Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V S vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4844,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806), dajad: asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova, e-post [email protected] Kostja: V S (IK XXX), elukoht XXX Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V S hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja E AS vahel 12.12.2012 sõlmitud krediidilepingust nr 8489919112 tulenev põhivõlgnevus 2600 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 197,53 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Välja mõista kostjalt V S Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt (2600 eurot) alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale V S (isikukood XXX) kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1(7)
2-22-147417
6.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus mõista kostjalt V S välja õigusabikulud summas 420 eurot. Määrata hageja põhjendatuks õigusabikuluks 240 eurot.
7.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 64% ulatuses V S ja 36% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
8.Välja mõista kostjalt V S hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku summas 512 eurot.
9.Välja mõista kostjalt V S hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (512 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Kostja ja E AS sõlmisid 12.12.2021 krediidilepingu nr. 8489919112, millega E AS võimaldas kostjale krediidilimiidi 4000 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Lepingu kohaselt kohustus kostja igakuiselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise intressimäär lepingu sõlmimise hetkest 38,90% aastas või 0,11% päevas. Intressi 2(7)
2-22-147417 arvestamisel lähtus E AS tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 55,67% aastas. Lisaks oli lepingu põhitingimuste kohaselt arvelduskrediidi ülekandmine kostja pangakontole väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele lisandus hinnakirja alusel välkmakse tasu 15 eurot. E AS omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Lisaks on andmeid kogutud e-krediidiinfo andmebaasist ja Eesti Maksu- ja Tolliametilt. Kostja kasutas detsembris 2021 krediiti kokku summas 2600 eurot. Kostja rikkus sõlmitud lepingu tingimusi ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas E AS 01.04.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2022. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas E AS krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.04.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 2600 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista järgnevad summad: põhivõlgnevus 2600 eurot, intress 295,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 903,33 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt (2600 eurot) alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 38,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
2.Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud 27.05.2023 Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte 27.05.2023, kostja hagile ei vastanud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Kohtule esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja E AS krediidilepingu nr. 8489919112, millega E AS võimaldas kostjale krediidilimiidi 4000 eurot kasutamist. Kostja kohustus igakuiselt tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingu kohaselt oli intressimäär lepingu sõlmimise hetkest 38,90% aastas või 0,11% päevas. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 55,67% aastas. Kostja kasutas detsembris 2021 krediiti kokku summas 2600 eurot, kuid ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi. Lepingu kohaselt oli E AS-l õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega 3(7)
2-22-147417 ja E AS on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et E AS ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumist. E AS teatas 01.04.2022 kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust määratud tähtajaks ning E AS kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.04.2022 ning loovutas nõude17.05.2022 hagejale. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist perioodi 01.01.2022 kuni 15.04.2022 eest määras 38,90% aastas, s.o 295,05 eurot. Alates 16.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, 07.03.2022, on kujunenud sissenõutavaks viiviseks 903,22 eurot. Viivisemäär on seejuures 38,90%. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhinõude summalt lepingujärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Esimene nõudekiri saadeti kostjale 18.05.2022 (25 eurot), seejärel 05.09.2022 (5 eurot) ja 18.11.2022 (5 eurot).
7.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis kostja füüsilise isikuna lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.
10.Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on E AS-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud ja ei ole täitnud kohustust nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on krediidilepingu alusel tasumata põhivõlg summas 2600 eurot.
11.VÕS § 164 lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2600 eurot.
12.E AS ja kostja on sõlmitud lepingu kokku leppinud, et fikseeritud intressimäär aastas kasutusse võetud krediidist on 38,90% aastas, s.o 0,11% päevas, krediidikulukuse määr 55,67% aastas (dtl 39) ja viivisemäär on võrdne intressimääraga (dtl 38).
13.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
14.Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele (kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega). Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid hagile vastanud ei ole. Kumbki pool ei ole lepingu tühisusele tuginenud. 4(7)
2-22-147417
15.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-32-06, p 14 märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta.
16.VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.
17.Kostja ja E AS sõlmisid krediidilepingu 12.12.2021. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,88% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt 55,67%. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
18.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.01.2022 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 295,05 eurot kostjalt välja mõistmata.
20.TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
21.E AS on perioodil 12.12.2021 kuni 22.12.2021 teinud kostjale väljamakseid summas 2600 eurot. Kostja tagasimakseid teinud ei ole, seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2600 eurot, mis tuleb tagastada.
22.Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 38,90% aastas.
23.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 38,90% aastas ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
24.Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 16.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.03.2023 kujuneb viivis summas 197,53 eurot (8% kuni 31.12.2022 ja 10,5% alates 01.01.2023).
5(7)
2-22-147417
25.Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2600 eurot, jätab intressinõude rahuldamata, rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 197,53 eurot, ning rahuldab hageja viivisenõude osas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
27.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 35 eurot. Esimene kiri saadeti kostjale 18.05.2022 (25 eurot), teine 05.09.202 (5 eurot) ja kolmas 18.11.2022 (5 eurot).
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
30.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda kaks tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks kokku 240 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ja hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 800 eurot (riigilõiv summas 560 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 240 eurot).
31.Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 64% hageja menetluskuludelt s.o summalt 800 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 512 eurot.
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates
6(7)
2-22-147417 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.