Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N. O. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), hageja lepinguline esindaja B. A. (EFTA Legal OÜ), e-post: XXX Kostja N. O. (isikukood XXX), elukoht XXX
Asja läbivaatamine
kirjalikult lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N. O. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista N. O. ilt välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
3.Menetluskulud jätta kostja N. O. i kanda.
4.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulude suuruseks 422 eurot 50 senti.
5.Mõista N. O. ilt välja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 422 eurot 50 senti ja viivised menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrad alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
2-23-103876 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.OÜ EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 14. märtsil 2023 hagiavalduse N. O. ilt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Hageja toob esile: • kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja alates 11. oktoobrist 2020; • sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale; • hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes; • parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud ning parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe; • parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi ja parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata; • kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. 1.1 Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale KÜ Anne 28 11. oktoobril 2020. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja edastas kostjale teate 30 euro suuruse leppetrahvi tasumiseks 25. oktoobriks 2020. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. 1.2 Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Hageja on saatnud kohustuse täitmise kohta kostjale nõudekirja. Hageja taotleb ka 15 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist.
Kostja vastus hagiavaldusele
2-23-103876
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Parkla keskel asuval liiklusmärgil puudub teade, et parklas on kehtestatud parkimistingimused. Samuti puudub viide, kus on võimalik tutvuda parkimistingimustega. Kostja leiab, et muud liiklusmärgid, mis asuvad tema parkimiskohast eemal olevatel kõnniteedel ja maja taga, ei reguleeri parkimiskorda tema parkimiskohal. Kostja juhindus sellest liiklusmärgist, mille vahetuses läheduses ta parkis. Hageja esitatud fotod kinnitavad, et viide parkimistingimustele kui lepinguosale puudub täielikult, seega kostjal ei olnud võimalik tutvuda tüüptingimustega ega nendest aru saada. Kuna parkimiskord Anne 28 maja ees olevas parklas ei vasta võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lõikest 1 tulenevatele nõuetele, siis lepingulist suhet ei ole võimalik pidada tekkinuks. Sellest tulenevalt poolte vahel puudub lepinguline suhe ja hagejal puudub õigus nõuda kostjalt leppetrahve. 2.1 Hagiavalduses on loetletud tasumisviisid (näiteks parkimisautomaat ja mobiilne parkimine), mis puuduvad Anne 28 parklas. Sellest võib järeldada, et hageja esindaja ei ole leidnud aega koostada avaldus vastavalt valitsevale olukorrale ja kasutas malli. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses märgitud ajakulu ja töötunni maksumus ei ole põhjendatud. Hageja seisukoht kostja vastusele
3.Hageja toob esile, et iga tema opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20. oktoobri 2010. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-175-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. 3.1 Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Seaduses ei ole sätestatud kohustust, mille järgi peaks iga parkimist korraldav liiklusmärk viitama parkimislepingu tingimustele, kuivõrd igal parkimisala sissesõidul ning parkimisalal endal on korduvalt viited tüüptingimustele. Tõene ei ole väide, mille kohaselt ei reguleeri teised liiklusmärgid, mis asuvad parkimisalal, parkimist piirkonnas, kus kostja parkis. Ka sõidukist tehtud piltidest nähtub, et kostja sõiduk parkis alal, kus oli selgelt väljendatud liiklusseaduse § 6 nimetatud liiklusmärgiga, et kostja viibib hageja hallataval parkimisalal. Viidatud punktist olid nähtavad ka teised parkimist korraldavad liiklusmärgid, sh parkimistingimused (hagiavalduse Lisa 2). Kui kostja ise lepingu sõlmimisel tüüptingimustega ei tutvunud, kuigi kostjal selline võimalus oli ja tüüptingimused olid talle teatavaks tehtud, on see kostja riisiko.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse
2-23-103876 põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
5.Kohus leiab, et Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N. O. i vastu tuleb rahuldada.
6.Kohus tuvastas, et: • kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega (dtl 38). Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
7.Kostja vastuväitel parkla keskel asuval liiklusmärgil puudub teade, et parklas on kehtestatud parkimistingimused. Samuti puudub viide, kus on võimalik tutvuda parkimistingimustega. Hageja on selgitanud, et lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja seisukohal, et seaduses ei ole sätestatud kohustust, mille järgi peaks iga parkimist korraldav liiklusmärk viitama parkimislepingu tingimustele, kuivõrd igal parkimisala sissesõidul ning parkimisalal endal on korduvalt viited tüüptingimustele.
8.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
9.Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Õige ei ole kostja esiletoodu, et ta ei pidanud arusaama, et ta on sisenenud hageja hallatavasse eraparklasse, kuivõrd parkla keskel liiklusmärgil puudus teave, et parklas on kehtestatud parkimistingimused. Hageja on enda väiteid tõendanud kohtule esitatud fotomaterjaliga (dtl 26-29 ja 34-36). Neist fotodest nähtub, et Anne 28 parklas on piisavalt parkimist korraldavaid märke, mis annavad infot selle kohta, et parklasse siseneja peab aru saama, et tasulise parkimise on korraldanud hageja. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja edastanud foto, mis on tehtud leppetrahvi väljastamise päeval ja millest nähtub, et parkija peab nägema, et ta siseneb hageja korraldatud parklasse (dtl 31 ja 32). Esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
10.See, et parkla keskel asuval märgil ei ole parkimistingimusi märgitud, ei tähenda seda, et kostja ei saanud parkimistingimustega tutvuda. Parkimistingimused on teiste samas parklas
2-23-103876 asuvate parkimiskorraldavate märkide tagaküljel, mistõttu saab iga hoolikas auto kasutaja, kes parkida soovib, tutvuda parkimistingimustega (dtl 33, 34). Kohtu hinnangul iga parkimist korraldava märgi taha metallplaadil parkimistingimuste lisamine ei ole keskkonnasõbralik tegu. Seega oli kostjal võimalus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, oli kostjal võimalus hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale.
11.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 30). Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017 2-15-3430). Leppetrahvi nõue 30 euro kohta nr 1711 1102 0131 6014 on koostatud 11. oktoobril 2020 (parkimisala nimetus „KÜ Anne 28 (, 1451), Tartu)“(dtl 24). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (RKTKo 05.06.2019 2-17-117146 p 12). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
12.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud, s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega leppetrahvidest tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 30). Samuti on hageja tõendanud, et ta saatis kohtueelselt kostja registrijärgsele aadressile meeldetuletuskirjad (dtl 39-45). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
13.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 30 eurot.
14.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15
2-23-103876 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on 15 euro suurusesse sissenõudmiskuludesse arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringus sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
16.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 302 euro 50 sendi väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
17.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot vastab kohtu hinnangul keskmisele õigusabi tunnihinnale, samuti on põhjendatud esindamisele kulunud aeg 2 tundi 45 minutit. Arvestades nõude olemust, esitatud menetlusdokumentide ja lisade mahtu ning keerukust peab kohus hageja õigusabikulu 302 eurot 50 senti põhjendatuks.
18.Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 422 eurot 50 senti, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 302 eurot 50 senti. Kohus mõistab nimetatud menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.