Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-147637

2-22-147637 − Sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot (5 eurot enne lepingu ülesütlemist ja 35 eurot pärast). Hageja selgitas, et lepingu kehtivuse ajal saatis krediidiandja kostjale meeldetuletuskirja lepingu ülesütlemise kohta (5 eurot). Päras lepingu ülesütlemist saatis hageja kostjale: 10.05.2020 meeldetuletus, milles teavitas kostjat nõude loovutamisest (25 eurot), seejärel meeldetuletused 20.05.2020 ja 30.05.2020 (5+5 eurot). Hageja nõuab lisaks täiendavat viivist seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 06.03.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostjale toimetati dokumendid kätte avalikult 12.04.2023 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Vastavalt kohtu 25.05.2023 kirjale esitas hageja tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas kostja laenutaotluse, kostja pangakonto väljavõtte, registrite päringud ning analüüsi kostja laenuvõimekuse kohta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja on piisavalt selgitanud ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja kontrollis kostja laenuvõimekust ning täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhinõue, intress, lepinguhaldustasu, viivis ning täiendav viivis alates hagi esitamisest on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 397, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 40 eurot (5 eurot enne lepingu lõppemist ja 35 eurot pärast). Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et esialgne võlausaldaja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6), st igasugused kokkulepped laenulepingus, aga ka igasugused laenuandja poolt kehtestatud hinnakirjad. VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS §

2-22-147637 1132 lg 2. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal saadetud teise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Hageja on märkinud, et tegemist on 20.04.2020 saadetud meeldetuletuskirjaga lepingu ülesütlemise kohta. Lisaks nõuab hageja pärast lepingu lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 35 eurot. Hageja märkis, et nendeks on 10.05.2020 kostjale saadetud nõude loovutusteade (25 eurot) ning 20.05.2020 ja 30.05.2020 saadetud meeldetuletuskirjad (kokku 10 eurot). Ülesütlemisavaldus ega nõude loovutusest teatamine ei ole võlgnevuse meeldetuletamine ning neid ei saa pidada meeldetuletuskirjadeks VÕS § 1132 lg 1 ja 2 tähenduses. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt hüvitist 20.04.2020 avalduse ja 10.05.2020 teate saatmise eest. Sissenõudekulude hüvitise nõue on põhjendatud üksnes 20.05.2020 (1. meeldetuletuskiri 25 eurot) ja 30.05.2020 (2. meeldetuletuskiri 5 eurot) saadetud meeldetuletuskirjade eest kokku summas 30 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista 30 eurot. Ülejäänud nõude, 10 euro ulatuses, jätab kohus rahuldamata. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule e-posti aadressile. Kohus selgitas välja, et hagis oleval aadressil kostja ei ela, tal puuduvad töötamisregistris kanded, äriregistris pole tal ühegi ettevõttega seoseid ning rahvastikuregistris puuduvad andmed tema sugulaste kohta. Kostja ei viibi vanglas ja sotsiaalmeediast ja Google’st polnud võimalik täiendavat teavet leida. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 99% ulatuses. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-22-147637 Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 595 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 595 eurot, ning see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetlus kulud 20 eurot. Kohus leiab, et MKM kulud 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 6,15 eurot ja kostja kanda 608,85 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud (ei vastanud kohtule kirjalikult), mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 608,85 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.