Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-9729
Tsiviilasi
Nebo OÜ hagi pankrotihaldur Ly Müürsoo vastu nõude tunnustamiseks VM (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nebo OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nebo OÜ (registrikood 12409251, asukoht Kopli 8, Kuressaare), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja pankrotihaldur Ly Müürsoo (tegevuskoht Väike-Ameerika8-203, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Pärnu Maakohtu 09.05.2014 otsust põhjenduste osas ja jätta hagi rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Nebo OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 28.02.2013 hagiavalduse, paludes tunnustada tähtaegselt esitatud II järgu nõudena hageja nõuet VM (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt summas 1 336 088,35 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt loovutas Swedbank AS 29.07.2010 lepinguga OÜ-le Centrale Invest oma nõuded AS M&V Invest vastu. 02.09.2010 lepinguga omandas OÜ Megavista OÜ-lt Centrale Invest nõuded AS M&V Invest vastu, mis tulenesid OÜ Centrale Invest ja Swedbank AS-i vahel 29.07.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust. OÜ Centrale Invest nõuded OÜ-le Megavista koos nõuete täitmise tagamiseks antud ning nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajaks realiseerimata tagatistega, milleks muu hulgas oli VM käendus vastavalt käenduslepingule nr 09014380-KÄ2. OÜ Megavista ja VM käendajana sõlmisid 17.03.2011 Lisa 1 Käenduslepingu nr 09-014380-KÄ2 juurde, sätestades, et VM kui käendaja vastutab Lisas 1 nimetatud lepingutest tulenevate AS M&V Invest kohustuste kohase täitmise eest OÜ Megavista ees solidaarselt AS-ga M&V Invest, kuid mitte rohkem kui 1 400 000 euro ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Megavista ja AS M&V Invest 22.07.2011 konstitutiivse võlatunnistuse, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et AS M&V Invest võlgneb OÜ-le Megavista 922 060,93 eurot võlakohustusena. Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt pidi AS M&V Invest nimetatud kohustuse täitma 90 kalendripäeva jooksul, kuid ei ole käesoleva ajani seda teinud. Vastavalt võlatunnistusele on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel OÜ-l Megavista õigus nõuda viivist 0,5% viivitatud summast päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. AS M&V Invest võlgneb perioodi 06.11.2011–26.10.2012 eest viiviseid kokku 1 636 658,16 eurot. 26.10.2012 kuulutati välja AS M&V Invest pankrot. AS-i M&V Invest pankroti väljakuulutamise hetke seisuga on hageja nõue AS-i M&V Invest vastu 2 558 719,09 eurot, millist summat AS M&V Invest hagejale tasunud ei ole.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Megavista 25.01.2013 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt omandas hageja hagiavalduses nimetatud nõuded. Käenduslepingust nr 09-014380-KÄ2 ja selle lisast tulenevalt on hagejal VM vastu VM pankroti väljakuulutamise hetke seisuga põhinõue 922 060,93 eurot ja viivise nõue 477 939,07 eurot, kokku 1 400 000 eurot. 26.10.2012 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-31073 kuulutati välja VM pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 29.10.2012 esitas OÜ Megavista VM pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 1 400 000 eurot. 28.01.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur Ly
Müürsoo vaidlustas osaliselt OÜ Nebo nõude summas 1 336 088,35 eurot ning tunnustas hageja nõuet summas 63 911,65 eurot II järjekoha nõudena. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Hageja nõue põhineb tühisel tehingul. 20.02.2009 AS-ga Hansapank sõlmitud käenduslepinguga käendas VM laenu maksimaalse vastutusega 1 000 000 krooni, s.t 63 911,65 eurot, mis on ka hageja tunnustatud nõude summaks. Nn käenduslepingu lisaga 17.03.2011 on VM aga ilma igasuguse mõistliku seadusliku põhjuseta täiendavalt käendanud veel kaht laenu ja käendaja vastutuse summat on tõstetud ca 22 korda. VM nimetas 24.08.2012 vastuväidetes pankrotiavaldusele laenudega seotud käenduse suuruseks üksnes 1000 000 krooni, s.t 63911 eurot ega maininud väidetavat 17.03.2011 käenduslepingu Lisa 1. OÜ Megavista nimel esitas nõudeavalduse MM, kes oli samaaegselt VM juhtimisel pankrotistunud AS M&V Invest suuraktsionäriks, seega OÜ Megavista ja VM vahel on ühist majanduslikku huvi omavad isikud, kes tegutsesid kooskõlastatult eesmärgiga saavutada kontroll VM pankrotimenetluse üle ja kahjustada teiste võlausaldajate huve. Väidetav 17.03.2011 Lisa 1 käenduslepingu nr 09-014380KÄ2 juurde on vastuolus heade kommetega. Lisast 1 pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Alternatiivselt, 17.03.2011 käenduslepingu Lisa 1 oli näilik tehing, sest sellega ei soovitud tegelikult käendust anda. Lähtuvalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2011 otsusest nr 3-2-19511 tuleb hinnata ka tehingu näilikkust ja majanduslikku eesmärki, arvestades muuhulgas võlgniku ja võlausaldaja omavahelist seotust.
7.17.03.2011 sõlmitud käenduslepingu Lisas 1 antud võlgniku käendus ei laiene hilisemale 22.07.2011 põhivõlgniku võlatunnistusele. Hageja käsitlus on vastuolus seadusega (VÕS § 145 lg 4).
8.Tulenevalt 29.07.2010 AS Swedbank ja OÜ Centrale Invest vahelise nõude loovutamise lepingu punktist 3.5. ning 02.09.2010 OÜ Centrale Invest ja OÜ Megavista vahelise nõude loovutamise lepingu punktist 3.5. leppisid pooled kokku, et omandiõigus loovutatud nõuetele läheb vastavalt OÜ-le Centrale Invest ja OÜ-le Megavista üle mitte enne, kui nõuete eest kokkulepitud hind vastavalt 4 500 000 krooni ja 200 000 krooni on täies ulatuses laekunud AS Swedbank ja OÜ Centrale Invest kontole. Hageja pole tõendanud nimetatud maksete laekumist ja seega ka seda, et OÜ Centrale Invest või OÜ Megavista oleks üldse omandanud väidetavad nõuded, mis lõppkokkuvõttes OÜ-le Nebo edasi loovutati. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis 09.05.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 12.01.2007 sõlmisid AS Hansapank (hiljem Swedbank AS) Laenude raamlepingu nr 07-006320-JL /tl 20/ - 22.03.2007 sõlmis AS Hansapank laenuandjana AS-ga M&V Invest laenusaajana laenulepingu nr 07-055052-JI /tl 12/ laenu andmise kohta summas 319 558,00 eurot, tagastamise tähtajaga 10.03.2017, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,2%. Laenu tagasimakse alguskuupäev 10.05.2007. Laenusaajat esindas seaduslik esindaja VM. 20.02.2009 sõlmisid samad pooled lepingule nr 07-055052 lisa nr 1/tl 15/, millega lepiti kokku lepingu muutmises. Laenu tagasimakse alguskuupäevaks määrati 10.07.2009 ja laenu tagatisena kanti hüpoteek korteriomanditele asukohaga XXXXXXXX X, X, XX, X-XXXX Tallinnas ja MM käendus summas 1 000 000 EEK (63 911,65 eurot).
- 15.02.2008 sõlmisid samad pooled laenulepingu nr 08-022885-JI /tl 16/ laenu andmiseks summas 161 057,35 eurot tagasimakse tähtajaga 15.02.2018, intressiga 6 kuu EURIBOR + 1,7%. Tagasimakse alguskuupäev oli 15.03.2008. Laenu tagatiseks jäi hüpoteek kinnistul asukohaga XXXXXX XX, Kuressaare. - 20.02.2009 sõlmisid samad pooled laenulepingu nr 08-022885 lisa nr 1 /tl 19/, millega laenu tagasimakse alguskuupäevaks lepiti kokku 15.07.2009. - 20.02.2009 sõlmisid pooled laenude raamlepingu 07-006320-JL lisa /tl 23/, mille punktiga 1 määrati laenu väljamaksmise tingimused. Punkti 1.2 järgi oli laenusummaks 322 238 eurot, väljamakse kuupäev 20.02.2009. Laenuga refinantseeriti laenutehingu kinnitusest nr 08-242345 tulenevad laenusaaja kohustused. Laenu intressimääraks määrati 6,936% aastas. Laenu tagatiseks oli VM käendus vastavalt käenduslepingutele 09-014380-KÄ2 ja 09-014380-KÄ1 ja hüpoteek kinnistule XXX-XXXXXXXX asukohaga XXXXXX XXXXX XXXXX XXXXXX Saaremaal, hüpoteek korteriomanditele asukohaga XXXXXXXX X,X,XX,X-XXXX Tallinnas ja kinnistule asukohaga XXXXXX XX XX Kuressaares Saaremaal. Käendusleping nr 09-014380KÄ2 sõlmiti 20.02.2009 /tl 29/ ja käendaja vastutuse piirmääraks oli 1000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot. - 29.07.2010 loovutas Swedbank AS oma laenulepingutest nr 07-055052-JI, 08022885-JI ja 09-014380-JK tulenevad nõuded ja nõudeid taganud tagatised AS M&V Invest vastu osaühingule Centrale Invest /tl 10/ summas 931 023,06 eurot. Teated nõuete loovutamise kohta edastati 18.08.2010 ja 24.08.2010 /tl 86/. - 02.09.2010 sõlmisid OÜ Centrale Invest ja OÜ Megavista nõude loovutamise lepingu /tl 25/, millega OÜ Centrale Invest loovutas OÜ-le Megavista AS Swedbank nõuded AS M&V Invest vastu kogusummas 604 500,61 eurot. - 17.03.2011 sõlmis OÜ Megavista VMga käenduslepingu nr 09-014380-KÄ2 lisa 1 /tl 30/, millega käendaja vastutuse piirmäära suurendati 1 400 000 euroni. - 22.07.2011 koostas Megavista OÜ ja M&V Invest võlatunnistuse /tl 31/, millega AS M&V Invest tunnistas oma võlga Swedbank AS ees kokku summas 922 060,93 eurot ja kohustus võla tasuma 90 päeva jooksul. - 26.10.2012 Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-12-31073 kuulutati välja VM pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 29.10.2012 esitas OÜ Megavista VM pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 1 400 000 eurot. - 25.01.2013 loovutas OÜ Megavista nõuded OÜ-le Nebo /tl 33/ kogusummas 922 060,93 eurot. Võlatunnistuse p 1.1.3 ja 1.1.4 kohaselt olid nõuded tagatud MM käendusega. - 28.01.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur Ly Müürsoo vaidlustas osaliselt OÜ Nebo nõude summas 1 336 088,35 eurot ning tunnustas hageja nõuet summas 63 911,65 eurot II järjekoha nõudena.
11.M&V võla jääk selle loovutamise hetkel Centrale Investile oli 931 023,06 eurot. Samas paar kuud pärast nõude omandamist 02.09.2010 loovutas Centrale Invest OÜ-le Megavista AS Swedbank nõuded AS M&V Invest vastu summas 604 500,61 eurot. See tähendab, et osa esialgsest nõudest kas tasuti või tasaarvestati. OÜ Megavista on liitnud algsele nõudele 317 560 eurot ja on 17.03.2011 koostanud põhivõlgnikuga võlatunnistuse nüüd juba 922 060,93 euro suurusele võlale ja seda vaid kuus kuud pärast nõude omandamist. Nagu on selgunud ajutise halduri aruandest, oli M&V Invest võlatunnistuse koostamise ajal ilmselt juba maksejõuetu. Võttes kohustuse tasuda võlg 90 päeva jooksul, võttis ta sellega ettevõttele ilmselgelt üle jõu käiva kohustuse. Mõistlikuks ja headele kommetele vastavaks ei saa lugeda 2011. aasta käenduslepingu lisa 1 sõlmimist, kus käendaja vastutuse piirmäära tõsteti kümneid kordi. Samal ajal tagati nõuet ka MM käendusega samas summas. Antud juhul on käenduslepingu lisa
sõlmitud käendaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna käenduse piirmäär ületas loovutatud nõude mitmekordselt. Eeltoodust tulenevalt on käenduslepingu lisa 1 tühine seoses vastuoluga heade kommetega (TsÜS § 86). Seega ei saa käendaja vastutuse piirmäär olla suurem kui esialgse käenduslepinguga kokku lepitud 1000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot, mille ulatuses on hageja nõuet ka VM pankrotimenetluses tunnustatud /tl 9/.
12.Põhjendatuks ja usutavaks ei saa pidada hageja väidet, et, määrates käenduslepingus käendaja vastutuse piirmäära kroonides, on lepingu koostaja teinud nn „näpuvea“. Sel ajal oli käibel Eesti kroon ja kuna laenusid tagati ka kinnistutele seatavate hüpoteekidega, siis on ilmne, et käendus lisatagatisena ei pidanudki sel ajal olema suurem ehk siis kordi suurem antava laenu summast nagu seda on väitnud hageja.
13.Võlatunnistus, millega AS M&V Invest võttis endale kohustuse maksta OÜ-le Megavista 922 060,93 eurot, sõlmiti pärast käenduslepingute ja käenduslepingu lisa koostamist 17.03.2011 ja seetõttu ei saa olla käendaja jaoks siduvaks. Hageja on seisukohal, et võlatunnistusega vormistati laenusumma tagasimaksmise kohustus iseseisva võlaõigusliku kohustusena ja loodi sellega iseseisev abstraktne võlasuhe. Võlatunnistus sõlmiti põhivõlgniku AS M&V Invest ja Megavista OÜ vahel ja seetõttu ei laienda see käendaja kohustusi.
14.Ka ei saa lugeda põhjendatuks hageja käsitlust lugeda põhivõlaks summat 922 060,93 eurot, sest nimetatud summa sisaldab ka kõrvalnõudeid, millelt hageja on omakorda arvestanud viiviseid. Arvestades OÜ-le Megavista loovutatud nõuet, ei saa põhinõude suurus ületada 604 500,61 eurot, millele lisanduvad viivised. Olukorras, kus nii põhivõlgnik kui käendaja on pankrotis, ei saa hageja käsitlust nõude esitamisel käendaja vastu pidada headele kommetele vastavaks, kuna tegemist on ilmselge võlausaldajate huvide kahjustamise katsega nõuete põhjendamatu suurendamise teel, kuna viimane nõude omandaja on lisaks omandatud nõudele lisanud veel viivised summas 477 939,07 eurot ehk siis on viiviste summa kasvanud kokku 795 499 euroni ja selles ulatuses viiviste väljamõistmist käendajalt ei saa lugeda mõistlikuks. Jääb selgusetuks, mis põhjusel ei ole pööratud sissenõuet laenu tagatiseks olnud põhivõlgniku kinnisasjadele, mis laenu andmise ajal olid olemas. Pankrotimenetluses laenu tagatisena märgitud kinnistuid võlgniku omandina ei tuvastatud. Juhul kui põhivõlgnik realiseeris need, vähendades laenude tagatist, annab see aluse käendaja vastutuse piiramiseks.
15.Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et nõuete eest kokkulepitud hind (Centrale Investile üleminekul 287 602,42 eurot ja OÜ-le Megavista üleminekul 12 782,33 eurot) ja üleandmisel OÜ-le Nebo (hind määratud lepingu lisaga 1, mida kohtule ei esitatud) ka tegelikult tasuti, s.t kas nõude omandajad lisaks loovutamise lepingu allkirjastamisele nende nõuete loovutamiseks ka kulutusi on teinud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162). Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
17.Jääb arusaamatuks, kuidas maakohus sai asuda seisukohale, et käendaja vastutuse suurendamise kokkulepe on vastuolus heade kommetega, kuivõrd nimetatud tehinguga ei ole eksitud poolte õigustunde, väärtushinnangute, õiguse üldpõhimõtete ega ühiskonnas valitsevate arusaamade vastu. Kostja ei ole väiteid nimetatud tehingu heade kommete vastasuse kohta millegagi põhjendanud. Maakohus ei ole oma seisukoha esitamisel tuginenud tõenditele.
18.Kuivõrd võlatunnistuse on allkirjastanud VM kui M&V Invest OÜ juhatuse liige ning vaidlusaluse käenduskohustuse on samuti võtnud VM, laieneb võetud käenduskohustus
ka hilisemale võlatunnistusele. Samas juhul, kui maakohus asus seisukohale, et võlatunnistus ei ole siduv käenduslepingu lisale, oleks maakohus pidanud rahuldama hagi, lähtudes enne võlatunnistust olemasolevatest kohustustest. Maakohus ei ole sellist võimalust kaalunud.
19.Jääb arusaamatuks, miks maakohus, kui ta oli seisukohal, et põhinõude suurus oli tegelikult 604 500,61 eurot ja mitte 922 060,93 eurot, ei rahuldanud hagi ka osaliselt. Samas, kui pooled soovivad laenusuhte ümber kvalifitseerida, on neil selleks õigus.
20.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja käitumine on ilmselge võlausaldajate huvide kahjustamise katse, kuna viimane nõude omandaja on omandatud nõudele lisanud veel viiviseid summas 477 939,07 eurot, ei põhine ühelgi materiaalõiguse normil ega tõendil.
21.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt, kui põhivõlgnik realiseeris laenu tagatiseks olnud põhivõlgniku kinnisasjad, annab see aluse käendaja vastutuse piiramiseks, on ebaõige ja tõendamata. Esimeses astmes kostja ei viidanud sellisele väitele ning maakohtu seisukoht on üllatuslik ja vastuolus TsMS § 436 lg-tega 1-4.
22.Maakohtu seisukoht nõude eest tasumise tõendatusse kohta ei ole üheselt arusaadav ega oluline. Vastustaja seisukoht
23.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas.
25.Maakohus on õigesti leidnud, et AS M&V Invest ja OÜ Megavista vahel 22.07.2011 sõlmitud võlatunnistus ei laiendanud VM kui käendaja kohutusi. Hageja on tuginenud asjaolule, et võlatunnistusega vormistati iseseisev võlaõiguslik kohustus ja loodi iseseisev abstraktne võlasuhe. VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kuna OÜ Megavista ja VM sõlmisid käenduslepingu lisa 1 17.03.2011, ei laiendanud AS M&V Invest ja OÜ Megavista vahel 22.07.2011 võlatunnistuse sõlmimine VM käendaja kohustusi. Asjaolu, et võlatunnistuse allkirjastas AS M&V Invest nimel VM, ei oma tähendust VM käenduslepingu suhtes.
26.Võlatunnistusel puudus VM kui käendaja jaoks ka väidetavalt olemasoleva võla kinnitamise ja selle sissenõudmise lihtsustamise tähendus. Lisaks konstitutiivse võlatunnistusena käsitamisele on hageja tuginenud ka asjaolule, et võlatunnistusega kinnitasid AS M&V Invest ja OÜ Megavista võlatunnistuses märgitud varasematest lepingutest tulenevate AS M&V Invest kohustuste olemasolu. Sõltumata sellest, et nimetatud kinnitusega võis AS M&V Invest loobuda võimalikest vastuväidetest olemasolevatele nõuetele, oli VMl kui käendajal õigus esitada vastuväiteid. VÕS § 149 lg 1 teise lause kohaselt on käendajal õigus esitada vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Toodust tulenevalt ei piisanud hagi rahuldamiseks võlatunnistusele tuginemisest, vaid hagejal tuli tõendada, et nõue on tekkinud. Kostja esitas maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele muuhulgas ka vastuväite, et hageja ei ole nõuet omandanud (tl 61, 62). Seega oli hagejale oli arusaadav, et nõude tekkimise asjaolusid tuleb tõendada.
27.Hagejal nõude tekkimine on tõendamata. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et üleminekul nõuete eest kokku lepitud hind OÜ-le Megavista ka tegelikult tasuti. Kostja viitas asjakohaselt OÜ Centrale Invest ja OÜ Megavista vahel 02.09.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu punktile 3.5,
mille kohaselt omandiõigus nõuetele läheb nõuete omandajale lepingu allkirjastamise hetkest, kuid mitte enne nõuete eest tasutava hinna täies ulatuses laekumist lepingu punktis 3.4 nimetatud kontole (tl 25). Hageja ei esitanud tõendit nimetatud edasilükkava tingimuse saabumise kohta. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks on ebapiisav kaudne asjaolu, et VM sõlmis käenduslepingu lisa 1 OÜ-ga Megavista. Hageja on asjakohaselt viidanud, et VM võis nõustuda sõlmima käenduslepingu lisa 1 eri põhjustel, sh nõude esitamise vältimiseks või edasilükkamiseks. Käenduslepingu lisa 1 sõlmimisega ei tunnustanud VM võlga OÜ Megavista ees, vaid üksnes nõustus muutma käenduslepingut käendaja rahalise maksimumsumma osas (tl 30). Hageja ei ole ka esile toonud, et VM oleks käenduslepingu lisa 1 sõlmimisega või muul viisil eeltoodud vastuväitest loobunud. Samuti puuduvad asjas tõendid, et OÜ Centrale Invest oleks ASle M&V Invest loovutamise toimumisest teatanud või AS-le M&V Invest oleks esitatud tingimusteta loovutamisdokument, mis oleks andnud aluse lugeda nõude loovutamine AS M&V Invest suhtes toimunuks nõude loovutamise lepingust sõltumata. Apellatsioonkaebuses ei ole selliseid asjaolusid ega tõendeid esile toodud. VÕS § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kuna AS M&V Invest võis esitada toodud vastuväite OÜ-le Megavista, võis AS M&V Invest esitada selle vastuväite ka hagejale ning hageja tõendamiskoormist ei kergenda asjaolu, et hageja ei olnud OÜ Centrale Invest ja OÜ Megavista vahel 02.09.2010 sõlmitud lepingu pooleks. Kuna ei ole tõendatud, et OÜ Megavista oleks nõude omandanud, ei ole nõuet omandanud ka hageja. Kooskõlas VÕS § 149 lg-ga 1 võis kostja esitada toodud vastuväite AS M&V Invest ja OÜ Megavista vahel 22.07.2011 sõlmitud võlatunnistusest sõltumata.
28.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kolleegium, et apellatsioonkaebuse väited tehingute heade kommete vastasuse ja näilikkuse küsimuses ning kõrvalnõuete suuruse, hageja tegevuse hea usu põhimõttega kooskõla ja tagatiste realiseerimise kohta ei oma asjast tähtsust. Nimetatud küsimustest otsus antud juhul ei sõltu, sest hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole nõude omandamist tõendanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
29.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.