2-22-6927/31 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 14.06.2022 määrusega välja Sjolund Estonia OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. 30.05.2023 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 07.06.2023 esitas võlausaldaja xxx OÜ vastuväite Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele. Kesktee KV OÜ palub kohtul Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne kinnitada, välja arvatud halduri taotletava tasu ja kulude osas. Võlausaldaja palub määrata pankrotihaldur Andrias Palmitsale tasu mitte suuremas summas kui PankrS § 651 lg-s 11 sätestatud alammääras (so maksimaalselt summas 35 184,31 eurot); jätta kinnitamata pankrotimenetluse kulud kogusummas 16 010,46 eurot (xxx tasult ja kuluhüvitiselt tasutud maksusumma), mis koosnevad xx makstud tasust 6321,99 eurot (neto) ning sellelt tasutud maksusummast; xxx hüvitatud kulust 159,03 eurot (neto) ning sellelt tasutud maksusummast, samuti xxx sidekulud summas 143,96 eurot ehk kokku 302,99 eurot; xxx AS arve nr 2036200203 koosseisus olnud pankrotieelse perioodi nõudest summas 812,99 eurot ja xxx OÜ raamatupidamisteenuse kulust kogusummas 8572,50 eurot. Lisaks palub võlausaldaja tasaarvestada pankrotihaldur Andrias Palmitsale määratava tasu pankrotimenetluses kinnitamata kuludega. Võlausaldaja vaidleb vastu teatud pankrotimenetluse kuludele ning halduri tasu suurusele. Võlausaldaja tõi välja, et haldur on lõpparuande p-s 3.3.1 märgitud tabelis kajastanud PankrS § 146 lg 1 järgse väljamaksena töötajate netopalka summas 8353,91 eurot. Halduri poolt võlausaldaja seaduslikule esindajale saadetud dokumentidest ilmnes, et see sisaldab neto tasu mh juhatuse liikmele xxx summas 6321,99 eurot. xxx poolt väidetavalt täidetud ülesannete näidetena tõi haldur esile nt müüdava pankrotivara tutvustamise; osalemise müüdava vara üleandmisel; lõpetamata toodangu lõpetamiseks vajalike tööde tellimise kolmandatelt isikutelt, vältimaks täiendavate nõuete esitamist või tagamaks debitoorse võla laekumist vms. Kirjeldatud ülesannete

näol on võlausaldaja sõnul tegemist halduri enda põhikohustustega, ehk sisuliselt on võlausaldaja hinnangul haldur võtnud väidetava töövõtulepinguga oma ülesannete täitmiseks endale abilise. Võlausaldaja tõi välja, et haldur on väitnud, et juhatuse liikmega töövõtulepingu sõlmimise osas on seisukoha kujundanud võlausaldajate esimene üldkoosolek ja toimkonna otsuse vastuvõtmine ei olnud vajalik. Võlausaldaja hinnangul ei ole väide nagu oleks võlausaldajate esimene üldkoosolek selle otsuse heaks kiitnud, õige. Võlausaldaja märkis, et isegi, kui eeldada, et kõik eeltingimused taolise abi kasutamiseks olid täidetud ja see oli lubatav ning tasu põhjendatud, siis vastav tasu kui tasu halduri abilisele halduri ülesannete täitmise eest tuleb maksta halduri tasu arvelt, mitte pankrotivara arvelt. Kuna maksed on tehtud, siis tuleb võlausaldaja sõnul haldurile selle võrra vähem tasu maksta. Halduri esitatud dokumentidest nähtub, et xxx on hüvitatud kulusid 159,03 euro ulatuses. Samuti on tasutud tema kasutuses olnud telefoni arveid, mis sisaldavad mh ka mobiilset parkimist. Neid ei ole pankrotitoimkond võlausaldajale teadaolevalt eelnevalt heaks kiitnud. Igal juhul peaks selliste halduri kohustuste täitmisega seotud side- ja muud kulud olema kantud halduri tasu arvelt. Võlausaldaja tõi välja, et halduri edastatud dokumentide kontrollimisel ilmnes, et haldur on xxx AS-ile tasunud arve nr 2034879281, mis hõlmas endas ka pankrotieelset perioodi, millises osas pidanuks nõue rahuldatama PankS-s sätestatud korras. Kõnesoleva arve spetsifikatsioonist lähtuvalt olid pankrotieelse perioodiga seotud kulusid vastava arve koosseisus kokku 812,06 eurot. Selles osas (st pankrotieelse perioodi osas) xxx AS-i nõude tasumine ei olnud võlausaldaja hinnangul lubatav. Vastav lubamatu ja põhjendamatu kulu tuleks halduri tasust maha arvata. Vastuväitest nähtuvalt, lõpparuande ja esitatud dokumentide kohaselt on haldur tasunud pankrotivara arvel raamatupidamiskulusid summas 8572,50 eurot. Haldur prognoosib raamatupidamiskulusid veel ca 1000 eurot. Võlausaldaja hinnangul peab haldur olukorras, kus võlausaldajad on esimesel võlausaldajate üldkoosolekul otsustanud võlgniku tegevuse lõpetada raamatupidamisteenuse osas lähtuma PankrS § 66 lg-st 2, ehk kui haldur soovib raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, saab seda teha üksnes siis, kui pankrotitoimkond on sellega eelnevalt nõus olnud. Toimkond ei ole sellist nõusolekut võlausaldajale teadaolevalt andnud. Arusaamatu on võlausaldaja arvamuse kohaselt see, millele peaks veel kuluma nii suures mahus raamatupidamisalast abi (ca 1000 eurot). Võlausaldaja sõnul on alus arvata, et raamatupidamisteenuse raames on täidetud halduri kohustusi halduri abina. Sellisel juhul tuleks ka taoline kulu kanda halduri tasu arvel sarnaselt eespool kirjeldatud xxx tasu ning kuludega. Võlausaldaja on esitanud lisaks vastuväite halduri tasu suurusele. Haldur soovib tasuna 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Nõutava tasu suuruse on haldur leidnud tasu alam- ja ülemmäära aritmeetilise keskmise järgi. Võlausaldaja hinnangul on nõutav tasu põhjendamatu ja ülemäärane. Alammääras tasu oleks antud menetluses 35 184,31 eurot. Pigem leiab võlausaldaja, et esineb PankrS § 65 lg 5 ls-s 3 sätestatud alus määrata haldurile alammäärast väiksem tasu, kuna tasu suurus ei vasta halduri töö mahule ja vastutusele. Võlausaldaja tõi välja, et kui pankrotihaldur ei ole menetluses teinud mingeid märkimisväärseid toiminguid peale vara müümise, ei ole võlausaldaja hinnangul põhjendatud määrata tasu isegi alammääras, vaid sellest väiksemas summas. Võlausaldaja lisas, et haldur ei ole võimaldanud tutvuda tema ülesannete täitmise ajaarvestusega, mille pinnalt oleks võimalik halduri töö mahtu ja tema põhjendatud tasu suurust hinnata. 16.06.2023 esitas pankrotihaldur Andrias Palmits kohtule seisukoha võlausaldaja xxx OÜ vastuväitele. Haldur palub jätta xxx OÜ vastuväite lõpparuandele rahuldamata ning kinnitada lõpparuanne, sealhulgas kinnitada lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulud, sh prognoositavad kulud, ilma halduri tasuta, kogusummas 44 093,52 eurot (ilma käibemaksuta), määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku summas 56 400 eurot. Pankrotihaldur tõi seisukohas välja, et ta on võlgniku juhatuse liikmele xxx

pankrotivara arvel tasu maksmise ja raamatupidamiskulude kandmise kohe pankrotimenetluse alguses planeerinud ning see sisaldub halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsioonis, mis on lisatud 06.07.2022 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollile. Haldur selgitas, et üldkoosolekul kandis haldur planeeritavad kulud võlausaldajatele ette ning nende osas võlausaldajate poolt küsimusi ja märkusi ei esitatud. Pankrotihaldur lisas, et koosolekul osalesid nii võlausaldaja seaduslik kui ka lepinguline esindaja. xxx tasu maksmise ning raamatupidamiskulude kandmise osas on oma nõustumust avaldanud seitsmest toimkonna liikmest kuus. Ainus toimkonna liige, kes jättis e-kirjale vastamata ja kulud ette kooskõlastamata, on võlausaldaja seaduslik esindaja xxx. Halduri seisukohast nähtuvalt, kuna mõned toimkonna liikmed on oma vastuse saatnud kõigile toimkonna liikmetele ja mõned ainult haldurile, on võlausaldaja esindaja lähtunud tõenäoliselt ainult temale teadaolevatest ja seega ebaõigest teadmisest, mille kohaselt toimkonna enamus ei ole xxx tasu maksmist ja raamatupidamiskulude kandmist kooskõlastanud. Lisaks on pankrotihaldur kõikide kulude (sh muude kulude) kandmisest toimkonda ka jooksvalt informeerinud. Selleks on haldur enne kulude kandmist saatnud perioodiliselt toimkonna liikmetele e-posti teel internetipangas ette valmistatud maksete nimekirja koos omapoolsete selgitustega sellest, miks üks või teine kulu kanda tuleb. Ükski toimkonna liige, sh võlausaldaja seaduslik esindaja xxx, ei ole enne ega pärast kulude kandmist avaldanud nende kandmise kohta mistahes märkusi, seisukohti või vastuväiteid. Kõik lõpparuandes märgitud pankrotimenetluse kulud (sh halduri tasu ja edaspidi prognoositavad kulud) on toimkonna poolt ka enne lõpparuande esitamist allkirjastatud 26.05.2023 otsusega üle kinnitatud. Pankrotihaldur tõi välja, et xxx ei ole tegutsenud halduri abilisena. Pankrotihaldur selgitas, et arusaadavalt ei saa pankrotihalduril olla vajalikke teadmisi kõikides valdkondades, milles võlgnikud võisid enne pankroti välja kuulutamist tegutseda ning haldur ei saa isiklikult täita kõiki ülesandeid. Halduril on metallitööde tegemise valdkonnas üldised, aga mitte spetsiifilised teadmised ning mõistlikult ei saa oodata, et haldur viiks end viivituseta kurssi peensustega, mis puudutavad tööstusseadmeid või nende suhtes tehtud ostupakkumisi. Sellised spetsiifilised teadmised olid võlgniku endisel juhatuse liikmel xxx, kelle oskusteabe kasutamine oli asjaolusid arvestades mõistlik. xxx oskusteabe kasutamiseks oleks olnud teoreetiline võimalus jätkata tema senist teenistussuhet. Kuna see oleks aga kujunenud pankrotimenetluses kulukamaks, on haldur läinud (pärast võlausaldajate informeerimist ja xxx tasustamise põhimõtete kooskõlastamist pankrotitoimkonnaga) üle võlaõiguslikule töövõtusuhtele. Selle eesmärk oli xxx kuni vara müügi lõppemiseni sisuliselt tööle jätta, aga muuta tema tasustamise põhimõtteid selliselt, et kulud oleksid võimalikult madalad ja talle tasutakse tunnitasu põhimõttel vaid reaalselt täidetud ülesannete eest. Haldur palub lugeda xxx pankrotivara arvel tasu maksmise põhjendatuks. Haldur palub lugeda ka xxx sõidukulude hüvitamise põhjendatuks. Haldur selgitas, et ajal, mil xxx täitis juhatuse liikme ülesandeid senise teenistussuhte raames, oli tal võimalik võlgniku kulul kasutada kütusekaarti. Senise teenistussuhte lõppedes see võimalus kadus, kuid xxx on pankrotivara arvel hüvitatud ühekordne sõiduki osalise tankimise kulu, kuivõrd see seondub otseselt tema viibimisega võlgniku tegevuskohas ning sinna sõiduga. Sarnaselt tasu maksmisega Xx Xxle, on haldur leppinud raamatupidamisteenust osutava osaühinguga Xx kokku, et pärast pankroti välja kuulutamist osutatakse võlgnikule teenust tunnitasu põhimõttel. Selle eesmärk oli samuti raamatupidamisteenuse eest tasuda vastavalt tegelikule töömahule ning haldur prognoosis selle mahu vähenemist aja jooksul. Kuna osaühing Xx osutas võlgnikule raamatupidamisteenust juba enne pankroti välja kuulutamist, on taaskord tegemist PankrS § 46 sätestatud olukorraga, kus haldur on sisuliselt jätkanud senise võlgniku poolt sõlmitud lepingu täitmist. Haldur palub lugeda raamatupidamiskulude pankrotivara arvel kandmise põhjendatuks. Haldur palub lugeda põhjendatuks ka prognoositavad raamatupidamiskulud. Haldur eeldab, et need kulud võivad tekkida seoses väljamaksete tegemisega võlgniku töötajatele. Võlgniku pankrotimenetluses esitasid nõuded kokku 72 töötajat, kelle nõuded on tunnustatud brutosummas. Töötajatele jaotise

alusel väljamaksete tegemiseks tuleb nõuete brutosummad arvestada netosummadeks ning see on iga töötaja puhul erinev, sõltuvalt sellest, kas töötaja on liitunud kogumispensioniga või mitte või kas tema kogumispensioni maksed on peatatud või mitte. Väljamaksetelt kinnipeetavad maksud tuleb ka deklareerida. Kõnealuse töö mahuks on arvestatud kuni 20 töötundi, mis toimkonna poolt kooskõlastatud 50 euro suuruse tunnitasu puhul on kokku 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Prognoositavad raamatupidamise kulud on üle kinnitatud pankrotitoimkonna 25.06.2023 otsusega. Võlausaldaja heidab pankrotihaldurile ette, et haldur on tasunud xxx AS-i poolt esitatud sideteenuste arve, mis sisaldas sideteenuste osutamist võlgniku töötajatele pankrotieelsel perioodil 812,99 euro ulatuses. Nagu haldur eespool selgitanud on, oli võlgnikul kokku 72 töötajat. Osade töötajate käes olid võlgniku eraldatud töövahendid, so telefonid ja arvutid, mille tagastamine tuli pankrotivara moodustamiseks korraldada. Ainuüksi selleks oli tarvis võlgniku töötajatega suhelda. Võlgniku töötajatega oli vaja suhelda ka selleks, et korraldada maksejõuetushüvitise saamiseks vajaliku avalduse esitamine Eesti Töötukassale. Sideteenuse osutaja seadis halduri valiku ette, mille kohaselt oli halduril võimalik varasem sideteenuste võlg tasuda ja jätkata kõikide sideteenuste kasutamist senisel viisil või lõpetada kõikide sideteenuste kasutamine. Haldur pidas õigemaks võtta sideteenuste leping PankrS § 46 alusel täitmisele ning vähendada teenuse mahtu aja jooksul, mida haldur ka tegi. PankrS § 148 lg 1 p 2 järgi on võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist, massikohustused. Haldur rõhutab, et sideteenuse kulude kandmine pankrotivara arvel massikohustusena on üle kinnitatud pankrotitoimkonna 25.06.2023 otsusega. Haldur tõi seisukohas välja, et Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) pankrotivara on olnud suur ning see on moodustunud nii esemelisest pankrotimenetluses müüdud varast, debitoorse võla sissenõudmisest, faktooringureservide tagasinõuetest ning maksutagastusnõuetest. Võlausaldaja väide, et halduri tegevus on piirdunud vaid pankrotivara müügiga, on eeltoodut arvestades selgelt ebaõige. Haldur on korraldanud võlgniku vara müügi valdavalt avalikel enampakkumistel ja enampakkumisi on olnud perioodil 12.07.2022 kuni 07.10.2022 kokku 31. Pankrotitoimkonna arvamus on väljendatud toimkonna 25.06.2023 otsusega ning selle kohaselt on toimkond nõustunud sellega, et halduri tasu suurus on ligikaudu alam- ja ülemmääras arvestatud tasu keskmisena. Haldur leiab, et halduri tasu on oma olemuselt mh ka tulemustasu, mille suuruse hindamisel tuleb omakorda hinnata võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Lõpparuande kohaselt on pankrotivara arvel võimalik rahuldada kahe pandipidaja nõuded täielikult ka pärast seda, kui nad on osalenud pankrotimenetluse kulude kandmises. Pärast pandipidajate nõuete rahuldamist tehakse PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus väljamaksed, mille suurus on ligikaudu 30%. Keskmiselt on nõuete rahuldamise määr pankrotimenetlustes 5%, st käesolev pankrotimenetlus on nõuete rahuldamise määra silmas pidades võlausaldajate jaoks oluliselt tulemuslikum. Haldur palub eeltoodud põhjendusi alammäärast suurema tasu määramisel arvesse võtta ning määrata haldurile pankrotitoimkonna poolt kinnitatud tasu summas 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 11.07.2023 esitas võlausaldaja xxx OÜ seisukoha pankrotihalduri seisukohale. Vastuseks halduri 16.06.2023 seisukohale märkis võlausaldaja, et Xx Xx ja raamatupidamisteenuse tunnihinna kooskõlastamine osade toimkonna liikmete poolt ei ole võrdsustatav kulude tervikuna (eelneva) kooskõlastamisena. Kuna andmeid ja selgitusi kulude osas ei ole esitatud, siis ei saaks kohus neid võlausaldaja hinnangul sõltumata kooskõlastuste olemasolust või puudumisest põhjendatuse ja vajalikkuse kaalutlusel kinnitada. Võlausaldaja sõnul oleks haldur saanud sideoperaatorit vahetada, kui see osutus vajalikuks. Telefonide, arvutite tagasisaamine ja müük olnuks võimalik ilma varasema võla tasumiseta, haldur saanuks töötajatega suhelda oma telefoni või e-kirja teel. Haldur ei ole oma tasu põhjendamisel selgitanud, milles seisnes tema töö keerukus ja suur maht, mis õigustaks alammäärast suuremat tasu. Haldur ei ole esitanud ka tööaja arvestust, mille pinnalt

seda kontrollida saaks. Isegi, kui toimkond on andnud heakskiidu halduri taotletud tasule, tuleb kohtul kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 30.05.2023 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväite lõpparuandele esitas xxx OÜ. Kohus asub seisukohale, et võlausaldaja xxx OÜ vastuväited tuleb jätta rahuldamata ja lõpparuanne tuleb kinnitada halduri poolt taotletud viisil. Võlausaldaja on palunud kohtul jätta kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 16 010,46 eurot. Võlausaldaja on muuhulgas esitanud vastuväite Xx Xx tasu ja kuludele, xxx AS-i ees olevale pankrotieelse võla tasumisele ning raamatupidamiskulule ja prognoositava raamatupidamiskulule. Võlausaldaja leidis, et isegi, kui eeldada, et kõik eeltingimused Xx Xx abi kasutamiseks olid täidetud ja see oli lubatav ning tasu põhjendatud, siis vastav tasu kui tasu halduri abilisele halduri ülesannete täitmise eest tuleb maksta halduri tasu arvelt, mitte pankrotivara arvelt. xxx AS-ile võla tasumise osas märkis võlausaldaja, et kuivõrd võlg summas 812,06 eurot oli seotud pankrotieelse perioodiga, siis ei olnud xxx AS-i nõude tasumine lubatav ja see tuleks halduri tasust maha arvata. Raamatupidamiskulu summas 8572,50 eurot ja prognoositava raamatupidamiskulu summas 1000 eurot osas avaldas võlausaldaja, et kui haldur soovib raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, saab seda teha üksnes siis, kui pankrotitoimkond on sellega eelnevalt nõus olnud. Võlausaldaja märkis pankrotihalduri tasu osas, et pankrotihalduri tasu halduri poolt taotletud määras on põhjendamata ning haldurile tuleb määrata tasu alammääras või sellest väiksemas ulatuses. Haldur palub jätta võlausaldaja vastuväited rahuldamata. Haldur on esitanud kohtule detailsed selgitused võlausaldaja iga vastuväite osas, mis nähtuvad käesolevast määrusest ning kohus ei hakka neid siinkohal dubleerima. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited on alusetud ning puudub alus nende rahuldamiseks. Haldur on esile toonud, et ta on võlgniku juhatuse liikmele Xx Xxle pankrotivara arvel tasu maksmise ja raamatupidamiskulude kandmise kohe pankrotimenetluse alguses planeerinud ning see sisaldub halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsioonis, mis on lisatud 06.07.2022 võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollile. Kohtule nähtub halduri poolt esitatust, et Xx Xxle tasu maksmise ning raamatupidamiskulude kandmise osas on oma nõustumust avaldanud seitsmest toimkonna liikmest kuus, so xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Ainus toimkonna liige, kes jättis e-kirjale vastamata ja kulud ette kooskõlastamata, on võlausaldaja seaduslik esindaja xxx. Kõik lõpparuandes märgitud pankrotimenetluse kulud (sh halduri tasu ja edaspidi prognoositavad kulud) on toimkonna poolt ka enne lõpparuande esitamist allkirjastatud 26.05.2023 otsusega üle kinnitatud. Otsuse on allkirjastanud seitsmest toimkonna liikmest viis. Seega on otsus vastu võetud. PankrS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus raamatupidamiskulude kandmise kinnitada ka ilma toimkonna nõusolekuta, kui kohus leiab, et kulutused olid põhjendatud. Haldur on leppinud raamatupidamisteenust osutava osaühinguga Xx kokku, et pärast pankroti välja kuulutamist osutatakse võlgnikule teenust tunnitasu põhimõttel. Kuna osaühing Xx osutas võlgnikule raamatupidamisteenust juba enne pankroti välja kuulutamist, on kohtu hinnangul tegemist PankrS § 46 sätestatud olukorraga, kus haldur on jätkanud senise võlgniku poolt sõlmitud lepingu täitmist. Haldur on palunud lugeda põhjendatuks ka prognoositavad raamatupidamiskulud, mis võivad tekkida seoses väljamaksete

tegemisega võlgniku töötajatele. Kõnealuse töö mahuks on haldur arvestatud kuni 20 töötundi, mis toimkonna poolt kooskõlastatud 50 euro suuruse tunnitasu puhul on kokku 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et raamatupidamise kulud ja prognoositavad raamatupidamise kulud on põhjendatud ja kuuluvad kinnitamisele. Vastavad kulud on kinnitatud toimkonna 25.06.2023 otsusega ning kohus, hinnates raamatupidamisteenuse vajalikkust, leiab, et raamatupidamiskulud tuleb kanda pankrotivara arvelt. PankrS § 148 lg 1 p 2 kohaselt on massikohustusteks muuhulgas võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist. Võlausaldaja ei ole nõustunud lisaks võlgniku endisele juhatuse liikmele Xx Xxle tasu maksmise ja kulude hüvitamisega. Haldur on selgitanud, et Xx Xx ei tegutsenud halduri abilisena. Halduril on metallitööde tegemise valdkonnas üldised, aga mitte spetsiifilised teadmised ning mõistlikult ei saa oodata, et haldur viiks end viivituseta kurssi peensustega, mis puudutavad tööstusseadmeid või nende suhtes tehtud ostupakkumisi. Sellised spetsiifilised teadmised olid võlgniku endisel juhatuse liikmel Xx Xxl, kelle oskusteabe kasutamine oli asjaolusid arvestades mõistlik. Xx Xxle tasu maksmise ning raamatupidamiskulude kandmise osas on oma nõustumust avaldanud seitsmest toimkonna liikmest kuus. Haldur palub lugeda ka Xx Xxle sõidukulude hüvitamise põhjendatuks. PankrS § 66 lg 2 kohaselt on halduril on õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kohus leiab, et Xx Xx tasu ja kulud on põhjendatud pankrotimenetluse kulud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd Xx Xxl olid spetsiifilised teadmised metallitööde tegemise valdkonnas ning oli vajalik, et võlgniku endine juhatuse liige hindaks ka võlgniku koostööpartnerite vastuväiteid väidetava ebakvaliteetse toodangu osas mis seondus otseselt debitoorse võla sissenõudmisega, oli Xx Xxga töösuhe põhjendatud. Seetõttu oli põhjendatud talle ka tasu maksmine ja sõidukulu hüvitamine. Võlausaldaja heidab pankrotihaldurile ette, et haldur on tasunud xxx AS-i esitatud sideteenuste arve, mis sisaldas sideteenuste osutamist võlgniku töötajatele pankrotieelsel perioodil 812,99 euro ulatuses. Pankrotihaldur on selgitanud, et sideteenuse osutaja seadis halduri valiku ette, mille kohaselt oli halduril võimalik varasem sideteeuste võlg tasuda ja jätkata kõikide sideteenuste kasutamist senisel viisil või lõpetada kõikide sideteenuste kasutamine. Kohus asub seisukohale, et sideteenuse kulude kandmine pankrotivara arvelt on põhjendatud, arvestades siinjuures, et vastav kulu on kinnitatud ka pankrotitoimkonna 25.06.2023 otsusega. Pankrotihaldur on esitanud seisukoha lisana kohtule tõendid, millest nähtub selgelt ja üheselt, et pankrotihaldur on kõikide kulude kandmisest toimkonda ka jooksvalt informeerinud ning vastuväiteid kulude osas esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Aruandest nähtuvalt pankrotivara müügist ja halduri muudest tegevustest on pankrotivarasse laekunud pankrotivarasse 990 030,88 eurot. Pankrotivara arvel on võimalik rahuldada kahe pandipidaja nõuded täielikult. Pärast pandipidajate nõuete rahuldamist tehakse kõikidele teistele võlausaldajatele väljamaksed, mille suurus on ligikaudu 30%. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku arvelduskontole laekunud intress summas 65,16 eurot. Intressi näol on tegemist tuluga, mis on laekunud halduri tegevusest sõltumata. Müümata pankrotivara ning teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ja haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid hagide esitamist. Pankrotihaldur ei ole käesoleva lõpparuande kohtule esitamise ajaks tuvastanud raskete juhtimisvigade tegemist või pankrotikuriteo toimepanemist, mistõttu märgib ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetus saabus pankrotihalduri hinnangul pankrotiavalduse esitamise ajal, so 09.05.2022. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 56 400 eurot (sh käibemaks). Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 65 lg-s 1 sätestatu kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur palub tasu suuruseks määrata 47 000 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotihalduri tasu summas 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks, ja pankrotimenetluse kulud on kinnitatud pankrotitoimkonna 26.05.2023 otsusega. Pankrotivarasse laekus halduri töö tulemusel 990 030,88 eurot. PankrS § 651 lg 11 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, 31 684 eurot, millele lisandub 1% pankrotivarast 640 000 eurot ületavalt osalt. PankrS § 651 lg 3 kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, kuni 6% pankrotivarast. Haldur on pankrotivara müünud, nõudnud sisse debitoorsed võlad ning taganud, et võlgniku arvelduskontole tagastatakse kasum liisinguesemete müügist, faktooringureservid ning ettemakstud riiklikud maksud. PankrS § 651 lg 51 sätestab, et kohus võib määrata haldurile PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa PankrS § 651 lg-s 2 nimetatud ülemmäära, kui pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi või kohus peab seda põhjendatuks. Käesolevas menetluses on pankrotivara maht olnud suur. Pärast pandipidajate nõuete rahuldamist tehakse kõikidele teistele võlausaldajatele väljamaksed, mille suurus on ligikaudu 30%, mis on keskmisest tulemuslikum. Lisaks on haldur korraldanud võlgniku vara müügi valdavalt avalikel enampakkumistel. Aruandest nähtuvalt ei ole haldur kasutanud õigusteenust. Tõusetunud vaidlused nõuete tunnustamise üle on lahendatud kokkuleppel ning haldur ei ole vaidluste lahendamisel kasutanud lepingulist esindajat. Halduri tasu on arvestatud ülem- ja alammäära aritmeetilise keskmisena, ümardatuna tuhande euro täpsusega. Võlausaldaja on vaielnud halduri tasu suurusele vastu, paludes haldurile määrata tasu alammääras või sellest väiksemas ulatuses. Võlausaldaja leidis, et haldur ei ole võlausaldajale teadaolevalt mingeid märkimisväärseid toiminguid peale vara müügi teinud. Lisaks ei ole haldur võlausaldaja sõnul võimaldanud tutvuda tema ülesannete täitmise ajaarvestusega, mille pinnalt oleks võimalik halduri töö mahtu ja tema põhjendatud tasu suurust hinnata. Kohus asub seisukohale, et võlausaldaja vastuväide halduri tasule on paljasõnaline ja põhjendamata. Kohus lisab, et

pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotihalduri tasu ja menetluskulude spetsifikatsiooni, kust nähtub detailselt pankrotimenetluse toimingud ja ajakulu. Lisaks on halduri tasu summas 47 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kinnitatud pankrotitoimkonna 26.05.2023 otsusega. Otsuse on allkirjastanud seitsmest pankrotitoimkonna liikmest viis liiget, st otsus on vastu võetud. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu summas 47 000 eurot (lisandub käibemaks), on põhjendatud ja vajalik, arvestades, et pankrotivara müügist, debitoorse võla sissenõudmisest, enammakstud riiklike maksude ja faktooringureservide tagasinõuetest on pankrotivarasse laekunud 990 030,88 eurot ning võlausaldajatele tehakse väljamakseid seetõttu keskmisest suuremas ulatuses. Lisaks on haldur korraldanud arvukalt enampakkumisi, ei ole kasutanud täiendavat õigusabi ning vastutanud ca 531 895,84 euro väärtuses esemelise pankrotivara säilimise eest. Asjaolu, et võlausaldaja sõnul on pankrotimenetlus kestnud lühikest aega, ei anna alust pankrotihalduri tasu vähendamiseks alammäärale, arvestades siinjuures pankrotimenetluse tulemuslikkust. Kohus määrab pankrotihaldurile tasu pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 47 000 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 146 lg 1 sätestab, et enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; pärandvara pankrotimenetluses PärS § 142 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud; massikohustused ja pankrotimenetluse kulud. Pankrotihalduri aruande kohaselt on massikohustused ja pankrotimenetluse kulud järgmised:

summas 44 093,52 eurot (ilma käibemaksuta). Võlausaldaja on esitanud vastuväite osadele pankrotimenetluse kuludele, mille osas on kohus juba eelnevalt seisukoha võtnud. Kohus ei pea võlausaldaja vastuväiteid pankrotimenetluse kuludele põhjendatuks. Täiendavalt märgib kohus, et haldur on käesolevas menetluses käitunud igati haldurilt eeldatava hoolsuse ja efektiivsusega. Haldur on esitanud võlausaldajate üldkoosolekule kulude kalkulatsiooni, mis on olnud täpne. Halduril on ka selge pilt eesootavatest kuludest. Haldur on kulud eelnevalt toimikonnaga kooskõlastanud ning hoidnud toimkonda ka jooksvalt kursis. Menetlus lõppes selliselt, et võlausaldajate nõuetest rahuldati ligikaudu 30%, mis on keskmisest tulemuslikum. Menetlus on olnud kiire. Kohtu hinnangul ei saa haldurilt oodata enamat. Seetõttu pole mingit põhjust keelduda haldurile tasumast seaduses sätestatud tasu. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole aga käitunud menetluses temalt kui pankrotitoimkonna liikmelt eeldatava hoolsusega või pole ta vastuväite esitamisel olnud heauskne. Vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole mitte kordagi halduri esitatud taotlustele kulu või tasu osas pankrotitoimkonna liikmena vastu vaielnud. Hoolsalt käituv pankrotitoimkonna liige pidanuks aga vastuväite esitama pankrotitoimkonnas koheselt, kui ta pidanuks probleemi vääriliseks. Sellisel juhul oleks ka teiste pankrotitoimkonna liikmete tähelepanu sellele tõmmatud ning toimkond saanuks teha informeerituma otsuse (ka siis, kui see otsus olnuks sama). Ka haldur saaks sellisel juhul vajadusel teha koheselt toimingutes korrektiivid ning see oleks kokkuvõttes parem kogu pankrotimenetlusele. Tagantjärgi, s.o pärast heakskiidetud kulutuste kandmist, nendele kuludele vastuväite esitamist kohus ei aktsepteeri. Vastasel korral saaks üks pankrotitoimkonna liige tühistada vähemusena pankrotitoimkonna otsused. Pankrotitoimkonna otsused tehakse aga häälteenamuse alusel. Kohus saaks jätta kulud kinnitamata või tasu määramata vaid siis, kui see oleks ebaseaduslik, sest kohus teostab järelevalvet eelkõige pankrotimenetluse seaduslikkuse üle vastavalt PankrS § 84. Vastavalt seadusele kontrollib kohus küll kulude põhjendatust ja vajalikkust, kuid see küsimus on pigem majanduslik kui õiguslik. See on küsimus otstarbekast käitumisest. Halduri tegutsemise otstarbekust kontrollib eelkõige pankrotitoimkond (PankrS § 73 lg 1). Seadusandja on kehtiva pankrotiseaduse regulatsiooniga andnud suurema rolli pankrotimenetluse suunamisel just võlausaldajatele. Seetõttu tuleb võlausaldajal, eriti võlausaldajal kes on pankrotitoimkonna liige, sellesse rolli tõsiselt suhtuda kogu menetluse käigus. Kui pankrotitoimkonna liige menetluse käigus kuludele või halduri tasule vastu ei vaidle, kuid teeb seda vastuväites lõpparuandele, on see võlausaldaja käitunud vastuoluliselt ja sellega ka hea usu põhimõtte vastaselt. Nagu varem on kohus märkinud, ei ole ei kulude ega tasu osas tuvastanud midagi ebaseaduslikku või majanduslikult ebaproportsionaalset (ebavajalikku või põhjendamatut), mistõttu kuuluvad nii pankrotimenetluse kulud kui halduri tasu kinnitamisele. Tulenevalt eeltoodust kuulub Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Andrias Palmitsa Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Sjolund Estonia OÜ (pankrotis) likvideerimine ja Tartu Maakohtu registriosakonnast kustutamine tuleb teha ülesandeks pankrotihaldur Andrias Palmitsale. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumendid jäävad vastavalt halduri poolt taotletule