lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-132246/17

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 19.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-132246/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1421
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 442 lg 10Otsuse sisuTsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-132246/22Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.11.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-22-132246

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi G. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3968,14 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522; aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, Harju maakond; e-post [email protected]) Hageja esindaja A. Ž. (Julianus Inkasso OÜ; e-post xxx) Kostja G. S. (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt G. S.ilt (S.) hageja AS Aktiva Portfolio kasuks põhivõlgnevus summas 833,46 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 25,94 eurot, kokku 859,40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt G. S.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks viivised alates 02.11.2022 põhinõudelt 833,46 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 833,46 eurot).
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 4034 lg 7
VÕS § 421Sätete kohustuslikkus
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Jätta menetluskulud AS Aktiva Portfolio kanda. Hagejalt AS Aktiva Portfolio kostja G. S.i kasuks välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
5.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.Hageja esitas 01. november 2022 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse summas 3367,75 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 168,16 eurot, kokku summas 3535,91 euro. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagiavalduse vastu. Kostja märgib, et kandis 20 eurot hageja kontole 12.06.2022, kuid see ei olnud võlanõude tunnistamine, vaid lepingutasu üle kandmine. Kostja ei ole võlatunnistust mõistnud selliselt, et kui ta lepingutasu üle kannab on ta ka automaatselt nõustunud lepingutingimustega ja võlatunnistuses märgitud põhisumma ja kõrvalkulude summa suurusega. Kostja märgib, et hageja on püüdnud võlatunnistuse abil sundida kostjat suuremat summat tasuma kui tegelik olukord kajastab. Kostja ei ole hagejaga 12.05.2022 koostatud võlatunnistuses märgitud võlasummaga nõustunud. Kostja peab ebaõigeks ka võlatunnistuses väljatoodud väidet, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik ka võimaluse hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust vaidlustada. Kostja tunnistab, et tema põhivõlg on olnud summas 1821,84 eurot, millest ta on osaliselt tasunud – 894.32 eurot, seega on jäänud tal tasuda 927,52 eurot.
3.Kohus korraldas kohtuistungi 10. juuli 2023, kus hageja jäi oma nõude juurde. Kostja avaldas, et algne laenusumma oli 2000 eurot ning Julianus Inkassole on ta tasunud 894,32 eurot. Kostja ei osanud öelda täpset summat, mida ta on tasunud krediidiandjale. Kostja pidi esitama vastavad tõendid kohtule hiljemalt 11.07.2023. Kostja pakkus endiselt hagejale kompromissi võimalust, selliselt, et kostja tasub hagejale 927,52 eurot. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kompromissiga.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Hagi hind on 3968,14 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
6.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Hagiavalduse kohaselt Aktiva Finants OÜ ja G. S. sõlmisid 12.05.2022 võlatunnistuse ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe (dtl 32), mille kohaselt võlgneb kostja hagejale kokku 3367,75 eurot , millest põhisumma 1821,84 eurot, viivis 1385,01 eurot, intress 160,90 eurot.

2(4)

8.Kohus selgitas hagejale korduvalt, et tsiviilasjas nr 2-21-11975 on Tallinna Ringkonnakohus toonud esile, et kui tegemist on võlatunnistusega, mille aluseks olev algne kohustus või tunnustatud võlg on tekkinud tarbijakrediidilepingu raames, tuleb kohtul võlatunnistuse kehtivust hinnates arvestada mh tarbijakrediidilepingut reguleerivaid imperatiivseid sätteid. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingute ja sellega seonduvate lepingute korral seadusest sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Juhul, kui algne võlg tekkis tarbijakrediidilepingust, ei saaks võlatunnistusega välistada selliste vastuväidete esitamist, mille välistamine ei ole VÕS § 421 kohaselt võimalik. Sel juhul tuleb lisaks kontrollida võlatunnistuse kehtivust osas, milles see on kostja kahjuks vastuolus tarbijakrediidilepingut reguleerivate imperatiivsete sätetega.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohtul vajalik kontrollida ka võlatunnistuse puhul seda, kas võlatunnistus saab olla kehtiv või võib tarbijal eksisteerida tarbijakrediidilepingut reguleerivatest imperatiivsetest sätetest tulenevalt siiski vastuväiteid, mille esitamist VÕS § 421 kohaselt välistada ei saa ning mis võivad lõppjärgus viia võlatunnistuse tühisuseni.
10.Võlatunnistuse kehtivust ei ole võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata.
11.Hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud hageja kohtule informatsiooni võlatunnistuse aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimuste ja krediidiandmisega seonduvate asjaolude kohta.
12.Selle asemel esitas hageja kohtule rea täiendavaid õiguslikke argumente, mille eesmärgiks on veenda kohut, et poolte vahel on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus ning sellise võlatunnistuse puhul ei ole kohtul õigust kontrollida võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet. Hageja hinnangul välistab see tarbijakrediidilepingu sätete kohaldatavuse. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et need on vastuolus ülaltoodud kohtupraktika ja õiguspõhimõtetega. Ka ei nõustu kohus, et hageja poolt nõude alusena esitatud võlatunnistus oleks käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena. Vastupidine seisukoht on vastuolus senise kohtupraktikaga, milles on sarnaseid võlatunnistusi käsitletud pigem deklaratiivse võlatunnistusena. Ka viitab kõnealune dokument selgelt varasema võlgnevuse tunnistamisele (vt dtl 31). Samuti ei saa kohus nõustuda hagejaga, et konstitutiivse võlatunnistusega peaks justkui saama mööda hiilida tarbijakrediidi imperatiivsete sätete kehtivusest.
13.Kohus hoiatas hagejat, et informatsiooni mitte andmise korral lähtub kohus eeldusest, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud (dtl 53).
14.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
15.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
16.Esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on Inbank AS-lt saanud laenu summas 2000 eurot ning krediidiandjale on ta tagasimakseid teinud kokku summas 272,22 eurot (dtl 71). Lisaks on kostja teinud tagasimakseid hagejale summas 894,32 eurot (dtl 51). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 833,46 eurot (2000-272,22-894,32), sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

3(4)

17.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist alates 13.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
18.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 13.06.2022 – 01.11.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 25,94 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
20.Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
21.Kostja pakkus hagejale korduvalt kompromissi sõlmimist summas 927,52 eurot, mis on hagi rahuldamise ulatusega sarnane, seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta hageja kanda.
22.Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning kostjal ei olnud käesolevas menetluses ka lepingulist esindajat, seega võib eeldada, et kostjal käesolevas menetluses menetluskulud puuduvad. Tulenevalt eeltoodust puuduvad hagejalt kostja kasuks välja mõistetavad menetluskulud.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval