1.Jätta Q Q hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud Q Q kanda.
3.Välja mõista Q Qilt W W kasuks menetluskulud 3564 eurot.
4.Välja mõista Q Qilt W W kasuks viivis menetluskuludelt (3564 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehe Eesti Ekspress venekeelse väljaande „Эстонский экспресс“ artiklis ”Эта дурацкая страна!” Что говорят эстонские участники двух войн в Афганистане“ (29.07.2021 ilmus paberkandjal ja 01.08.2021 veebis) järgneva hagejat puudutava kommentaari: „Muuseas Q Q, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, minu teada saab riigilt korralikku abi. Talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks. Talle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama”. Kostja väidab, et hageja on isik, kes tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu ja kes sai riigilt alusetult hüvesid. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust. Ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik on andmete avaldaja (Riigikohtu otsus 3-2-1-166-12). Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei tegutse Eesti kaitsejõudude (sh Eesti kaitseväe) vastu. Sisuliselt jättis kostja hagejast mulje, justkui see on fakt, et hageja soodustab kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumist (süütegu KarS § 440 kohaselt). Põhimõtteliselt süüdistas kostja hagejat süüteo toimepanemises.
2.Kostja rikub sellise faktiväite avaldamisega oluliselt süütuse presumptsiooni põhimõtet. Põhiseaduse § 22 esimene lause sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus ei ole hagejat nimetatud süüteos süüdi tunnistanud. Samuti pole kostjal informatsiooni hageja tegevuse (sh Xxx OÜ tegevuse) suhtes, v.a kostja enda subjektiivne arvamus ja moonutatud tõlgendus. Kostja ei ole tõendanud ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks. Kostja avaldatud faktiväide (hageja sai riigilt alusetuid toetusi) on ebaõige, hageja ei ole riigilt alusetuid hüvesid saanud. Hageja sai raskelt haavata 2008. aastal Afganistanis. Kuna 2008. aastal puudus Eestis veel vastav regulatsioon, mis võimaldaks sõjamissioonil haavata saanud sõduritel saada toetusi, siis hageja avalduse tagajärjel muudeti seadust ning tehti võimalikuks sõjamissioonil haavata saanud sõduritel saada toetusi. Kindlasti puudub objektiivne põhjus väita, et hageja on riigilt saanud alusetult hüvesid. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks.
3.Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Hageja ei saa olla avaliku elu tegelane üksnes seepärast, et ta oma tööd teeb ja seetõttu, et tema üksikud tegemised on meedias kajastust leidnud ühel või teisel põhjusel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus nr 2-19-15896). Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annavad hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja peab õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel nõuab hageja varalise kahju (kohtueelsed õigusabikulud) 512 eurot hüvitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, varalise kahju hüvitise 512 eurot, viivise ja kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed. Alternatiivselt (kui tegemist on väärtushinnanguga) ei nõua hageja ebaõigete andmete ümberlükkamist ja varalise kahju hüvitamist.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on avaliku elu tegelane läbi oma aktiivse ühiskondliku tegevuse ja sellest johtuvalt peab tal olema kõrgendatud lävi kriitika talumisel (kõrgendatud taluvuslävi kriitikale). Seisukohad, mida hageja propageerib on mh. järgmised: NATOvastasus, Xxx projekti käivitamine, kremlimeelsus (Putini poliitika ülistamine, Putini portreefoto auto tahavaatepeeglil jne), ameerikavastasus, Eesti riigi naeruvääristamine, erinevad vandenõuteooriad (COVID-dissidentlus ja maskivastasus), erinevad päevapoliitilised teemad jne. Hageja arvab, et NSVL-i aegsete Afganistani veteranide eest peab hoolitsema (ja maksma toetusi) mitte Venemaa, vaid Eesti. Hageja avaldab neid seisukohti erinevate Kremli propagandakanalite kaudu (nt Sputnik, Baltnews jne) aga ka sotsiaalmeedias (nt Facebookis nii oma isikliku kui ka oma õigusbüroo kasutajakonto alt).
5.Hageja kirjeldatud tegevus on Eesti huvide vastane. Kostja intervjuus avaldatud mõtte tuum seisneb selles, et Hageja tegutseb küll Eesti Kaitseväe huvide vastu, kuid Eesti riik täidab ikkagi oma kohustusi Hageja ees, sest seadus kehtib demokraatlikus riigis ühtemoodi kõigile subjektidele. Paradoksaalsel kombel ühendasid kaks juristist avaliku elu tegelast oma jõud ja üritavad vaigistada tunnustatud ajalooteadlast avaldamast oma arvamust hageja poolt levitatavate seisukohtade suhtes. Hageja ei ole tõendanud, et telefoniintervjuus ütles kostja ajakirjanikule just niimoodi. Tegelikkuses ütles kostja ajakirjanikule, et kostja „astub Eesti Kaitseväe vastu ebameeldivaid samme“. Kostja pidas silmas Xxx projekti loomist, mille kaudu pakutakse noortele JOKK-skeemi kaudu ajateenistusest kõrvale hoiduda. Sellisena reklaamib seda projekti ka kostja ise. Tegemist ei ole faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Seejuures on see esitatud igati kohases, lausa pehmes vormis. Selle projekti taunitavust on rõhutanud ka Eesti Kaitsevägi.
6.Hageja sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama.“ Kostja pidas siinkohal silmas seda, et ühekordse hüvitise määra tõsteti mitmekordselt tagantjärele. See tähendab, et kostja vigastuse aset leidmise hetkel kehtinud seaduse järgi pidanuks kostja saama hüvitise oluliselt väiksemas suuruses kui hiljem tagantjärele kehtestatud suurus. 2008 aastal kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 164 lg 3 järgi pidi hageja saama ühekordse hüvitise kahe aasta palga ulatuses. 10.05.2010 jõustunud redaktsiooni järgi tõsteti hüvitise suurusi väga olulise ulatuses, ca 12 korda! Seega pidas kostja silmas, et vigastada saamise ajal kehtinud seaduse järgi pidi kostja saama oluliselt (kordades) väiksema hüvitise võrreldes hüvitisega, mille kostja sai tagantjärele kehtestatud seaduse alusel. Kostja pole kunagi öelnud ega vihjanud, et kostja sai Eesti riigilt alusetuid hüvitisi. Mõlema lause näol on tegemist väärtushinnangutega, mis on esitatud igati kohases vormis.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue põhineb vene keelses väljaandes „Эстонский экспресс“ artiklis tsiteeritud kostja arvamusel. Õige on hageja viide Riigikohtu otsusele 3-2-1-166-12, mille kohaselt kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik (RKTKo 3-2-1-166-12 p 13). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on andmete avaldajaks. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2).
8.Pooled on eri meelt selles osas, kas tegemist on faktiväidetega või väärtushinnangutega. Hageja leiab, et tegemist on faktiväidetega, kuid on hagis märkinud ka seda, et avaldatud faktiväide sisaldab endas väärtusotsustust. Kostja on seisukohal, et avaldatu on käsitletav väärtusotsustusena. Vaidlusalused andmed sisalduvad ajalehes „Эстонский Экспресс“ järgmistes lausetes: „muuseas Q Q, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, minu teada saab riigilt korralikku abi. Talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks. Talle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama”. Kohtu hinnangul tuleb kostja väljendatud arvamust lugeda väärtushinnanguks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, sest see sisaldab üldist hinnangut hageja tegevusele seoses Eesti Kaitsejõududega ja hüvede saamisega Eesti riigilt. Kostja ei ole täpsemalt avaldanud (artiklitest võetud väited ei sisalda konkreetseid andmeid hageja kohta), millise konkreetse tegevusega hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu ja milliseid toetuseid ja mis ulatuses on ta riigilt saanud.
9.Väärtushinnangud on rohkem või vähem suhtelised, lausa subjektiivsed. Selliste väidete sisu ei ole kontrollitav, st. nende tõesust ega väärust ei ole võimalik tõendada. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-80-13 p 36). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 2-20-12495 p 11). Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas, mille põhjal erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi.
10.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on seisukohti avaldanud avalikkusele olulistel, sh. poliitilistel teemadel. Kohtu hinnangul ei saa pidada kostja avaldatud lauselõiku „Q Q, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ebakohaseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tema väärtushinnang hageja suhtes on kujundatud õigete asjaolude alusel. Kostja on oma hinnangu kujundanud põhjendatult, eelkõige arvestades Xxx OÜ tegevust, mis väidetavalt aitab kutsealustel ajateenistusest pääseda, kuid mida on meedias peetud ajateenistusest kõrvale hoidmiseks (dtl. 59, 06.04.2023 seisukoha lisa 2, 9). Kostja 04.07.2023 esitaurd dokumentidest nähtub, et hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus seoses Xxx tegevusega ning keskkriminaalpolitsei kahtlustab hagejat dokumentide võltsimises. Kostja poolt 06.04.2023 esitatud tõenditest nähtub üheselt, et hageja on oma välja ütlemistega meedias ise endale loonud negatiivse (vastanduva) kuvandi, sh. mitte ainult kaitseväe osas, mis annab objektiivse aluse sarnaste, sh. negatiivsete seisukohtade väljendamiseks hageja suhtes. Teisiti öeldes on väärtushinnangu avaldamise aluseks olev faktiline alus piisav.
11.Kostja lause lõigus osas „Talle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama”, ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et see jätab mulje, et hageja on riigilt saanud alusetult hüvesid. Avaldatud lausetest tervikuna, koos esimese lausega („Talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks“) saab mõistlikult järeldada, et avaldaja eest on hoolitsetud isegi enam kui piisavalt. Kostja on selgitanud, mille alusel ta sellise seisukohani jõudis (kaitseväeteenistuse seaduse § 164 lg 3 2008 ja 2010 aasta redaktsioonide võrdlus. Hageja sai 12 korda suurema hüvitise tagantjärele), st. kostjal oli sellise väärtushinnangu avaldamiseks olemas üldine (objektiivne) faktiline alus. Hageja kostja väidet vaidlustanud ei ole. Seega ei saa väita, et kostja oleks oma hinnangu kujutanud ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid. Avaldatu põhjal võivad erinevad inimesed teha erinevaid järeldusi, kuid avaldatut tervikuna ei saa mõista põhjendamatu isikliku rünnakuna või solvamisena, so. pidada ebakohaseks.
12.Poolte väidete osas, mis puudutavad hageja avaliku elu tegelase staatust, märgib kohus, et see ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust ja kohus seda küsimust ei käsitle, kuid nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et avaliku elu tegelaste puhul on vastuvõetava kriitika piirid laiemad.
MENETLUSKULUD
13.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 5702,40 eurot. Õigusabiteenust on osutatud 26,4 tundi, hinnaga 216 eurot/tund (käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.). Kohtu hinnangul ei ole käesolev asi keskmisest keerukam ega mahukam ning kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 180 eurot käibemaksuga, mitte 216 eurot.
15.Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks telefonivestluseid ja nõupidamisi kliendiga, sissejuhatust käsundisse, käsundi analüüsi ja tegevuskava arutamist, tõendite salvestamist, tõlkimist ja esitamist, jooksev suhtlus ja kooskõlastus kliendiga. Esindatava ja esindava vahel sõlmitava käsunduslepinguga seonduv ei seostu menetluskuludega kohtus ning tõlkekulud ei ole hüvitatavad lepingulise esindaja osutatud õigusabikuluna. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 19,8h, 26,4h asemel.
16.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 19,8 h, so summas 3564 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.