Usaldusisik: M.M Võlausaldajad: Nebo OÜ (kustutatud), registrikood 12409251 OÜ EUV Invest (kustutatud), registrikood 11102324 OÜ Meinson Invest, registrikood 11100756 Advokaadibüroo 10992652
LEXTAL
OÜ,
registrikood
AS SEB Pank, registrikood 10004252, esindaja Martin Velling H.A Menetlustoiming
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada V.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist 29. oktoobril 2012. Võlgniku vabastamisel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
5.Jätta menetluskulud V.M kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. 1(6)
6.Avaldada teade V.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebe kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohus kuulutas 29. oktoobri 2012. a määrusega välja V.M (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas 19. mai 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks määras kohus M.M. Kohus selgitas määruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise korda.
2.Pankrotimenetluses jäid rahuldamata V.M võlausaldajate tunnustatud nõuded kogusummas 1 134 116,60 eurot, sh:
Nebo OÜ võlanõue summas 63 911,65 eurot (jaotis 5,636%); OÜ EUV Invest võlanõue summas 261 930,96 eurot (jaotis 23,096%); OÜ Meinson Invest võlanõue summas 153 540,45 eurot (jaotis 13,538%); Advokaadibüroo LEXTAL OÜ võlanõue summas 2834,83 eurot (jaotis 0,250%); AS SEB Pank võlanõue summas 575 204,84 eurot (jaotis 50,718%); H.A võlanõue summas 76 693,87 eurot (jaotis 6,762%).
3.Usaldusisik esitas kohtule 1. juunil 2017, 30. mail 2018, 31. mail 2019, 27. oktoobril 2020 ja 2. mail 2022 aruanded võlgniku tegevuse, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Aruannete kohaselt teenis võlgnik kuni 2016. a augustini miinimumtöötasu ja alates augustist 2016 on võlgnik pensionär. Alates 2017. a veebruarist töötab võlgnik osalise koormusega. Aruannete kohaselt on võlgnik andnud võlausaldajatele väljamakseteks palga alamäära ületava osa. Kokku on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 10 008,37 eurot (1 134 116,70 – 1 124 108,33).
4.Võlgnik esitas kohtule 2. mail 2022 koos usaldusisiku lõpparuandega taotluse enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik vabastamise menetluse kestel jäänud pensionile, kuid jätkanud vastavalt tervislikele võimetele ja oma kvalifikatsioonile töötamist ka pärast 2016. a augustis pensionile jäämist. Töötamise jätkamine on võimaldanud võlgnikul teha võlausaldajatele väljamakseid suuremas summas, kui seda olnuks võimalik teha igakuistest pensioni laekumistest. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on halvenenud võlgniku tervis, mis ei võimalda töökoormust suurendada. Pigem peaks võlgnik koormust vähendama ning keskenduma tervise taastamisele ja hoidmisele. Covid-19 piiras riskirühma kuuluvate inimeste võimalusi sissetulekute leidmisel ja/või suurendamisel veelgi. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud kättesaadav, võimaldanud usaldusisikul, kohtul ja soovi korral ka võlausaldajatel saada andmeid oma sissetulekute ja tegevuse kohta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta on täpsed andmed leitavad usaldusisiku iga-aastastes aruannetes. Menetluse kestel ei ole suurenenud võlgniku kohustuste hulk, juurde ei ole võetud laene ega raskendatud muul moel võlausaldajate nõuete rahuldamist. Menetluse 2(6)
kestel ei ole võlgniku suhtes algatatud ühtegi täitemenetlust ega muud menetlust võlgade sissenõudmiseks.
5.Võlausaldajatest esitas kohtule oma seisukoha AS SEB Pank. Võlausaldaja leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustest vabastamata.
6.Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks V.M ära 8. novembril 2022. Ärakuulamisel osales usaldusisiku esindaja M.M. Võlgnik esitas kohtule 21. detsembril 2022 pangakonto väljavõtte, mis näitab laekumisi kohustustest vabastamise menetluse ajal, maksuandmete tõendid ning tõendi arstilt, mis kajastab võlgniku terviseseisundit. Kohtu seisukoht ja põhjendused
7.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt kohtule esitatud aruannete, võlausaldaja SEB Pank seisukohaga ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
8.Alates 1. juulist 2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
9.PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 19. mail 2016, seega on käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb PankrS kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
10.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega PankrS § 175 lg 2 punktis 1 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise alust ei esine.
12.Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus 3(6)
konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.
13.PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). Praegusel juhul ei ole kohus teistsugust protsenti määranud. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
14.Kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannete ja võlgniku poolt kohtule antud selgituste kohaselt teenis võlgnik kuni 2016. aasta augustini miinimumtöötasu, alates augustist 2016 on võlgnik pensionär. Alates 2017 aasta veebruarist töötab võlgnik osalise koormusega ja lisaks pensionile on olnud tema sissetulekuks poole miinimumpalga suurune töötasu. Võlgnik on töötanud osalise koormusega kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes A I OÜ. Tema töö sisuks on materjalide kulude jälgimine, arvete koostamine ning kontroll, et ettevõte maksud saaks makstud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte ja maksuandmete tõendid võlgniku avaldatud andmeid oma sissetulekute kohta kohtu hinnangul ka kinnitavad.
15.Võlgnik on enda sõnul töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal koormusega, mida tervis võimaldab. Võlgnik selgitas kohtule, et menetluse kestel on tema tervis halvenenud – vanusega on kaasnenud mured selja ja puusadega, kõrge vererõhk, kuulmise langus (kasutab kuulmisaparaati) ning kolm aastat tagasi sai ta insuldi. Kohtule esitatud perearstitõend kinnitab, et võlgnikul on tõepoolest mitmeid terviseprobleeme. Seejuures kajastub tõendil ka perearsti hinnang, et patsient ei ole kroonilistest haigustest tingitud kaebuste tõttu füüsilist ega vaimset tööd üldse tegema. Alust terviseandmeid ja perearsti arvamust (mis pole küll kohtule siduv) kahtluse alla seada kohtul ei ole.
16.Hinnates, mida saanuks tulu teenimise kohustuse kontekstis võlgnikult tema senise (töö)kogemuse ja elukäigu pinnalt oodata, võtab kohus tervise kõrval arvesse võlgniku selgitust, et ta on olnud kogu elu iseendale tööandja ja ettevõtja. Kohus peab usutavaks võlgniku põhjendust, et tema vanust (kohustustest vabastamise menetluse alguses oli võlgnik 63-aastane ja käesoleva määruse kuupäeval täitub võlgnikul 70 eluaastat) ning ettevõtja tausta arvestades on uut tööd leida keeruline. Võlgniku varasemat tegevust kinnitab ja annab tema põhjendustele usutavust pankrotiasja materjalides kajastuv. Asja materjalide kohaselt oli võlgniku maksjõuetuse tekkimise põhjuseks M. M ning äriühingute AS M&V Invest ja OÜ M&V Tehnosüsteemid kohustuste suures mahus käendamine ja suutmatus käendusriski realiseerumise järel võetud kohustusi kanda. Nii AS-i M&V Invest kui OÜ M&V Tehnosüsteemid äritegevus lõppesid pankrotiga.
17.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et pole põhjust heita võlgnikule ette passiivsust sissetuleku hankimisel. Varasemat töökogemust ettevõtjana, vanust ja aastatega halvenenud tervist arvestades on võlgnik kohtu hinnangul teeninud pensionile lisa oma võimaluste piires ja seega järginud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on avaldanud oma sissetulekud usaldusisikule, usaldusisik on esitanud kohtule menetluse kestel igal aastal aruandeid. Võrreldes usaldusisiku aruandeid võlgniku pangakonto väljavõttega ning ära kuulanud võlgniku, ei tuvastanud kohus, et võlgnik oleks tulu või vara varjanud või jätnud andmata olulist teavet.
4(6)
18.Võlausaldajatele on tehtud iga-aastaselt väljamakseid menetluse kestel kokku 10 008,37 eurot. Usaldusisiku aruannete kohaselt on võlgnik andnud väljamakseteks sissetulekust kogu miinimumpalka ületava osa. Kontrollides võlgniku kontoväljavõtet ja usaldusisiku aruandeid, tuvastas kohus esimeste aastate aruannetes küll ebatäpsusi, mis olulist tähtsust siiski ei oma. Kokkuvõttes on võlgnik kohustusest vabastamise menetluse kestel usaldusisikule loovutanud rohkem kui tema sissetulekut ja PankrS § 173 lg-t 4 ja 5 ning täitemenetluse seadustiku § 132 lg-t 1 arvestades pidanuks. Võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid seega suuremas ulatuses kui ta selleks enda sissetulekut arvestades kohustatud oli.
19.Võlausaldaja SEB Pank on leidnud, et võlgnik tuleb jätta kohustest vabastamata, kuna menetluse kestel on rahuldatud marginaalne osa ülisuurest nõudest. Vastuseks võlausaldajale märgib kohus, et võlgniku kohustusest vabastamise menetluse korralisel lõpetamisel ei ole see kriteeriumiks, kui suure osa võlausaldaja nõudest võlgnik tasunud on. Oluline on hinnata, kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid tasunud oma võimete kohaselt. Praegusel juhul on võlgnik kohtu hinnangul täitnud kohustusi oma võimaluste piires. Saavutamaks olukord, kus SEB Panga 575 204,84 euro suurusest nõudest saaks kohustustest vabastamise menetluse jooksul täidetud näiteks 50%, tulnuks võlgnikul tasuda võlausaldajale enam kui 57 500 eurot aastas. Arvestades, et SEB Pangale tulnuks vastavalt jaotisele eraldada 50,718% usalduslikule loovutatud summadest, pidanuks võlgniku aastane sissetulek olema sellise näite puhul enam kui 100 000 eurot. Kohtu hinnangul ei oleks võlausaldaja nõude arvestatavas osas täitmine ka keskmisest kõrgema sissetuleku puhul realistlik.
20.Lisaks pole võlausaldaja SEB Pank pidanud usutavaks, et võlgnik, kellel on varem olnud piisavad sissetulekud ülisuurte kohustuste kandmiseks, ei suuda teenida kohustusest vabastamise menetluse kestel sisstulekut, et võlausaldajate nõudeid arvestatavas osas rahuldada. Kohtu hinnangul on võlausaldaja seisukoht põhjendamata ja oletuslik. Võlausaldaja on jätnud välja toomata, millele ta võlgniku varasemate sissetulekute suurust järeldades tugineb. Eelduslikult on andmed võlausaldajale teada. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt oli pankrotimenetluse alguses võlgniku sissetulekuks miinimumtöötasu. Asja materjalidest kohaselt tuleneb võlgniku täitmata kohustus AS SEB Pank ees (575 204,84 eurot, millest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses tasunud 5075,06 eurot) käenduslepingutest, sh valdav osa aastatel 2005 ja 2006 AS M&V Invest ning M&V Tehnosüsteemid OÜ kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingutest. Kuidas võlausaldaja võlgniku maksevõimet tollal hindas, ei ole kohtule teada. Asjaolust, et võlgniku kohustus võlausaldaja ees on ülisuur, ei saa kohtu hinnangul üldistavalt järeldada, et küllap võlgniku sissetulekud olid ülisuurte kohustuste kandmiseks piisavad ja ta suudab sama sissetuleku taset saavutada ka pärast pankrotti.
21.Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult ja kohusetundlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata.
22.Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8).
23.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel vabastab kohus ka usaldusisiku (PankrS 172 lg 4).
24.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 5(6)
176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 24).
25.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
26.Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.