Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
12. juuli 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi
2-21-5151 Themis Õigusbüroo OÜ hagi M. V. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes 26 126,47 eurot
Hagihind
nende Hageja: Themis Õigusbüroo OÜ (registrikood: 12803543) Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits Kostja: M. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2023.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 22 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 2193,97 eurot.
3.Välja mõista M. V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks viivis põhinõudelt 22 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude.
4.Jätta rahuldamata Themis Õigusbüroo OÜ kahjuhüvitise nõue M. V. vastu summas 172,50 eurot.
Välja mõista M. V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu summas 2132,75 eurot.
7.Välja mõista M. V.lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2132,75 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hulemand Invest OÜ ja kostja sõlmisid suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 22 000 eurot. Tegemist oli tähtajalise laenulepinguga. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 31.12.2019.a, kuid ei teinud seda. 12.05.2020.a loovutas Hulemand Invest OÜ rahalise nõudeõiguse Hänga OÜ-le, kes loovutas selle omakorda 04.03.2021.a hagejale. Hageja leiab, et kuna tegemist oli tähtajalise lepinguga, siis tähtajaline laenuleping ei eelda sissenõutavaks muutumist ülesütlemisega, vaid muutub kooskõlas VÕS § 82 lg 7 sätestatuga sissenõutavaks hilisemalt tähtpäeva möödumisega. Maksetähtpäev saabus 01.01.2020.a. Kostja ei ole laenu tänaseni tagastanud. Hageja palub kostjalt võlgnevuse 22 000 eurot välja mõista. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise summas 2193,97 eurot ning lisaks ka edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja välja mõista tekitatud kahju kohtuväliste õiguabikulude näol summas 172,50 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimist ja seda, et tegemist oli tähtajalise laenulepinguga. Konto väljavõttelt nähtuvad kanded ei tõenda, et kanded olid tehtud niisuguse tähtajalisest laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Samuti ei tõenda seda tunnistaja kinnitus. Suulise laenulepingu korral eeldatakse, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga VÕS § 398 lg 1 mõttes (RKTKo 3-2-1-45-17, p 12) ning laenuandja võib laenu tagastamist nõuda pärast lepingu ülesütlemist. Hageja ei ole ülesütlemist tõendanud. Hageja ei saa vaidluse all olevat laenulepingut ise üles öelda. Hageja on omandanud üksnes laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude, mitte kujundusõigusi. Seega ei ole hageja põhinõue muutunud ka sissenõutavaks. Samuti ei saa eelnevast tulenevalt arvestada sellelt viivist. Olukorras, kus tõendamata on põhinõude sissenõutavus, ei saa rahuldada ka hageja kahjuhüvitise nõuet, sest kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust rikkunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha, tunnistaja ütlused, tutvunud kostja seisukoha ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 25.05.2021.a kohtumääruses (dtl 50-53).
5.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on sõlminud suulise tähtajalise laenulepingu. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja peab hagejale hagetava rahasumma tasuma.
Hageja väidetel on poolte vahel sõlmitud suuline, tähtajaline laenuleping. Kostja on jätnud hagejale laenu tagastamata. Kostja sellise hageja käsitlusega ei nõustu ning on seisukohal, et laen on antud tähtajatult. Kuna laenuandja ei ole tähtajatut laenulepingut üles öelnud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt selle täitmist. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda laenulepingu täitmist, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
6.Vaidlust pole, et Hulemand Invest OÜ on kandnud kostja pangakontole 27.05.2018.a summas 15 000 eurot, 28.05.2018.a summas 5000 eurot ja 15.06.2018.a summas 2000 eurot, kokku summas 22 000 eurot selgitustega „laen“ (dtl 9). Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel tuvastatuks.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
8.Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on Hulemand Invest OÜ 12.05.2020.a loovutanud oma nõude kostja vastu summas 24 364 eurot Hänga OÜ-le (dtl 13-15) ning 04.03.2021.a on viimane loovutanud tasu eest ja tervikuna rahalise nõude koos võimalike kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (dtl 19-21). Kostjat on nõudeõiguse loovutamisest teavitatud (dtl 17, 23-26).
10.Suulise tähtajalise laenulepingu sõlmimise tõendamiskoormis on vaidluse korral hagejal (TsMS § 230 lg 1). Riigikohus on 17.05.2017.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-2-1-45-17 punktis 12 selgitanud, et laenusaaja peab sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg.
11.TsMS § 229 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
12.Hageja on suulise laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud pangakonto väljavõtte, millisest nähtub kokku 22 000 euro ülekande tegemine selgitustega „laen“ (dtl 9). Lisaks on hageja esitanud kohtule 23.11.2020.a N. K. kinnituse, millise kohaselt on viimane viibinud hageja ja kostja kohtumise juures kohvikus XXX, kus kostja küsis hagejalt laenu summas 25 000 eurot ning lepiti kokku laenu tagastamine hiljemalt 2019.a lõpp (dtl 11).
13.Samuti nähtub 12.05.2020.a nõude loovutamise lepingu punktist 3, et loovutaja kinnitab, et tema tasunõue on sissenõutav, võlgnik ei ole kohustust täitnud ega osaliselt täitnud ja võlgnikul puudub võimalus kohustust tasaarvestada ning loovutaja ei ole nõuet võlgniku vastu pantinud ega muul viisil koormanud ega nõudele tähtaegselt sisulisi vastuväiteid esitanud. Loovutaja kinnitab, et võlgnikule on 05.05.2020 edastatud pankrotihoiatus, mille võlgnik on kätte saanud (dtl 13-14). Seega on laenuandja kostjalt laenu tagasi nõudnud. Samuti on lepingus kinnitatud, et nõue on sissenõutav. Nimetatu viitab laenulepingu tähtajalisusele.
14.Ka tuleneb 04.03.2021.a nõudeloovutamise lepingu punktist 1.3, et rahalise nõude jääk on 22 000 eurot (põhinõue), millele lisanduvad viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.01.2019.a (dtl 19-21). Ka sellest nähtub, et nõue on sissenõutav.
15.18.03.2021.a nõude loovutamise teatest, võlanõudest nähtub, et kostjal on võlgnevus seisuga 01.01.2020.a ning alates sellest on arvestatud kostjale viivist (dtl 27-28).
16.05.05.2020.a pankrotihoiatusest kostjale nähtub, et kostja on lubanud võlgnevuse summas 31.12.2018.a tagastada, kuid seda teinud ei ole, mistõttu on kostjale tehtud pankrotihoiatus ning antud tähtaeg 10 päeva võlgnevuse tasumiseks (dtl 64-65). 19.11.2020.a on kostjale tehtud samuti pankrotiavaldus võimaldades võlgnevus tasuda hiljemalt 29.11.2020.a (dtl 67-68, 69).
17.Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. M. andis ütlusi selle kohta, et kostja soovis laenu 25 000 eurot 2019 aasta lõpuni ning laenuleping sõlmiti suulises vormis. Kui maksetähtaeg saabus, siis korduvatele püüdlustele raha saada, see osutus võimatuks, kostja ei reageerinud millelegi (dtl 186).
18.Kohus leiab, et kohtu ette toodud tõendeid kogumis hinnates saab järeldada, et kostja on saanud suulise laenulepingu alusel 22 000 eurot, milline summa tuli laenuandjale hiljemalt 31.12.2019.a tagastada. Praegusel juhul ei tulene kohtu ette toodud tõenditest, et kostja oleks sõlminud suulise tähtajatu laenulepingu. Ainuüksi kostja paljasõnaline väide, et laenuleping sõlmiti tähtajatult, seda ei kinnita. Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud ega oma vastuväiteid ei põhistanud. Sellest tulenevalt tuleb hageja nõue summas 22 000 eurot kostja vastu rahuldada.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses. Hageja on esitanud ka viivise arvestuse (dtl 5).
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
21.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 01.01.2020.a kuni hagi esitamiseni so 31.03.2021.a eest summas 2193,97 eurot ja sealt edasi alates 01.04.2021.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni (dtl 3).
23.Kostja on vastuseks hageja viivise nõudele märkinud, et kuivõrd põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei saa sellelt ka VÕS § 113 lg 1 alusel arvestada viivist (dtl 58). Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Viivist saab vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt Riigikohtu 27.05.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 punkt 14).
24.Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest kostja on viivitanud nõude täitmisega. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu summas 172,50 eurot (dtl 3). Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna hageja põhinõue ei ole sissenõutav (dtl 59). Kostja palub jätta hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Muid vastuväiteid kahju hüvitamise nõudele kostja esitanud ei ole.
26.Kuigi kostja sisulisi vastuväiteid hageja kahju hüvitamise nõudele esitanud ei ole, siis on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõue summas 172,50 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
27.Riigikohus on 03.04.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-19-13 punktis 11 selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli
mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta.
28.VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
29.Õiguskirjanduses on selgitatud, et kahjustatud isiku kahjusündmusest tulenev isiklik ajaja töökulu (nt hoiatuskirjade kirjutamiseks, kahju suuruse hindamiseks, riigiasutuses või arsti juures käimiseks) loetakse nn üldise eluriski hulka ning hüvitamisele need ei kuulu. Aeg kui selline ei ole veel kommertsialiseeritud väärtus ning selle ärakulutamisest ei teki enamasti varalist kahju. Sama kehtib üldjuhul ka enda tööjõukulu kohta, ka see toob kaasa üksnes varalise kahjuna mittearvestava ajakulu (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein, Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 679).
30.Kuna vaidlust pole, et antud juhtumil on varalise kahjuna hageja käsitlenud 18.03.2021.a nõude loovutamise teate, võlanõude koostamise ja esitamise kulu summas 172,50 eurot (dtl 27-28, 31), siis asub kohus eelpooltoodu alusel seisukohale, et nõude loovutamisest teatamist ei saa pidada kuluks, mis kuuluks kahju hüvitamise korras väljamõistmisele. Seega käsitletav hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.
31.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 22 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.03.2021.a summas 2193,97 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt, s.o 22 000 eurolt alates 01.04.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Hageja nõue kahju hüvitamiseks summas 172,50 eurot jääb rahuldamata.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 26 126,47 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis arvestab kohus asjaoluga, et hagi rahuldatakse peaaegu täielikult s.o 99,3 % ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel (vaata ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-18-14359 punkt 21). Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1000 eurot ja esindajakulu summas 1587 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 115 eurot.
36.Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagi koostamine ja kohtule esitamine (3 tundi), päring PPA-le, RR-le ja taotlus kohtule (0,2 tundi), asjaolude täpsustamine, seisukoha koostamine ja esitamine 25.06.2021.a (5,2 tundi), vastus kohtunõudele (0,1 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine (0,2 tundi), kohtukõne teeside koostamine (0,75 tundi), ettevalmistus 28.06.2022.a istungiks, istungil osalemine (1,5 tundi), ettevalmistus 07.11.2023.a istungiks (0,5 tundi), vastuväide kostja taotlusele (0,2 tundi), ettevalmistus 26.01.2023.a kohtuistungiks (0,75 tundi), vastuväide kostja
taotlusele (0,2 tundi), 26.01.2023.a kohtuistung (1,2 tundi). Kokku 13,8 tundi.
37.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1000 eurot.
38.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
39.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 115 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 115 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-11514 p 14).
40.Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 13,8 tundi. Kuigi kostja hageja esindajakuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: -
asjaolude täpsustamine, seisukoha koostamine ja esitamine 25.06.2021.a (5,2 tundi). Arvestades, et hageja seisukoha sisu on üksnes 3 lk ning korratud on ka juba hagiavalduses märgitut, siis leiab kohus, et nimetatud toimingute peale sai kokku kuluda 2 tundi.
-
ettevalmistus 28.06.2022,a istungiks ja istungil osalemine (1,5 tundi). 28.06.2022.a kohtuistung kestis 0,5 tundi. Seega pidi ülejäänud aeg kuluma hagejal istungi ettevalmistamise peale. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning menetluses ei ole mahukaid tõendeid, siis sai istungi ettevalmistamiseks kuluda hagejal kõige rohkem 0,5 tundi.
-
ettevalmistus 26.01.2023.a istungiks (0,75 tundi). Nagu kohus juba eelpool leidis, siis arvestades asja materjalide mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, sai istungi ettevalmistamiseks kuluda 0,5 tundi.
41.Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 9,85 tundi ehk 1132,75 eurot (9,85 tundi x 115 eurot).
42.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2132,75 eurot, millest riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulu 1132,75 eurot.
43.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.