Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-17283

keeldus aga teostatud tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest. Töövõtja (hageja) peab tellija keeldumist põhjendamatuks ning leiab, et töö on valminud ja tellijal ei ole alust töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest keelduda. Kuivõrd töövõtja on lepingus kokkulepitud tööd teostanud ja esitanud need tellijale vastuvõtmiseks ning tellija on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest, siis esitas hageja 15.05.2020 kostjale tasumiseks järgmised arved teostatud tööde eest: 1) arve nr 20066 summas 32 243.43 eurot (lepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olnud tööd); 2) arve nr 20067 summas 67 815.80 eurot (lepingu nr 1-10/19/2052-1 esemeks olnud tööd); 3) arve nr 20068 summas 4 480.01 eurot (lepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olnud tööd). Kostja ei ole eelnimetatud arveid, kokku summas 104 539.24 eurot, hagejale tasunud. Eelnimetatud arvete tasumise tähtpäev oli arvete kohaselt 01.06.2020, seega on hageja selgituste kohasekt kostja alates 02.06.2020 viivituses töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega. Kostja esitas 17.09.2020 hagejale 3 avaldust: a) nr 19-9/20/42974-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2052-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 42 083.33 eurot; b) nr 19-9/20/42968-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2053-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 14 166.67 eurot; c) nr 19-9/20/42970-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2054-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 2 083.33 eurot. Kostja on keeldunud hageja poolt teostatud töid vastu võtmast ja nende eest tasumast põhjusel, et kostja arvates on hageja kasutanud tööde teostamisel nõuetele mittevastavat asfaldisegu. Hageja peab kostja-poolset tööde vastuvõtmisest keeldumist ja tööde eest tasumisest keeldumist põhjendamatuks esiteks sellel põhjusel, et töö lepingutingimustele mittevastavus (s.o. väidetavalt mitte nõuetekohase asfaldisegu kasutamine) pole lepingu tingimuste kohaselt tõendatud ja teiseks põhjusel, et ka kõnealuse puuduse olemasolu korral ei kvalifitseeru see oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja hinnangul on kostja põhjendamatult töövõtulepingutest taganenud ja teatanud hagejale, et nõuab lepingutest tulenevalt leppetrahvi. Sellisel seisukohal on hageja põhjusel, et tema hinnangul ei ole ta toime pannud selliseid töövõtulepingute rikkumisi, mis kehtiva õiguse kohaselt annaks kostjale aluse õiguskaitsevahendina lepingust taganeda ja leppetrahvi nõuda. Hageja palub kohtul esmalt tuvastada, et kostja ei ole kehtivalt taganenud hagejaga sõlmitud töövõtulepingutest. Hageja leiab, et tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi järgmisel põhjusel. Asjaolu, et hankija on hankelepingust taganenud, kujutab riigihankemenetlustes endast pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alust RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kuivõrd hageja tegutseb tee-ehituse valdkonnas ning selles valdkonnas tuleb valdav enamus tellimustest avaliku sektori klientidelt ja seega läbi riigihangete, on hagejal õiguslik huvi selle vastu, et hankijad ei saaks käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud kostja-poolseid lepingutest taganemisi riigihankemenetlustes kasutada hageja kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Olukorras, kus hageja ei pea kostja-poolset lepingust taganemist kehtivaks, ei ole hagejal muud viisi oma eelviidatud õigusliku huvi kaitsmiseks kui tuvastushagi esitamine. Teise tuvastusnõudena palub hageja kohtul tuvastada see, et hagejal ei ole kostja ees kohustus tasuda kostja poolt nõutavaid leppetrahve. Hageja leiab, et ka sellise tuvastamise vastu on hagejal õiguslik huvi tulenevalt asjaolust, et hankelepingute alusel hankija poolt leppetrahvi nõude esitamine võib anda hankemenetlustes aluse hageja kõrvaldamiseks hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Olukorras, kus hageja ei pea kostjapoolseid leppetrahvi nõudeid

2-20-17283

kehtivaiks, ei ole hagejal enda selgituste kohaselt muud viisi oma eelviidatud õigusliku huvi kaitsmiseks kui tuvastushagi esitamine. Kuivõrd kostja on nii lepingust taganemisi kui leppetrahvide nõudmisi rakendanud kui õiguskaitsevahendeid väidetavate hagejapoolsete lepingurikkumiste eest, siis rajab hageja oma tuvastusnõuded väitele, et kostjal puudus alus selliste õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Hageja selgitab, et hageja nõue kostjalt 104 539.24 euro saamiseks on töövõtulepingute alusel tekkinud tasu maksmise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 637 lg 1). Hageja nõue kostjalt viivise saamiseks on rajatud VÕS § 113 lõikele 1. Viivise nõude aluseks olev viivise määr (0,1 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest) tuleneb pooltevaheliste lepingute punktis 9.5 sisalduvast kokkuleppest. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:  tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2052-1;  tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2053-1;  tuvastada, et Maanteeamet ei ole kehtivalt taganenud Maanteeameti ja Asfaldigrupp OÜ vahel sõlmitud lepingust nr 1-10/19/2054-1;  tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 110/19/2052-1 alusel leppetrahvi summas 42 083.33 eurot;  tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 110/19/2053-1 alusel leppetrahvi summas 14 166.67 eurot;  tuvastada, et Asfaldigrupp OÜ-l ei ole kohustust tasuda Maanteeametile lepingu nr 110/19/2054-1 alusel leppetrahvi summas 2 083.33 eurot;  mõista Eesti Vabariigilt Asfaldigrupp OÜ kasuks välja 104 539.24 eurot;  mõista kostjalt hageja kasuks välja 23.11.2020. seisuga sissenõuatavaks muutunud viivis summas 18 294.37 eurot;  mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest alates 24.11.2020 kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas, võttes aluseks põhivõla summa 104 539.24 eurot ja viivise määra 0,1 % päevas;  mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudest, võttes aluseks viivise määra 0,1 % päevas, alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. II Kostja vastuväited

2-20-17283

kohustatud tööde teostamisel lähtuma. Tulenevalt eelnevast oli kostja hinnangul Transpordiametil põhjendatult õigus nõuda tööde ümbertegemist, kuivõrd tööd ei vastanud lepingutes sisalduvatele tingimustele ja hageja oli vastutav mittevastavuste eest. Hageja lepinguline esindaja edastas 03.04.2020 kuupäeval vastuskirja Transpordiameti nõudekirjale, milles viitas VÕS § 646 lg-s 1 sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt ei saa tellija töövõtjalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega põhjustataks töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Transpordiamet vastas 22.04.2020 kirjaga nr 19-9/19/59033-6 hageja vastuskirjale, et jääb oma 11.03.2020 kirjas esitatud nõuete juurde, mh nõudes nõuetele mittevastava töö ümbertegemist VÕS § 646 lg 1 ja riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 alustel. Seejuures rõhutas Transpordiamet, et on andnud tööde ümbertegemiseks VÕS § 114 lg 1 kohaselt täiendava tähtaja 31. maiks 2020. Lisaks hoiatas Transpordiamet hagejat, et kui viimane lepingute tingimustele mittevastavaid töid ümber ei tee või keeldub nende tegemisest, on Transpordiamet valmis lepingutest taganema ja nõudma kahju hüvitamise korras tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5, § 647 lg-d 1 ja 3, lepingute p 9.3 alustel ning lisaks leppetrahvi lepingute p 11.2 järgi. 15.05.2020 esitas hageja Transpordiametile lepingute täitmise eest arved ja aktid ning jäi seisukohale, et on lepingutest tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Transpordiamet edastas 17.09.2020 hagejale kirjadega nr 19-9/20/42974-1, 19-9/20/42968-1 ja 19-9/20/42970-1 avaldused lepingutest taganemiseks ning leppetrahvide nõudmiseks. Hageja vastas 23.09.2020 Transpordiametile teavitades, et Transpordiameti poolne lepingutest taganemine on tühine eelkõige vastavalt VÕS § 118 lg-le 2. Kostja leiab, et hageja poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Esmalt nendib Transpordiamet, et on arusaamatu, mis alusel on hageja järeldanud, et asfaltsegu vastab normatiivsetele nõuetele, kui see seda selgelt ja üheselt nähtuna ei vasta. Kostja toob välja, et nõuded asfaltsegule ning selle tulemuslikule katsetamismeetodile on lepingutes ja tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruses sätestatud konkreetsel kujul ja reservatsioonideta ning juba seetõttu ei ole hagejal objektiivne hinnata ja tugineda töö vastuvõtmise nõudes VÕS § 646 lg-le 1, kui töö vastuvõtmiseks sätestatud minimaalsed eeldused ei ole täidetud. Kostja leiab, et vastasel juhul kaotab tööle esitatud nõuete regulatsioon oma eesmärgi, sisulise tähenduse ja vajaduse ning töövõtjatel oleks vaba voli nõuetest sõltumata teostada tööd oma äranägemise järgi. Transpordiamet juhib tähelepanu, et lepingutega kehtestatakse tööle nõuded eesmärgipäraselt saavutamaks kindlat kvaliteeti. Kostja toob välja, et lepingute lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohustas hagejat kasutama materjalina teekatte paranduseks asfaltbetooni „AC16 Surf“. Asfaltsegude täitematerjalide osas tuli hagejal lähtuda „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15“ ((kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 a käskkirjaga nr 0314, edaspidi asfaldist katendikihtide ehitamise juhis) tabelist 1) toodud nõuetest. Lepingute lisa 2 p 3.1 kohaselt pidid vastama sideaineks kasutatavad bituumenid või emulsioonid kehtiva EVS 901-2 osa 2 kvaliteedi nõuetele ja kivimaterjali kvaliteet pidi vastama kehtiva EVS-EN 13043 kvaliteedi nõuetele. Killustikufraktsiooni terakoostis pidi vastama lepingu dokumentidele ja tehnilistele normidele. Kostja selgituste kohaselt kohustas asfaldist katendikihtide ehitamise juhis hagejat ühtlasi järgima seguretsepti ja kavandatud asfaltsegu koostamisel tagama, et segu omadused vastaksid standardile EVS 901-3, arvestades mh projektis või teetööde kirjelduses ja antud juhises toodud lisanõudeid. Kostja toob välja, et hagejal lasus kohustus enne asfalteerimistöödega alustamist koostada asfaltkatte ehitamise projekt. Projekt pidi mh sisaldama asfaltsegu retsepti ja selle koostamiseks kasutatavate materjalide toimivus- või vastavusdeklaratsioone. Enne asfaltsegu retsepti koostamist tuli retsepti koostajal akrediteeritud laboris kontrollida asfaltsegus kasutatavate täitematerjalide vastavust nõuetele ja deklareeritavatele omadustele (asfaldist katendikihtide ehitamise juhise p-d 1.9 – 1.11). Kahtluse korral oli m.h Transpordiametil õigus

2-20-17283

määrata peentäitematerjalile ja fraktsioneerimata täitematerjalile mineraloogiline/petrograafiline kirjeldus. Kostja toob välja, et Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 sedastab, et kui kasutatud materjalid, tooted ja tööd, v.a asfalt- ja mustkatted, ei vasta lepingu tingimustele, siis tööd vastuvõtmisele ei kuulu ja töövõtja peab töö nõuetekohaseks parandama. Kui asfalt- ja mustkate ei vasta lepinguliste dokumentide nõuetele, ent vastab majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (tee ehitamise kvaliteedinõuete määrus), on lubatud tööd vastu võtta vähendades tööde eest makstavat tasu. Sealhulgas võib tellija tasu vähendamise asemel nõuda ka töö ümbertegemist. Kostja toob välja, et tee ehitamise kvaliteedi nõuete määruse § 16 lg 1 sätestab asfaltbetoonsegu minimaalseteks nõueteks valmistamise ja paigalduse viisil, et see peaks vastu ettenähtud kasutusaja jooksul. Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVS 901-3. Lõige 3 kohustab, et asfaltbetoonsegu projekteeritud koostises peavad olema näidatud jämetäitematerjalide fraktsioonide omadused ning bituumeni penetratsioon või viskoossus. Nimetatud omadused on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-3. Nake tardkivimist jämetäitematerjaliga peab olema tõendatud labori katseprotokolliga. Lõige 6 lisab, et ühtlasi on ka nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile kirjeldatud standardtes EVS 901-1 ja EVS 901-3. Lisaks lubab lõige 8 kasutada lubjakivist või kruusast toodetud fraktsioneeritud täitematerjali ja lubjakivist või kruusast toodetud peentäitematerjali ülemise kihi asfaltbetoonsegudes ainult nendel teedel, mille talviseks libedustõrjeks ei kasutata kloriide. Muuhulgas kohustab lõige 10 hagejat kontrollima laboris enne asfaltbetoonsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui vastavad omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-1. Kostja leiab, et arvesse tuleb võtta, et eeltoodu puhul on tegemist tee ehitamise teostamisele kehtestatud nn minimaalsete kvaliteedinõuetega, mis peavad igal juhul olema täidetud. Kostja toob välja, et ühtlasi tuleb arvestada, et töö kvaliteedi kontrollimine käib üksnes lepingute ja selle lisade kohaselt kindlal viisil ja tingimustes teostatud katsetulemuste põhjal. Akrediteeritud katselabor Teede Tehnokeskus AS teostas asfaltsegu täitematerjalide osas katsed, mille katseprotokollidest tuvastas Transpordiamet, et hageja oli kasutanud tööde teostamisel asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde teostamisel oli settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis koguni 90% ja lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes kasutatud asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-1 tööde teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%. Nimetatud tööde teostamisel pidi settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%. Kostja leiab, et sellest lähtuvalt on teostatud katsetused akrediteeritud katselaboris tõendanud, et hageja paigaldatud asfaltsegu ei vasta eelpool nimetatud nõuetele, mistõttu on kostja hinnangul hagejal meelevaldne järeldada ja väita, et asfaltsegu oli kvaliteetne ja vastas nõuetele. Kostja toob välja, et nagu ka mitmetes normides juba viidatud, siis lepingutest ja nende osaks olevatest kohustuslikest juhistest tulenevad nõuded asfaltsegu koostamiseks ning sh tee ehitamise kvaliteedi nõuete määrusest tulenevad minimaalsed kvaliteedinõuded ei luba asfaltsegus kasutada lubjakivi sõelmeid ja killustikku. Seda eriti olukorras, kus riigiteede libedusetõrjes kasutatakse kloriidi, mis hakkab asfaltsegus olevat lubjakivimit lagundama ning seab otseselt ohtu riigitee püsivuse. Ohutu liiklemise tagamine riigiteedel on aga üks olulisi Eesti Vabariigi ja seega ka Transpordiameti prioriteete.

2-20-17283

Transpordiamet leiab, et on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu viidates lepingute p-le 4.4.1, mille kohaselt oli hagejal kohustus teha tööd vastavalt lepingutele. Lepingute p 4.4.7 järgi kohustus hageja töö tegemiseks kasutama materjale ja tooteid, mille õigusaktidest ja lepingutest tulenevatele nõuetele vastavus on õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõuete kohaselt tõendatud ning esitama materjalide vastavusdeklaratsioonid enne tööde algust Transpordiameti projektijuhile ja insenerile kooskõlastamiseks. Sealhulgas vastutas hageja lepingute p 4.4.9 järgi selle eest, et tööd oleksid tehtud korrektselt ja kvaliteetselt. Hageja vastutuse sätestas samuti lepingute p 9.1, mille korral vastutas hageja rikkumise eest, kui tööd ei vasta lepingutele. Lisaks vastutas hageja ka kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse eest. Lepingute p 9.3 kohaselt oli hageja mh kohustatud hüvitama tõendatud lepingute mittetäitmise või mittekohase täitmisega Transpordiametile tekitatud kahju ja Transpordiameti poolt seoses hageja poolse lepingute rikkumisega tehtud kulutused. Kostja leiab, et esmalt juba seetõttu ei saanud hagejale tulla lepingutele mittevastavuste eest lasuv vastutus üllatusena. Kostja on seisukohal, et tegemist on hageja poolse lepingute olulise rikkumisega ja Transpordiameti tööde ümbertegemise nõue õiguskaitsevahendina on täielikult põhjendatud ning asjakohane. Kostja leiab, et arvestada tuleb ülekaalukat avalikku huvi, et riigiteed oleksid hea kvaliteedi ja säilivusega ning Transpordiameti üht peamist kohustust tagada riigiteede kvaliteetne ehitamine ning sellest tulenevalt kõrge liiklusohutus. Eeltoodust tulenevalt on Transpordiamet seisukohal, et töö kuulub vastuvõtmisele üksnes siis, kui selle eeldused (vähemalt minimaalsed nõuded tööle, mis on kehtestatud tee ehitamise kvaliteedi nõuete määrusega) ja vastuvõtmise tingimused on minimaalses ulatuses täidetud. Hageja on hagiavalduses asunud seisukohale, et Transpordiametil puudus alus lepingutest taganeda, kuid on kostja hinnangul jätnud nimetatud väite põhistamata, mistõttu on tegemist hageja poolse paljasõnalise väitega. Veel enam on hageja toonud nõude põhjuseks asjaolu, et lepingutest taganemine kujutab endast riigihankemenetlustes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, mis on Transpordiameti hinnangul ebaoluline ja ebaadekvaatne kõrvalekaldumine faktiväitest ning millel puudub hagiavalduse eesmärgi seisukohalt õiguslik tähendus. Eeltoodut arvestades on kostja hinnangul ilmne, et hageja väide leppetrahvinõuete osas, et Transpordiametil puudus alus leppetrahvide rakendamiseks, on esitatud meelevaldselt ja on tõendamata. Transpordiamet on seisukohal, et on rakendanud leppetrahve legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalselt. Muuhulgas juhib Transpordiamet tähelepanu, et ei välista nii VÕS § 646 lg-st 5, kui ka lepingu p-st 9.3 tulenevat õigust nõuda Transpordiametile tekkinud täiendavate kulutuste hüvitamist hageja poolt. Juhindudes eeltoodust, palub Transpordiamet jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta hageja kohtukulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused

2-20-17283

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-20-17283

katseprotokollid nr 4977/19 ja nr 5391/19. Nimetatud katseprotokollidest ilmnes, et paigaldatud asfaltsegu „AC16 Surf“ ei vasta lepingutes sisalduvatele nõuetele, eelkõige lepingute p-des 2.1.2, 2.1.3, sh 2.2 toodud tingimustele ning tuleb seetõttu asendada lepingute nõuetele vastava asfaltseguga. Täpsemalt avastati teostatud katsete tulemusena hageja poolt asfaltsegus lubamatu settekivimi kasutamine. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, hageja vastutab töö mittevastavuse eest, töö ümbertegemise nõue oli põhjendatud ning kostja poolne lepingutest taganemine ja leppetrahvide nõudmine oli õiguspärased. Juhindudes eeltoodust palub Transpordiamet jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta hageja kohtukulud hageja kanda.

2-20-17283













töövõtulepingu nr 1-10/19/2053-1 esemeks olid Tartu maakonna riigiteedel külmakahjustuste likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud töövõtupiiridele. Leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt allkirjastatud lepingudokumentides (23.11.2020 hagiavalduse lisa 2 – leping nr 110/19/2053-1). Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama lepingu esemeks olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu p 6.1 kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 141 666.67 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 170 000 eurot (lepingu p 6.1; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 6 – teostatud tööde akt lepingule nr 1-10/19/2053-1). Kostja on tehtud tööde eest tasunud hagejale 137 756.57 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 32 243.43 euro maksmist (23.11.2020 hagiavalduse lisa 9 – Asfaldigrupp OÜ arve nr 20066; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 4 – Asfaldigrupp OÜ esindaja 15.05.2020 kiri Transpordiametile); töövõtulepingu nr 1-10/19/2054-1 esemeks olid Jõgeva maakonna riigiteedel külmakahjustuste likvideerimise tööd vastavalt lepingus ja selle lisades määratletud töövõtupiiridele. Leping sõlmiti tingimustel, mis on detailselt kirjeldatud elektrooniliselt allkirjastatud lepingudokumentides (23.11.2020 hagiavalduse lisa 3 – leping nr 110/19/2054-1). Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi hageja teostama lepingu esemeks olevad tööd ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu. Tasu kuulus lepingu p 6.1 kohaselt maksmisele ühikhindade põhimõttel. Tehtud tööde maksumus kokku oli 20 833.33 eurot (ilma käibemaksuta), s.t. koos käibemaksuga 25 000 eurot (lepingu p 6.1; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 7 – teostatud tööde akt lepingule nr 1-10/19/2054-1). Kostja on tehtud tööde eest tasunud hagejale 20 519.99 eurot. Hageja nõuab kostjalt viimase poolt seni välja maksmata tasu osa ehk 4 480.01 euro maksmist (23.11.2020 hagiavalduse lisa 10 – Asfaldigrupp OÜ arve nr 20068; 23.11.2020 hagiavalduse lisa 4 – Asfaldigrupp OÜ esindaja 15.05.2020 kiri Transpordiametile); kostja edastas hagejale 11.03.2020 nõudekirja nr 19-9/19/59033-4 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 1 – Transpordiameti 11.03.2020 kiri hagejale), milles: a) andis lepingute kohaseks täitmiseks täiendava tähtaja, s.o 31.05.2020; b) teavitas hagejat, et arvestab alates 11.03.2020 leppetrahve; c) keeldus 11.03.2020 tööde vastuvõtmisest võttes aluseks Teede Tehnokeskus AS-i poolt teostatud katseprotokollid nr 4977/19 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 2 – 14.11.2019 katseprotokoll nr 4977/19) ja nr 5391/19 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 3 – 13.12.2019 katseprotokoll nr 5391/19); hageja lepinguline esindaja edastas 03.04.2020 kuupäeval vastuskirja (22.03.2020 kostja vastuse lisa 4 – hageja 04.04.2020 kiri Transpordiametile) Transpordiameti nõudekirjale, milles viitas VÕS § 646 lg-s 1 sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt ei saa tellija töövõtjalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega põhjustataks töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi; Transpordiamet vastas 22.04.2020 kirjaga nr 19-9/19/59033-6 (22.03.2020 kostja vastuse lisa 5 – Transpordiameti 22.04.2020 kiri hagejale) hageja vastuskirjale, et jääb oma 11.03.2020 kirjas esitatud nõuete juurde, mh nõudes nõuetele mittevastava töö ümbertegemist VÕS § 646 lg 1 ja riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja p 2.2 alustel. Seejuures Transpordiamet rõhutas, et on andnud tööde ümbertegemiseks täiendava tähtaja 31.05.2020 kuupäevaks VÕS § 114 lg 1 kohaselt. Lisaks hoiatas Transpordiamet hagejat, et kui viimane lepingute tingimustele mittevastavaid töid ümber ei tee või keeldub nende tegemisest, on Transpordiamet valmis lepingutest taganema ja nõudma kahju hüvitamise korras tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5, § 647 lg 1 ja lg 3, lepingute p 9.3 alustel ning lisaks leppetrahvi lepingute p 11.2 järgi; Transpordiamet esitas 17.09.2020 hagejale 3 avaldust:

2-20-17283



a) nr 19-9/20/42974-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2052-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 42 083.33 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 11 – Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42974-1); b) nr 19-9/20/42968-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2053-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 14 166.67 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 12 – Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42968-1); c) nr 19-9/20/42970-1, mille sisuks on lepingust nr 1-10/19/2054-1 taganemine ja hagejalt leppetrahvi nõudmine summas 2 083.33 eurot (23.11.2020 hagiavalduse lisa 13 – Transpordiameti 17.09.2020 kiri nr 19-9/20/42970-1); hageja peab kostja-poolset tööde vastuvõtmisest keeldumist ja tööde eest tasumisest keeldumist põhjendamatuks esiteks sellel põhjusel, et töö lepingutingimustele mittevastavus (s.o. väidetavalt mitte nõuetekohase asfaldisegu kasutamine) pole lepingu tingimuste kohaselt tõendatud ja teiseks põhjusel, et ka kõnealuse puuduse olemasolu korral ei kvalifitseeru see oluliseks lepingurikkumiseks (23.11.2020 hagiavalduse lisa 14 – Asfaldigrupp OÜ esindaja 23.09.2020 kiri Transpordiametile).

Poolte vaheline vaidlus seisneb asjaolus, kas hageja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele, kas hageja vastutab töö mittevastavuse eest, kas kostja poolne töö ümbertegemise nõue oli põhjendatud ning, kas kostja poolne lepingutest taganemine ja leppetrahvide nõudmine oli õiguspärane.

2-20-17283

eest, siis rajab hageja oma tuvastusnõuded väitele, et kostjal puudus alus selliste õiguskaitsevahendite rakendamiseks. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et hageja on põhistanud tuvastushagi esitamise eelduseks olevat õiguslikku huvi. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt 104 539.24 euro saamiseks töövõtulepingute alusel tekkinud tasu maksmise kohustuse täitmisena (VÕS § 637 lg 1). Hageja nõue kostjalt viivise saamiseks on rajatud VÕS § 113 lõikele 1.

2-20-17283

ka nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile kirjeldatud standardites EVS 901-1 ja EVS 901-3. Lisaks lubab lõige 8 kasutada lubjakivist või kruusast toodetud fraktsioneeritud täitematerjali ja lubjakivist või kruusast toodetud peentäitematerjali ülemise kihi asfaltbetoonsegudes ainult nendel teedel, mille talviseks libedustõrjeks ei kasutata kloriide. Muuhulgas kohustab lõige 10 hagejat kontrollima laboris enne asfaltbetoonsegu koostise kooskõlastamist ning tööde käigus vähemalt üks kord iga täitematerjali partiil tarnitud täitematerjalide kõikide fraktsioonide (välja arvatud fraktsioonid, mille D jääb alla 5 mm) purunemiskindluse, kulumiskindluse ja terastikulise koostise vastavust vastavushindamise dokumentatsioonile (kui vastavad omadused on nõutavad ja deklareeritud) ning bituumeni penetratsiooni ja naket tardkivimist jämetäitematerjaliga. Nõuded purunemiskindlusele, kulumiskindlusele ja terastikulisele koostisele on samuti kirjeldatud standardis EVS 901-1. Ühtlasi tuleb arvestada, et töö kvaliteedi kontrollimine käib üksnes lepingute ja selle lisade kohaselt kindlal viisil ja tingimustes teostatud katsetulemuste põhjal. Akrediteeritud katselabor Teede Tehnokeskus AS teostas asfaltsegu täitematerjalide osas katsed, mille katseprotokollidest tuvastas Transpordiamet, et hageja oli kasutanud tööde teostamisel asfaltsegus lubamatut settekivimit. Lepingu nr 1-10/19/2052-1 tööde teostamisel oli settekivimite osakaal asfaltsegu täitematerjalis koguni 90% ja lepingu nr 1-10/19/2053-1 töödes kasutatud asfaltsegus moodustas settekivimite osakaal 34% ning lepingu nr 1-10/19/2054-1 tööde teostamistel oli settekivimite osakaal asfaltsegus 29%. Nimetatud tööde teostamisel pidi settekivimite väärtus asfaltsegu täitematerjalis olema 0%.

2-20-17283

soovinud, mistõttu on kehtivad lepingute kohased teostatud katsed ning põhjust täiendavate katsetuste tegemiseks edasiselt ei ole olnud (14.06.2021 kostja kohtunõudele vastuse lisa 1 – 1991959033-2 29.01.2020 väljaminev kiri ja lisa 2 – Asfaldigrupp OÜ vastus). Tööde teostamise kvaliteediga seonduvalt on hageja välja toonud, et vaidlusaluse mitteakrediteeritud katse kõrval on hageja töö suhtes teostatud mitmeid teisi akrediteeritud katseid ja analüüse ning kõigi nende tulemused on kinnitanud uuritud parameetrite vastavust nõuetele. Hageja on menetluse vältel selgitanud, et kui kostja peaks kohtumenetluses selle väita õigsuse kahtluse alla seadma, saab hageja esitada kohtule dokumentaalsed tõendid teiste laborite poolt teostatud analüüside ja katsete tulemuste kohta, mistõttu on hageja seisukohal, et tema poolt paigaldatud asfaldisegu vastas nõuetele (s.t. oli kvaliteetne) ning seda asjaolu ümber lükkavad usaldusväärsed tõendid puuduvad. Kohus selgitab, et viidatud väidete näol on tegemist hageja poolsete paljasõnaliste väidetega ning kõnealuseid tõendeid hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber kostja vastuväited, et hageja poolt teostatud tööd olid tehtud nõuetekohaselt.

2-20-17283

esitatud nõudeid tahtlikult rikkunuks, kuivõrd ta pidi olema teadlik, et ta kasutab asfaltsegus oluliselt kehvemate omadustega ning odavamaid materjale. Hageja selgituste kohaselt oli hageja asfaldisegu tootmisel läbi viidud kontrollide tulemuste alusel veendunud kasutatud segu nõuetele vastavuses ning hagejal puudus nii tööde teostamise ajal kui ka täna alus arvata, et asfaldisegu sisaldas lubamatut materjali. Hageja toob välja, et Asfalditehase AC Tehased OÜ teavet tööde käigus kasutamiseks määratud asfaldisegu kohta luges märkusteta piisavaks ka tellija omanikujärelevalve, mida kinnitavad omanikujärelevalve esindaja allkirjastatud kooskõlastused (13.05.2021 vastuse lisad 3-5 – asfaldisegu dokumentatsiooni kooskõlastamine). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tootja informatsioon koos sellega kaasnevate laborianalüüsi tulemustega ei kinnita, et tööde teostamisel kasutatud asfaldisegu oli nõuetekohane.

2-20-17283

2-20-17283

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb nii hageja kui kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.