X hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4480 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasjas hinnaks 4480 eurot.
2.Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt.
3.Välja mõista Ylt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Välja mõista Ylt viivis põhinõudelt (200 eurot) alates 26.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista Ylt X kasuks varalise kahju hüvitis 175 eurot.
5.Jätta rahuldamata X nõue välja mõista Ylt varalise kahju hüvitis 525 eurot.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.07.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 26.01.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks (sotsiaalvõrgustikus Facebook kostja poolt avaldatud postituse tervikuna või selles esitatud osa väidete eemaldamiseks), varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel väljamõistmiseks. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt viivis mittevaralise kahju hüvitiselt. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja loobus 13.04.2021 dokumendis õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudest. Hageja selgitas, et kostja kustutas vaidlusaluse postituse. Kohus võttis 21.04.2022 määrusega vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse õigusvastase tegevuse lõpetamise nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja naaberkinnisasjade omanikud aiandusühistus XXX. Hagejale ja tema abikaasale kuulus väike kohalik kauplus, kus teenindatakse kohalikke inimesi. Aiandusühistut puudutavaid küsimusi arutatakse sotsiaalvõrgustikus Facebook loodud grupis. Kostja avaldas 16.10.2020 ühistu Facebooki lehel postituse, millega soovis jätta hagejast mulje kui naabrist, kes terve suvi joob alkoholi, pidutseb nii, et naabrid ei saa tööpäeviti magada ning hageja kliendid on kostjale ja kostja emale ohtlikud. Lisaks avaldas kostja postituses andmeid selle kohta, et hageja jättis ära lõikamata puuoksad, mis ulatuvad kostja kinnistule ning hageja keeldub igal aastal kostjaga puuoksade teemal suhtlemisest. Hageja leidis, et kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged faktiväited, mis kahjustavad hageja mainet. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise hüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja selgitas, et kostja postituse tõttu pöördus ta abi saamiseks advokaadi poole ja kandis õigusabikulusid 700 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise 700 eurot.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et tema tegi postituse kinnises Facebooki grupis selleks, et kutsuda hageja korrale. Kostja varasemad abinõud hageja korrale kutsumiseks ei ole tulemust andnud. Postituse eesmärgiks oli kutsuda hageja üles heaperemehelikult käituma. Kostja avaldatud andmed vastavad tõele. Hageja hooletu suhtumine naabritesse on põhjustanud aiandusühistu liikmetele suure stressi. Hageja on põhjustanud kahju kostja kinnisasjale. Kostjal on küll seadusest tulenev õigus likvideerida hageja tegevuse tagajärjed, kuid ta ei soovi teha põhjendamatuid kulutusi hageja tegematajätmise ja hoolimatuse tõttu. Vestlus okste teemal on olnud regulaarne ja vestluse tulemusel ei ole hageja oma suhtumist muutnud. Hagejal oleks olnud võimalik pöörduda postituse eemaldamiseks kostja poole. Selle asemel otsustas ta esitada nõude advokaadi kaudu, tekitades sellega endale varalist kahju. Kohtu põhjendused
5.Kohus määrab tsiviilasjas hinnaks 4480 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg-d 1 ja 4). Tsiviilasja hind kujuneb järgmiselt: − õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel väljamõistmise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3); − mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras viivise väljamõistmise nõude hind on 280 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367); − varalise kahju hüvitise 700 eurot väljamõistmise nõude hind on 700 eurot (TsMS § 124 lg 1). Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja tsiviilasja hind on 4480 eurot.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja ja kostja on aiandusühistu XXX liikmed; − hagejale ja kostjale kuuluvad naaberkinnisasjad; − hageja kinnisasjal asub väike kohalik kauplus, teenindatakse kohalikke inimesi; − aiandusühistu puudutavate küsimuste arutamiseks on loodud Facebooki grupp „XXX AÜ“.
8.Hageja avaldas 16.10.2020 aiandusühistu Facebooki grupis järgmise postituse: „Lugupeetud naaber X(maja nr xx)! Xxx xxx xxx“ (tl 10).
9.Hageja tõi välja, et postitustes sisalduvates lausetes „xxx xxx xxx. /.../ xxx xxx xxx“ avaldas kostja järgmist: − hageja jättis ära lõikamata puuoksad, mis ulatuvad kostja kinnistule; − hageja jättis koristamata õunad, mis olid kukkunud kostja kinnistule hageja kinnisasjal kasvavalt puult; − hageja keeldub igal aastal kostjaga puuoksade teemal suhtlemisest põhjusel, et tal pole aega. Hageja väitel on ebaõige see, et kostja oleks pöördunud seoses okste lõikamise ja õunade korjamisega hageja poole korduvalt ja et hageja oleks iga kord keeldunud selle probleemiga tegelemast.
10.Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku isiku arusaama vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11).
11.Kohus leiab, et hinnates punktis 9 esitatud lauseid postituse kontekstis avaldas hageja järgmist: hageja kinnistul kasvava õunapuu oksad ulatuvad kostja kinnistule; oksad ulatuvad kostja maja katuseni ja lebavad sellel; õunad kukuvad õunapuult kostja kinnisasjale; kostja palus hagejal
korduvalt (igal aastal) puuoksad ära lõigata ja kukkunud õunad kokku korjata, mille peale vastas hageja, et tal pole aega oksade äralõikamiseks ja õunade korjamiseks.
12.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt vastavad tõele kostja väited selle kohta, et hageja kinnistul kasvava õunapuu oksad ulatuvad kostja kinnisasjale ja et õunad kukuvad puult kostja kinnisasjale. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja koristanud kostja kinnistule kukkunud õunu. Seega on kostja väide ka selles osas tõene.
13.Kohus leiab, et kuigi osa kostja avaldatud väiteid (hageja kinnistul kasvavad õunapuu oksad ulatuvad kostja kinnistule; õunad kukuvad puult kostja kinnisasjale; hageja ei koristanud kukkunud õunu) vastab tõele, annavad kostja poolt avaldatud andmed selle kohta, et hageja ignoreeris kostja korduvaid palveid puuoksad ära lõigata ja kukkunud õunad korjata, kostja väitele negatiivse tähenduse, kujutades hagejat ette hooletu naabrina ja kahjustades tema mainet. Andmed selle kohta, et kostja on korduvalt palunud hagejal puuoksad ära lõigata ja kukkunud õunad kokku korjata, mille peale on kostja vastanud, et tal ei ole selleks aega, on faktiväide, sest võimalik on kontrollida andmete õigsust või väärust.
14.Hageja väide, et kostjal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 alusel õigus ära lõigata ja endale võtta hageja kinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad õunapuu oksad ja viljad, ei ole praegu oluline. Pooled vaidlevad kostja avaldatud väidete tõelevastavuse üle. Vaidluse all ei ole see, kas kostjal oli või ei olnud õigust õunapuu oksad ära lõigata ja õunad endale jätta.
15.Hageja selgitas, et kostja palus 2019. a kevadel paar oksa maha võtta. Hageja tegi nii, nagu kostja soovis. Seejärel pöördus kostja hageja poole 2020. a oktoobrikuus. Kostja pöördumisel selgitas hageja, et 2020. a sügisel ta puuoksadega tegelemiseni ilmselt ei jõua (hageja 13.04.2021 menetlusdokumendi punktid 32-33 (tl 27–30). Hageja selgitusest nähtub küll, et kostja sügisel 2020. a esitatud palvele puuoksad ära lõigata, vastas hageja, et tal ei ole selleks aega. Vaidlusaluses postituses avaldas kostja aga seda, et hageja olevat kostja korduvatele palvetele vastanud, et tal ei ole aega oksi ära lõigata. Kostja ei ole tõendanud hageja korduvat keeldumist puuoksadega tegelemast. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et hageja olevat korduvalt keeldunud kostja kinnistule kukkunud õunte korjamisest.
16.Kostja ei ole tõendanud, et käsitletavate andmete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 alusel.
17.Kohus leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel. Postitusest nähtub, et kostja avaldas andmeid olukorras, kus hageja õunapuu oksad ulatuvad kostja maja katuseni, oksad lebavad katusel. Puult kukkuvad õunad ummistavad vihmaveerenni. Õunad hakkavad mädanema, kahjustades kostja vara. Kostja ja tema eakas ema on sunnitud igaaastaselt äravoolu ja katust puhastama (tl 10).
17.1.Postituse tegemise tingis hageja kinnistult lähtuv negatiivne mõjutus, mis kahjustas kostja kinnisasja ja põhjustas olukorra, kus hageja ja tema ema pidid tegelema mõjutuse negatiivsete tagajärgede kõrvaldamisega. Postitusega soovis kostja juhtida hageja tähelepanu tekkinud probleemile. Avaldatud andmed on suures osas (hageja kinnistul kasvavad õunapuu oksad ulatuvad kostja kinnistule; õunad kukuvad puult kostja kinnisasjale; hageja ei koristanud kukkunud õunu) tõesed.
17.2.Kohus leiab, et kuigi kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale jätta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude oksad ja viljad (AÕS § 149), peab eelkõige kinnisasja omanik, kelle kinnistul puud kasvavad, hoolitsema selle eest, et puud ei tekita naaberkinnisasjale negatiivseid mõjutusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ise puuoksi
ära lõiganud ega puult kostja kinnistule kukkunud õunu korjanud. 2019. a kevadel asus hageja puuoksi ära lõikama alles pärast kostja pöördumist. 2020. a sügisel avaldas hageja vastuseks kostja palvele oksad ära lõigata, et ta ei jõua sügisel seda teha.
17.3.Andmed olid avaldatud aiandusühistu grupis Facebookis, kus on hageja väitel 67 liiget (hageja 01.06.2023 menetlusdokumendi punkt 19 (tl 62–64). Seega ei jõudnud andmed väga suure hulga inimesteni. Kostja avaldatud andmed ei sisaldanud hagejat solvavaid andmeid.
17.4.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et andmete (kostja palus hagejal korduvalt puuoksad ära lõigata ja kukkunud õunad kokku korjata, mille peale vastas hageja, et tal pole selleks aega) avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 esimese lause alusel. Kuna andmete avaldamine ei ole õigusvastane, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
18.Hageja tõi välja, et postitustes sisalduvates lauses „xxx xxx xxx“ avaldas kostja, et hageja joob terve suvi, st iga päev alkoholi (sisuliselt joodik) ja pidutseb nii, et naabrid ei saa tööpäeviti magada.
19.Kohtu hinnangul avaldas kostja viidatud lauses, et hageja tarbib suvel alkoholi. Lausest ei saa teha järeldust, et hageja tarbib alkoholi iga päev või et hageja on joodik. Hinnates väidet eraldi, kui ka postituse kontekstis tervikuna ei kahjusta väide hageja mainet. Väite avaldamine ei olnud õigusvastane. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist seoses väite avaldamisega.
20.Kohtu hinnangul avaldas kostja viidatud lauses, et hageja kuulab suvel muusikat tööpäeviti öösel kella üheni. Tegemist on faktiväitega. Andmed kujutavad hagejat hooletu naabrina, kes segab teiste öörahu. Väide kahjustab hageja mainet.
21.Kostja ei ole tõendanud, et väide vastab tõele. Seega puudub andmete avaldamise õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 2 järgi. Kostja ei ole tõendanud, et andmete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 või 3 alusel. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid VÕS § 1046 kohaselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 või § 1052 alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist seoses väite (hageja kuulab suvel muusikat tööpäeviti öösel kella üheni) avaldamisega.
22.Hageja tõi välja, et postitustes sisalduvates lauses „xxx xxx xxx“ avaldas kostja, et hageja ostjad ähvardavad teda ja kostja kardab oma ema pärast.
23.Kohtu hinnangul avaldas kostja, et hageja kinnisasjal asuvad poodi külastavad joobes olekus ostjad, kes ähvardavad kostjat. Viidatud väide on hinnatav faktiväitena, sest võimalik on kontrollida poe külastajate joobeastet ja kas nad ähvardasid kostjat. Lisaks avaldas kostja seda, et purjus ostjate tõttu kardab hageja enda ema elu pärast. Hinnates väidet tervikuna, on tegemist väärtushinnanguna, sest see sisaldab hageja subjektiivset taju ehk kartmist ema pärast.
24.Kohtu hinnangul on kostja poolt avaldatud faktiväide suunatud hageja poe külastajatele. Ka väärtushinnang on seotud poodi klientidega. Väide ja hinnang ei puuduta hagejat ega kahjusta tema mainet. Andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist seoses väite ja hinnangu avaldamisega.
25.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud
kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
26.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13).
27.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21).
28.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: − kostja avaldas ühe hageja mainet kahjustava ebaõige faktiväite; − väide oli avaldatud aiandusühistu grupis Facebookis, kus on hageja väitel 67 liiget (hageja 01.06.2023 menetlusdokumendi punkt 19 (tl 62–64). Väide ei jõudnud suure hulga inimesteni; − kostja tegi väidet sisaldava postituse 16.10.2020 ja kustutas selle hiljemalt 15.03.2021. Seega oli väide grupi liikmetele nähtav ca viis kuud; − väide ei sisalda hagejat solvavaid või ebakohaseid väiteid. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (26.01.2021) kuni põhinõude täitmiseni.
29.Hageja palus välja mõista kostjalt kohtueelsed õigusabikulud. Seoses kostja 16.10.2020 postitusega pöördus hageja abi saamiseks advokaadi poole, kes saatis kostjale 11.11.2020 ja 26.11.2020 nõudekirjad (tl 11–14), paludes kustutada postitus ja hüvitada kantud õigusabikulud. Hageja kandis kohtueelsed õigusabikulud 700 eurot (koos käibemaksuga; tl 18).
30.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ühe kostja poolt hageja kohta avaldatud väite osas (s.t hageja kuulab suvel muusikat tööpäeviti öösel kella üheni). Ülejäänud hageja poolt vaidlustatud andmete avaldamine ei olnud õigusvastane ja seega ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt nende eemaldamist. Hageja kohtuvälised õigusabikulud on põhjendatud kokku ca 25% ulatuses ehk summas 175 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et advokaadi poole pöördumine oli vajalik hageja õiguste kaitseks. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 alusel. Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostjate poolt rikutud kohustuse
kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 175 eurot (koos käibemaksuga) kohtueelsete õigusabikulude katteks. Hageja nõue välja mõista kostjalt kohtueelsed õigusabikulud summas 525 eurot (700 eurot – 125 eurot) jääb rahuldamata.
31.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et kostja avaldas ainult ühe ebaõige ja hageja mainet kahjustava väite. Ülejäänud osas ei olnud andmete avaldamine õigusvastane. Hagi esitamise järel on kostja täitnud hageja nõude kustutada vaidlusalune postitus. Samas sisaldas postitus ainult ühte hageja mainet kahjustavat faktiväidet. Muus osas ei olnud postituses esitatud andmete avaldamine õigusvastane. Hageja nõue välja mõista varalise kahju hüvitis rahuldatakse osaliselt. Arvestades asjaolusid kogumis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
32.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.