2-20-100047/82 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

29.08.2019 andis hageja V. R valdusesse tema tööülesannete täitmiseks deebetkaardi (kaardi nr XXX) üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel. V. R võis talle väljastatud deebetkaarti kasutada vaid tööülesannete täitmisega seotud kulude kandmiseks (osta tööandja autosse reg. märgiga XXX kütust, olles välisriikides töölähetuses, maksta teemaksude eest ning sõiduki rikete korral tasuda eelnevalt tööandjaga kooskõlastatud remontkulud). Hageja ja V. R vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt võinuks V. R kasutada talle usaldatud deebetkaarti oma äranägemise järgi või enda hooletusest tulenevalt liikluseeskirjade rikkumise tagajärjel saadud rahatrahvide maksmiseks. 14.10.2019 avastas Hageja, et V. R on tööülesannete täitmiseks talle usaldatud deebetkaarti numbriga XXX kasutanud oma äranägemise järgi ning tekitanud sellega majanduslikku kahju summas 3330,40 eurot. Samal kuupäeval helistas hageja V. R ning nõudis, et viimane tuleks 16.10.2019 hageja kontorisse aadressile XXX andma kirjalikke selgitusi hagejale tekitatud kahju kohta. V. R tuli kohale, parkis talle usaldatud töösõiduki (reg.märgiga XXX) ja selle taga oleva haagise (reg. märgiga XXX) hageja parklasse ning ütles hageja seaduslikule esindajale P L, et tuleb kohe üles kontorisse, kui on ära suitsetanud õues ühe sigareti. Hageja esindaja P L jäi V. R kontoris ootama kuid seda kasutult. Kostja lahkus ilma, et oleks midagi öelnud. Kuna V. R eiras hageja töökorraldust ning ei ilmunud kirjalike selgituste andmiseks hageja kontorisse, koostas hageja kahjunõude ning edastas V. R täitmiseks. Kuna Kostja enam tööle ei ilmunud ega täitnud talle edastatud kahjunõuet, lõpetas hageja V. R sõlmitud töölepingu erakorraliselt 30.11.2019. Hagiavalduse koostamise hetkeks ei ole V. R hagejale tekitatud kahju hüvitanud. V. R poolt hagejale tekitatud kahju Hageja palub kahju summas 3330,40 eurot hüvitamist, mis koosneb kokku viiest hageja kahjuks V. R tööülesannete täitmiseks usaldatud deebetkaardiga tehtud tehingust: - 02.09.2019 – makse summas 5,21 eurot; - 18.09.2019 – sularaha väljamakse 50 eurot; - 23.09.2019 – makse summas 23,27 eurot; - 30.09.2019 – makse summas 8,05 eurot; - 04.10.2019 – makse summas 3243,87 eurot. Hageja põhinõue V. R vastu ehk hagiese on 3330,40 eurot. Viivis Hageja loeb V. R vastu esitatud nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaks kahjunõudel välja toodud maksetähtajast järgneva kuupäeva, mis on 31.10.2019. Viivitusintressi suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 94 lg 1 sätestatud regulatsioonist. Tulenevalt eeltoodust on viivitusintressi arvutamisel hageja tuginenud viivitusintressile 8% aastas. Hageja nõuab V. R viivitusintressi tasumist summas 106,41 eurot ajavahemiku 31.10.2019 kuni 24.03.2020 eest.

kohaselt kohustus V. R vastutama tööohutusnõuete ja liikluseeskirjade täitmise eest. Ametijuhendi punkt 5.5. kohaselt võttis V. R omale kohustuseks vastutada tööandjale tekitatud varaliste kahjude eest, kus ilmneb töötaja tahtlik tööandja poolt antud nõuete eiramine. Hagiavalduses kirjeldatud maksed olid tehtud Hageja tahte vastaselt. Kostja rikkus ametijuhendis materiaalse vastutuse kokkulepet (punkt 3.2), mis väljendus tahtlikus tööandjale kahju tekitamises. V. R tegi kõik need maksed hageja tahte vastaselt ning tekitas sellega hagejale rahalise kahju. Käesoleval juhul on V. R poolsel tegevusel ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos olemas, sest kui V. R poleks hageja deebetkaarti oma äranägemisel kasutanud, ei oleks hagejale rahaline kahju tekkinud. Hageja tõendanud, et V. R on kasutanud talle tööülesanneteks väljastatud kaarti oma äranägemise järgi sõltumata töölepingus ning selle lisades kokkulepitule. Seega hageja hinnangul on V. Rjabinini tahtlik käitumine antud juhul tuvastatud. Hageja on seisukohal, et V. R on töölepingut tahtlikult rikkunud, kuna tööleping ning selle lisad sisaldasid kindlaid käitumisreegleid hageja poolt V. R antud varade kohta ning V. R oli teadlik, et vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Seda seisukohta toetab hageja hinnangul ka V. Rpoolne käitumine siis kui hageja kutsus viimase kontorisse aru andma deebetkaardiga tehtud tehingute kohta. V. R kohale ei ilmunud vaid jättis hageja poolt V. R tööülesanneteks jäätud auto hoopiski hageja parklasse ning lahkus teadmata suunas. Sellist tegevust võib lugeda äärmiselt vastutustundetuks ning pahatahtlikuks. Siinkohal ei ole hageja hinnangul V. R pahatahtlikkuses kahtlust. V. R rikkus sõlmitud töölepingut jättes tööle tulemata ja kasutades tööülesanneteks talle usaldatud deebetkaarti oma äranägemise järgi maksete teostamiseks millede osas puudus hagejapoolne nõusolek. Hageja nõuab kahju hüvitamist ühekordselt makstava rahasummana. Hageja põhjendab hagi õiguslikult VÕS §-dega 76 lg 1, 100, 101 lg p 3 ja 6, 103 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 4, 136 lg 1; TLS §-dega 72, 74 lg 1. Kuivõrd kohus ei ole TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, ei kirjuta kohus siinkohal hageja poolt toodud õiguslikke põhjendusi lahti.

3.Kohtule 28.01.2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 272-279) teatas hageja, et on endiselt seisukohal, et tema nõue kostja vastu on sissenõutav ning palub selle rahuldada täies ulatuses. Hageja esitas vastuväite kostja tõendile BKOE.PGITD1146.63.2019. Hageja masinapark koosneb umbes 40 autost, millest pooled sõidavad välismaal tasulistel teedel ning nendesse on paigaldatud samasugune tasuliste teede läbimiseks mõeldud automaatne süsteem (terminal) nagu seda oli kostja autos kostja-poolse töölepingu rikkumise ajal. Pikim ring, mida hageja autojuhid teevad, on Itaaliani ning tagasi. See on umbes 5000 km. Välismaal sõites peavad autojuhid toime tulema nendele usaldatud töövahenditega, täites reisil läbivate riikide seadusi s.h. ka teemaksude tasumine. Selle tõttu peavad hageja juhid omama vastavasisulise kutsetunnistuse ning töölepingu sõlmimisel kinnitama, et autojuhil on töö eripärale vastav ettevalmistus, olemas kutsetunnistus, vastav juhiluba ja vastav kogemus. Ka kostja on seda kirjalikult kinnitanud allkirjastades tööandja poolt väljastatud ametijuhendi. Kostjal on ka vastavasisuline kutsetunnistus, mille oli ta esitanud hageja juurde tööle asumisel. Vastasel juhul ei oleks hageja kostjat tööle võtnud. Sellised kutseoskused on autojuhtidele vajalikud eelkõige selleks, et välismaal olles tulla toime antud veokorraldusega iseseisvalt. Kostja andis tööandjale lepingulise lubaduse, et tema erialane ettevalmistus vastab transpordivaldkonna standarditele s.h. oskab liigelda tasulistel teedel välismaal seadust rikkumata. Paraku enne sõidu alustamist ja ka mitte sõidu ajal ei kontrollinud kostja kiirteede läbimiseks mõeldud seadme korrasolekut, kuigi pidi seda tegema ametijuhendi punkt 3.3. ja punkt 3.7 kohaselt. Kuivõrd kostja rikkus töölepingus ja selle lisas kokkulepitud tingimusi, põhjustas ta sellega seoses äriühingule A.P. Kaubatrans OÜ rahalist kahju. Põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju olemasolu vahel on hageja hinnangul käesoleva tsiviilkohtumenetluses kindlaks tehtud. Hageja esitab vastuväite kostja poolt esitatud tõendile „BKOE.PGITD1146.63.2019 koopia ja tõlge“, mille oli viimane kohtusse esitanud 28.06.2021. Esiteks on väidetava tõendi tõlge vigane ning hagejale kohati arusaamatult tõlgitud. Tõlkest ei näe, millal ja kes on seda tõlget teinud. Hagejale jääb mulje, nagu tõlkimiseks on kasutatud mingit automaatset internetilahendust. Tulenevalt eeltoodust ei saa seda tõlget hageja hinnangul käesolevas tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutada. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud need kostja poolt talle tekitatud kulud, millede osas ei ole kostja toonud hageja raamatupidamisse vastavasisulist kuludokumenti. Deebetkaardi üleandmine hagejalt kostjale on tõendatud. Samuti on leidnud kinnitust faktiline asjaolu, et hagiavalduse lisas märgitud kulud on tehtud ajal, millal deebetkaart oli kostja käes. Käesolevas kohtumenetluses ei ole kostja tõendanud, et hagiavalduses loetletud kulud olid tehtud töölepingu kohasel täitmisel ja tööandja nimel. Kostja ei ole esitanud dokumente, millelt oleks näha mille katteks või mis kaupade eest märgitud summad on makstud. Ka hagejaga töösuhte ühepoolne katkestamine ning töökohalt lihtsalt lahkumine ilma tööandjat teavitamata viitab kostja pahatahtlikule käitumisele tööandja suhtes. Sellist käitumist ei saa pidada kooskõlas hea usu põhimõttega. 02.06.21 kohtuistungil antud kostja ütlused ei vasta samuti tõele. Pangakaart, mis oli usaldatud kostja kätte, oli ilma igasuguste limiitideta. Hageja seadis töötajate kaartidele limiidid alles siis, kui kostja oli talle usaldatud kaardiga omavolitsenud, tekitanud sellega kahju ning tööandjat teavitamata töölt lahkunud. See sai hagejale olema esimeseks pretsedendiks ning vahetult peale seda oli hageja töötajale väljastatud töökaartidele seadnud limiidid, et taolisi juhtumeid, nagu seda oli juhtunud kostjaga, enam ei juhtuks. Kui kostja jõudis reisilt autobaasi Tartusse hageja juurde tagasi, nõudis tööandja kostjalt viivitamatult seletuskirja kirjutamist. Ei vasta kostja väide tõele ka selle kohta, et viimane soovis pidada nõu juristiga vms.

arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. 02.06.2021 kohtuistungil andis kohus kostjale võimaluse esitada täiendavat dokumenti ja selle tõlget eesti keelde (dtl 234). Kostja esitas dokumendi BKOE.PGITD1146.63.2019 (dtl 245, 253-255) ja selle tõlge eesti keelde (dtl 246-248, 256-263). Õiguskirjanduses on leitud, et tõlke võib teha mis tahes isik, kes vastavat võõrkeelt valdab (sh menetlusosaline ise) ning see ei pea olema ametlikult kinnitatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-V osa (§-d 1-305). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 33, lk 257– 258 (Gea Lepik). TsMS § 229 lg-st 1 tulenevalt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu hinnangul on kostja esitanud dokumentaalse tõendi, mis on tõlgitud eesti keelde, tõlge on küll arusaadav, vähemalt sellest võib selgelt aru saada mille eest oli määratud trahv. Seega, tõend on seaduses sätestatud protsessivormis ja selle vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole alust. Kohus jätab rahuldamata hageja taotlus kostja poolt 28.06.21 esitatud tõendi ning selle tõlke asja materjalide hulka võtmata jätmiseks. Kohtuotsuse sisulised põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Hageja nõudeks on 3330,40 euro suuruse kahju hüvitamine. Kahju koosneb kokku võttes viiest hageja kahjuks V. R tööülesannete täitmiseks usaldatud deebetkaardiga tehtud tehingust: - 02.09.2019 – makse 5,21 eurot; - 18.09.2019 – sularaha väljamakse 50 eurot; - 23.09.2019 – makse 23,27 eurot; - 30.09.2019 – makse 8,05 eurot; - 04.10.2019 – makse 3243,87 eurot. Ülalnimetatud maksete tegemine ja sularaha väljavõtmine on tõendatud pangakonto XXX väljavõttega ajavahemiku 02.09.2019 - 11.10.2019 eest (dtl 26). Poolte vahel puudub vaidlus, et: - nende vahel oli 29.08.2019 sõlmitud tähtajatu tööleping nr 310 (dtl 42-43), millega hageja kui tööandja võttis töötaja V. R tööle autojuhi ametikohale katseajaga neli kuud; - kostja on kirjutanud alla autojuhi ametijuhendile (dtl 44-45, 47); - kostja põhiline tööülesanne oli toimetada hagejalt kostja valdusesse antud tööauto (reg. mark XXX) ja haagisega (reg.märk XXX) ning hagejalt saadud juhiste kohaselt erinevaid kaupu erinevatesse sihtkohtadesse Euroopa Liidus. Hageja aga seevastu kohustus tasuma kostjale töötasu T R arveldusarvele XXX; - 29.08.2019 andis hageja V. R valdusesse tema tööülesannete täitmiseks deebetkaardi (kaardi nr XXX) vara üleandmise vastuvõtmise akti alusel (dtl 48).

Poolte vahel on vaidlus maksete ja sularaha väljavõtmise põhjendatuse üle summas kokku 3330,40 eurot ehk kas V. R kasutas talle usaldatud deebetkaarti nõuetekohaselt või oma äranägemise järgi enda hooletusest tulenevalt liikluseeskirjade rikkumise tagajärjel saadud rahatrahvide maksmiseks. Kostja tunnistas 02.06.2021 kohtuistungil (dtl 235), et 23.09.2019 tasutud makse 23,27 eurot selgitusega „Policia Beliostok“ oli trahv kostja poolt kiiruse ületamise eest. 02.09.2019 makse summas 5,21 eurot selgitusega „Shell“ kohta selgitas kostja, et see raha tasuti õli eest. 18.09.2019 sularahas väljavõetud 50 euro kohta selgitas kostja, et ei mäleta, mille pärast seda tehti. Ka teostati makse 30.09.2019 summas 8,05 eurot ja selgitusega „Pasienis parduotuve“. 04.10.2019 teostatud „Skarb Panstwa-Gidt Lomza“ selgitusega 3243,87 euro suuruse makse kohta selgitas kostja, et tegu on trahviga selle eest, et tasu tasuliste teede ületamise eest oli kinni maksmata. Kostja väitel ei töötanud seade, mille abil see tasu makstakse, aga kostjal ei olnud võimalik kontrollida, kas see seade töötab või mitte. Seadme korraliku töötamise eest vastutab tööandja ehk hageja. Tööleping on töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2 (dtl 42) kohaselt võeti kostja tööle autojuhina koormusega 1,0 kohta. Töötaja ülesannete täitmist kontrollib vahetult vedude korraldaja. Töökoht asub ettevõtte autol Euroopa Ühenduse maade piires. Töötaja töö sisu on määratletud autojuhi ametijuhendis (töölepingu lisa nr 1). Töö eritingimused on: töötamine öösel, töö väljasõitudega, töö lähetustega. Töölepingu p-st 4 tulenevalt töötaja palk on 540 eurot kuus. Palka makstakse hiljemalt iga kuu 10-ks kuupäevaks tööandja juures (XXX) või kantakse üle töötaja poolt näidatud arveldusarvele. Töölepingu alapunkti 6.1 (dtl 42-43) järgi sõlmivad pooled materiaalse vastutuse lepingu, mille alusel töötaja võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale ettevõtte poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise eest. TLS § 75 lg 1 näeb ette, et varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Sama paragrahvi lg 2 järgi kehtib varalise vastutuse kokkulepe üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Kohus on nõus kostja käsitlusega, et poolte vahelise materiaalse vastutuse lepingu ehk varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimine TLS § 75 mõttes tõendatud ei ole. Kohtule jäeti esitamata dokument, mis vastanuks TLS § 75 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Ametijuhend nendele nõuetele ei vasta, kuna: - ei ole ruumiliselt, ajaliselt ega esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud (TLS § 75 lg 2 p 2); - ei sisalda kokkulepet vastutuse rahalises ülempiiris (TLS § 75 lg 2 p 4); - ei töölepingust ega ametijuhendist ei tulene, et tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist (TLS § 75 lg 2 p 5). Töölepingu p-st 4 tulenevalt töötaja palk on 540 eurot, mis vastas lepingu sõlmimise ajal (2019. a) töötasu alammäärale. Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei saa hüvitis sisalduda töötasu alammääras, vaid peab lisanduma töötasule (Riigikogu XI koosseis, eelnõu 299 SE, lk 56). (299 SE, lk 56).

Seega, varalise vastutuse kokkulepe on tühine TLS § 75 lg 2 p‐des 2, 4 ja 5 sätestatud eelduste täitmata jätmise tõttu. Ent kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt väidetavalt hagejal tekkinud varalise kahju hüvitamist. Kuna varalise vastutuse kokkulepe on tühine, tuleb nõue lahendada seaduse alusel. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt nt. Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-126-14, p 14; 21. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-2-1-56-17, p 25): - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); - tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); - töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-151-15, p 13); - kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-151-15, p 15). VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ning lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-st 2 tulenevalt on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja on ise tunnistanud 02.06.2021 kohtuistungil (dtl 235), et 23.09.2019 tasutud 23,27 euro suurune makse ühes selgitusega „Policia Beliostok“ oli trahv kostja poolt kiiruse ületamise eest. Autojuhi ametijuhendi alapunktist 2.2. (dtl 44) tulenevalt peab autojuht juhinduma oma tegevuses tema käsutuses oleva tehnika tehasejuhendist; kehtivatest liikluseeskirjadest ja autojuhi tööohutusjuhendist. Ametijuhendi alapunkti 3.2 kohaselt kohustus kostja suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (auto, haagis jms.) heaperemehelikult, kasutada töövahendeid ainult vastavalt tööandja juhistele. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.

TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 25 alusel on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. PS § 32 esimese lause kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS §-ga 32 on tagatud omandipõhiõigus. Tegemist on üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnisja vallasasjadele. Kostja selgituste kohaselt tasus ta 02.09.2019. a 5,21 euro suuruse maksega ühes selgitusega „Shell“ õli eest. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei esitanud kostja väiteid ümberlükkavaid tõendeid, et kostja on tasunud 5,21 eurot mitte õli eest. Makse selgitusest tulenevalt loeb kohus kostja seletuse makse tegemise otstarbekuse kohta usaldusväärseks, mistõttu leiab kohus, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine 5,21 euro ulatuses ei ole tõendatud. Kahju tekkimist peab tõendama hageja. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale usaldatud deebetkaardilt ei teostanud kostja 23.09.2019 ülekande 23,27 euro ulatuses mitte tööülesannete täitmiseks, vaid trahvi tasumiseks oma rikkumise eest kiiruse ületamise näol. Seega tekitas kostja hagejale kahju, kuna hageja vara on 23,27 euro võrra vähenenud. Kostja saab vastutada hagejale põhjustatud 23,27 euro suuruse kahju eest vaid juhul, kui kostja on rikkumises süüdi. VÕS § 104 lg-te 2–4 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus, sh on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kuigi kostja sai trahvi kiiruse ületamise eest, mille on hageja poolt usaldatud deebetkaardilt tasunud, ei ole kohtu hinnangul alust arvata, et kostja rikkus töösuhtest tulenevat kohustust tahtlikult ehk et kostja soovis hagejale kahju tekitada, küll aga saab järeldada, et kostja jättis käibes vajaliku hoole reegleid järgimata, kui ületas lubatud kiirust ja rikkus liiklusreegleid. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 1 järgi peab juht järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Juhi kohustused kiiruse valimisel on sätestatud LS § 50 teistes lõigetes, samuti §-s 51. Vastutus sõidukiiruse ületamise eest on ettenähtud LS §-s 227. Autojuhi ametijuhendi alapunktist 2.2. (dtl 44) tulenevalt peab autojuht juhinduma oma tegevuses kehtivatest liikluseeskirjadest. Sama ametijuhendi alapunkt 3.4. näeb ette töötaja kohustust tundma ja täitma töö- ja tuleohutuse nõudeid, pidama kinni liikluseeskirjadest tema valduses oleva tehnika tehasejuhenditest. Kostja kui autojuht pidi sellest teadma ja sõidukiirust järgima. Seega on kostja oluliselt rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust ja põhjustanud hagejale kahju raske hooletuse tõttu. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos

VÕS § 127 lg 4 tähenduses, kuna kui kostja ei oleks rikkunud liiklusnõudeid, mille eest sai trahvi, mida tasus talle hageja poolt tööülesannete täitmiseks usaldatud deebetkaardilt, ei vähenenuks hageja vara 23,27 euro võrra. Kostja ei osanud selgitada 18.09.2019 võetud sularahas 50 euro suuruse väljamakse ja 30.09.2019 teostatud 8,05 euro suuruse makse vajalikkust ja seotust tööülesannete täitmisega. Sellises suuruses tehingud on hageja tõendanud pangakonto väljavõttega ning samapalju on hageja vara vähenenud. Kostja tõendeid ei ole esitanud. Kuivõrd deebetkaart oli kostja käes, hageja vara on vähenenud, kostja ei esitanud ei selgitusi ega tõendeid kulutuste otstarbekuse ja vajaduste kohta, peab kohus tõendatuks, et kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejal kahju 58,05 (50+8,05) euro ulatuses. Hageja nimetab temal kostja süül tekkinud kahjuks ka 04.10.2019 makse summas 3243,87 eurot. Selgitusega „Skarb Panstwa-Gidt Lomza“ 3243,87 euro suuruse 04.10.2019 makse kohta selgitas kostja, et tegemist oli trahviga selle eest, et maksmata jäi tasuliste teede ületamise tasu. Kostja väitel ei töötanud seade, mille abil selline tasu makstakse, aga kostjal ei olnud võimalik kontrollida, kas see seade töötab või mitte. Seadme korraliku töötamise eest vastutab tööandja ehk hageja. Hageja väitel oli tegu trahviga kostja poolt liiklusnõuete rikkumise eest ning isegi kui see oli trahv tasuliste teede tasumata jätmise eest, peab selle eest vastutama kostja, mitte hageja. Kostja esitatud tõendist mobiilkontrolli protokoll BKOE.PGITD1146.63.2019 (dtl 245, 253-255, tõlge dtl 246-248, 256-263) nähtub, et 03.10.2019 tuvastati S8 teelõigul Ostrov ringtee Остров Mazuvetska– Brjuk-Podborže teostatud kontrolli käigus hagejale kuuluval sõidukil Renault registri number XXX koos haagisega, registrinumber XXX, mida juhtis kostja, kokku üheksa ettekirjutuse rikkumist. Rikuti elektroontasude tasumise kohustust. Lubatud mass summaarselt autode soosseisu ületab 3, 5 tonni. Elektroontasu tasumise kohustuse rikkumised on toimunud alljärgnevalt: 1.1) juhtumi nr 2019255343010018094; 2019-09-12 11:31:41; tee ala: Radzimin (kommunaalteega ületamine nr 430731W) –Võškov Jug sõlm; 2) juhtumi nr 2019255209330024398; 2019-09-12 07:48:53; tee ala: sõlm Petrkuv- Trõbunalskij Zapad – Radzeijovitse sõlm; 3) juhtumi nr 2019255283020025742; 2019-09-12 07:48:53; tee ala: sõlm Petrkuv- Trõbunalskij Zapad – sõlm Radžeijovitse; 4) juhtumi nr 2019255428770028414; 2019-09-12 13:54:37; tee ala: Ježevo (maakonnateega ületamine nr 671) – Horoš (rajooniteega ületamine nr 2287В).

9.Juhtumi nr 2019276392310128433; 2019-10-03 12:53:51; tee ala: Ježevo (vojevoodkonna teega ületus nr. 671) – Holosh (maakonnateega ületus nr 2287В). Viidatud rikkumiste kronoloogiast on näha, et elektroontasu tasumise kohustust rikuti 31.08.2019 viis korda, 11.09.2019 kaks korda, 12.09.2019 neli korda, 21.09.2019 neli korda, 23.09.2019 üks kord, 26.09.2019 üks kord, 27.09.2019 kolm korda, 28.09.2019 kolm korda ja 03.10.2019 üks kord ehk ajavahemikus 31.08.2019-03.10.2019 oli kokku 24 juhtumit, mil on tasuliste teede ületamise eest tasumata jäetud. Kostja esitatud dokumendiga mobiilkontrolli protokoll BKOE.PGITD1146.63.2019 (dtl 245, 253-255, tõlge dtl 246-248, 256-263) ja hageja pangakonto väljavõttega (dtl 26) peab kohus tõendatuks, et 3243,87 euro suurune trahv määrati tasuliste teede ületamise tasumata jätmise eest kostja tööülesandeid täites. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tasumine pidi toimuma kostja valduses olevasse sõidukisse selleks otstarbeks paigaldatud seadme (terminali) kaudu ning et trahv tasuti kostja valdusesse üleantud deebetkaardilt ehk hageja pangakontolt. Kostja selgitab tasuliste teede ületamise eest tasumata jätmist vastava seadme (terminali) mittetöökorras olemisega, mida väidetavalt ei saanud töötaja kontrollida, sest tal selline tehniline võimalus puudub. Kostja leiab, et trahvi määramises on tööandja süü, kes võimaldas töötajale autot tehnilise puudusega, nimelt teede tasumise terminal ei töötanud. Hageja on arvamusel, et kahju eest vastutab kostja. Hageja selgitustest selgub, et kui terminal ei tööta, siis tasulisel teel liiklemisel Poolas ei tee terminal ühtegi häälsignaali ning on vait. Juht, kes omab ametialast kutsetunnistust ning on tööandjale töölepingu vormistamisel kirjalikult kinnitanud oma kogemust antud suunal sõitmiseks, peab sellist nüanssi teadma, kuivõrd Poolas liiklemisel kasutatakse vaid ühte tüüpi terminali ning need on müüdavad igas Poola tanklas. Kui terminal teeb häälsignaali Poola tasulisel teel sõitmisel, siis järelikult on see töökorras. Kui see häälsignaali ei anna, siis on see korrast ära. Ei vasta kostja väide 02.06.2021 toimunud kohtuistungil tõele selle kohta, et juhil pole võimalik aru saada, kas terminal on töökorras või

mitte. Kostja oleks pidanud kutsetunnistust omava ning tööandjale kirjaliku kinnituse andmisega oma kogemuse osas riket tuvastama häälsignaali järgi ning rikke kõrvaldamiseks minema esimesse tanklasse ja seadme välja vahetama või äärmisel juhul helistama tööandjale ning andma talle teada, et tasuliste teede läbimiseks Poolas autos olev terminal ei ole töökorras. Kostja ei vahetanud seda välja ega teavitanud sellest tööandjat. Sellega seoses põhjustas kostja tööandjale ehk hagejale materiaalset kahju, mille hüvitamist nõuab hageja käesolevas menetluses. Seega, poolte vahel on vaidlus, kes peab vastutama vastava seadme töökorras hoidmise eest ja kas kostja pidi aru saama, et seade (terminal) ei ole töökorras. Kohus on arvamusel, et veok, s.h seade (terminal) oli tööandja käsutuses ja vähemasti majanduslikult tema vara, mida ta andis kostjale üle viimase tööülesannete täitmiseks. Autojuhi ametijuhendi alapunktidest 3.2., 3.3. ja 3.6 (dtl 44, 45) tulenevalt kohustub töötaja suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (auto, haagis jms.) heaperemehelikult, kasutab töövahendeid ainult vastavalt tööandja juhistele; töötaja peab teostama õigeaegselt auto, haagise või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti ning ettenägematute olukordade puhul pöörduma juhtkonna poole vajalike selgituste või juhenduse saamiseks. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et juht, kes omab ametialast kutsetunnistust ning on tööandjale töölepingu vormistamisel kirjalikult kinnitanud oma kogemust antud suunal sõitmiseks, peab teadma kuidas seade (terminal) töötab ja aru saama kui see ei ole töökorras. Kohus möönab, et seade (terminal) võiks mõnikord häirega töötada, nt Wi-Fi nõrgema signaali tõttu, kuid kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ajavahemikus 31.08.2019-03.10.2019 ei saanuks kostja aru kokku 24 juhtumil, et seade (terminal) ei tööta. Seadme (terminali) töös häirete tuvastamisel pidi kostja esimesel võimalusel teavitama sellest hagejat kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kostja teavitas hagejat sellest alles trahvi saamise pärast. Seega on kostja oluliselt rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust ja põhjustanud hagejale kahju raske hooletuse tõttu. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses, kuna kui kostja oleks teavitanud hagejat seadme (terminali) rikkumisest varem, aitaks see hagejal kahju tekkimist summas 3243,87 eurot välistada või vähemalt vähendada. Kostja raske hooletuse tõttu tekkis hagejal kahju summas 3243,87 eurot, kuna selle summa võrra vähenes hageja vara. Kostja ei saa aru, kuidas tööandja ei näinud seda, et teede eest on tasumata. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et kahju osaliselt tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja teadis, et kostja täidab oma töölepingust tulenevad ülesanded Poolas sõites, kus on tasulised teed. Kostja tööülesannete täimiseks temale usaldatud deebetkaardi kasutamise nõuetekohase kontrolli teostamisel saaks hageja temal tekkinud kahju vähendada. Asjaolu, et pisut rohkem kui kuu jooksul (ajavahemikus 31.08.2019-03.10.2019) ei avastanud hageja kokku 24 juhtumil tasuliste teede ületamise eest tasumata jätmist, näitab nõuetekohase kontrolli puudumine, mis kohtu hinnangul käsitatav hagejast kui kahjustatud isikust tuleneva asjaoluna, mis annab alust kahjuhüvitise VÕS § 139 alusel vähendada.

Kohtu arvates on mõistlik ja põhjendatud vähendada kahjuhüvitist 1600 euroni. Kõige eeltoodu põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena kokku 1681,32 eurot (23,27+50+8,05+1600). Kohus jätab hagi rahuldamata 1649,08 euro ((3243,87-1600+5,21) suuruse kahju hüvitamise osas. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Viivis Hageja nõuab kostjalt viivitusintressi tasumist summas 106,41 eurot ajavahemiku 31.10.2019 kuni 24.03.2020 (hagiavalduse esitamise päev) eest. Hageja loeb kostja vastu esitatud nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevaks kahjunõudel välja toodud maksetähtajast järgneva kuupäeva, mis on 31.10.2019. Viivitusintressi suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 94 lg 1 sätestatud regulatsioonist. Tulenevalt eeltoodust on viivitusintressi arvutamisel hageja tuginenud viivitusintressile 8% aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 16.10.2019 kahjunõudes (dtl 27) nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 3330,40 eurot ning summa tasumist hageja arveldusarvele XXX hiljemalt 30.10.2019. Poolte vahel puudub vaidlus, et nõutud kahjusumma ei ole hagejale tasutud käesoleva ajani. Seega, alates 31.10.2019 muutus hageja nõue sissenõutavaks, mistõttu hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Hageja nõuab viivist kindlas summas vaid kuni hagi esitamiseni. Seoses hagi osaliselt rahuldamisega arvutab kohus viivise suurust ümber. Viivisekalkulaatori abil väljaarvutatud viivise suurus 1681,32 eurolt ajavahemikus 31.10.2019-24.03.2020 on 53,72 eurot.