X ja C hagi Q vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Q apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
9160 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad advokaadid Katrin Paulus ja Märt Mürk Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Mari Männiko ja advokaat Anneliis Räpo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 07.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.07.2022 otsus tühistada.
2.Jätta rahuldamata X ja C hagi Q vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
3.Q apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X ja C kanda võrdsetes osades.
2-21-6810 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 29.04.2021 Harju Maakohtule Q (kostja) vastu hagi, milles paluvad kohtul kohustada kostjat saatma hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Õhtuleht Kirjastus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmine tahteavaldus: „Q AVALDAS X JA C KOHTA EBAÕIGED FAKTIVÄITED Q avaldas artiklis „KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.“ X ja C kohta ebaõigeid väiteid. Q on vääralt väitnud ja jätnud ebaõige mulje, nagu oleksid X ja C 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ostnud hääli. Q lükkab käesolevaga selle väite ja mulje ümber.“ Lisaks paluvad hagejad kohtul kostjalt välja mõista hagejate kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning nimetatud hüvitiselt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
2.Hagejad on isa ja tütar, kes on mõlemad aktiivsed Valga kohalikus poliitikas. Kostja avaldas 23.11.2020 väljaande Õhtulehe veebilehel artikli pealkirjaga „KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält“. Sama artikkel ilmus ka Õhtulehe 24.11.2020 paberväljaande neljandal ja viiendal leheküljel. Mõlema artikli autoriks on kostja. Nii paber- kui veebiväljaandes on üheselt märgitud, et kostja on artikli autoriks, seega on kostja artikli avaldaja võlaõigusseaduse mõistes. Väljaspool mõistlikku vaidlust on, et artikkel on avaldatud just hagejate kohta.
3.Kostja on hagejate kohta avaldanud ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on artiklis avaldanud mitmeid väidetavaid juhtumeid, mis peaksid justkui tõendama, et hagejad on 2017. aasta valimistel hääli ostnud. Kõik kostja avaldatud väited tekitavad kogumis lugejatele selgelt mulje, et hagejad on hääli ostnud. Iga mõistlik lugeja saab kostja artiklit lugedes asjaoludest aru nii, nagu oleksid hagejad tõsimeeli hääli ostnud. Kuigi kostja ei ole expressis verbis öelnud, et hagejad kindlasti ostsid hääli, siis on ta lugejatele taolise mulje selgelt loonud. Kostja on seega kaudselt avaldanud faktiväite VÕS § 1047 mõistes, nagu oleksid hagejad ostnud hääli ehk talle on teada tõendid, mis kinnitavad häälte ostmist. Kostja on artiklis lisaks väidetele avaldanud hagejate kohta ka kaks pilti, mis annavad isegi ilma artikli sisuosa tekstita selgelt lugejatele edasi mõtte, nagu oleksid hagejad hääli ostnud. Kostja on artiklis läbivalt väitnud ja esile toonud, nagu leiduks hulgaliselt isikuid, n-ö anonüümseid tunnistajaid, kellel on väidetavalt teavet selle kohta, et hagejad on hääli ostnud. Hagejad ei ole kostja artiklis väidetud tegusid toime pannud, mistõttu on ebaõiged kostja avaldatud väited, nagu oleksid
2-21-6810 hagejad hääli ostnud. Kui kostja peaks olema seisukohal, et tunnistajate väited vastavad siiski tõele, siis on selle tõendamiskoormis kostjal.
4.Kostja väited on õigusvastased ja kostja on selgelt avaldanud väiteid, mis teotavad hagejate au. Kostja avaldatud (kaudsed ja otsesed) faktiväited võimaldavad hagejaid negatiivselt väärtustada. Kostja avaldatud artikkel kannab endas seega väärtusotsustust, mis annab hagejate isikutele selgelt negatiivse kuvandi, jättes hagejatest mulje kui ebaausatest inimestest ning kurjategijatest. Hagejate maine on kostja avaldatud väidete tõttu äärmiselt tugevalt kahjustunud, kuna nendest väidetest hagejate kohta tulenev mulje on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hagejate hagi on alusetu. Kostja ei ole hagejate isiklikke õigusi rikkunud ega mistahes ebaõigeid andmeid hagejate kohta avaldanud. Hagejate nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas ja millises osas on ebaõiged hagiavalduses esile toodud artiklis avaldatud väited. Kostja ei ole ühtegi ebaõiget väidet vaidlusaluses artiklis avaldanud. Kõik artiklis toodud väited on tõesed ja kontrollitavad. Seejuures ei ole kostja valimistulemuste tagamaid moonutanud, ebaõigesti kriminaalmenetlusi ega nende sisu kajastanud, hagejaid häälte ostmises süüdistanud, hagejate kohta valetanud ega allikatelt saadud infot valesti kajastanud. Kostja kirjutas 23.11.2020 artikli kuulujuttudest, mis Valga linnas aastaid levinud on. Kostja on helisalvestanud kõik intervjuud ja teinud neist ka transkriptsioonid. Kostja on esitanud faktiväite, et Valgas räägitakse häälte ostmisest ja müümisest kuulujutte. Kostja ei ole kinnistanud (ega soovinud kinnistada) lugejates seda, et hagejad on hääli ostnud. Ajakirjanik on vaba otsustama, mida ta artiklis kajastab. Hagejate väide, et ajakirjaniku allikate näol on tegemist ebausaldusväärsete informaatoritega, ei ole tõene ega põhine ühelgi sisulisel asjaolul ega tõendil. Kuna kostja ei ole öelnud ega loonud muljet, et hagejad on hääle või hääli ostnud, ei ole tal võimalik artiklis avaldatut ümber lükata ega parandada.
7.Kostja märkis, et ta on rääkinud vähemalt 10 inimesega, kes on kõik kinnitanud, et nad kas nägid häälte müümist, müüsid ise oma hääle, on rääkinud inimestega, kes müüsid oma hääle või teavad neid isiklikult. Kostja on enda allikatele viidanud järgmiselt: 1) anonüümseks jääda sooviv politseiametnik, 2) TS, 3) I, 4) A, 5) staažikale turvatöötajale, 6) AJ, 7) MT, 8) politseileitnant KM, 9) JP, 10) I.
8.Kostja ei nõustu hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ega selle põhjendusega. Hagejate nõue mõista kostjalt välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel (vähemalt 60 000 eurot) on alusetu ning vastuolus kehtiva kohtupraktikaga. Seda, et hagejatel oleks tekkinud mistahes negatiivne kuvand ja nende igapäevaelu oleks häiritud, ei ole hagejad kohtule tõendanud. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 27.07.2022 otsusega hagi ja otsustas: − kohustada kostjat saatma hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Õhtuleht Kirjastus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmine tahteavaldus: „Q AVALDAS X JA C KOHTA EBAÕIGED FAKTIVÄITED Q avaldas artiklis „KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.“ X ja C kohta ebaõigeid väiteid. Q on vääralt väitnud ja jätnud ebaõige mulje, nagu oleksid X ja C 2017. aasta
2-21-6810 kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ostnud hääli. Q lükkab käesolevaga selle väite ja mulje ümber.“ − välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja viivis põhinõuetelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. − jätta menetluskulud kostja kanda.
10.Pooled ei vaielnud selle üle, et hagis viidatud artikkel avaldati Õhtulehe veebilehel ja paberväljaandes ning mõlemas oli artikli autoriks märgitud kostja, et hagejad on Eesti avalikkusele tuntud Valgamaa poliitikud ning kostja on meediaväljaande Õhtuleht ajakirjanik, ning et 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimusid 15.10.2017.
11.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hagejate suhtes toime pannud isiklike õiguste rikkumise ja avaldanud hagejate suhtes ebaõigeid andmeid, mille ümberlükkamist hagejad saavad VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ning kas hagejate mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõue kostja vastu on põhjendatud.
12.Kostja on avaldanud (kaudse) faktiväite. Kostja on artiklis väitnud läbivalt, nagu oleks 2017. aasta valimistel ostetud Valgas hääli ning kostja on artiklis häälte ostmise juhtumid sidunud vaid hagejatega. Valimisvabaduse rikkumine ehk tavakeeles nn häälte ostmine on karistusseadustiku (KarS) § 162 lg 1 kohaselt kuritegu. Hagejate sidumine kuriteo toimepanemisega kahjustab ilmselgelt nende mainet ja teotab nende au. Samuti loovad kostja avaldatud ebaõiged väited mulje, nagu oleksid hagejad kurjategijad ja ebaausad inimesed. Seega on kostja väited hagejate au teotavad.
13.Kuivõrd kostja poolt avaldatud andmed on sisult hagejate au teotavad, peaks kostja tõendama avaldatud andmete õigsust (VÕS § 1047 lg 2). Juhul kui kostja seda teha ei suuda, tuleb kohtupraktika kohaselt lugeda, et tema väited on ebaõiged ning hagejate nõue andmete ümberlükkamiseks rahuldada. Samas võib kostja kui ajakirjaniku tegu olla õiguspärane VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud käibekohustuse järgimise tõttu isegi siis, kui ta ei suuda tõendada oma väite tõele vastavust. Ka Riigikohus on leidnud, et valeandmete avaldamine on õiguspärane, kui artiklis avaldatakse andmeid, milliste teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud ning andmed on enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (RKTKo 26.11.2010, 3-2-1-83-10).
14.Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Poliitikud peavad taluma märksa ulatuslikumat kriitikat kui lihtsalt avaliku elu tegelased.
15.Kostja esitatud tõendeid hinnates leidis maakohus, et vestlusest Iga nähtub, et tema ise ei ole häälte ostmises osalenud, vaid ta on sellisest tegevusest kuulnud tuttavatelt, intervjuude ajal purjus olnud A (kostja anonüümne allikas) ja I väited ei ole usutavad, valimiste ajal Valga kultuurimajas viibinud turvatöötaja väited ei ole loogiliselt järjepidevad ning oleksid pidanud tekitama kahtlust nende ebausaldusväärsuses, AJ nähtu pinnalt ei ole mitte kuidagi võimalik järeldada, et hagejad oleksid valimistel hääli ostnud, JP ütlused on täielikult kontrollimatud ning ei tõenda kuidagi, et hagejad oleksid valimistel hääli ostnud.
16.Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 29.12.2000 vastusele ei ole seoses 2017. aasta valimistel häälte ostmise juhtumitega Valgas kriminaalmenetlusi alustatud. Sellest nähtub, et politsei kontrollis vihjet võimaliku häälte ostmise kohta ka Valgas, kuid menetluse alustamiseks puudus alus.
2-21-6810
17.Kostja ütlustest järeldas maakohus, et ei ole korrektne kostja antud ütlus, et allikad ei tundnud teineteist, kuna ütluste andmisel hiljem ta väitis, et üks allikas suunas teiseni – võõral inimesel pole võimalik suunata ajakirjanikku kellegi poole pöörduma, kui ta seda isikut ei tea või ei tunne.
18.Tunnistaja TS ütlustest nähtus, et tema ise ei ole osalenud häälte ostmise juhtumis ning võib järeldada, et Valgas on olnud ka teisi häälte ostu juhtumeid, mida ta ei seosta hagejatega.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja VÕS § 1047 lg 3 kohaselt oma hoolsuskohustust täitnud ning on avaldanud kõnealuses artiklis ilmselgelt ebausaldusväärsed andmed. Kostja on üleriigilises meedias avaldanud, nagu oleksid hagejad ostnud kohalikel valimistel hääli, mis on KarS § 162 kohaselt kuritegu. Teiste isikute kahtlustamine kuriteo toimepanemises on vaieldamatult äärmiselt intensiivne eraellu sekkumine ja isikuõiguste rikkumine. Sellest järeldub, et kostja pidi avaldatavaid andmeid väga suure hoolsusega kontrollima. Kõik eelpool loetletud kostja nö allikad on ebausaldusväärsed – nad kas ei ole ise häälte ostmise juhtumis vahetult osalenud, on seda kuulnud kolmandatelt isikutelt (nn kuuldused) või on intervjuu ajal rääkinud ebaloogilist või ebaadekvaatset juttu, olles alkoholijoobes. Nimetatud argumendid oleks pidanud tegema kostja eriti tähelepanelikuks nn kuulujuttude osas ja selle kohta artiklit kirjutades.
20.Kostja viidatud isikute ütlused ei saanud kostjale mõistlikult luua muljet, et hagejate häälte ostmise väited on niivõrd tugevalt tõendatud, et esitada neid väiteid üleriigilises meedias. Kostja on ise oma artiklis toonud välja, et teised ajakirjanikud olid samuti neid samu häälte ostmise väiteid käinud uurimas ning leidnud, et nende toetuseks puuduvad igasugused arvestatavad tõendid. Kostja oli seega teadlik, et tegemist on väga kaheldavate väidetega, mille avaldamisest olid teised ajakirjanikud juba varem loobunud. Kohtu hinnangul ei ole kostja kogunud piisavalt infot kõnealuse isikuõigusi riivava artikli avaldamiseks, s.t kostja ei ole täitnud omapoolset hoolsuskohustust VÕS § 1047 lg 3 tähenduses. Seega ei ole kostja kui ajakirjaniku tegu õiguspärane VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud käibekohustuse järgimata jätmise tõttu ning tema poolt artiklis avaldatud väited ei vasta tõele. Kostja on pannud toime hagejate isikuõiguste rikkumise VÕS § 1047 tähenduses. Hagejatel on õigus nõuda, et kostja lükkaks väited ümber samal viisil ning samade isikute ees.
21.Hagejate esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi.
22.Hagejate au teotavaks saab pidada kostja ebaõiget faktiväidet, et Valgas räägitakse häälte ostmisest ja müümisest kuulujutte. Selle väitega on omistatud hagejatele madalatel ja omakasu motiividel käitumine (valimisvabaduse rikkumine ehk nö häälte ostmine on karistusseadustiku § 162 lg 1 kohaselt kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus), mis heidab varju hagejate aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hagejate usaldusväärsuse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju.
23.Arvestades hagejate õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et ebaõigeid faktiväiteid avaldati Eesti suurima tiraažiga päevalehes ja selle veebiväljaandes, on põhjendatud mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.
2-21-6810 Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
25.Maakohus rikkus menetlusnorme tõendite hindamisel, jättis kostja esitatud tõendid arvesse võtmata ega põhjendanud seda ning luges ebaõigesti mittevaralise kahju asjaolud tõendatuks hagejate ütlustega. Poole selgitus on tõendiks üksnes juhul, kui see on antud vande all. Seega ei ole mittevaralise kahju sisustamine menetlusosalise selgitusega lubatud. Maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis, vaid tõi otsuse põhjendamisel välja fragmendid tõenditest, mis on vastuolus tõendikogumiga.
26.Maakohus kohaldas ebaõigesti ka materiaalõigust. VÕS § 1047 lg 4 alusel ei saa nõuda kostjalt seni avaldatule vastupidise sisuga nn positiivse ehk õige väite avaldamist. VÕS § 1047 ei sätesta, et lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele tuleks nende ebaõigsust eraldi avaldusega kinnitada või avaldada õiged andmed. Riigikohtu praktika järgi ei saa nõuda uute väidete avaldamist, üksnes avaldatud väidete ümberlükkamist või parandamist (RKTKo 19.03.2019, 2-17- 17140).
27.Maakohus sisustas ja tõlgendas valesti VÕS § 1047. Maakohus kohustas kostjat avaldama uut väidet, mida ei ole artiklis avaldatud. Lisaks sellele kohustas maakohus kostjat ümber lükkama vale muljet, mille kohustamiseks puudub õiguslik alus. Otsusest ei selgu, mille alusel maakohus leidis, et kostja avaldatud artiklist saab mõistlikult järeldada, et kostjal on olemas tõendid selle kohta, et hagejad ostsid 2017. aasta valimistel hääli ehk kostja on avaldanud kaudsed faktiväited hagejate poolt häälte ostmise kohta. VÕS § 1047 ei võimalda nõuda avaldatud väidetest tehtavate järelduste ümberlükkamist.
28.Maakohus tõlgendas ebaõigesti VÕS § 1047 lg 3. Kostjal oli artiklit kirjutades üle 10 erineva allika, kes kõik kinnitasid kuulujuttude olemasolu. Osad allikatest olid tõepoolest purjus ja sotsiaalselt ebakindlas seisundis, samas olid kostjal ka allikad, kes on ilma igasuguste sotsiaalsete probleemideta. Allikad ei olnud omavahel seotud. Isegi juhul, kui nõustuda maakohtuga selles osas, et artiklis avaldatud väide sisaldas kaudset väidet selle kohta, et hagejad on 2017. aasta valimistel hääli ostnud, siis oli avaldatu õige ja selle väite avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna kostja on väite õigsust kontrollinud käibes vajaliku hoolsusega ning avaldamise osas esines avalik huvi. Kostja on oma hoolsuskohustust järginud ning tema tegevus ei ole ühelgi juhul õigusvastane. Maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja jõudis seetõttu ebaõigele seisukohale, et kostja ei ole täitnud hoolsuskohustust. Maakohus ei selgitanud, milline on see tõendamise määr, millise puhul võiks hoolsuskohustuse täitmise lugeda piisavaks.
29.Maakohus asus seisukohale, et hagejate au teotavaks saab pidada kostja ebaõiget faktiväidet, et Valgas räägitakse häälte ostmisest ja müümisest kuulujutte. Samas faktiväite ümberlükkamise nõudes leidis maakohus, et ebaõigeks faktiväiteks on väide, et kostja on vääralt väitnud ja jätnud ebaõige mulje, nagu oleksid hagejad 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ostnud hääli. Seega on maakohtu otsus avaldatud väidete osas vastuoluline. Maakohus ei saa kohustada kostjat avaldama ühte väidet (mida pole avaldatud), kuid samas leida, et au teotav on hoopis teine väide (see mis avaldati).
2-21-6810
30.Kostja ei rääkinud Valgas häälte ostmisest kuulujutte, vaid üksnes kajastas kuulujuttude rääkimise fakti, kontrollides seda fakti enne avaldamist arvukatest allikatest. Fakt, et Valgas räägitakse häälte ostmisest kuulujutte, on õige.
31.Mittevaralise nõude eelduseks on avaldatud andmete au teotav iseloom. Kohus ei tuvastanud riive intensiivsust, vaid konstateeris üksnes, et avaldatu väited on au teotavad. Kostja esitas tõendina 26.06.2021 menetlusdokumendi lisana 2 hageja I e-kirja, mille viimane saatis kostjale enne artikli avaldamist, milles hageja I möönab kuulujuttude rääkimist. Sama menetlusdokumendi lisas 3 möönab hageja I, et kuulujutte levitatakse. Viidatud tõenditest nähtub, et hageja I ei tundnud kuulujuttude osas mingit valu ega kannatust, vaid pigem oli vihane, et kostja vanu asju jälle uurib. Maakohus kostja esitatud tõenditega mittearvestamist ei põhjendanud.
32.Kostja nõustub kohtuga, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Samas ei esitanud hagejad mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks VÕS § 134 lg 5 mõistes rikkumise raskust ja ulatust, mis tõendaks, et rikkumise raskus õigustab hüvitise maksmist. Hagejad ei tõendanud, et artiklite avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Samuti ei tõendanud hagejad, milline oli artikli loetavus. Hagejad ei tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada artiklite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Maakohus ei ole faktiväite mõju hagejatele analüüsinud ega seda hüvitise määramisel arvesse võtnud.
33.Hagejad on avaliku elu tegelased, kes soovivad olla Valgas otsuste tegija rollis ja osalesid seetõttu valimistel. Kostja on tõendanud, et Valgas räägitakse kuulujutte, et valimistel osteti hääli 10 euro või viinapudeli eest. Kostja, kellel on EIK seisukohti arvestades ühiskonnas „valvekoera“ roll, oli õigustatud nimetatud kahtlustest kirjutama ning hagejad avaliku elu tegelastena on kohustatud sellist kriitikat taluma. Kohtuvaidluses ei ole tõendatud, et kostja on avaldanud hagejate kohta au teotavaid väiteid või ületanud lubatud kriitika piire, mis võiks enesega kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Vastustajate seisukoht
34.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb seoses menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega TsMs § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
36.Poolte vahel ei olnud vaidlust, et Õhtulehe veebilehel ja paberväljaandes avaldati 23.11.2020 artikkel pealkirjaga: „KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält“, milles kajastati Valgas 2017.aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel toimunu kohta levinud kuulujutte. Artikli autoriteks olid kostja ja AU. Poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest artikli avaldamise ja sisu kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Samuti ei ole vaidlust, et hagejad on Eesti avalikkusele tuntud Valgamaa poliitikud ning kostja on meediaväljaande Õhtuleht ajakirjanik.
2-21-6810
37.Hagejad paluvad, et kohus kohustaks kostjat esitama AS-le Õhtuleht Kirjastus hagiavalduses toodud tahteavalduse, milles kostja avaldab, et ta on artiklis vääralt väitnud ja jätnud ebaõige mulje, nagu oleksid hagejad 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel ostnud hääli ning kostja lükkab väite ja mulje ümber. Hagejate väitel on kostja esitanud artiklis ebaõige väite, mis on hagejate au teotav ja selle avaldamisega on põhjustatud hagejatele mittevaraline kahju. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et ta ei ole ebaõigeid andmeid avaldanud. Artikkel oli Valgas levivate kuulujuttude kohta. Avaldatud andmeid on kostja põhjalikult kontrollinud. Lisaks ei ole hagejad põhjendanud ega tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Maakohus rahuldas vaidlustatud otsusega hagi.
38.Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et hagejad on oma nõude sõnastanud viisil, kus nad paluvad kostjal avaldada seni avaldatule vastupidise sisuga, nn positiivseid ehk õigeid väiteid. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab nõuda ainult avaldatud faktiväidete ümberlükkamist, mitte aga kaudse faktiväite parandamist ja vastupidise väite avaldamist. Ringkonnakohtu arvates hagejate nõudest sõnaselgelt ei tulene, et hagejad soovivad, et kostja kohustuks avaldama AS-le Õhtuleht Kirjastus uue faktiväite. Hagejad on palunud kostjal esitada tahteavaldus, milles ta teatab, et ta on esitanud väära väite, nagu oleksid hagejad ostnud hääli ja ta lükkab selle väite ümber. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostjaga, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ei ole võimalik ümber lükata väidetavat ebaõiget muljet. Eeltoodud osas on maakohus jätnud hagejatele selgitamata nõude ebaselguse ja ebaõigesti rahuldanud hagejate nõude osas, milles paluti ümber lükata mulje.
39.Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas andmete ümberlükkamise nõude on maakohus rahuldanud õigesti.
40.VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi maakohus on viidanud VÕS § 1047 kõigile lõigetele, on maakohtu otsusest arusaadav, et kohus kvalifitseeris hagejate nõuded õigesti ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõueteks VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub selle kvalifikatsiooniga. Ebaõige väite ümberlükkamise hagi saab esitada nii meediaväljaande kui ka väljaandele andmeid avaldanud isikute ehk ajakirjanike vastu ja neilt saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (RKTKo, 19.03.2019, nr 2-17-17140, p-d 11–12 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja poolt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine on oluline mittevaralise kahju hüvitamise nõude üle otsustamisel. Asja lahendamisel tuli kohtul esmalt tuvastada, kas artiklis avaldatud andmed olid ebaõiged või oli tegemist tõeste andmetega.
41.Ümberlükatavad ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 tähenduses võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis mõistlikult võttes avaldatust järelduvad. Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist hagejad taotlevad, olema avaldatud sõnaselgelt. On oluline, et hagejate nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (RKTKo, 28.04.2921, nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). See tähendab, et vaidlusaluste väidete hindamisel tuleb esiteks lähtuda artikli kui terviku kontekstist. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo, 25.09.2013, nr 3-2-1-80-13, p 36 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega tuleb avaldatud andmete hindamisel teiseks lähtuda mõistliku lugeja arusaamast.
42.Maakohus on vaidlustatud otsuses esile toonud, et artikli sisust tulenevalt on kostja esitanud kaudse faktiväite, nagu oleks 2017. aasta valimistel ostetud Valgas hääli ja häälte ostmise
2-21-6810 juhtumid on seotud hagejatega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artiklis avaldatust sai mõistlik lugeja järeldada, et Valgas 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valmistel mõjutati inimesi hagejate poolt hääletama, kuna selle kohta liiguvad mitmed kuulujutud ja inimesed on avaldanud, et neid on mõjutatud hagejate poolt hääletama. Väide on esitatud küll tinglikuna, kuid keskmine mõistlik lugeja saab artiklist järeldada, et materiaalsete hüvede eest on hagejate kasuks kallutatud Valgas inimesi hääletama. Kostja on kirjeldanud artiklis, kuidas „A“ on talle avaldanud, et teda on 2017. valimistel keelitatud hagejate poolt hääletama rohkem kui üks kord, teda viidi poodi ja osteti viin ning öeldi, et ta annaks hääle hagejale II, kuna hagejal I on hääli küll. Artiklis on avaldatud ka „staažika turvatöötaja“ kirjeldus valmisjaoskonnas toimunu kohta, mille kohaselt toodi inimesi valima mikrobussiga ja inimesed ütlesid, et hageja I tõi neid ja andis hääle eest pudeli viina. Artiklis on viidatud ka „Ile“, kes väitis teadvat mitut inimest, kes on saanud kümme eurot ja neile öeldi alguses, et hääletada tuleb hageja I poolt, kuid pärast, et võib ka hageja II poolt hääletada. Sotsiaalabiameti juhataja MT poolt räägitu põhjal on kostja kirjutanud, et aktiviseerimiskeskuse elanikke viidi autoga valima ja üks inimene näitas talle pärast hageja II visiitkaarti (I kd, lk 11-13). Artiklist ei tulene, et hagejad oleksid isiklikult mõjutanud valijaid enda poolt hääletama, pakkudes neile viina või raha. Valijate kallutamine hagejate poolt hääletama ei pea olema toimunud hagejate poolt otseselt isiklikult, seda on võimalik teha teiste isikute vahendusel, nii nagu on seda kirjeldatud ka artiklis. Oluline on see, et kirjeldatud on hagejate poolt hääletamisele kallutamist materiaalse hüve vastu, s.t vara või muu soodustuse lubamist või andmist eesmärgiga mõjutada valijat teostama oma valimis- või hääletamisõigust hagejate kasuks, mis võib vastata KaRS § 162 lgs 1 toodud teokoosseisule. Ringkonnakohtu arvates saab artiklis avaldatust mõistlik isik järeldada, et just hagejad on need isikud, kellest Valgas kõneldakse, et nad ostvat valimistel hääli.
43.Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et tegemist oli ebaõige faktiväitega. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Kostja poolt artiklis esitatud andmete õigsuse tuvastab kohus tõendeid hinnates. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1, jättes osa tõendeid hindamata, ja tõenditest, mida on otsuses hinnatud, on tehtud ebaõiged järeldused, kuna tõendeid ei ole hinnatud igakülgselt ja piisava põhjalikkusega ning ei ole käsitatud hinnangu kujundamisel tõendeid kogumis. Ringkonnakohtu arvates on maakohus artiklis avaldatu tõendatust hinnates lähtunud ekslikult ainult nendest tõenditest, mis kostjal olid olemas enne artikli avaldamist. Avaldatud andmete õigsust saab kohus tuvastada kõigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõendite põhjal, sh ka nende, mis on pärit ajast pärast artikli avaldamist. Maakohus on ilmselt lähtunud avaldatud faktiväidete tõesuse hindamisel VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatust, mis käsitab andmete avaldaja poolt andmete kontrollimisel käibekohustuse täitmist. Sellisel juhul on oluline tuvastada, millise põhjalikkusega kontrollis avaldaja andmeid enne andmete avaldamist ja tuleb hinnata tõendeid, mis olid kostjal olemas enne artikli avaldamist.
44.Kostja poolt kohtule esitatud anonüümsete allikatega toimunud vestluste lindistused ja nende transkriptsioonid on TsMS § 272 lg 1 järgi dokumentaalsed tõendid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta. Lisaks on kohtule esitatud muid dokumentaalseid tõendeid ja üle on kuulatud tunnistaja TS ning vande all võetud kostjalt seletus. Kostja selgitas, et isikuid, kes oleksid nõus andma tunnistuse 2017. aasta sündmuste kohta, oli leida raske. Ringkonnakohus nõustub, et teatud sündmuste toimumise kohta otseseid tunnistajaid leida võib olla keeruline, seda eriti juhul, kui tegemist on teoga, mida soovitakse varjata. Arvestada tuleb ka seda, et Valga on suhteliselt väike linn, kus inimesed tunnevad üksteist ja võivad olla läbi isiklike ja majanduslike suhete mõjutatavad. Artikli kirjutamisel tugines kostja enamuses anonüümsetelt allikatelt saadud infole. Riigikohus on selgitanud, et
2-21-6810 kostja võib keelduda TsMS § 257 lg-test 4 ja 5 ning § 271 lg 2 p-st 2 tulenevalt ütluste andmisest allikaks oleva isiku kohta ja samuti keelduda dokumendi, mis võib paljastada allika isiku, väljaandmisest. Allikakaitse õigus on ajakirjaniku ja ajakirjandusväljaande absoluutne privileeg ja allikakaitseõigus on ajakirjandusvabaduse teostamise tagatis (RKTKm, 12.12.2022, 2-2117817, p-d 8 ja 9).
45.Maakohus jättis vaidlustatud otsuses hindamata MT poolt kostjale 13.11.2020 saadetud ekirja, milles MT, kes oli 2017. aastal Valga Linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja, on kostjale avaldanud, et eelvalmiste ajal viidi töötute aktiviseerimiskeskuse asukaid autoga eelvalimistele ja pärast toodi tagasi. Valimisõiguslik isik, keda autoga valima viidi, ei avaldanud, keda ta valis, kuid näitas MT-le hageja II visiitkaarti ja õhtul oli nende meeste, keda valima viidi, toas suurem pidu (I kd, tl 68). 21.06.2021 on MT e-kirjas kostjale kinnitanud, et ta avaldas eelnevalt selle, mida oli ise valima viidud isikutega vesteldes kogenud (I kd, tl 69). Kostja on vestelnud 19.06.2021 JP-ga, kes avaldas, et ta viidi 217. aastal autoga valmisjaoskonna juurde ja pakuti hageja I valimise eest 10 eurot, kuid enne valimist autojuht kõneles kellegagi telefoniga ja ütles JP-le, et hääletada tuleb hageja II eest, kuna hagejal I on hääli piisavalt, ja JP hääletaski hageja II poolt. Isik, kes autoga JP sõidutas, oli JP-le tundmatu. Autojuht pakkus enne hääletamist hagejate poolt hääletamise eest JP-le raha ja pärast hääletamist andis raha üle (I kd, tl 77-78, mp3 fail lisatud e-toimikus 21.06.2021 menetlusdokumendile). Kostja on selgitanud, et ka enne artikli avaldamist kõneles ta JP-ga, kes soovis sellel ajal jääda anonüümseks. Kostja kinnitas vande all antud ütlustes, et ta vestles enne artikli avaldamist JP-ga kaks korda telefonitsi ja tugines artiklit kirjutades JP-lt saadud infole (I kd, tl 121-128). Asjaolu, et kostja oli JP-ga enne 19.06.2021 suhelnud, nähtub ka 19.06.2021 telefonikõne algusest, kui kostja tuletab JP-le meelde eelnevat suhtlemist. JP poolt telefonivestluses avaldatut kinnitab ka tema 19.09.2021 Facebooki postitus, milles JP kinnitas, et ta on saanud hagejate poolt hääletamise eest raha, ja seda, et hagejad on käinud teda mõjutamas, et ta loobuks avaldatust (I kd, tl 108). Sama postituse asjus on JP poole pöördunud ka hagejate lepinguline esindaja Robert Sarv, kes soovis postituse eemaldamist, kuna selles on avaldatud ebaõigeid andmeid ja kohatuid väärtushinnanguid (I kd, tl 180-182).
46.Ebaõige on maakohtu järeldus, et Politsei- ja Piirivalveameti 15.12.2020 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ei tulene, et politseile teada olevalt ei ole Valgas 2017. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel valijate valimisvabadust rikutud. Nimelt nähtub teatisest, et politsei on vestelnud viie väidetavalt hääli müünud isikuga ja keegi neist ei kinnitanud hääle müümist. Kuues isik tunnistas vestluses, et ta sai hääletamise eest vahendaja kaudu pudeli viina, kuid kirjalikest tunnistustest isik keeldus. Teatise koostanud politseiametnik nentis, et kaudsed tõendid, s.t isikute ütlused, kes väidetavalt teavad häälte ostmisest, kuna nö häälte müüjad on neile kas sellest rääkinud, või on ise näinud kahtlast tegevust, ei ole kohtus süüdimõistmiseks piisavalt usaldusväärsed (I kd, tl 70). Ringkonnakohtu arvates tuleneb tõendist, et politseile on olnud teada asjaolusid, millest sai järeldada, et hääletamise eest lubati inimestele materiaalseid hüvesid, kuid kriminaalmenetluse alustamine ei ole perspektiivikas sündmuste suhtes, mille toimumisest on möödunud kolm aastat ja mille kohta on ainult kaudsed tõendid.
47.Tunnistaja TS ütluste kohaselt tegi ta 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel toimunu kohta politseile avalduse just selle tõttu, et mitu isikut oli talle kirjeldanud valmiste mõjutamist (II kd, tl 40-44).
48.Kostjale andmeid avaldanud anonüümsetelt allikatelt saadud teavet pidas maakohus mitteusaldusväärseks, kuna nende poolt avaldatu oli maakohtu arvates vastuoluline, isikud on
2-21-6810 hagejate kasuks valmisõiguse mõjutamisest kuulnud teistelt inimestelt ja ei mäleta täpseid asjaolusid. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega anonüümsete allikate poolt avaldatu osas.
49.Anonüümse allika „Iga“ vestlusest selgub, et allikale oli teada mitu inimest, kellele hagejate poolt hääletamise eest pakuti 10 eurot või pudel viina, samuti pakuti raha allikale endale. Pakuti neile, kellel oli rahaprobleem. Hääletamise eest andis raha Karuse ise või autojuht. Allikale tuttav 3-liikmeline perekond sai kokku 30 eurot (transkriptsioon I kd, tl 72, mp3 digitoimikus kostja 21.06.2021 menetlusdokumendi lisa nr 8). Ringkonnakohtu arvates ei muuda see, et allikas ise pole hagejate kasuks valimisõiguse teostamise eest raha võtnud ja ta on kuulnud sellest oma tuttavatelt, avaldatut mitteusaldusväärseks. Anonüümne allikas „A“ avaldas, et tema juurde tuldi ja pakuti hääletamise eest pudel viina. Allika mäletamist mööda tuli hääletada hageja II poolt. Allikas viidi autoga valimisjaoskonda ja pärast hääletamist sõideti poodi ja allikas sai pudeli viina (I kd, tl 73, mp3 digitoimikus kostja 21.06.2021 menetlusdokumendi lisa nr 9). Artiklis on öeldud, et allikas oli temaga rääkimise ajal purjus. Ringkonnakohtu arvates on vaatamata joobele allikas kirjeldanud sündmusi usutavalt. See, et allikas ei mäleta täpseid asjaolusid, sh seda, mis aastal sündmused toimusid, ei muuda avaldatut vähem usaldusväärseks, kuna sündmustest oli kostjaga vestlemise ajaks möödunud kolm aastat. Anonüümne allikas „I“ avaldas kostjale, et ta kuulis linna pealt, et hääletamise eest anti 10 eurot. Kuna inimestel ei ole midagi süüa, siis nad müüvad (I kd, tl 75-76, mp3 digitoimikus kostja 21.06.2021 menetlusdokumendi lisa nr 10). Anonüümne tunnistaja „Turvamees“ avaldas, et need, keda valmisjaoskonda toodi bussiga, rääkisid talle, et neid toodi hääletama ja anti pudel viina. Kohale toodud isikud avaldasid talle, et neid toodi Karuse poolt hääletama (I kd, tl 79, mp3 digitoimikus kostja 21.06.2021 menetlusdokumendi lisa nr 12). Hinnates anonüümsete allikate poolt avaldatut, ei pea ringkonnakohus neid tõendeid mitteusaldusväärseks. Anonüümsete allikate poolt avaldatust nähtuvad sarnased asjaolud ja nende poolt avaldatu ei ole oma sisult vastuoluline. Anonüümsete allikate poolt avaldatu riimub teiste kohtule esitatud tõenditega.
50.Hagejate väide, et kõik anonüümsed allikad olid seotud TS-ga, kes töötab MTÜ-s V, kuulub teise erakonda kui kostjad ja on nende poliitiline rivaal, ei anna alust teha järeldust, et allikaid oleksid mõjutatud või nad ei oleks kostjale avaldanud tõeseid andmeid. Hagejate sellekohane väide on jäänud paljasõnaliseks. Isegi see, kui anonüümsete allikate poolt ütluste andmise juures viibis keegi veel peale kostja ja AU, ei anna alust järeldada, et allikaid oleks mõjutatud. Ainuüksi asjaolu, et muist anonüümsetest allikatest olid sotsiaalselt ebakindlad isikud ja said sotsiaalabi, mh olid MTÜ V kliendid, ei anna hagejate poolt soovitud järelduste tegemiseks põhjust. Ringkonnakohtu arvates on allikad saanud avaldada vabalt seda, mida nad 2017 toimunud valmistel toimunu kohta mäletasid.
51.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kostja on avaldanud 23.11.2020 ajalehes Õhtuleht ja veebiväljaandes ilmunud artiklites „KUULUJUTT: HÄÄLE EEST SAI 10 EUROT! „Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.“ tõeseid andmeid. Kostja on tõendanud, et Valgas levis kuulujutt, nagu oleks 2017. aasta valimistel ostetud Valgas hääli ja häälte ostmise juhtumid on seotud hagejatega. Maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta tuleb tühistada, sest artiklis avaldatud väide on õige ega sisalda ebaõigeid andmeid VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
52.Eeltoodu tõttu pole vajalik käsitada kaebuse ülejäänud argumente ega tuvastada, kas maakohtu järeldused hagejatele tekkinud kahju hüvitamise kohta olid õiged. Õigete andmete avaldamisel ei teki hagejatele mittevaralist kahju, mille hüvitamist saaks kohtu kaudu nõuda.
2-21-6810
53.Ringkonnakohus märgib, et 30.11.2021 määrusega keeldus maakohus hagejate 25.25.10.2021 esitatud tõendite (taotluse lisad 1, 2, 5, 7, 8, 9, 10, 16) ja kostja 08.11.2021 esitatud tõendite (taotluse lisad 1 ja 7) vastuvõtmisest (I kd, tl 186–188), kuid tsiviilasja toimikust ei ole tõendeid eemaldatud. TsMS § 56 lg 1 järgi peab kohus iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus ei võta TsMS § 238 lg 1 järgi tõendit vastu, siis tuleb tõend toimikust eemaldada, kuna pole tegemist asjaga seotud dokumendiga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
55.TsMS § 174 lg 4 teise lause ja § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
56.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.