Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.P.KAUBATRANS OÜ (hageja/tööandja) esitas 02.01.2020 Viktor Rjabinini (kostja/töötaja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 03.03.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 3380,40 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.03.2020 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 3330,40 eurot ja viivis 106,41 eurot (s.o alates 31.10.2019 (kahjunõudel toodud maksetähtajale järgnev päev) kuni 24.03.2020 (hagi esitamise päev) võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud määras). Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 29.08.2019 tähtajatu töölepingu neljakuulise katseajaga tööle asumiseks autojuhi ametikohal. Kostja põhiline tööülesanne oli toimetada tema valdusesse antud auto (XXXXXXX) ja haagisega (XXXXXXX) hageja juhiste kohaselt kaupu erinevatesse sihtkohtadesse Euroopa Liidus. Hageja andis kostjale deebetkaardi (nr XXXXXXXXXXXXXXXX), mida kostja võis kasutada tööülesannetega seotud kulude kandmiseks (osta tööautosse kütust, tasuda teemakse ja sõiduki rikete korral tööandjaga eelnevalt kooskõlastatud remondikulusid). Kostja ei võinud kasutada deebetkaarti oma äranägemise järgi või enda hooletusest tulenevate liiklustrahvide maksmiseks. 14.10.2019 avastas hageja, et kostja on deebetkaarti kasutanud oma äranägemise järgi ja tekitanud hagejale kahju 3330,40 eurot. Hageja nõudis, et kostja tuleks 16.10.2019 hageja kontorisse andma kahju kohta kirjalikke selgitusi. Kuna kostja selgitusi andma ei ilmunud, edastas hageja kostjale kahjunõude. Kostja enam tööle ei tulnud ja kahjunõuet ei täitnud, mistõttu lõpetas hageja kostjaga töölepingu erakorraliselt 30.11.2019. Hageja kahju 3330,40 eurot koosneb viiest kostja poolt deebetkaardiga tehtud tehingust: - 02.09.2019 makse 5,21 eurot; - 18.09.2019 sularaha väljamakse 50 eurot; - 23.09.2019 makse 23,27 eurot; - 30.09.2019 makse 8,05 eurot; - 04.10.2019 makse 3243,87 eurot. Töölepingu p 6.1 kohaselt kohustusid pooled allkirjastama materiaalse vastutuse lepingu. Pooled leppisid materiaalses vastutuses kokku autojuhi ametijuhendis, mille p 3.2 kohaselt võttis kostja kohustuse suhtuda talle usaldatud töövahenditesse heaperemehelikult ja kasutama neid vastavalt tööandja juhistele, p 5.3 järgi kohustus vastutama tööohutusnõuete ja
liikluseeskirjade täitmise eest ning p 5.5 kohaselt võttis kohustuse vastutada varaliste kahjude eest, kus ilmneb töötaja tahtlik tööandja nõuete eiramine. Kostja rikkumine oli tahtlik, kuna tööleping ja selle lisad sisaldasid kindlaid käitumisreegleid kostjale antud varade kohta ning kostja oli teadlik, et ta vastutab hagejale kahju tekitamise eest. Seda toetab ka kostja käitumine, kuna ta ei ilmunud hageja kutsel aru andma tehtud tehingute kohta, vaid jättis tööandja auto parklasse ja lahkus teadmata suunas. Kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja märkis menetluse käigus täiendavalt, et ametijuhendi p-de 3.3 ja 3.7 kohaselt pidi kostja enne sõidu alustamist ja sõidu ajal kontrollima kiirteede läbimiseks mõeldud seadme (terminali) korrasolekut. Kutsetunnistusega juht peab teadma, et kui terminal ei tööta, siis ei tee terminal Poolas tasulisel teel liiklemisel häälsignaali. Kostja oleks pidanud rikke tuvastama häälsignaali järgi ning terminali esimeses tanklas välja vahetama või helistama tööandjale ja andma teada, et terminal ei ole töökorras.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kasutas kostja deebetkaarti trahvi tasumiseks ja tasumine oli hagejaga kooskõlastatud. Ametijuhendi punktid kostja materiaalsest vastutusest on tühised, kuna täidetud ei ole töölepingu seaduse (TLS) § 75 tingimused. Kostja selgitas kohtuistungil, et 04.10.2019 makse 3243,87 eurot on rahatrahv selle eest, et maksmata olid tasuliste teede maksud. Tööandja autol ei töötanud terminal, mille kaudu Poolas teemaksud tasutakse. Töötajal puudus tehniline võimalus kontrollida, kas terminal töötab või mitte. Kostjale on arusaamatu, kuidas tööandja ei näinud, et teemaksud on tasumata, mis tähendab, et terminal ei tööta. 02.09.2019 makse 5,21 eurot selgitusega „Shell“ tasuti õli eest, 23.09.2019 makse 23,27 eurot on rahatrahv kiiruse ületamise eest.
3.Kostja esitas 05.10.2020 maakohtule vastuhagi tööandjalt saamata jäänud töötasu 501,84 eurot bruto (483,77 eurot neto) saamiseks. Maakohus rahuldas vastuhagi 04.06.2021 osaotsusega (õigeksvõtuotsusega), mis jõustus 06.06.2021.
4.Kostja V. Rjabinini surma tõttu asendas maakohus 18.04.2023 määrusega kostja V. Rjabinini tema õigusjärglase Tatjana Rjabininaga. Asendatud kostja jäi kostja V. Rjabinini esitatud vastuväidete juurde.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 5. juuli 2023 otsusega hagi osaliselt, 1681,32 euro suuruse kahju hüvitise ja 53,72 euro viivise osas, ning mõistis välja T. Rjabininalt (V. Rjabinini üldõigusjärglane) A.P.KAUBATRANS OÜ kasuks 1735,04 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata 1649,08 euro suuruse kahju ja 52,69 euro viivise väljamõistmise osas. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostja 28. juunil 2021 esitatud tõendi ja selle tõlke asja materjalide hulka võtmata jätmiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vasta ametijuhend TLS § 75 lg 2 p‐de 2, 4 ja 5 nõuetele ning varalise vastutuse kokkulepe on seetõttu tühine. Seega tuleb nõue lahendada seaduse alusel. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); 2) tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); 3) töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju
tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja väitel tasus ta 02.09.2019. a 5,21 eurot selgitusega „Shell“ õli eest. Hageja ei esitanud kostja väidet ümberlükkavaid tõendeid. Makse selgitusest tulenevalt luges kohus kostja seletuse usaldusväärseks ja leidis, et hagejale kahju tekitamine 5,21 euro ulatuses ei ole tõendatud. Kostja tunnistas kohtuistungil, et 23.09.2019 makse 23,27 eurot selgitusega „Policia Beliostok“ on trahv kiiruse ületamise eest. Kostja kui autojuht pidi sõidukiirust järgima. Kostja rikkus oluliselt töölepingut ja põhjustas hagejale raske hooletuse tõttu kahju 23,27 eurot. Kuivõrd kostja ei osanud selgitada 18.09.2019 sularahas võetud 50 euro ja 30.09.2019 makse 8,05 eurot vajalikkust ja seotust tööülesannete täitmisega, luges kohus tõendatuks, et kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejal kahju 58,05 eurot. Kostja esitatud mobiilkontrolli protokollist BKOE.PGITD1146.63.2019 nähtub, et 03.10.2019 tuvastati S8 teelõigul Ostrov ringtee Остров Mazuvetska–Brjuk-Podborže teostatud kontrolli käigus hagejale kuuluval sõidukil Renault (XXXXXXX, koos haagisega), mida juhtis kostja, kokku üheksa ettekirjutuse rikkumist. Elektroontasu tasumise kohustust rikuti 31.08.2019 viis korda, 11.09.2019 kaks korda, 12.09.2019 neli korda, 21.09.2019 neli korda, 23.09.2019 üks kord, 26.09.2019 üks kord, 27.09.2019 kolm korda, 28.09.2019 kolm korda ja 03.10.2019 üks kord ehk ajavahemikus 31.08.–03.10.2019 oli 24 juhtumit. Mobiilkontrolli protokolli ja hageja konto väljavõttega luges kohus tõendatuks, et trahv 3243,87 eurot määrati tasuliste teede ületamise tasumata jätmise eest kostja poolt tööülesandeid täites. Tasumine pidi toimuma sõidukisse paigaldatud seadme (terminali) kaudu. Veok, sh terminal, oli tööandja käsutuses ja tema vara, mille ta andis kostjale üle tööülesannete täitmiseks. Autojuhi ametijuhendi p-de 3.2, 3.3 ja 3.6 järgi kohustub töötaja suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (auto, haagis jms) heaperemehelikult, kasutab töövahendeid ainult vastavalt tööandja juhistele, töötaja peab õigeaegselt teostama auto, haagise või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti, ning ettenägematute olukordade puhul pöörduma juhtkonna poole selgituste või juhenduse saamiseks. Kohus nõustus hagejaga, et juht, kes omab ametialast kutsetunnistust ja on tööandjale töölepingu vormistamisel kirjalikult kinnitanud oma kogemust välisriikides sõitmiseks, peab teadma, kuidas terminal töötab, ning aru saama, kui see ei ole töökorras. Kohus möönis, et terminal võib mõnikord häirega töötada, nt Wi-Fi nõrgema signaali tõttu, kuid ei ole eluliselt usutav, et ajavahemikus 31.08.–03.10.2019 ei saanud kostja 24 juhtumil aru, et terminal ei tööta. Terminali töös häirete tuvastamisel pidi kostja sellest esimesel võimalusel hagejat teavitama. Kostja teavitas hagejat alles trahvi saamisel. Seega rikkus kostja oluliselt töölepingust tulenevat kohustust ja põhjustas hagejale raske hooletuse tõttu kahju 3243,87 eurot. Kostja tegevuse ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks teavitanud hagejat terminali rikkest varem, aidanuks see hagejal kahju välistada või vähendada. Kohus nõustus kostjaga, et kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja teadis, et kostja täidab tööülesandeid Poolas, kus on tasulised teed. Kostjale usaldatud deebetkaardi kasutamise nõuetekohasel kontrollimisel saanuks hageja kahju vähendada. Asjaolu, et pisut rohkem kui kuu jooksul ei avastanud hageja 24 juhul tasuliste teede ületamise eest tasumata jätmist, näitab nõuetekohase kontrolli puudumist, mis annab aluse kahjuhüvitise VÕS § 139 alusel vähendamiseks. Hüvitist on põhjendatud vähendada 1600 euroni. Seega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1681,32 eurot (23,27 + 50 + 8,05 + 1600). Kohus jättis hagi rahuldamata 1649,08 euro (3243,87 – 1600 + 5,21) suuruse kahju hüvitamise osas. Lisandub viivis, mille suurus 1681,32 eurolt ajavahemikus 31.10.2019 kuni 24.03.2020 on 53,72 eurot.
Et hagi rahuldati osaliselt ja ligikaudu 50% ulatuses, pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.T. Rjabinina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. juuli 2023 otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 2, 3, 5 ja 6 osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kohus on õigesti tuvastanud, et varalise vastutuse kokkulepe on tühine. Hageja nõude rahuldamiseks on vaja mh tuvastada, et kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Kui kostja on töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, saab hageja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui hageja on rikkumises süüdi, st rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud, milliseid töölepingust või seadusest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Kohtu järeldused on segased ja vastuolulised. Arusaamatuks jääb, mille alusel jõudis kohus järeldusele, et kostja rikkus oluliselt töölepingust tulenevat kohustust ja põhjustas hagejale kahju raske hooletuse tõttu. Hageja vastutas kostja kasutuses olnud seadme korrashoiu eest ning pidi tagama, et Poola teemaksud oleksid tasutud. Kohus on õigesti jõudnud järeldusele, et asjaolu, et pisut rohkem kui kuu jooksul ei avastanud hageja 24 juhul tasuliste teede ületamise eest tasumata jätmist, näitab nõuetekohase kontrolli puudumist.
7.A.P.KAUBATRANS OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. juuli 2023 otsuse tühistamist osas, milles hagi jäeti rahuldamata, ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, mõistes T. Rjabininalt täiendavalt A.P.Kaubatrans OÜ kasuks välja kahjuhüvitise 1649,08 eurot ja viivise 52,69 eurot. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kahjuhüvitise vähendamine õiguspärane. Kostja rikkus TLS § 16 lg 1 sellega, et ei kontrollinud tasulistel teedel sõitmiseks vajalikku seadet. Tööandja peab andma töötaja kasutusse töökorras töövahendid, kuid tulenevalt TLS § 16 lg-st 1 ja ametijuhendist peab töötaja tööülesannete täitmise ajal jälgima nende korrasolekut. Rahvusvahelistel vedudel asub autojuht tööandjast nädalaid tuhandeid kilomeetreid eemal ning tööandjal pole võimalik tagada töövahendite korrasolekut iseseisvalt. Seetõttu peab rahvusvaheliste vedude autojuht olema kogemuse ja kutsetunnistusega ning järgima tööandja juhiseid. Kostja oleks pidanud tööandjat rikkis seadmest esimesel võimalusel teavitama ja ootama tööandja juhised, mitte sõitma päevi rikkis seadmega. Nõustuda ei saa seisukohaga, et ajavahemikus 31.08.–03.10.2019 oleks hageja pidanud kostja rikkumisi tasulistel teedel märkama. Töölepingut ja ametijuhendit allkirjastades kinnitas kostja, et tema kvalifikatsioon vastab rahvusvahelise autojuhi ametikoha nõuetele ning ta omab vastavat kutsetunnistust. Kostja kohustus ametijuhendit allkirjastades hoidma talle usaldatud töövahendid töökorras või vähemalt tööandjat esimesel võimalusel informeerima, kui töövahendite kasutamisel esinevad rikked. Tööandja autopark koosnes vähemalt 40 autost. Pole mõeldav, et tööandja jõuab distantsilt jälgida kõikide autode ja töötajatele usaldatud töövahendite korrasolekut. Kostja oleks pidanud kontrollima seadme korrasolekut enne Poola tasulistele teedele sõitmist või vähemalt oma töökogemusele tuginedes aru saama, et seade ei tee häält, kui ta peaks seda tegema. Töötaja oli tööülesannete täitmisel väga hooletu, mille tõttu tekkis tööandjale kahju 3298,16 eurot, mille eest vastutab töötaja üldõigusjärglane.
8.A.P.KAUBATRANS OÜ vaidleb T. Rjabinina apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja tõendanud, milliseid seaduse ja lepingu sätteid kostja rikkus, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Kostja rikkus TLS § 15 lg 1, lg 2 p 1, 3, 5, 7, 8 ja § 16 lg 1 sätteid ning ametijuhendit. Ametijuhendi p 2.3 kohaselt pidi kostjal olema töö eripära (rahvusvaheline kaubavedu Euroopas) arvestav ettevalmistus, ametikoolitust kinnitav tunnistus, juhiluba ja kogemus (kostja kinnitas seda kirjalikult, allkirjastades ametijuhendi). Ametijuhendi p 3.2 järgi kohustus kostja suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (sh tööandja pangakaart ja seade tasulistel teedel sõitmiseks) heaperemehelikult ning kasutama neid vastavalt tööandja juhistele. Ametijuhendi p 3.3 kohaselt kohustus kostja teostama õigeaegselt auto, haagise või muu tema kasutusse antud tehnika (sh seade tasulistel teedel sõitmiseks) hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti. Ametijuhendi p 3.6 järgi kohustus kostja ettenägematute olukordade puhul pöörduma juhtkonna poole selgituste või juhiste saamiseks (kostja pidanuks teavitama tööandjat mittetöötavast seadmest ja/või seadme välja vahetama – seadet müüakse igas Poola tanklas). Ametijuhendi p 3.7 kohaselt kohustus kostja kontrollima enne väljasõitu nii sõidumeerikut kui tasulistel teedel sõitmiseks mõeldud seadet. Ametijuhendi järgi kohustus kostja teostama aruandlust tööülesannete täitmise ja materiaalsete vahendite (kütus jms) kulu kohta, kui ei ole ette nähtud teisiti (kostja jättis veoki Eestisse jõudes parklasse ega ilmunud enam tööle). Seega ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja vastutas kostja kasutusse antud seadme korrashoiu eest ja pidi tagama, et Poola teemaksud oleksid tasutud. Kostja ei kontrollinud talle usaldatud töövahendit, ei teavitanud tööandjat mittetöötavast seadmest ega kavatsusest tasuda rahatrahv tööandja pangakaardiga. Kohus on kostja raske hooletuse tuvastamisel lähtunud toime pandud rikkumiste arvust ja sagedusest (31.08.–03.10.2019. a 24 juhtumit).
9.T. Rjabinina vaidleb A.P.KAUBATRANS OÜ apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 05.07.2023 otsus muutmata.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski apellatsioonkaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
12.Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebustes esitatud väidetele järgmist.
12.1.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei olnud kostjaga sõlminud kehtivat varalise vastutuse kokkulepet TLS § 75 mõttes, kuivõrd autojuhi ametijuhend TLS § 75 lg 2 p‐de 2, 4 ja 5 nõuetele ei vasta. Seega tuleb nõue lahendada seaduse alusel, millise vastutuse tekkimise eeldused on maakohus oma otsuses korrektselt välja toonud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja vastutuse eeldused õigesti tuvastanud ning oma järeldusi piisavalt põhjendanud.
12.2.T. Rjabinina taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, leides, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et T. Rjabinina ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes esitanud konkreetseid väiteid 23.09.2019 makse 23,27 eurot (kostja väitel trahv kiiruse ületamise eest) ning 18.09.2019 sularahas võetud 50 euro ja 30.09.2019 makse 8,05 eurot (mille osas kostja kohtuistungil selgitusi anda ei osanud) kohta.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine on autojuhi poolt töölepinguliste kohustuste täitmisel raske hooletus (autojuhi ametijuhendi p 3.4 kohaselt pidi autojuht pidama kinni liikluseeskirjadest). Kuna kostja tasus määratud trahvi hageja poolt kostja kasutusse antud pangakaardiga, peab kostja hagejale raske hooletusega põhjustatud kahju 23,27 eurot hüvitama. Kuivõrd 18.09.2019 sularahas võetud 50 euro ja 30.09.2019 makse 8,05 eurot seost tööülesannete täitmisega ei ole kostja millegagi põhjendanud, on maakohus põhjendatult lugenud nimetatud summad hagejal kostja tegevuse tagajärjel (ringkonnakohtu arvates samuti raske hooletusega; ametijuhendi p 3.10 kohaselt oli kostjal kohustus teostada aruandlust materiaalsete vahendite kulu kohta) tekkinud kahjuks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Maakohus tuvastas, et 04.10.2019 makse 3243,87 eurot on trahv, mis määrati kostjale seetõttu, et kostja oli jätnud Poolas tööülesandeid täites 24 korral maksmata tasuliste teede läbimise tasu. Vaidlust ei ole selles, et teemaksud pidid saama tasutud autosse paigaldatud seadme (nn terminal) kaudu, kuid jäid tasumata põhjusel, et terminal ei töötanud nõuetekohaselt. Pooled on 29.08.2019 sõlmitud töölepingus (p 2.4) kokku leppinud, et töötaja töö sisu on määratletud töölepingu lisas 1, s.o autojuhi ametijuhendis. Autojuhi ametijuhendi p 3.2 kohaselt kohustus autojuht suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (auto, haagis jms) heaperemehelikult, p 3.3 järgi teostama õigeaegselt auto, haagise või muu temale kasutada antud tehnika hooldamist ja remonti, kui see ei ole korraldatud teisiti, ning p 3.6 kohaselt tuli autojuhil ettenägematute olukordade puhul pöörduda juhtkonna poole vajalike selgituste või juhenduse saamiseks. Maakohus on viidanud ametijuhendi ülaltoodud punktidele ning selgelt põhjendanud, milles kostja rikkumine seisnes: selleks, et aru saada, et terminal ei tööta, ei olnud vajalik terminali spetsiaalse seadmega kontrollida; kui terminal ei tööta, ei tee see tasulisele teele sõites häälsignaali ja kostja vastava kvalifikatsiooniga autojuhina pidi häälsignaali puudumisest aru saama, et terminali töös on probleeme. Sellises olukorras tuli kostjal pöörduda tööandja poole juhiste saamiseks (või võtta iseseisvalt kasutusele abinõud terminali asendamiseks). Maakohus on kostja esitatud mobiilkontrolli protokollist tuvastanud, et teemaksud on jäänud ajavahemikus 31.08.–03.10.2019 tasumata 24 korral, seejuures juba 31.08.2019 viiel korral. Seega kostja ei pööranud terminalile mingit tähelepanu rohkem kui kuu aja jooksul, seejuures läbides tasulisi teid ühe sõidupäeva jooksul ka korduvalt. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et autojuhi sellisest hoolimatusest, ükskõiksusest vms tulenev ametijuhendi p-de p 3.2, 3.3 ja 3.6 rikkumine on toime pandud raske hooletusega, millest tulenevalt kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest.
12.3.Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles hagi jäeti rahuldamata, leides, et kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 alusel 50% ulatuses ei ole õiguspärane ja hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. Riigikohtu seisukoha (15.04.2015 lahendi nr 3-2-1-126-14 p 14) kohaselt kahjuhüvitise suuruse määramisel kohalduvad mh VÕS §-d 139 ja 140. Samuti on Riigikohus selgitanud (21.06.2017 lahendis nr 3-2-1-56-17, p-d 29, 30), et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta TLS § 74 lg 2 esimese lause kohaselt tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause järgi tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas.
Hüvitise määramine on nii TLS § 74 lg 2 kui ka VÕS § 139 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hüvitise määramisel diskretsioonipiire ületanud ja on oma otsust arusaadavalt põhjendanud. Seega puudub ringkonnakohtul alus hüvitise suurust muuta. Ringkonnakohtu arvates saab tööandjalt mõistlikult eeldada, et tööandja kas jälgib töötajate kasutusse antavate pangakaartide kasutamist või seab kaartidele põhjendatud suuruses limiidid (hageja ongi oma 28.01.2022 seisukohas välja toonud, et kohe pärast kostja kasutuses olnud pangakaardiga tekkinud probleemi hageja seda ka tegi). Kostja oli uus töötaja, tööle asunud alles 29.08.2019, ja oli rikkumiste toimepanemise ajal katseajal. Ringkonnakohtu arvates on mõistlik eeldada ka seda, et tööandja tunneb huvi, kuidas tema uus töötaja töökohustuste täitmisega hakkama saab, seda vaatamata sellele, et töötaja on kinnitanud, et tal on olemas nõutav kvalifikatsioon ja kogemus. Kui hageja oleks kontrollinud pangakonto väljavõtet, oleks tööandja saanud info, et teemakse tasutud ei ole, oluliselt varem, ning võimalik, et probleemi saanuks lahendada enne, kui Poola ametivõimud kontrolli käigus avastasid, et teemaksud on suures ulatuses tasumata. Ka asjaolu, et maakohus on kahjuhüvitise suuruse määramisel tuginenud ainult VÕS § 139 sätetele, kohaldamata TLS § 74 lg-t 2, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust teha hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas teistsugust otsust. Selles osas, miks ei saa 02.09.2019 makset 5,21 eurot selgitusega „Shell“ pidada tasumiseks hageja veokisse õli ostmise eest, ei ole hageja apellatsioonkaebuses põhjendusi esitanud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et viimatinimetatud maksega hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud.
13.Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.