Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Sonepar Eesti Aktsiaseltsi hagi Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) vastu Eesti Eelektritööde Ettevõtjate Liidu 07.06.2022 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõudes. 04.07.2023 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, milles palub võtta vastu avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus. Hageja on seisukohal, et kostja on oma tegevusega sisuliselt hagi rahuldanud. Pärast kostja 24.11.2022 ja 28.11.2022 toiminguid ei ole enam juhatuses isikuid, kelle juhatusse kuulumine oleks vastuolus EETEL-i põhikirjaga ning juhatuse valimise reglement, mida rakendati vastuolus põhikirjaga, on tunnistatud kehtetuks. Seega on hageja hagiga taotletud sisulise eesmärgi saavutanud. Lisaks peab hageja vajalikuks märkida, et hageja esitas 07.06.2023 sooviavalduse EETEL-ist välja astumiseks, mille Nõukogu ka rahuldas. Hagejal ei olnud võimalik kostja juhatuse liikmete tegevusest tingituna (põhimõttelised lahkhelid EETEL-i väärtuste ja juhtimise osas) EETEL-i liikmena jätkata. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul vastu võtta hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada käesoleva asja menetlus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on pärast hagiavalduse esitamist teostatud toimingute tulemusena hageja hagiga taotletud eesmärgi saavutanud. Alternatiivselt palub hageja menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna (i) hagi sai esitatud pärast seda, kui hageja palus korduvalt kohtuväliselt olukord lahendada, kuid kostja seda ei võimaldanud; (ii) hagi sai esitatud, kuna kolmekuuline vaidlustamistähtaeg oli möödumas ja hageja hinnangul kostja juhatuse soov oli selgelt see, et see tähtaeg mööduks enne, kui kostja on valmis põhikirja nõuete rikkumist kõrvaldama; (iii) hageja saavutas hagiga soovitud sisulise eesmärgi; (iv) kostja kohtumenetluse ajal sisuliselt täitis haginõude, kuid kostja ei ole ka selle järel möönnud mistahes nõuete rikkumist ega ole olnud avatud käesolevas asjas kompromissi saavutamisele. Hageja palub tagastada talle pool hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust. 12.07.2023 esitas hageja avalduse osas seisukoha kostja. Kostja märgib, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumise avaldusele. Kostja palub lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu siiski hageja taotluse täpsustavate põhjendustega. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja oleks hageja hagiavalduse rahuldanud. Hageja nõue oli tunnistada kehtetuks EETEL 07.06.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsus osas, millega valiti EETEL juhatusse I P ja T R. Kostja ei täitnud hageja nõuet 24.11.2022 EETELi üldkoosoleku otsustega ega 28.11.2022 nõukogu koosoleku otsustega. Kummalgi koosolekul ei võetud vastu otsust, mille sisuks või põhjuseks oleks see, et EETEL 07.06.2022 üldkoosoleku otsus on kehtetu. 28.11.2022 nõukogu koosoleku otsusega kustuti tagasi kõik senised juhatuse liikmed (mitte ainult hageja poolt soovitud juhatuse liikmed). 28.11.2022 otsus tehti, kuna 24.11.2022 oli üldkoosolek kinnitanud uue põhikirja ja valinud nõukogu liikmed, ning uue põhikirja järgi on EETELi juhatus 1-3 liikmeline ja EETELi juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise õigus on nõukogul. Kostja otsused on ajendatud ühingu üldise struktuuri muutmisest, mitte hageja poolt esitatud nõuetest. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud menetluskulude jaotuse alternatiivsete ettepanekutega. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Tegemist ei ole TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 nimetatud olukorraga, kus hageja loobub hagist, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Kostja ei nõustu jätkuvalt hagis esitatud nõuete ja nende aluseks olevate põhjendustega. Hageja poolt viidatud kohtupraktika (lahendid nr 3-2-1-182-15 (p 131 ) ja 3-2-1-55-13 (p 132 )) ei ole asjakohane, tegemist ei ole käesoleva asjaga võrreldavate olukordadega. Nendes lahendites on selgelt tuvastatav, et rahuldati hageja konkreetne nõue, misläbi saavutati hagiga taotletud eesmärk. Kostja ei ole nõus ka hageja alternatiivse käsitlusega, et TsMS § 162 lg 4 järgi tuleks menetluskulud jätta õigluse põhimõttest tulenevalt poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et puudub mistahes alus kalduda kõrvale TsMS selgest regulatsioonist, mille kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub, siis kannab hageja enda ja kostja

menetluskulud. Tuleb ka arvestada, et kui hageja hagist ei loobuks, siis tuleks hagi jätta läbi vaatamata, millisel juhul jääksid menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi samuti hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et loobumisavaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hagi õigeksvõtu või rahuldamise osas jääb kohus 08.06.2023 kirjas toodud seisukohtade juurde. Kohus selgitas, et Riigikohtu läbiv seisukoht on, et selleks, et tuvastushagi puhul leida, et kostja on hagi rahuldanud, oleks kostja pidanud hagi õigeks võtma (TsMS § 4 lg 3 teine lause, § 206 lg 1 esimene lause, § 440) (vt nt Riigikohtu 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 17). Kostja ei ole väitnud ja kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks hagi õigeks võtnud – asja materjalide hulgast puudub kostja selgesõnaline hagi õigeksvõtt, so kostja tahteavaldus, millest nähtuks selgelt kostja tahe hagi õigeks võtta. Vastupidi, kostja on järjepidevalt hagile vastu vaielnud, sh leidnud, et hageja on asjatult pöördunud kohtusse olukorras, mida hageja oleks ise oma tegevusega saanud ära hoida. Kostja on nii 03.10.2022 vastuses kui ka 18.01.2023 seisukohas palunud jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hagi õigeks võtnud ega hagi rahuldanud 24.11.2022 üldkoosoleku otsuste ja 28.11.2022 nõukogu otsustega. Kohus selgitab lisaks, et ühingul on oma organite (antud juhul üldkoosoleku ja nõukogu) kaudu õigus igal ajal otsustada oma põhikirja redaktsiooni ja juhatuse koosseisu üle. Juhatuse liikmed on ühingu seaduslikud esindajad ja tegemist on ühingu seisukohalt tähtsa küsimusega. Kui ühingu organite poolt oma õiguste teostamine ja juhatuse koosseisus muudatuste tegemine üldkoosoleku otsuse vaidlustamise hagi menetlemise ajal oleks käsitatav hageja nõude rahuldamisena ja tooks seega kaasa hageja menetluskulude hüvitamise kohustuse (TsMS § 168 lg 5 järgi), siis selline käsitlus sisuliselt piiraks eelnimetatud õiguse teostamist ja peataks ühingu organite poolt (teatud) ühinguõiguslike otsuste vastuvõtmise vaidluse ajaks. Hagi menetlemise ajal juhatuse koosseisus ja/ või põhikirjas mistahes muudatuste tegemise piiramine ei ole hageja ega kostja huvides ega saa olla hagi eesmärgiks. Olukorras, kus hagiga taotletavad eesmärgid on saavutatavad ka kohtuväliselt ühingu organite tavapärase edasise tegevuse ja otsuste tulemusena, peab hageja hagi esitades ning endale ja vastaspoolele kulusid tekitades arvestama sellega, et hagiga soovitud tagajärjed võivad saabuda ühingu organite tegevuse ja otsuste tulemusel ning hagejal võib algatatud hagimenetluses tekkida vajadus teha sellest tulenevaid menetluslikke otsustusi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks puuduvad alused, sh hageja poolt välja toodud alused. Hagejal hagi esitamisel ajal õigustatud huvi ja õiguskaitsevajaduse olemasolu või hagi eduperspektiiv ei saa olla aluseks menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumiseks. Vastasel juhul tuleks kõikide hagide puhul jaotada kulud üldreegli asemel TsMS § 162 lg 4 alusel – kohus ei menetle hagi, mille osas hagejal puudub õiguskaitsevajadus (TsMS § 371 lg 2 p 2). Samuti ei anna TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks alust menetluse ajal ilmnenud uued asjaolud. Tegutsevas ühingus võivadki ühingudokumentides ning juhtorganites ja nende koosseisudes menetluse ajal muudatused toimuda, sh arvestades, et hagejale oli teada, et 2022. aastal oli kostjal kavas korraldada veel üks üldkoosolek ja teada olid ka kavandatava üldkoosoleku põhiteemad (hagi lisaks 1 olevast juuli-august 2022 peetud kirjavahetusest nähtub, et põhikirja muutmine oli kevadel plaanis, kuid ei jõudnud ja see on sügisel 2022 üldkoosoleku teemaks koos juhtimisstruktuuris muudatuste tegemisega – dtl 17). Lisaks tuleb arvestada, et kostja ei ole keeldunud kohtuväliselt probleemi lahendamisest – juulis-augustis on toimunud poolte vahel tihe kirjavahetus ja mitu kohtumist (dtl 8-32), kokkuleppele siiski ei jõutud. Seega ka kostja väidetav keeldumine koostööst kohtuvälise lahenduse saavutamisel ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Olukorras, kus hagiga taotletavad eesmärgid on saavutatavad ka kohtuväliselt ühingu organite tavapärase edasise tegevuse ja otsuste tulemusena, peab hageja hagi esitades ning endale ja vastaspoolele kulusid tekitades arvestama sellega, et hagiga soovitud tagajärjed võivad saabuda ühingu organite tegevuse ja otsuste tulemusel ning hagejal võib algatatud hagimenetluses tekkida vajadus hagi taga võtta või hagist loobuda. Hagejal kostja (endise) liikmena on olnud võimalus kandideerida kostja juhtorgani liikmeks, et aktiivselt korraldada kostja tegevust ja juhtimist, sh tagada kostja ühinguõiguslike dokumentide vastavus ning välistada kostja ühinguõiguslike otsuste osas kohtusse pöördumise ja kohtupoolse sekkumise vajadus. Käesolevaks ajaks on kostja 12.07.2022 vastuse lisadest nähtuvalt hageja esitanud avalduse enda väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast, hageja avaldus on rahuldatud (dtl 377-382) ja hageja ei ole enam kostja liige. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus märgib, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagi esitamiselt tasunud riigilõivu 420 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 210 eurot. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile hageja kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.