Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. november 2023
Tsiviilasja number
2-22-132246
Tsiviilasi
AS Aktiva Portfolio hagi Guntars Studentsi vastu 3367 euro 75 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3020 eurot 40 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. juuli 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS-i Aktiva Portfolio apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (apellant): AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja (vastustaja):
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Guntars
Students
(isikukood
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda AS-i Aktiva Portfolio Tartu Maakohtu 19. juuli 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta AS-i Aktiva Portfolio apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud AS- i Aktiva Portfolio kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 24. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Guntars Studentsilt (kostja) 3906 euro 91 sendi saamiseks. Kohus tegi
28.augustil 2022 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 19. septembri 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 1. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 3367 eurot 75 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 168 eurot 16 senti ning viivise tasumata põhivõla jäägilt (1821 eurot 84 senti) määras 0,065% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõla summa. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 935 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja ja kostja sõlmisid 12. mail 2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe (võlatunnistus). Kostja sisenes võlatunnistuse sõlmimiseks hageja iseteenindusportaali, autentides end internetipanga kaudu, ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Kostjal oli iseteeninduses võimalik tasuda võlg täies ulatuses, võtta võlausaldajaga ühendust või sõlmida kokkuleppeid. Kostja võttis kokkuleppe sõlmimiseks hagejaga korduvalt ühendust ja täpsustas võlatunnistuse tingimusi. Kostjale saadeti võlatunnistuse projekt, mida tal oli võimalik muuta. Kostja valis endale sobiva osamakse suuruse ja tasumise tähtajad. Kostja kinnitas, et sai võlatunnistuse sisust ja selle tagajärgedest aru. Võlatunnistuses on kirjas, et nõustumus võlatunnistuse sõlmimiseks antakse lepingutasu maksmisega. Kostja maksis lepingutasu ja kinnitas sellega soovi võlatunnistuse sõlmimiseks. Kostja kinnitas võlatunnistuses võlga ning nõustus, et kostja kaotab võlatunnistuse andmisega võimaluse esitada võlale vastuväiteid. Kostja nõustus, et hageja võib esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud nõude üksnes võlatunnistuse alusel ega pea esitama muid tõendeid. Tegemist on konstitutiivne võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes. Võlatunnistusega loodi iseseisev kohustus, mille täitmist on hagejal õigus kostjalt võlatunnistuse alusel nõuda. Hageja ei ole krediidiandja, hageja ei andnud võlatunnistuse alusel laenu ega krediiti ega küsi kostjalt raha kasutamise eest intressi. Hagi aluseks on seega konstitutiivne võlatunnistus, mitte tarbijakrediidileping. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis kinnitavad, et sellega loodi iseseisev kohustus. Võlatunnistus ei sisalda tüüptingimusi ning isegi kui see neid sisaldaks, ei ole võlatunnistus tühine. Kuna hagi alus on konstitutiivne võlatunnistus, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda
võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Isegi kui konstitutiivse võlatunnistuse aluseks olev leping on tühine, ei too see kaasa võla tunnistamise kokkuleppe tühisust. Nõude menetlemisel ei saa võtta aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud varasemat võlasuhet. Hageja ei pea tõendama varasema võlasuhte aluseks olevaid asjaolusid. Tarbijakrediidi sätted ega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus ei kohaldu. Hageja ei pea tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja tunnistas, et võlgneb hagejale 3367 eurot 75 senti, sh põhisumma 1821 eurot 84 senti, viivis 1385 eurot 1 sent ja intress 160 eurot 90 senti. Sellele lisandub lepingutasu 20 eurot. Kostja tegi hagejale makseid kokku 894 eurot 32 senti. Need arvestati eelnevalt sõlmitud kokkuleppetest tulenevate kohustuste katteks. Kostja tasus hagejale võlatunnistuse alusel üksnes 20 eurot. See arvestati lepingutasu katteks. Kostja ei teinud pärast võlatunnistuse sõlmimist hagejale võlatunnistusest tuleneva nõude katteks makseid. Pooled leppisid võlatunnistuse punktis 1.3 kokku viivise määras 0,065% päevas. Hageja arvestab põhivõlalt 1821 eurolt 84 sendilt viivist määras 0,065% päevas alates 13. juunist 2022 kuni 1. novembrini 2022, kokku 168 eurot 16 senti. Alates 2. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni nõuab hageja samuti viivist määras 0,065% päevas.
3.Kostja tunnistas hagi osaliselt, so põhinõuet 927 eurot 52 senti. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja püüab võlatunnistuse abil sundida kostjat tasuma suuremat summat, kui kostja on kohustatud. Kostja ei nõustu võlatunnistuses märgitud võla summaga. Kostja ei allkirjastanud võlatunnistust. Kostja kandis 12. juunil 2022 hageja kontole 20 eurot. Tegemist ei olnud võla tunnistamise, vaid lepingutasu maksega. Kostja ei mõistnud võlatunnistust selliselt, et kui ta lepingutasu üle kannab, on ta nõustunud lepingutingimustega ja võlatunnistuses märgitud võla suurusega. Selline tõlgendus on pettuslik. Kostja ei tunnista võlga 3367 eurot 75 senti, sh põhisumma 1821 eurot 84 senti, viivis 1385 eurot 1 sent ja intress 160 eurot 90 senti. Kostja ei ole nõus sellise võla tasumisega. Kostja ei kaotanud võlatunnistusega võimalust hiljem võla olemasolu ja suurust vaidlustada. Isikul on igal ajal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Vastupidine on õigusvastane. Võlatunnistus põhineb AS-i Inbank ja kostja vahel sõlmitud laenulepingul. Kostja võttis laenu 2000 eurot. Kui kostja jäi maksetega viivitusse, anti nõue üle hagejale. Kostja põhivõlg oli 1821 eurot 84 senti. Kostja tasus sellest 894 eurot 32 senti. Kostjal on tasuda veel 927 eurot 52 senti. Kostja nõustuks kompromissiga, et kui hageja tunnistab võlga 927 eurot 52 senti, saab selles osas sõlmida maksegraafiku. Kostja on nõus tasuma 100 eurot kuus. Menetluskulud tuleks jätta poolte kanda, kuna kostja üritas korduvalt hagejaga võla tasumiseks kompromissi sõlmida. Kui hageja oleks olnud nõus, ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 19. juuli 2023. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 833 eurot 46 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 25 eurot 94 senti ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 2. novembrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Maakohus ei andnud otsuse edasikaebamiseks luba. Kui tegemist on võlatunnistusega, mille aluseks olev algne kohustus või tunnustatud võlg on tekkinud tarbijakrediidilepingust, tuleb võlatunnistuse kehtivust hinnates arvestada
tarbijakrediidilepingut reguleerivaid imperatiivseid norme. VÕS § 421 järgi on tarbijakrediidilepingute ja sellega seonduvate lepingute korral seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Juhul kui algne võlg tekkis tarbijakrediidilepingust, ei saa võlatunnistusega välistada selliste vastuväidete esitamist, mille välistamine ei ole VÕS § 421 järgi võimalik. Sel juhul tuleb kontrollida võlatunnistuse kehtivust osas, milles see on kostja kahjuks vastuolus tarbijakrediidilepingut reguleerivate imperatiivsete sätetega. Võlatunnistuse kehtivust ei saa hinnata selle aluseks oleva tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid teadmata. Hageja ei esitanud kohtu selgitustest hoolimata andmeid võlatunnistuse aluseks oleva tarbijakrediidilepingu kohta. Asjaolu, et võlatunnistus on hageja väitel konstitutiivne, ei tähenda, et tarbijakrediidilepingute sätete kohaldamine on välistatud. Konstitutiivse võlatunnistusega ei peaks saama mööda hiilida tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatud imperatiivsetest normidest. Võlatunnistus, millele hageja tugineb, on deklaratiivne. Selles viidatakse varasema võla tunnustamisele. Krediidiandja rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on kokkuleppelise intressi tühisus. Intressimääraks loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi sel juhul VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt lisaks muid tasusid. Kostja sai AS-ilt Inbank laenu 2000 eurot. Kostja tasus krediidiandjale 272 eurot 22 senti ja hagejale 894 eurot 32 senti. Hageja võib nõuda kostjalt põhivõlga 833 eurot 46 senti. Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist, kuna kostja rikkus laenu tagastamise kohustust. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ajavahemiku 13. juuni 2022 kuni 1. november 2022 eest 25 eurot 94 senti. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista need kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja. Hageja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas materiaal- ja menetlusõiguse norme selgelt valesti. Apellatsioonkaebuse esitamine on seega õigustatud. Maakohus rikkus TsMS § 436 lõikeid 1, 2 ja 4 ning § 442 lõiget 8. Kohtuotsus on vastuoluline ega ole nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohtu põhjendused on seaduse ja kohtupraktikaga vastuolus. Maakohus jaotas tõendamiskoormuse valesti. Maakohtu otsus on üllatuslik, kuna see on vastuolus võlatunnistuse institutsiooni, regulatsiooni ja Riigikohtu praktikaga. Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid ning hindas tõendeid valesti. See tõi kaasa vale kohtulahendi. Pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. See on võlatunnistuses kirjas. Kostja sai seega aru, et ta sõlmis konstitutiivse võlatunnistuse ja sellega tekkis kostja vastu iseseisev nõude alus. Kostja sisenes Julianus Inkasso OÜ iseteenindusse, autentides end panga, ID-kaardi või mobiil-ID vahendusel. Kostja sai valida, kas nõue tasuda, pöörduda võlausaldaja poole või sõlmida võlatunnistus. Kostja võttis Julianus Inkasso OÜ-ga võlatunnistuse täpsustamiseks
korduvalt ühendust. Kostjale saadeti arutatud kokkuleppe projekt. Kostja sai seda muuta. Kostja kinnitas, et ta saab võlatunnistuse andmise tagajärgedest aru. Võlatunnistus anti lepingutasu maksmisega. Kostja maksis lepingutasu ja kinnistas soovi võlatunnistuse sõlmimiseks. Võlatunnistus ei sisalda tüüptingimusi ning isegi, kui sisaldaks, ei ole võlatunnistus tühine. Kuna tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, ei saa hinnata võlasuhte kehtivust algse võlasuhte alusel. Algse võlasuhte puudumine ega tühisus ei too kaasa võlatunnistuse tühisust. Hageja ei ole krediidiandja. Võlatunnistuse alusel ei väljastatud laenu ega krediiti. Kostja ei kohustunud võlatunnistuse alusel maksma raha kasutamise eest tasu. Võlatunnistusega tekkis kostjal iseseisev kohustus hageja ees. Hageja ei pea tõendama, millisest võlasuhtest võlg tekkis. Võlatunnistusele ei saa kohaldada tarbijakrediidilepingute kohta võlaõigusseaduses sätestatut, sh VÕS §-i 421. Hageja ei pea tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Tarbijakrediidilepingu sätted ei välista konstitutiivse võlatunnistuse andmist. Isegi juhul, kui tegemist oleks deklaratiivse võlatunnistusega, ei peaks hageja esitama võla sissenõudmiseks muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja peab deklaratiivse võlatunnistuse korral tõendama, et tal ei ole tunnistatud võlga. Kostja tegi hagejale makseid kokku 894 eurot 32 senti. Need arvestati eelnevalt sõlmitud maksekokkulepetest tulenevate kohustuste katteks. Kostja tasus võlatunnistuse alusel 20 eurot. See arvestati lepingutasu katteks. Kostja ei teinud pärast võlatunnistuse sõlmimist hagejale võlatunnistusest tuleneva võla katteks makseid. Hageja jääb ka menetluses varasem esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Ka praegusel juhul on tegemist lihtmenetluse asjaga, kuna hageja nõuete hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks (dtl 95). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
8.Hageja esitas kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude. Hageja leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja õiguslik käsitus võlatunnistusest on ekslik. Hageja viidatud Riigikohtu seisukohad põhinevad eeldusel, et võlatunnistus on kehtiv. Kohus peab sõltumata poolte väidetest kontrollima, kas tehing võib olla tühine (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kui hageja tugineb konstitutiivsele
võlatunnistusele, siis võib selline võlatunnistus kui leping olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 87) alusel tühine vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Seaduse järgi on tühine seadusjärgset intressimäära ületav intressikokkulepe tarbijaga, kui tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 7 esimene lause). Sellist kokkulepet ei saa muuta kehtivaks sõltumata sellest, mitu korda tarbija erinevate võlatunnistuste või muude sarnaste lepingutega seda nõuet tunnistab. VÕS § 421 esimese lause järgi on selles jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud sellise võla sissenõudmist, mille tekkimist seadus ei luba. Seega kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga tühised, toob see kaasa võlatunnistuse tühisuse.
9.Eelnevast tulenevalt pidi hageja esitama kohtule andmed, millest saab järeldada, kas võlatunnistus on kehtiv. Hageja ei ole põhjendanud, milline asjaolu tingis tarbija tahte anda majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule konstitutiivne võlatunnistus, s.o luua iseseisev kohustus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et võlatunnistuse aluskohustuseks olev võlasuhe oli kehtiv ehk et krediidiandja järgis laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja kirjeldatud võlatunnistuse sõlmimise protsessist nähtuvalt sõlmiti võlatunnistus, kuna kostjal oli hageja ees sissenõutavaks muutunud kohustus. Võlga tunnistati ja võlale vastuväidete esitamisest loobuti seega varsema alussuhte raames. Sellises olukorras tuleb kontrollida, kas võla tunnistamine ja võlale vastuväidete esitamisest loobumine on vastuolus alussuhtele kohaldatavate imperatiivsete sätetega (vt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 17). Selleks, et hageja saaks tugineda võlatunnistusele ja jätta kostja poolt vastuväidetest loobumise tõttu oma nõude kohta muud tõendid esitamata, peab hageja tooma välja asjaolud ja esitama tõendid, millest saab järeldada, et võlatunnistuses võlale vastuväidete esitamisest loobumine on kehtiv, st et see ei ole seaduses sätestatud keelu rikkumisest tulenevalt TsÜS § 87 alusel tühine. Kui võlatunnistuses võlale vastuväidete esitamisest loobumise tahteavaldus ei ole kehtiv, ei ole sellel TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja ei esitanud maakohtu selgitustele vaatamata algse võlasuhte kohta andmeid. Maakohus tuvastas kostja väidete alusel, et algne võlasuhe tulenes tarbijakrediidilepingust. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et algne võlasuhe ei tulenenud tarbijakrediidilepingust, vaid leiab jätkuvalt, et ta ei peagi selgitama algse võlasuhte sisu. Samas on hageja hagiavalduses (p-s 2,3) ise selgitanud, et tema nõue koosneb mh intressist. Selleks, et maakohus oleks saanud alusvõlasuhte osas jõuda teistsugusele järeldusele, oleks hageja pidanud selgitama, millisest võlasuhtest tekkis intressi maksmise kohustus, kui tegemist ei olnud laenulepinguga (sh tarbijakrediidilepinguga). Maakohus hindas seega põhjendatult võlatunnistuse kehtivust VÕS § 421 alusel. VÕS § 421 ei võimalda tarbijakrediidilepingust tuleneva võla puhul võlatunnistusega kokku leppida sellistes tagajärgedes, mis on tarbija jaoks VÕS §-des 402–420 sätestatust kahjulikumad. Sellised kokkulepped on tühised ning neil puuduksid algusest peale õiguslikud tagajärjed (VÕS § 421 ja TsÜS § 84 lg 1). Kuna võlale vastuväidete esitamisest loobumine ei ole kehtiv, ei ole hagejal võlatunnistusele tuginedes võimalik vältida TsMS § 230 lõikega 1 hagejale pandud kohustust tõendada enda nõude eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna hageja nõue tulenes tarbijakrediidilepingust, ei olnud
11.Hageja ei esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavaid tõendeid, kuigi maakohus palus tal seda teha. Maakohus tuvastas seega põhjendatult, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud ning kohaldas VÕS § 4034 lg 7 õiguspäraselt.
12.Menetluskulude TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda jätmine oli põhjendatud. Hagejale pakuti kompromissi sarnases ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Hageja keeldus sellest. Hageja põhjustas sellega menetluskulude täiendava kandmise vajaduse. Kostja ei pea selliseid kulusid hagejale hüvitama.
13.Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte ja see tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.