X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.07.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7832,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 26.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 14.07.2023 otsus muutmata. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Mõista Xlt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1782,72 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-14432 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 14.09.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ja 21.04.2023 selle täienduse, milles palus esimese alternatiivina kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged andmed ning mõista kostjalt hageja kasuks välja nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis. Teise alternatiivina palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis. Mõlema alternatiivi korral palus hageja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 512 eurot ja viivis.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehe Eesti Ekspress venekeelse väljaande „Эстонский экспресс“ artiklis „Эта дурацкая страна!” Что говорят эстонские участники двух войн в Афганистане“ (artikkel) hagejat puudutava kommentaari: „Muuseas X, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, minu teada saab riigilt korralikku abi. Talle määrati igakuine pension, ta läbis pikaajalise ravi- ja rehabiliteerimiskuuri Inglismaal, talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks. Talle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama”,- loetleb Y.“
1.2.Artiklis on kostja esitanud hageja kohta ebaõiged väited: hageja on isik, kes tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu ja sai riigilt alusetult hüvesid. Kostja on rikkunud hageja au ja väärikust, kahjustades oluliselt hageja mainet avalikkuse ees ja loob temast negatiivse kuvandi.
1.3.Hageja ei tegutse Eesti kaitsejõudude vastu, mh ei ole hageja soodustanud kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumist. Samuti ei ole hageja saanud riigilt alusetult hüvitisi. Hageja sai 2008. aastal Afganistanis raskelt vigastada. Kuna 2008. aastal puudus Eestis regulatsioon, mis oleks võimaldanud sõjamissioonil vigastada saanud sõduritel toetusi saada, siis hageja avalduse tagajärjel muudeti seadust ning sõjamissioonil haavata saanud sõdurid said õiguse saada toetusi.
1.4.Hagejale tekkis varaline kahju õigusabikulude näol, mida hagejal tuli kanda kostjale kohtueelselt saadetud nõudekirja esitamise tõttu. Hageja õigusabikulud on 512 eurot (sh käibemaks) olukorra analüüsimise, nõudekirja esitamise, kostja vastusega tutvumise ja hagejaga suhtlemise eest. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt andis kostja intervjuu Eesti veteranipoliitikat puudutavatel teemadel ja vastas ajakirjaniku küsimustele. Kostja eesmärgiks ja teemaks oli näidata Eesti riigi lahkust, vastutulelikkust ja inimsõbralikkust ning Eesti Kaitseväe veteranipoliitika eeliseid Nõukogude Liidu veteranipoliitika ees. Intervjuu teemaks ei olnud hageja ega tema tegevus. Ajakirjanik ei kooskõlastanud kostjaga kasutatud tsitaatide õigsust. Kostja arvas, et temaga telefonitsi peetud intervjuu põhjal ei ole artiklit avaldatud.
2-21-14432
2.2.Hageja ei ole tõendanud ja kostja ajakirjanikule öelnud, et hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu. Kostja ütles, et „hageja astub Eesti Kaitseväe vastu ebameeldivaid samme“, pidades silmas ArmyLaw projekti loomist hageja poolt, mille kaudu pakutakse noortele võimalust hoiduda kõrvale ajateenistusest. Kostja ei ole väljendanud, et hageja tegevus on ebaseaduslik. Kostja avaldatu mõte oli, et hageja tegutseb küll Eesti Kaitseväe huvide vastu, kuid Eesti riik täidab ikka oma kohustusi hageja ees, kuna seadus kehtib demokraatlikus riigis kõigile ühtemoodi. Tegemist oli Eesti riigi tunnustamisega, mitte kostja halvustamisega.
2.3.Sellega, et hageja sai hüvitisi rohkem, kui oleks pidanud saama, pidas kostja silmas, et ühekordse hüvitise määra tõsteti tagantjärele mitmekordselt. Kostja vigastada saamise ajal (2008. aastal) kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lg 3 järgi pidanuks kostja saama ühekordse hüvitise oluliselt väiksemas suuruses kui hiljem tagantjärele kehtestatud hüvitise suurus. 10.05.2010 jõustunud KVTS-i redaktsiooni kohaselt tõsteti ühekordse hüvitise suurusi ca 12 korda ja regulatsiooni kohaldati tagantjärele kõikidele Eesti Vabariigi missioonidel viga saanud kaitseväelastele. Kostja ei öelnud, et hageja sai riigilt hüvitisi alusetult.
2.4.Kostja väited on käsitatavad väärtushinnangute, mitte faktiväidetena. Avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased.
2.5.Hageja on avaliku elu tegelane läbi oma aktiivse ühiskondliku tegevuse. Hagejal peab seetõttu olema kõrgendatud lävi kriitika talumisel.
2.6.Hageja õigusabitasu, mis sisaldab ka käibemaksu, ei olnud vajalik ega põhjendatud. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks kulu kandnud. Kulu on kandnud hageja õigusbüroo (W OÜ), kes on ka käibemaksukohustuslane. Juristina oleks hageja saanud nõudekirja ise koostada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 14.07.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja on andmete avaldajaks. Kostja väljendatud arvamust tuleb lugeda väärtushinnanguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses, sest see sisaldab üldist hinnangut hageja tegevusele seoses Eesti Kaitsejõududega ja hüvede saamisega Eesti riigilt. Kostja ei ole täpsemalt avaldanud (artiklites kajastatud väited ei sisalda konkreetseid andmeid hageja kohta), millise konkreetse tegevusega hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu ning milliseid toetuseid ja mis ulatuses on ta riigilt saanud.
3.2.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.
3.3.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on seisukohti avaldanud avalikkusele olulistel, sh poliitilistel teemadel. Kostja avaldatud lauselõiku „X, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ei saa pidada ebakohaseks. Kostja väärtushinnang hageja suhtes on kujundatud õigete asjaolude põhjal. Kostja on oma hinnangu kujundanud põhjendatult, eelkõige arvestades ArmyLaw OÜ tegevust, mis väidetavalt aitab kutsealustel ajateenistusest pääseda, kuid mida meedias on peetud ajateenistusest kõrvale hoidmiseks (dtl 59). Hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus seoses ArmyLaw OÜ tegevusega ning keskkriminaalpolitsei kahtlustab hagejat dokumentide võltsimises. Kostja 06.04.2023 esitatud tõenditest nähtub
2-21-14432 üheselt, et hageja on oma väljaütlemistega meedias ise loonud endale negatiivse (vastanduva) kuvandi, sh mitte ainult kaitseväe osas, mis annab objektiivse aluse sarnaste, sh negatiivsete seisukohtade väljendamiseks hageja suhtes. Kostja väärtushinnangu avaldamise aluseks olev faktiline alus oli seega piisav.
3.4.Kostja avaldatud lauselõik „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama”, ei jäta muljet nagu oleks hageja saanud riigilt alusetult hüvesid. Avaldatud lausetest tervikuna (s.o koos esimese lausega „[t]alle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks“) saab mõistlikult järeldada, et hageja eest on hoolitsetud isegi enam kui piisavalt. Kostja on selgitanud, mille põhjal ta sellise seisukohani jõudis (s.o KVTS § 164 lg 3 2008. a ja 2010. a redaktsioonide võrdlus), st kostjal oli väärtushinnangu avaldamiseks olemas üldine (objektiivne) faktiline alus. Avaldatu põhjal võivad erinevad inimesed teha erinevaid järeldusi, kuid avaldatut tervikuna ei saa mõista põhjendamatu isikliku rünnakuna või solvamisena, s.o pidada avaldatut ebakohaseks.
3.5.See, kas hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kvalifitseeris maakohus kostja avaldatud väited ebaõigesti väärtushinnanguteks, kohaldades ebaõigesti VÕS § 1046 lg-t 1. Kostja on nimetanud väidetes hagejat ja esitanud konkreetsed, kontrollitavad väited. Asjaolu, et kostja ei ole täpsustanud, milliste tegevuste läbi hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu, ei muuda kostja avaldatud faktiväidet väärtusotsustuseks. On võimalik kontrollida, kas hageja tegutses väite avaldamise ajal Eesti kaitsejõudude vastu või mitte. Sarnaselt on kostja esitanud väite hagejale antud hüvede kohta, mille tõele vastavus on kontrollitav („ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“). Tegemist ei ole hageja isiku suhtes antud hinnanguga, mis oma olemuselt poleks kontrollitav. On võimalik kontrollida, kas hageja sai toetusi rohkem, kui oleks pidanud. Kostja avaldatud väited on ebaõiged, kuna hageja ei tegutsenud Eesti kaitsejõudude vastu ega saanud toetusi rohkem, kui oleks pidanud. Ka väärtushinnangutena on kostja väited ebakohased.
4.2.Väidet „X, kes praegu tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ei saa pidada kohaseks.
4.2.1.Hagejat ei saa võrdsustada ArmyLaw OÜ kui juriidilise isikuga. Hageja on ArmyLaw OÜ juhatuse liige, kuid see ei muuda ArmyLaw OÜ tegevust hageja tegevuseks. Ka kriminaalmenetlus on algatatud ArmyLaw OÜ vastu. Hageja vastu on algatatud kriminaalmenetlus dokumentide võltsimise kahtlustuse alusel. Hageja ja ArmyLaw OÜ suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat otsust. Seejuures on maakohus tuginenud tõenditele, mida väidete esitamise ajal polnud olemas. Kostjal ei olnud hageja kohta avaldatud väidete avaldamise ajal võimalik lähtuda kohtu viidatud tõenditest. Kohtu viidatud kostja 06.04.2023 seisukoha lisa 9 on avaldatud 23.03.2023. Kriminaalmenetlus hageja ja ArmyLaw OÜ suhtes algatati samuti 2023. aastal. Avaldatud väiteid tuleb hinnata faktilise kogumi põhjal, mis oli olemas avaldatu esitamise hetkel. Maakohus on tuginenud lubamatutele tõenditele.
4.2.2.Hageja ei nõustu, nagu oleks ta ise loonud endast negatiivse kuvandi. Maakohus hindas hageja väljaütlemisi laiemalt, mitte seoses konkreetse kostja väitega, mille tõele vastavust
2-21-14432 maakohtul tuli hinnata. Kohus pole tuvastanud ja kostja tõendanud, et hageja suhtes avaldatud väite kohta oleks olemas faktiline alus. Maakohus luges ebaõigesti kostja avaldatud väite põhjendatuks hageja üldisemate arvamusartiklite taustal. Hageja avaldatud arvamust ei saa seostada kostja avaldatud väidetega selliselt, et need õigustaks kostja väiteid.
4.2.3.Kostja esitas väite, mille alusel keskmine mõistlik inimene võib järeldada, et hageja on väidetud teos (aktiivne vastutegevus Eesti kaitsejõududele) süüdi.
4.2.4.Lisaks võttis maakohus ebaõigesti vastu kostja hilinenult esitatud tõendid (kostja 04.07.2023 menetlusdokumendi lisad), mille suhtes ei olnud hagejal võimalik seisukohta väljendada.
4.3.Ka kostja väidet, et „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama” tuli maakohtul võtta sellisena nagu see avaldati. Oluline on üksnes see, millise kuvandi avaldatu mõistlikule inimesele loob. Kõiki väiteid tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis. Kostja lõi teadlikult mõistlikule lugejale hagejast negatiivse kuvandi. Kostja väide annab mõista, justkui oleks hageja kuritarvitanud hüvitise saamise võimalusi või muul viisil omandanud läbi pettuse või muu skeemi rohkem hüvitist, kui ta oli õigustatud saama. Hageja ei ole aga saanud hüvitisi, mida ette ei nähtud. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Esitatud hagis nõuab hageja esimese alternatiivina VÕS § 1047 lg 4 alusel väidete „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ja „ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“ ümberlükkamist. Maakohus jättis nõude rahuldamata, kuna leidis, et nimetatud väited on väärtushinnangud. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda. Maakohtu hinnangul ei olnud väited väärtushinnangutena ebakohased. Seetõttu jäid rahuldamata ka mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning viivise nõuded.
8.Hageja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, käsitades väiteid väärtushinnangutena. Seega on vaidluse keskne küsimus apellatsiooniastmes see, kas väited „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ ja „ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“ on faktiväited või väärtushinnangud.
8.1.Faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10;
2-21-14432 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 19.02.2008 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Hinnata tuleb faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (vt RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21).
8.2.Maakohus leidis, et väide „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ on hinnatav väärtushinnanguna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna kostja ei ole täpsemalt esile toonud, milles „vastu tegutsemine“ seisnes, ei saa väidet käsitada faktiväitena. Mõistliku inimese arusaama järgi kajastab sõna „vastu tegutsema“ väite avaldaja üldist subjektiivset hinnangut. Kui avaldaja ei ole selgitanud, milles „vastu tegutsemine“ seisneb, ei ole võimalik tõendada väite faktilist korrektsust või paikapidavust, kuid on võimalik asjaomast hinnangut põhjendada.
8.3.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul väljendab kostja subjektiivset hinnangut ka üldine väide „ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“. Väide väljendab mõistliku isiku arusaama kohaselt kostja hinnangut selle kohta, millises suuruses oleks hageja pidanud toetusi saama. Selline hinnang lähtub kostja arusaamast, kui palju hageja oleks pidanud toetusi saama, ning see võib olla põhjendatud või mitte. Kuna kostja ei ole märkinud, milliseid toetusi ja mis ulatuses on hageja riigilt saanud, ei saa kontrollida ka selle hinnangu tõesust või väärust.
9.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kannatanu ei saa aga nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel väärtushinnangu ümberlükkamist (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19). Seega jättis maakohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude põhjendatult rahuldamata.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus ka selles, kui leidis, et kostja avaldatud väärtushinnangud on kohased. Vastuseks asjaomastele apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Maakohus ei ole otsuses samastanud hagejat ja ArmyLaw OÜ-d. Kuna hageja on ArmyLaw OÜ juhatuse liige, ei olnud hageja seostamine ArmyLaw OÜ-ga ebaõige. Väite „hageja tegutseb Eesti kaitsejõudude vastu“ puhul ei oma olulist tähendust see, kas kriminaalasjas on tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Maakohtu otsuses tehtud viide kriminaalasjale oli teisejärguline. Eelkõige pidas maakohus oluliseks hageja seotust ArmyLaw OÜ tegevusega, mis väidetavalt aitab kutsealustel ajateenistusest pääseda, täpsustades seejuures, et seda on meedias peetud ajateenistusest kõrvalehoidumiseks. Eelnev oli oluline hindamaks, kas kostja on oma hinnangu kujundanud õigete asjaolude põhjal. Kostja on 06.04.2023 menetlusdokumendis toonud esile mitmed artikleid, milledes kajastatud asjaolud olid aluseks kostja hinnangute kujundamisele. Seega ei ole maakohus eksinud, kui leidis, et väärtushinnangu aluseks olnud faktiline alus oli piisav.
10.2.Kui vaadata vaidlusalust artiklit tervikuna (sh väitele „[t]alle tuldi alati vastu, ta sai toetusi isegi rohkem, kui oleks pidanud saama“ eelnenud lauseid: „[h]aavata saanud sõjaväelased ei võinud isegi unistada sellest, mida saavad Eesti Kaitsejõudude veteranid praegu“ ning „[t]alle määrati igakuine pension, ta läbis pikaajalise ravi- ja rehabiliteerimiskuuri Inglismaal,
2-21-14432 talle valmistati proteesid käimise ja jooksmise jaoks“), siis ei saa sellest mõistlikult järeldada, et hageja sai riigilt alusetult hüvitisi. Kostja väidet tuleb arvestada kogu artikli kontekstis ja mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seetõttu leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et avaldatud väitest saab mõistlikult järeldada, et hageja eest on hoolitsetud isegi enam kui piisavalt.
10.3.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 15 kolmas lõik).
11.Maakohtu otsust ei ole alust tühistada seetõttu, et maakohus võttis vastu kostja 04.07.2023 menetlusdokumendile lisatud tõendid. Kostjal oli võimalik tõendite kohta (eelkõige kriminaalmenetluse algatamise fakti kohta) avaldada apellatsioonimenetluses oma seisukoht (II kd, tl 23 pöördel, ajamärgid 00:14:54 ja 00:15:36). Lisaks märkis ringkonnakohus eelnevalt, et maakohtu viide kriminaalasjale on teisejärguline.
12.Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p-de 4 ja 6 järgi mh õigusvastane, kui see tekitati kannatanud isikliku õiguse rikkumisega või majandustegevusse sekkumisega ja seda saab pidada VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastaseks. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja kohta valeväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Kuna kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, mistõttu puudus maakohtul vajadus hinnata ka hageja väiteid varalise kahju tekkimise kohta.
14.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja selle täpsustuse järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1782,72 eurot (sh käibemaks). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8,2 tundi, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamine, kliendiga suhtlemine ja nõupidamine, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine.
18.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
2-21-14432
19.Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
20.Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1782,72 eurot (sh käibemaks) (= 5 tundi × 216 eurot/tund (180 eurot + käibemaks 20%) + 3,2 tundi × 219,60 eurot/tund (180 eurot + käibemaks 22%)), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.