(Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Angelina Abol 20. juuli 2023, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-101351
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
OK Incure OÜ hagi J L vastu võlgnevuse nõudes 3 863.35 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OK Incure OÜ (RK 11542046; asukoht Mustamäe esindajad tee 16, Tallinn 10617), lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post [email protected]) Kostja: J L (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi J L vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J Lilt OK Incure OÜ kasuks kostja ning Multitude Bank p.l.c (varem Ferratum Bank p.l.c) vahel 23.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust (krediidilimiidikonto) tulenev põhivõlgnevus 2 863.15 eurot.
5.Jätta menetluskulud 74% ulatuses J Li kanda ja 26% ulatuses OK Incure OÜ kanda. J L kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista J L OK Incure OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 336.70 eurot.
7.Välja mõista J L OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (336.70 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba 1/7
2-23-101351 edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 02.03.2023 kohtule hagiavalduse J L (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2999.45 eurot, intressi 470.48 eurot, viiviste 343.42 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Multitude Bank p.l.c (krediidiandja) sõlmisid iseteeninduskeskkonnas 23.04.2023 tarbijakrediidilepingu, mille lahutamatuks lisaks on lepingu üldtingimused, hinnakiri ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kostjale võimaldati lepingu alusel krediidilimiiti kuni 3 000 eurot, intressimääraga 41,79% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt krediidiandja esitatud arvete alusel vähemalt miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja jättis tagastamata osamaksed juuli- kuni novembrikuu eest. Kuna kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt ka 06.11.2022 teavituses antud täiendava tähtaja jooksul, luges krediidiandja lepingu 21.11.2022 ülesöelduks. Krediidiandja hoiatas, et lepingu ülesütlemisel loovutatakse nõue inkassofirmale. Hageja teavitas kostjat 07.12.2022 nõude loovutamisest. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid summas 3 362 eurot ja kostja tasus krediidisumma katteks 362.55 eurot, viimane tagasimakse oli 13.06.2022 summas 98.68 eurot. Hageja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 2 999.45 eurot, intress perioodi 08.07.2022-21.11.2022 eest 470.48 eurot, viivised perioodi 22.11.2022-01.03.2023 eest viivisemääras 41,79% 343.42 eurot. Hageja taotleb kostjalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 07.12.2022 nõudekirja, 16.12.2022 teate, 29.12.2022 pretensiooni, 03.01.2023 teate saatmise ning seoses päringute, võlamenetleja töö, andmebaaside haldamisega kogusummas 50 eurot.
2/7
2-23-101351 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti.
2.22.03.2023 määrusega kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks. Hagejal tuli puuduste kõrvaldamiseks: 1) välja tuua, millal ja millises summas võttis kostja limiidi kasutusele, samuti millal ja millises summas on kostja makseid teinud ja mille katteks need on arvestatud, 2) välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline.
3.Hageja esitas 25.04.2023 hagiavalduse täiendused terviktekstis.
4.10.05.2023 määrusega kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Kohus määras, et hagejal tuleb 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest täpsustada asjaolusid, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Kohus selgitas, et hageja 25.04.2023 esitatud hagiavalduse terviktekstis antud selgitused vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta kattuvad 02.03.2023 esitatud hagiavalduses esitatud üldsõnalise selgitusega.
5.Hagimaterjalid on kostjale koos hoiatusega kätte toimetatud 31.05.2023 e-posti aadressil xxxx tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel, mille kohaselt võib menetlusdokumendid kätte toimetada ka nende saatmisega hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagejale on 19.05.2023 määrus kätte toimetatud avalikus e-toimikus 11.05.2023. Hageja ei ole kohtule tähtaegselt ja kuni käesoleva lahendi tegemiseni täiendavaid selgitusi esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
7.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja krediidiandja vahel 23.04.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 3 000 eurot kasutamist, intressiga 41,79% aastas, krediidikulukuse määraga 50,80%. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Antud juhul kohustus majandustegevuses tegutsev krediidiandja andma krediiti füüsilisest isikust 3/7
2-23-101351 kostjale, tehing ei seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5, § 402 lg 1, RKTKo 28.02.2007 3-2-1-1-07, p 22).
8.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 06.11.2022 on krediidiandja (Ferratum Bank p.l.c, kehtiva nimega Multitude Bank p.l.c) edastanud kostjale teate täiendava tähtaja andmisest kohustuse täitmiseks ja hoiatanud lepingu ülesütlemisest koos võlgnevuse inkassofirmale loovutamisega ning 21.11.2022 on krediidiandja lepingu kostjaga üles öelnud.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Krediidiandja on loovutanud oma nõude hagejale ning hageja on kostjat sellest teavitanud 07.12.2022. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.Vaidlust ei ole selles, et kostja on kasutanud krediiti 3 362 eurot. Kostja on sõlminud krediidilimiidikonto lepingu 23.04.2022 ja makseraskused tekkisid juulis 2022. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegemist on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
11.VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2
2.lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 2 3. lause näeb ette, et 2. lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg‐s 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava 4/7
2-23-101351 metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 1.-3. lausete kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne ning krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ja need tarbijale teatavaks tegema. Lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
12.Kohus selgitas nii 22.03.2023 kui 10.05.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud konkreetse kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Nimetatud asjaolude väljatoomiseks ei ole piisav üldsõnaline kirjeldus toimingutest ja kinnitusest, et laenuandja hindas laenusaaja krediidivõimeliseks. Hagejal tuli ära näidata, millise konkreetse teabe laenuandja kostja kohta enne lepingu sõlmimist omandas, mh kas ta küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta, ning kuidas ta hindas kostja krediidivõimelisust. Välja tuli tuua konkreetsed arvulised näitajad, millele tuginedes laenuandja tegi järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta. Kohus selgitas ka, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Hageja on kirjeldanud üldsõnaliselt krediidiandja poolt kliendi maksvõime hindamiseks tehtavaid toiminguid, kuid ei toonud välja konkreetseid andmeid ja asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kostjale laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei piisa tarbija sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks vaid viitamisest maksehäirete puudumisele. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja 5/7
2-23-101351 esitanud konkreetseid arvnäitajaid või arvutusi, mille alusel krediidiandja hindas kostja krediidivõimeliseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjale krediidi andmisel järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hindamata kostja krediidivõimelisuse. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 3-2-1-169-13, p 21). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb sellisel juhul mh lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr ja määrata tagasimaksed sellest lähtudes ning muid tasusid sellisel juhul tarbija krediidiandjale ei võlgne. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0.00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar).
13.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja täiendavatest selgitustest (toimingute ja maksete ülevaade, dtl 76) nähtub, et kostja on lepingu kehtivuse ajal kasutanud krediiti summas 3 362 eurot (974 + 2026 + 263 + 99) ning teinud tagasimakseid summas 498.85 eurot (157.85 + 200 + 141), millest krediidiandja on arvestanud 362.55 eurot põhivõlgnevuse, 67.63 eurot intressi ja 68.67 eurot kulude katteks. Kuna kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb tehtud maksed tervikuna arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal on seega põhivõlgnevusest tasumata 2 863.15 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus märgib, et hageja esitatud ülevaate põhjal ning arvestades kostja poolt igakuiselt tasumisele kuuluvat miinimumsummat (s.o 5% 09.05.-09.11.2022 arvetel märgitud „Kogusummast“, vastavalt 153.04, 140.09, 156.85, 162.17, 167.73, 172.88, 178.19 eurot, kokku 1130.95 eurot) ja kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimakseid, oleks kostja ka tagasimaksete uuesti määramise korral, s.o tehtud maksete arvestamisel üksnes põhivõlgnevuse katteks arvestamisel, olnud võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse maksega (vahe 632.10 eurot). Seega esines alus lepingu ülesütlemiseks alates 21.11.2022.
14.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu oli laenulepingu intressimääraks 0.00%, seega on põhjendatud viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 2. lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole hageja avaldanud, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise 6/7
2-23-101351 nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ei ole hageja kohtule nõuet esitanud.
15.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3). Samuti on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et eelmises punktis väljatoodu kohaselt ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi summas 2 863.15 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest 3 863.35 eurot umbes 74%, jätab kohus menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26 % hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 455 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 455 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 10.01.2023 132.89 eurot, hagiavalduselt täiendavalt 02.03.2023 322.11 eurot) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 336.70 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.