Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

R K on M Ti, M Ei ja M K-Tiga kooskõlastatult ja ühiselt hõivanud G E OÜ vara ja andnud selle üle G OÜ-le ja R OÜ-le;

R K on õigusvastaselt lõpetanud G E OÜ majandustegevuse;

R K on valmistanud ette õigusvastase skeemi ning kihutanud M Tit ja M Eit kahjustama G E OÜ õiguseid ja huve;

R K on G E OÜ vara omastanud või pööranud selle enda kasuks;

R K on kuritarvitanud G E OÜ ja/või G E OÜ usaldust;

R K seadis M Tile, M Eile, G OÜ-le ja/või R OÜ-le finantseeringu andmise eeltingimuseks selle, et G E OÜ ja G E OÜ jäetakse biometaani tootmistehase rajamise projektist kõrvale.

Lisaks tugineb hageja asjaolule, et 14.06.2020 esitasid kostjad Keskkriminaalpolitseile kuriteoteate, millele lisasid kohtuasjas nr xxx esitatud hagiavalduse. Kuriteoteate alusel algatati hageja suhtes kriminaalasi, mis Keskkriminaalpolitsei 15.06.2021 määrusega lõpetati põhjusel, et menetleja ei tuvastanud hageja poolt mis tahes süüteo toimepanemisele viitavaid asjaolusid. Hageja mittevaralise kahju nõude õiguslikuks aluseks on eelkõige VÕS § 134 lg 2, mis sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu tuvastamisel tuleb selle hageja nõude lahendamisel lähtuda veel VÕS §-st 1043, mis seab kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks kostjate käitumise õigusvastasuse ning §§-st 1046 ja 1047, mille alusel tuleb tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus. Kahjunõude alusena tugineb hageja samadele asjaoludele, millele on rajatud valeandmete ümberlükkamise nõue ning lisaks järgmistele asjaoludele. Kostjad on valeväidete levitamisega kahjustanud hageja mainet. Selliste valeväidete tõttu on loodud hagejast ka meedias negatiivne kuvand. Hageja on vältinud ettevõtja ja investorina avalikkuse ees figureerimist aga kostjate tegevuse tõttu on hageja pidanud taluma ühiskondlikku hukkamõistu, kuigi tegelikkuses ei vasta ükski hageja suunal tehtud etteheide tõele. Lisaks tugineb hageja sellele, et on pidanud taluma enam kui aasta vältel tema suhtes kriminaalmenetluse läbi viimist, mille käigus otsiti läbi hageja kodu, millega on intensiivselt riivatud tema eraelu puutumatust.

Tsiviilasja hinna määramine kohtu poolt Kohus leiab, et hageja nimetatud tsiviilasja hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1 sätestab, et kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on hagi hinnaks märkinud 273 154,11 eurot arvestades kahjunõude suurust (250 000 €) ja sellelt ühe aasta eest arvestatud viivist (23 154,11 €). Hageja on jätnud tsiviilasja hinna määramisel arvestamata enda esimese, valeandmete ümberlükkamise nõude, mille hinnaks tuleb TsMS § 132 lg 1 kohaselt lugeda 3500 eurot. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühes hagis sisalduvad nõuded tuleb hagihinna arvutades liita (TsMS § 134 lg 1), leiab kohus, et tsiviilasja õige hind on 276 654,11 eurot (273 154,11+3500). Menetluse varasem käik Hageja esitas koos hagiga ka hagi tagamise taotluse paludes arestida I Lule kuuluvad OÜ K-M I ja G H OÜ osad ning kanda käsutamise keelumärge xxx asuvale kinnistule selliselt, et käsutamine oleks hageja kasuks keelatud I Lul. Hagi perspektiivituse tõttu jättis kohus 06.04.2023 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus küsis hagi menetlusse võtmise osas kostja arvamust ning kostja esitas oma seisukoha 16.06.2023 (dtl 332-339). Kohtumääruse põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-15027 p 7

2-23-5209 hinnangul puudub hagejal, hagi alusena toodud asjaoludel, õiguskaitsevajadus. Hageja hagi eesmärgiks on ümber lükata kohtuasja nr xxx hagis avaldatud ebaõiged faktiväited. Samuti tugineb hageja hagi alusena sellele, et kostjad on Keskkriminaalpolitseile esitanud kuriteoteate, millele kostjad lisasid kohtuasjas nr xxx esitatud hagiavalduse. Sisuliselt on hagi eesmärgiks lükata ümber Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile avaldatud ebaõiged faktiväited. 2.1.Hagiavalduse kohaselt on andmed avaldatud üksnes õiguskaitseorganitele (kohus ja kohtuväline menetleja). Seadus kohustab õiguskaitseorganeid avaldatu tõele vastavust kontrollima. TsMS § 438 lg 1 sätestab muuhulgas, et otsust tehes hindab kohus tõendeid ning otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 211 lg 2 sätestab muuhulgas, et kohtueelses menetluses selgitab uurimisasutus kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Seega isikutel, kellele kostjad andmeid avaldasid on seadusest tulenev kohustus andmete õigsust kontrollida. Olukorras, kus andmeid on avaldatud õiguskaitseorganile, kellel on andmete kontrollimise kohustus, ei peaks riik andma õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse uueks kontrollimiseks iseseisvas menetluses. 2.2.Eeltoodu valguses juhib kohus tähelepanu, et andmete avaldamist Harju Maakohtule või Keskkriminaalpolitseile ei saa lugeda andmete avaldamiseks nende asutuste töötajatele, kui andmeid on avaldatud menetluse läbi viimise eesmärgil, milleks konkreetne asutus on seadusega kohustatud. Seetõttu ei peaks riik andma hagejale õigust nõuda andmete ümber lükkamist konkreetsete ametnike teavitamisega andmete ebaõigsusest, nagu hageja seda on soovinud hagi eseme punktis 6 (dtl 3). 2.3.Mis puudutab andmete jõudmist kolmandate isikuteni läbi avaliku kohtumenetluse, siis märgib kohus järgmist. Esiteks on hageja tuginenud vaid sellele, et kostjad on ebaõigeid andmeid avaldanud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr xxx esitatud hagiavalduses, mille kostjad on esitanud lisaks ka Keskkriminaalpolitseile. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostjad oleks valeväiteid avaldanud väljaspool neid menetlusi. Teiseks, isegi kui kohtumenetluse kaudu on võinud saada esitatud väidetest teadlikuks kolmandad isikud, siis tuleb arvestada, et avalik on kogu kohtumenetlus, seal hulgas kohtuotsus (TsMS § 452 lg 1). Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1), mis muuhulgas tähendab seda, et kohtulahendist peab nähtuma ka see, millised asjaolud loeb kohus tuvastatuks ehk millised menetluses esitatud väited vastavad tõele (TsMS § 442 lg 8). Seega, kui keegi on kohtumenetluse avalikkuse tõttu saanud teadlikuks menetluses esitatud väidetest, on tema jaoks avalikud ka kohtuotsuses väljendatud hinnangud esitatud väidete paikapidavuse kohta. Sellises olukorras, kus on avalikud nii esitatud väited, kui nende tõele vastavusele antud kohtulik hinnang, ei pea riik andma õiguskaitset selliste väidete korduva kontrolli kaudu uues iseseisvas kohtumenetluses.

Esiteks tuleb arvestada sellega, et kõik väited, mille ebaõigsusele hageja tugineb on faktiväited, mille tõele vastavust on võimalik kohtumenetluses tõendada. Seega ei ole põhjust rääkida käesoleval juhul ebakohastest väärtushinnangutest. Kohus nõustub hagejaga selles, et osad kõnealused väited on hageja mainet kahjustavad ehk hageja au teotavad VÕS § 1046 lõike 1 mõttes. Sellest aga ei piisa, et lugeda selliste väidete avaldamine õigusvastaseks. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane2. VÕS § 1046 lõike 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 3.1.Rikkumise liigist. Vaidlusaluste väidetega on kostjad rikkunud hageja õigust heale nimele, st hageja kuvandit õiguskuulekast ja ausast inimesest. Kõnealused väited omistavad hagejale järgmised negatiivsed omadused: käitus õigusvastaselt, kihutas teisi kahjustama G E OÜ õiguseid ja huve, on vara omastanud või pööranud selle enda kasuks, on kuritarvitanud ühingute usaldust. Kohus arvestab, et vaidlusaluseid väiteid esitas G E OÜ hagiavalduses, pöördudes kohtu poole ning koos I Luga ka pöördumisel Keskkriminaalpolitsei poole. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet, et kostjad oleks pöördunud vaidlusaluste avaldustega avalikkuse poole läbi ajakirjanduse või sotsiaalmeediakanalite. Seega valisid kostjad rikkumise liigi, mis hagejat võiks minimaalselt kahjustada, kuna sellisel viisil avaldatu jõuab eelduslikult vähemate adressaatideni, kui muul viisil avaldamise korral. Samuti arvestab kohus, et kostjad on hagejat halvustanud faktiväidetega, mille õigsus (erinevalt ebakohasest väärtushinnangust) on kohtumenetluses kontrollitav. Väiteid ei ole esitatud emotsionaalselt ega sündsusetuid väljendeid kasutades. 3.2.Rikkumise põhjusest ja ajendist. Hagis avaldatust järeldub, et kostjaid ajendas õiguskaitseorganite poole pöörduma hageja käitumine, milles kostjad nägid enda õiguste rikkumist. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna hageja tugineb sellele, et kõnealuse hagi alusel algatas kohus muuhulgas R. Ki suhtes avaliku kohtumenetluse nr 2-20-5086 (hagi p 3 dtl 4), siis võib sellest järeldada, et kohus ei pidanud hagi perspektiivituks, ning et kohtusse pöördumine ei olnud ilmselgelt põhjendamatu. Kui kostjatel oli alust arvata, et hageja on nende õigusi rikkunud, siis saab Keskkriminaalpolitsei poole pöördumise ajendiks lugeda samuti hageja enda käitumist. Kuigi hagi alusest nähtub, et hageja võis rikkuda otseselt G E OÜ õigusi, oli I Lul õigustatud huvi sellele rikkumisele õigusliku hinnangu andmise vastu põhjusel, et tema on G E OÜ suhtes tegelik kasusaaja (hagi p 17 dtl 6). 3.3.Suhe rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja ei ole avaldanud, mis oli G E OÜ esitatud hagi esemeks, kuid kui kohus seda menetleb, siis sellest järeldub, et hagi eesmärgiks oli G E OÜ eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitse (TsMS § 3 lg 1). Vastasel juhul ei oleks hagi menetlusse võetud. Kui isik pöördub kohtusse, tuleb tal järgida seaduses kohtusse pöördumise kohta sätestatud nõudeid. Kirjeldades hagiavalduses sealses menetluses kostjaks oleva R Ki kohustuste rikkumisi, täitis G E OÜ seadusest (TsMS § 363 lg 1 p 2) tulenevat kohustust märkida hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele

Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 15 (viimane lause)

2-23-5209 andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kostja rikkumist kirjeldamata ei ole võimalik esitada kohtule menetlemist väärivat hagi. Seega oli G E OÜ jaoks vältimatu R Ki kohustuse rikkumise kirjeldamine kohtule esitatud hagis. Rikkumise raskuse seisukohalt on oluline see, et vaidlusaluste väidete puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, mis muudaks kontrollimatuks G E OÜ esitatud hagejat halvustavad väited. Kõik vaidlusalused väited on faktiväited VÕS § 1046 mõttes ning seetõttu ka kontrollitavad. Rikkumise raskuse seisukohast on oluline ka see, et väiteid ei ole esitatud emotsionaalselt ja ebakohaseid väljendeid kasutades. Kohtu hinnangul ei saa esitatud väidetest järeldada, et nende esitamise eesmärgiks oleks hageja halvustamine, vaid väidete sisu ja esituse viisi arvestades, on need esitatud eelkõige eesmärgil kirjeldada hageja kohustuste rikkumisi. 3.4.Erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlev hindamine. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Hageja õiguste põhiõiguslik kaitse tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 17, mis sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 kohaselt on õigused ja vabadused piiratud teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Käesoleval juhul põrkub hageja põhiõigus aule ja heale nimele kostjate põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15). PS §-i 17 mõte ega eesmärk ei ole piirata hageja õigust esitada hagis väiteid kostja kohustuse rikkumise kohta. Kui PS §-st 17 tulenev õigus välistaks tsiviilkohtumenetluses hageja õiguse kirjeldada hagis kostja rikkumist (hagi alust), siis ei oleks võimalik tagada sisuliselt õiguste kohtulikku kaitset (PS § 15), sest igasugune kohustuse rikkumise kirjeldamine on kostjat halvustav ja seega tema au teotav. Õige ja õiglase kohtumenetluse eelduseks on asjaolude igakülgne välja selgitamine (TsMS § 438 lg 1), mis eeldab hageja poolt kostja kohustuse rikkumise kirjeldamist. Kuna kohtumenetluses esitatud väite tõendamatuse õiguslik tagajärg avaldub selles samas menetluses – kohus ei arvesta selle väitega asja lahendamisel – ei peaks kohtusse pöördunud isik kandma eraldi vastutust selle eest, et ta ei suuda kohtus mõnda enda nõude aluseks olevat väidet tõendada. Keegi ei peaks kartma kohtusse pöörduda hirmus, et kohus võib lõppjäreldusena asuda seisukohale, et mõni hageja väide ei osutu tõendatuks. Kohtu hinnangul prevaleerib õigus kohtulikule kaitsele õiguse ees saada hüvitist mittevaralisele kahjule, mis on põhjustatud kohtumenetluses esitatud väitega, mida hagejal ei õnnestu tõendada. Keskkriminaalpolitseile avaldatu osas märgib kohus, et õiguskorra tagamisel on avalikes huvides see, et riik võtaks vastutusele need, kes on ületanud karistusõigusliku piiri lubatu ja keelatu vahel. Riigi sellises reaktsioonis realiseerub muuhulgas kannatanule õigusvastasest ründest tekkinud moraalse kahju kompenseerimine. Sellise riikliku reageerimise vältimatuks eelduseks on õigusriigis asjaolu, et riik kontrollib iga teadet, mis kuriteokahtluse kohta esitatakse. Õiguskorra tagamise huvides peab menetlusalune isik taluma tõe väljaselgitamiseks rakendatavaid meetmeid. Meetmete rakendamisest (näiteks läbiotsimine) tulenev mittevaraline kahju on seda väiksem, mida veendunum on menetlusalune isik enda süütuses. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kohtuvälise menetleja toimingute üheks eesmärgiks on selgitada välja isiku süütus, mis tähendab, et kohtuvälise menetleja toimingud aitavad kaasa menetlusaluse isiku süütuse tõendamisele

Eeltoodut (p 3 jj) kokku võttes leiab kohus, et arvestades avaliku huvi õiguskorra tagamise vastu ning isiku õigust kohtulikule kaitsele, samuti käesoleval juhul kostjate poolt toime pandud rikkumiste liiki, põhjust ja eesmärki, ei ole kostjatele hageja poolt ette heidetud käitumine õigusvastane. Seetõttu on hageja mittevaralise kahju nõue õiguslikult perspektiivitu. Kuna viivisnõude rahuldamise eelduseks on rahalise kohustuse rikkumine ja kohus ei pea rahalise kohustuse tunnustamist perspektiivikaks, siis ei saa olla perspektiivikas ka hageja viivisnõue, mille menetlemisest tuleb samuti keelduda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.