks ka pärast seda kuupäeva tasutud.
10.Poolte vahel on vaidlus tööde üleandmise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise ajas. Kostja leiab, et tööd tuli üle anda aktiga. Ka hageja on avaldanud, et hagi esitamise seisuga ei ole kostja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, mis kinnitab eeldust, et tööde vastuvõtmise tingimuseks oli vastava akti allkirjastamine. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
11.Vaidlust ei ole selles, et töövõtuleping on käesolevaks ajaks täidetud, s.o kostja tellitud uksed on toodetud ja paigaldatud. Hageja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud tööde valmimise ega üleandmise konkreetset aega.
12.Hageja on kohtule menetluse ajal esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 115), milles on toodud tööde teostamise aeg jaanuar - märts 2022 ning akti koostamise kuupäev 30.05.2022. Kostja esindaja M. M. on akti allkirjastanud 30.08.2022. Aktis on kirjeldatud teostatud tööd järgmiselt: akende paigaldus; akende teipimine, aurutõke; vaegtöid teostatud 30.08.2022. Kohus loeb selle akti dokumendiks, millega töövõtulepingute alusel tehtud tööd kostjale üle anti, sh nii aknad kui uksed.
13.Ühestki menetluses esitatud tõendist ei saa kohus järeldada, et tööd anti üle enne 19.11.2021 arve esitamist. Poolte kirjavahetusest (tl 92) nähtub, et 03.01.2022 on kostja pöördunud hageja poole ja avaldanud, et ootab jätkuvalt akende ja uste paigaldamist. Seega ei olnud selle kuupäeva seisuga uksed (täies ulatuses) paigaldatud ega järelikult ka üle antud. Uuritu alusel saab kohus võtta aluseks tööde üleandmise- vastuvõtu akti ja järeldada, et tõepäraseks saab pidada aktis märgitud tööde teostamise aega jaanuar-märts 2022 ning tööd, sh hageja toodetud ja paigaldatud uksed anti kõige varasemalt kostjale üle 30.05.2022.
14.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks enne 19.11.2021 arve esitamist või arve esitamisega. Kohtu hinnangul sai hageja tasunõue muutuda sissenõutavaks kõige varem 30.05.2022, kuid kindlasti on tasunõue sissenõutav alates 30.08.2022. Nagu märgitud, vaidlust pole selles, et uksed on praeguseks paigaldatud, samas pole tööde eest tasutud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd viivise nõudmine enne tasunõude sissenõutavaks muutumist esitatud arve alusel ei ole põhjendatud. Nõue tulenevalt töövõtulepingust akende tootmiseks ja paigaldamiseks
15.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 2021. aasta suvel töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes avatäidete (aknad) tootmiseks ja paigaldamiseks hageja poolt objektil Viljandi mnt 92, Kambja vald, Märja. Lepingu sõlmimist tõendavad 18.08.2021 tellimuse O21-2381 kinnitus (tl 38), mille kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 40 399,25 eurot. Hageja on esitanud kostjale ettemaksuarve summas 17 666,64 eurot (tl 44), mille kostja tasus 14.07.2021. Seega tuleb leping sõlmituks 14.07.2021 vastavalt töövõtulepingu lisaks oleva ostu-müügilepingu üldtingimuste (tl 42-32) punktile 2.4.
16.Hageja on esitanud 09.11.2021 kostjale akende eest arve nr 212537 summas 22 732,61 eurot, maksetähtajaga 16.11.2021 (tl 46). Arvest on kostja tasunud 4000 eurot 24.11.2021 (tl 48), tasumata osa 18 732,61 eurot.
17.Hageja väitel on ta tööd lõpetanud ning üle andnud 15.02.2022, kostja on tööd vastu võtnud, kuid keeldunud lõppakti allkirjastamast. Kostja vaidleb tööde lõpetamisele hageja märgitud ajal vastu. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esitanud korduvalt pretensioone tellitud akende tarne ja paigalduse osas (tl 80-102). Kostja 22.03.2022 e-kirjas hagejale on kostja avaldanud puuduste nimekirja, mis tuleb kõrvaldada enne tööde lõplikku üleandmist. Seega ei olnud tööd selleks ajaks üle antud. Uuritud tõenditest ei järeldu, et hageja oleks tööd lõpetanud ja kostjale üle andnud 15.02.2022. Ka ei nähtu uuritud tõenditest, et kostja oleks alusetult keeldunud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Seega ei saa kohus lähtuda lepingu üldtingimuste p 5.5, mis sätestab tööde automaatse vastuvõtmise, kui tellija ei korralda tööde vastuvõttu, sh keeldub alusetult akti allkirjastamast.
18.Kohus leiab, et ka akende üleandmise osas saab lähtuda eelnevalt viidatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud muud töö valmimise ega üleandmise aega, tuleb üleandmise kõige varasemaks ajaks pidada aktis märgitud 30.05.2022 ja hiliseimaks 30.08.2022. Vaidlust ei ole selles, et käesoleva aja seisuga on aknad paigaldatud.
19.Lepingu üldtingimuste punkti 2.5 kohaselt teine osamakse (50%) peab olema tasutud enne akende väljastamist või kui lepingus on ka akende paigaldus, siis enne akende paigalduse algust. Vaidlust pole selles, et leping hõlmas ka akende paigaldust. Seega tuli arve lepingust tulenevalt tasuda enne akende paigalduse algust.
20.Hageja tugineb tasunõude sissenõutavaks muutumise aja määratlemisel väidetavale pooltevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt kostja ei pea tasuma 09.11.2021 arvet kohe ja tervikuna. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma arve viiel järjestikusel päeval võrdsete osamaksetena alates avatäidete tarnimisest ehitusobjektile. Kostja vaidleb sellise kokkuleppe sõlmimisele vastu. Kohus ei tuvasta hageja esitatud tõenditest tema väidetud kokkulepet. Poolte kirjavahetusest nähtub hageja vastav ettepanek, kuid mitte kostja nõusolek. Isegi kui järeldada kirjavahetusest kostja nõustumist hageja ettepanekuga, siis oli nõustumise eelduseks akende paigaldamine (mitte tarnimine) 5 päeva jooksul (tl 47). Aknaid ei olnud kirjavahetusest nähtuvalt paigaldama asutud 24.11.2021 seisuga ning nad ei ole olnud paigaldatud ka veel 09.02.2022 seisuga. Kohus ei saa hageja esitatud pooltevahelist kokkulepet pidada kehtivaks.
21.Kostja leiab, et tööd tulid üle anda aktiga ning lähtuda tuleks VÕS § 637 lg 4 sätestatud töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutmise ajast. Kostja tugineb arve tasumatajätmisel VÕS § 111 ning leiab, et hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi tähtaegselt ja lepingutingimustele vastavalt.
22.Kohus asub tasunõude sissenõutavaks muutumise osas seisukohale, et kohaldamisele kuulub lepingu üldtingimuste p 2.5 ning lõpparve tuli tasuda enne akende paigalduse algust. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda 09.11.2021 arve nr 212537 summas 22 732,61 eurot täies mahus vastavalt arves toodud maksetähtajale 16.11.2021. Kohus rahuldab hagi 18 732,61 euro võlgnevuse nõude osas. Isegi juhul, kui pidada tasunõude sissenõutavaks muutumise ajaks 30.08.2022, mil kostja allkirjastas tööde
üleandmise-vastuvõtmise akti, on nõue muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks, kuid jäetud tasumata.
23.Kohus rahuldab viivisenõude ning lähtub hageja viivisearvestusest algusega 30.11.202109.08.2022. Samuti rahuldab kohus viivisenõude VÕS § 367 alusel. V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise mahtu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kahe hagi esitamisel 1715 eurot ja õigusabikulu 3210 eurot, kokku 4925 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi on osutatud 26,75 tundi, tunnitasuga 120 eurot, mida kohus peab mõistlikuks. Kohus määrab hageja õigusabikulude rahaliseks suuruseks 3210 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna kokku 4925 eurot.
28.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.