viivised tasumata põhivõlgnevuselt alates 22. märtsist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud Sanehex OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks Agetech OÜ menetluskulude rahaline suurus. Mõista Sanehex OÜlt välja Agetech OÜ kasuks menetluskulud 2770,60 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 2 1). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Agetech OÜ (hageja) esitas 3. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21. märtsil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sanehex OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja majandus- ja kutsetegevuseks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. 14. juulil 2020 tegi hageja kostjale pakkumise teenuse osutamiseks fikseeritud hinnaga, s.o 500 eurot kalendrikuus koos märkusega, et pakkumisega nõustumine väljendub hageja seadusliku esindaja registrikandes majandustegevuse registrisse kostjaga seotud isikuna. 15. juuli 2020 seisuga on majandustegevuse registris kinnitatud kanne hageja seaduslikust esindajast kui kostja vastutavast isikust veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemiga seoses. Seega on kostja nõustunud hageja pakkumisega ning poolte vahel on sõlmitud käsundusleping. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus hageja seaduslik esindaja osutama kostjale hageja kaudu vastutava spetsialisti teenust ning kostja tasuma hagejale osutatud teenuse eest 500 eurot kalendrikuus. Pooltevaheline koostöö sujus ilma pretensioonideta kuni augustini 2021, mil senine regulaarne maksedistsipliin katkes ning seda ilma igasuguse näilise põhjuseta. Oktoobris 2021 poolte vahel aset leidnud kirjavahetus lubas eeldada kostja jätkuvat huvi lepingu kehtivuse vastu, mistõttu hageja jätkas kostjale teenuse osutamist. Kostja soovis hagejalt teenust, kuid lubadusest hoolimata võlgnevuses olevaid arveid ei tasunud. 3. detsembril 2021 teavitas hageja kostjat, et eemaldab end majandustegevuse registrist. Sellega ütles hageja üles poolte vahel sõlmitud lepingu. Hageja seadusliku esindaja seos kostjaga lõppes 5. detsembril 2021. Hagejal on kostja vastu rahaline nõue, millise moodustavad tasumata arved 1. juulist 2021 kuni 30. novembrini 2021 osutatud teenuse eest summas 2500 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2500 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 76,10 eurot ja viivised põhinõudelt seadusjärgses määras alates 22. märtsist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et pooltevahelist suhet tuleb pidada töövõtuks. Hageja ülesanne oli kontrollida kaetud tööde ja survestamise akte ning need allkirjastada. Selliste konkreetsete
eesmärkide saavutamine vastab kostja hinnangul töövõtulepingu tunnustele, mitte käsundile. Hagejal ei olnud kohustust teha üksnes pingutusi selleks, et akte kontrollida ja neid oma allkirjaga kinnitada, vaid hageja pidigi akte kontrollima ja neid allkirjastama, st saavutama kokkulepitud tulemuse. Ei ole ühtegi eluliselt usutavat ega majanduslikku põhjust, miks kostja sõlmis hagejaga lepingu ainuüksi selleks, et viimane oleks märgitud majandustegevuse registrisse. Kuna hageja ei ole teostanud kokkulepitud tööd, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Ka käsunduslepingu puhul tuleb oma kohustused täita. Ka juhul kui tegemist oleks käsunduslepinguga, ei ole hageja lepingujärgseid kohustusi täitnud. Seega võib kostja omapoolse kohustuse täitmisest keelduda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 15. juulil 2022 lepingu. Hageja seaduslik esindaja Age Stimmer kanti majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna ning kostja kohustus tasuma hagejale osutatud teenuse eest 500 eurot kalendrikuus (dtl 27-28). Pooled vaidlevad selle üle, mis oli hageja poolt lepingu alusel osutatava teenuse sisu ning kas leping vastab käsundus- või töövõtulepingu tunnustele.
5.Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja seaduslik esindaja osutama kostjale hageja kaudu vastutava spetsialisti teenust. Sellele viitavad ka lepingu alusel kostjale esitatud arved, millel on teenuse nimetusena märgitud „vastutava spetsialisti tasu“ (dtl 33-36). Hageja on selgitanud, et tema ülesanne oli olla usaldusisik registris, ta oli registris vastutav ja pädev isik, et kostja saaks esitada hinnapakkumisi ja võtta töid; lisaks hageja kontrollis ja allkirjastas kostja koostatud akte. Dokumentide allkirjastamine toimus bauhub.ee keskkonnas. Hageja taotlusel nõudis kohus Bauhub OÜ-lt välja andmed Age Stimmeri poolt bauhub.ee keskkonnas allkirjastatud ja allkirjastamata jäänud dokumentide kohta. Bauhub OÜ esitatud andmetest (dtl 141 jj) ja hageja pangakonto väljavõttest kostja poolt lepingu alusel tehtud maksete kohta (dtl 29) nähtub, kostja on osutatud teenuse eest tasunud ka kuudel, mil puudus vajadus dokumentide allkirjastamiseks (juuli 2020, august 2020, detsember 2020, jaanuar 2021, märts 2021, aprill 2021, mai 2021). Kui hageja on seoses tasumata arvetega kostja poole pöördunud, on kostja hagejale 21. oktoobril 2021 vastanud, et „Võite arve ära teha ja endiselt on vajalik teie MTR“ (dtl 30). Seega on kostja jaoks olnud vajalik, et hageja seaduslik esindaja oleks kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et hageja poolt kostjale osutatud teenuse sisu seisnes sh selles, et hageja seaduslik esindaja Age Stimmer oli kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna, ning kostja kohustus maksma hagejale kokkulepitud tasu ka juhul, kui konkreetsel kuul puudus vajadus aktide kontrollimiseks ja allkirjastamiseks.
6.Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid lepingu alusel osutatud teenuse sisu osas, leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping vastab käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619).
7.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 I lause kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata arved 20/21 (tasu juulikuu eest), 23/21 (tasu augustikuu eest), 28/21 (tasu septembri- ja oktoobrikuu eest) ja 33/21 (tasu novembrikuu eest) (dtl 33-36). Kuna pooled olid kokku leppinud igakuiselt makstavas tasus, on hageja tasunõue 2021. a juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu eest muutunud sissenõutavaks.
8.Käsundusleping, kui see on tasuline, on vastastikune leping – käsundi täitmise kohustusele vastab tasu maksmise kohustus. Vastastikuse lepingu puhul võib VÕS § 111 lg 1 kohaselt üks
lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohutuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Bauhub OÜ on esitanud andmed hageja seaduslikule esindajale allkirjastamiseks esitatud dokumentide kohta Exceli failina, mille ühel lehel on andmed allkirjastatud ja teisel lehel allkirjastamata dokumentide kohta. Exceli faili alalehelt „allkirjastamata kutsed“ nähtub, et ridadel 2-25 on edastatud kutsed allkirjastamiseks seoses projektidega OA tn. 37/39/41 (26. novembril 2020) ja Aiandi 8 (13. juulil 2021). Arvestades tabelist nähtuvaid kutsete saatmise ja kutsete kustutamise aegasid, on kutsed vahetult pärast nende saatmist kustutatud. Exceli faili alalehelt „allkirjastatud kutsed“ nähtub, et OA tn ja Aiandi projektidega seotud dokumendid on kostja poolt hilisemalt allkirjastatud. Seega hageja seaduslik esindaja on allkirjastanud kõik kuni septembrikuuni (k.a) talle allkirjastamiseks edastatud dokumendid. Hageja seadusliku esindaja poolt on allkirjastamata jäänud Exceli faili alalehel „allkirjastamata kutsed“ ridadel 26-43 toodud kutsed, mis on edastatud 28. oktoobril 2021 ja 15. novembril 2021. Nende kutsete osas on hageja selgitanud, et dokumendid jäid allkirjastamata, kuna hageja jäi ootama kostja poolt lubatud võlgnevuse likvideerimist ning kostja dokumentide allkirjastamist hagejale meelde ei tuletanud. Vaidlust ei ole selles, et oktoobri- ja novembrikuus oli kostja võlgnevuses varasemate arvete tasumisega. Hageja pöördus 15. oktoobril 2021 kostja poole, viitas tekkinud võlgnevusele ning uuris, kas võib ennast eemaldada MTR-st. Kostja vastas 21. oktoobril, et hageja olemasolu MTR-s on endiselt vajalik, lubas võlgnevuse oktoobri lõpuks likvideerida (e-kirjas ilmselt ekslikult märgitud „septembri lõpuks“) ning viitas allkirjastamata aktidele. (dtl 30) 21. oktoobri 2021 seisuga allkirjastamata akti on hageja seaduslik esindaja samal päeval allkirjastanud (hageja 14. novembri 2022 seisukoha lisa 17). Kostja ei täitnud lubadust oktoobri lõpuks võlgnevus likvideerida ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks 28. oktoobril 2021 ja 15. novembril 2021 allkirjastamiseks edastatud dokumentide allkirjastamise vajadust hagejale meelde tuletanud. Hageja seaduslik esindaja oli kantud jätkuvalt majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna kuni 5. detsembrini 2021. Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu oli kokku lepitud sh selle eest, et hageja seaduslik esindaja oli kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostjal ei olnud õigust tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja oli oma kohustused suuremas osas täitnud.
9.VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama sätte II lause VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 76,10 eurot, mis moodustub alljärgnevalt: Arve nr
Maksetähtaeg Summa (eurot)
Viivise algus
Viivise lõpp
Viivise kestus (päeva)
Viivise Viivise määr (% summa päevas) (eurot)
20/21 09.08.2021
500,00
10.08.2021
21.03.2022 224
0,02
22,40
23/21 13.09.2021
500,00
14.09.2021
21.03.2022 189
0,02
18,90
28/21 04.11.2021
1000,00
05.11.2021
21.03.2022 137
0,02
27,40
33/21 06.01.2022
500,00
07.01.2022
21.03.2022 74
0,02
7,40
Kokku:
76,10
10.Arvestades hageja nõuet ja kooskõlas TsMS §-ga 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 22. märtsist 2022 välja viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3070,40 eurot (sh käibemaks). Lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepingulise esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks), esindaja ajakulu oli kokku 19 tundi ja 41 minutit. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, riigilõivu osas on hageja menetluskulud seega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt sisaldab lepingulise esindaja kulu sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega seotud kulu (ajakulu 45 minutit, tasu 97,50 eurot, millele lisandub käibemaks). Kooskõlas TsMS §-ga 4842 kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud (lisaks riigilõivule) hüvitamisele 20 euro ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist sisaldab lepingulise esindaja kulu sh istungile sõidu ja sõiduaja kulu (ajakulu 4 tundi, tasu 520 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus märgib, et lepingulise esindaja istungile sõidu ja sõiduaja kulu hüvitamine lepingulise esindaja tunnitasu alusel ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, milles sõidukulu seisneb. Sõidule kulunud ajakulu kuulub hüvitamisele analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p-d 12-13). Korra alates 8. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni § 151 lg 1 p 4 alusel peab kostja hüvitama hageja esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Ülejäänud osas (14 tundi ja 56 minutit) loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt makstavat tasu. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2770,60 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 2365,60 eurot (14 tundi ja 56 minutit x 130 eurot tunnis + 30 eurot + käibemaks 20%).
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.