PARKIT OÜ hagi Wotton OÜ vastu leppetrahvi 70 euro, viivise 20,58 euro, sissenõudmiskulu 20 euro ja alates 12.12.2022 viivise saamiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras
Tsiviilasja hind
116,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (12135716), seaduslik esindaja J. B. Kostja: Wotton OÜ (14287933), seaduslik esindaja T. S.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta PARKIT OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud PARKIT OÜ kanda. Kohus märgib, et kostjal puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja on sõiduki CITROEN C3 (numbrimärgiga xxxx) omanik.
2.Korteriühistu Kärberi 11 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on KÜ Kärberi 11 sõlminud 09.05.2016 lepingu hagejaga. Parkla territooriumil on paigaldatud
infotahvlid, millest nähtuvad parkimistingimused. Parkimistingimuste kohaselt on parkimine KÜ Kärberi 11, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel loetakse sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.
3.Nõude aluseks on parkimislepingu rikkumine kostja poolt sõiduki parkimisega Kärberi 11 KÜ parklas 11.03.2019 (leppetrahv 21290036679) ja 09.04.2019 (leppetrahv 93080001318). Kostja sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud.
4.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud sõiduki parkimise koht.
5.Hageja on arvestanud leppetrahvilt nr 21290036679 viivist periood 26.03.2019 - 11.12.2022 eest summas 10,40 eurot ja leppetrahvilt nr 93080001318 perioodil 24.04.2019 - 11.12.2022 summas 10,18 eurot.
6.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (10 eurot 1 leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga.
7.Kohtupraktikas on erinevad kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 (p 12); Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-143662, p 13; samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrus). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja esitatud nõuetest ei ole ükski aegunud.
8.Senises kohtupraktikas on leitud, et vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18). Käesoleval juhul on mõlema leppetrahvi puhul sõidukit fotografeeritud äratuntavalt, kuivõrd fotodelt on näha sõiduki registreerimisnumber. Leppetrahvidel on fikseeritud leppetrahvi väljastamise aeg ja koht. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei parkinud leppetrahvidel märgitud sõidukit leppetrahvidel märgitud aja ja kohas.
9.Perioodil 12.06.2018 kuni juuni 2019 on tegemist sama liikluskorraldusega. Leppetrahvide vormistamise aeg jääb eelmärgitud perioodi sisse ja seega kehtis leppetrahvide vormistamise ajal sama liikluskorraldus. Fotodel on selgelt ära tuntav parkimistingimuste tahvel. Varasemas kohtupraktikas analoogilistes vaidlustes on kohtud leidnud, et kui kostja väidab, et leppetrahvide väljastamise ajal parkimistingimusi ei olnud või need ei olnud loetavad, tuleb kostjal oma väiteid tõendada (Harju MK otsus 2-21-109817, p 25 ja 26; Tartu MK otsus 2-21-125019, p 9).
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 70 eurot, viivis 20,58 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja alates 12.12.2022 viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.Parkimisalana kasutatav maa-ala ei kuulu Kärberi 11 korteriomanike kaasomandisse, vaid Tallinna linnale, mistõttu välistab see asjaolu vajaduse kõikide kaasomanike kokkuleppe järele, et parkimise korraldamist teha ülesandeks hagejale. Kärberi 11 korteriühistu kasutab nimetatud maa-ala Tallinna linnaga (Lasnamäe Linnaosavalitsuse kaudu) sõlmitud lepingu alusel. Kostja vastuväited
12.Kostja vastuväitel ei ole fotode järgi selge, kus auto täpselt asus ja mis ajal fotod tehti. Keegi ei andnud luba autot puudutada, seda lumest puhastada ja jäta esiklaasile kriimud, fotol ei ole
esiklaasist täit vaadet. Hageja ei ole tõendanud, et leppetrahvi tegemise päeval olid parklas avaldatud parkimistingimused ja et fotod on tehtud selles kohas.
13.Leppetrahv nr 93080001318 on aegunud. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 algas aegumistähtaeg leppetrahvi maksmise tähtpäevale järgneval päeval. Leppetrahv nr 93080001318 esitati 09.04.2019. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega tuli leppetrahv tasuda 23.04.2019 ning 24.04.2019 muutus nõue sissenõutavaks. Leppetrahvi nõue aegus 24.04.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2022. Leppetrahv nr 21290036679 muutus sissenõutavaks 26.03.2019 ning seega oleks aegunud 26.03.2022. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga ja poolte väidetega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Pooltel ei ole vaidlust, et kostja on sõiduki CITROEN C3 (numbrimärgiga xxxx) omanik ja tõendatud on, et kostja oli sõiduki omanik ka leppetrahvide väljastamise ajal (dtl 43-44). Samuti on tõendatud, et maa-ala, millel hageja parkimist korraldab, on tähistatud katastrinumbriga nr 78403:310:0083 (registriosa nr 26083201) ja kuulub Tallinna linnale (dtl 142, 143). Kärberi 11 korteriühistu kasutab nimetatud maa-ala Tallinna linnaga (Lasnamäe Linnaosavalitsuse kaudu) sõlmitud lepingu alusel (dtl 144). Kärberi 11 KÜ-le kuulub maa-ala katastrinumbriga 78403:310:0035 ning esitatud kaardivaate kohaselt ei ulatu korteriühistule kuuluv maa parkimisalale (dtl 142). Samuti on tõendatud, et korteriühistu Kärberi 11 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on KÜ Kärberi 11 sõlminud 09.05.2016 lepingu hagejaga (dtl 25-27).
16.Kohus nõustub hagejaga, et kuna parkimisalana kasutatav maa-ala ei kuulu Kärberi 11 korteriomanike kaasomandisse, vaid Tallinna linnale, välistab see asjaolu vajaduse kõikide kaasomanike kokkuleppe järele, et parkimise korraldamist teha ülesandeks hagejale. Korteriühistu Kärberi 11 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on piisav, et KÜ Kärberi 11 on sõlminud 09.05.2016 lepingu hagejaga.
17.Kostja vastuväitel ei ole fotode järgi selge, kus auto täpselt asus ja mis ajal fotod tehti. Samuti pole kostja arvates tõendanud, et leppetrahvi tegemise päeval olid parklas avaldatud parkimistingimused ja et fotod on tehtud selles kohas.
18.Hageja leiab, et käesoleval juhul on mõlema leppetrahvi puhul sõidukit fotografeeritud äratuntavalt, kuivõrd fotodelt on näha sõiduki registreerimisnumber. Leppetrahvidel on fikseeritud leppetrahvi väljastamise aeg ja koht. Perioodil 12.06.2018 kuni juuni 2019 on tegemist sama liikluskorraldusega. Leppetrahvide vormistamise aeg jääb eelmärgitud perioodi sisse ja seega kehtis leppetrahvide vormistamise ajal sama liikluskorraldus.
19.VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (Riigikohtu otsus 3-21-75-10 p 12 ja 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-168-16 p 31 ja 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18).
20.Kohus leiab, et kostja sõiduki parkimine hageja opereeritaval parkimisalal Kärberi 11, Tallinn 11.03.2019 (dtl 31-33) ja 09.04.2019 (dtl 35-37) on esitatud fotodega tõendatud. Fotodelt nähtub parkimise aeg ja koht. Käesoleval juhul on mõlema leppetrahvi puhul
sõidukit fotografeeritud äratuntavalt, kuivõrd fotodelt on näha sõiduki registreerimisnumber. Leppetrahvidel on fikseeritud leppetrahvi väljastamise aeg ja koht. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei parkinud leppetrahvidel märgitud sõidukit leppetrahvidel märgitud ajal ja kohas.
21.Asjas esitatud fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud Kärberi 11, Tallinn asuva korterelamu parkimisalale (dtl 39-40). Kohtu hinnangul saab eeldada, et parkimistingimusi kajastav info oli alates sellest hetkest väljas, kui KÜ Kärberi 11 sõlmis 09.05.2016 lepingu hagejaga ja keskmiselt hoolas autojuht peaks selle info üles leidma. Kostja sisenes parklasse ning tema kohustus oli tutvuda parkimistingimustega. Kohtupraktikas (vt lahend 2-19-123666) on leitud, et parkimistingimustest ei pea foto olema tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et perioodil 12.06.2018 kuni juuni 2019 oli tegemist sama liikluskorraldusega. Kui kostja leidis, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid eelmärgitud parkimisaladel teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 2 kohaselt peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 38). Puudub alus järeldada, et leppetrahvide määramise ajal neid tingimusi ei olnud kajastatud.
22.Sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist.
23.Kostja leiab, et leppetrahvid on aegunud. Hageja sellega ei nõustu.
24.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
25.Leppetrahv nr 93080001318 esitati 09.04.2019. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega tuli leppetrahv tasuda 23.04.2019 ning 24.04.2019 muutus nõue sissenõutavaks.
26.Leppetrahv 21290036679 esitati 11.03.2019. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva ja tuli tasuda seega 25.03.2019. Leppetrahv muutus sissenõutavaks 26.03.2019.
27.Leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel ei kohaldata TsÜS § 147 lg-t 3, vaid tuleb lähtuda TsÜS § 147 lg 1. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-95-08 on aegumise kohaldamisel olnud tegu kestvuslepinguga. Praegusel juhul on esitatud leppetrahvinõue tulenevalt üürilepingu rikkumisest (kus on ühekordne üür) ja seega tuleb aegumist arvestada alates nõude sissenõuetavaks muutmisest. Seega leppetrahv nr 93080001318 aegus 24.04.2022. Leppetrahv 21290036679 aegus 26.03.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2022, mis on pärast aegumistähtaja möödumist. Seega on hageja nõue aegunud. TsÜS § 144 kohaselt, koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb hagi jätta terves ulatuses rahuldamata.
28.Menetluskulud
28.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
28.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus märgib, et kostjal puuduvad kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
28.3.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.