2-22-9884 Raudar Metal Works OÜ hagiavaldus X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4499,24 eurot Hageja Raudar Metal Works OÜ, registrikood 12345520, asukoht Silikaltsiidi 7, 11216 Tallinn, Harju maakond Lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus, epost [email protected] Kostja X, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx Lepinguline esindaja jurist Peeter Malve, e-post [email protected] Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Raudar väljamõistmiseks.
Metal
Works
OÜ
hagiavaldus
X
vastu
võlgnevuse
2.Välja mõista Xlt Raudar Metal Works OÜ kasuks põhinõue 2249,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1741,21 eurot, so. kokku hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevus 3990,83 eurot.
3.Välja mõista Xlt Raudar Metal Works OÜ kasuks viivis lepingus kokku lepitud määras 0,2% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (06.07.2022 seisuga on põhivõlgnevus 2249,62 eurot) alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
5.Kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb hagejal esitada kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaamisest menetluskulude nimekiri.
6.Kui hageja esitab kohtule punktis 5. määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, on kostjal õigus hageja menetluskulude osas kohtule esitada kirjalik seisukoht 7 päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.1.Hageja Raudar Metal Works OÜ esitas Harju Maakohtule 06.07.2022 hagiavalduse kostja X vastu põhivõlgnevuse 2249,62 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1741,21 eurot ning edasiulatuva viivisintressi nõudes.
1.2.Pooled sõlmisid 24.05.2021 krediidilepingu, mille kohaselt hageja teostas ettemaksuta krediidi raames Palkon OÜ-le (registrikood 12468955, alates 17.09.2021 nimega Balat Snuol OÜ) töövõtulepingu alusel värvimistöid.
1.3.Lepingu punkti 7 kohaselt andis Palkon OÜ juhatuse liige X isikliku käenduse kõigi tellija kohustuste eest solidaarselt tellijaga maksimaalses summas 15 000 eurot.
1.4.Hageja väljastas teostatud töö eest Palkon OÜ-le 24.05.2021 arve summas 2249,62 eurot, arve maksetähtajaks oli 14.06.2021. Teostatud töö anti Palkon OÜ-le üle 31.05.2021, Palkon OÜ talle esitatud arvet tähtaegselt (ja hagi esitamiseni) tasunud hagejale ei ole.
2.Kostja vastuväited hagile
2.1.Kostja ei vaidlusta hagi põhinõude osas.
2.2.Kostja ei pea põhjendatuks viivisenõuet, kuna hageja ei ole kohtusse pöördumise eelselt kostjat teavitanud, et põhivõlgnik ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, kuivõrd kostja ei ole oma käitumisega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks.
2.3.Kostja võõrandas enda osaluse osaühingus Palkon OÜ (registrikood 12468955, alates 17.09.2021 nimega Balat Snuol OÜ) juulis 2021. aastal ning osaühingu ostja lubas edasi tegutseda ning täita kõik osaühingu kohustused. Kui hageja oleks aegsasti kostjat teavitanud, et põhivõlgnik ei täida kohustust, oleks kostja täitnud kohustuse ise ja hoidnuks ära kõrvalnõuete asjatu suurenemise.
2.4.Kostja taotleb temalt väljamõistetava viivise vähendamist VÕS §-de 113 ja 162 alusel. Kostja leiab, et hageja nõutud viivisemäär 0,2% päevas on ebamõistlikult suur, palgatöötajast kostja ei suudaks enda praeguste sissetulekute juures sellist määra tasuda. Kostja palub viiviste osas kohtul vähendada sissenõutavaks muutunud viivised kuni nullini ja alates kohtuotsusest mõistaks kohus välja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täieliku täitmiseni.
3.Hageja täiendav seisukoht
3.1.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega viivisenõude ega menetluskulude jaotuse osas. Hageja selgitab, et kostja oli mais 2021. aastal põhivõlgniku toonase ainukese juhatuse liikmena teadlik kohustuse tekkimisest, kohustuse täitmise tähtajast ja asjaolust, et põhivõlgnik jättis kohustuse tähtaegselt täitmata. Kostja pidi võlgnevusest olema teadlik ka ilma teadete edastamiseta, kuigi hageja võlgnevuse kohta teateid saatis.
3.2.Hageja leiab, et kostja väide, mille kohaselt kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, ei ole tõsiseltvõetav. Hageja on kohtusse pöördunud põhjendatult, kuna kostja pidi olema vältimatult teadlik sellest, et käendatav kohustus on tähtaegselt täitmata ning kostja ei vaidle hagi esemeks olevale põhikohustusele ka vastu. Kostja ei ole põhikohustust ka hageja täiendava seisukoha esitamise ajani tasunud.
3.3.Kostja taotluse osas viivisenõude vähendamiseks VÕS § 162 sätestatu järgi leiab hageja, et kohtupraktikas on loetud majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul mõistlikuks ka 0,5%-st viivisemäära päevas, mistõttu enam kui kaks korda väiksemat määra ei saa lugeda ebamõistlikult suureks. Käesoleval juhul ei esine ka olukorda, et sõlmitud oleks viivisemäär tüüptingimusena tarbijaga.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS §
405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks.
4.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4.3.Hageja on kohtule esitanud puuduste kõrvaldamisena hagi tervikteksti 06.10.2022 koos esialgses hagis esitatud lisadega ning kohus selgitab, et lähtub käesolevas otsuses eelnimetatud hagi terviktekstist ning viitab ühtlasi terviktekstile lisatud hagi lisadele.
4.4.Poolte vaheline õigussuhe tuleneb 24.05.2021 sõlmitud käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest põhivõlgniku võlausaldaja ees. VÕS § 145 lõigete 1-2 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses, mh kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgedena viivise ja leppetrahvi maksmise eest.
4.5.Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb poolte vahel 24.05.2021 sõlmitud krediidilepingust, mille punkti 7 kohaselt andis põhivõlgniku Palkon OÜ (registrikood 12468955) juhatuse liige X isikliku käenduse kõigi tellija kohustuste eest solidaarselt põhivõlgnikuga, maksimaalses summas 15 000 eurot /dtl 23-24/. Hageja väljastas eelnimetatud lepingu alusel 24.05.2021 Palkon OÜ-le arve nr 21220 summas 2249,62 eurot /dtl 25/.
4.6.Eelnevast tulenevalt ei ole põhivõlgnik lepingust tulenevat kohustust tähtajaks täitnud, millest tulenevalt on tegemist kohustuse rikkumisega /dtl 19/. Kostja vastutab põhivõlgnikuga kohustuse rikkumise korral solidaarselt ning vastutab seejuures ka käendatava kohustuse rikkumise puhul tagajärgede, sh viivisenõude puhul. Nii lepingus kui ka arvel nr 21220 on arve tasumise tähtajaks 21 päeva, mis on arvel kuupäevana kajastatud 14.06.2021 /dtl 24, 25/. Põhivõlgnik ega käendaja põhinõuet hagejale tasunud ei ole, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist alates 15.06.2021 lepingus kokku lepitud määras 0,2% päevas põhinõudelt. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Viivisemäära võivad pooled leppida kokku lepinguga.
4.7.Kostja oma 29.11.2022 hagivastuses põhinõude summas 2249,62 eurot osas hagi ei vaidlustanud /dtl 41/. Seega loeb kohus, et kostja tunnistab hagi põhinõuet summas 2249,62 eurot. Põhinõue tuleneb poolte vahel 24.05.2021 sõlmitud lepingust ja arvest nr 21220. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et pooltel ei ole vaidlust 24.05.2021 sõlmitud lepingu ja samal päeval esitatud arve nr 21220 üle.
4.8.Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele, so. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1745,71 eurot ja hageja taotlus edasiulatuva viivise kostjalt väljamõistmiseks lepingus kokku lepitud määras 0,2% päevas põhinõudelt. Kostja vastuväideteks on, et hageja ei ole kostjale ühtegi meeldetuletust ega teavitust saatnud enne hagi kohtusse esitamist selle kohta, et põhivõlgnik ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees ning viivisemäär 0,2% päevas on kostja kui palgatöötaja jaoks tasumiseks ebamõistlikult suur /dtl 41-42/.
4.8.1.Kostja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja oli käendajana ka põhivõlgniku ainuke juhatuse liige ja osanik lepingu sõlmimisel /dtl 20, 51/. Arve nr 21220 saadeti Palkon OÜ-le samal kuupäeval kui pooled lepingu sõlmisid ning hageja poolt teostatud tööd võttis Palkon OÜ vastu 31.05.2021, so. pärast hageja poolt arve 21220 esitamist. Seetõttu on kohus seisukohal, et käendaja äriühingu ainsa juhatuse liikmena pidi teadma arve tasumise kohustusest ja selle tähtajast /dtl 19-20, 25/. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja andma käendajale teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta käendaja nõudel. Sellest tulenevalt ei ole võlausaldajal käendaja ees teavitamiskohustust põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest. Lisaks, arvestades asjaolu, et käendajaks oli kuni kohustuse täitmise tähtajani põhivõlgniku juhatuse liige, ei saa kohtu hinnangul pidada teavitamata jätmist ka käendaja huvide kahjustamiseks ja seetõttu hea usu põhimõtte vastaseks, kuna võlausaldajal on põhjendatud eeldada, et põhivõlgniku juhatuse liige on põhivõlgniku tegevusega seotud ja tal on ligipääs teabele põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta.
4.8.2.Kostja on esitanud hagivastuses ka vastuväite viivisenõude suurusele, tuginedes kostja kui füüsilise isiku majanduslikule seisule. Riigikohus on 18.12.2014 lahendis 3-2-1-139-14 (p. 17) selgitanud, et viivise vähendamise taotluse esitamisel näiteks käendaja või pantija poolt, võetakse arvesse mitte taotluse esitaja, vaid põhivõlgniku majanduslikku seisundit, kuna võlaõigusliku lepingu sõlmimisel on võlausaldaja arvestatud eelkõige just põhivõlgniku majandusliku võimega lepingut täita. Kostja suhtes ei kohaldu ka tarbijakrediidi sätted seoses viivisemääraga, kuivõrd kostja sõlmis käenduse äriühingu juhatuse liikmena ning Riigikohtu praktika kohaselt loetakse sellisel juhul äriühingu juhatuse liige tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses, kui ta oli lepingu sõlmimise ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks (Riigikohtu 01.02.2012 lahend nr 3-2-1-14811, p. 13).
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal ei ole õigus esitada viivisenõude vähendamise taotlust, tuginedes enda kui füüsilise isiku majanduslikule seisundile, olles käenduse andnud põhivõlgniku ainsa osaniku ja juhatuse liikmena /dtl 51/.
4.9.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja taotlus viivisenõude vähendamiseks sissenõutavaks muutunud viiviste osas nullini ja jooksva viivise osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani tuleb jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude jaotus
5.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
5.2.Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud põhust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 6 sätestab, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kostja ei täitnud käendajana kohustust võlgnevuse tasumiseks, sh ei ole kostja täitnud enda poolt õigeks võetud põhinõude kohustust /dtl 48/. Seega oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma ning sellega seonduvalt täiendavaid kulusid kandma. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
5.3.Hageja esitas kohtule 06.10.2022 menetlusdokumendis esialgse menetluskulude nimekirja /dtl 21/, kuid tulenevalt menetluse edasisest käigust annab kohus hagejale võimaluse esitada käesolevas otsuses määratud tähtaja jooksul esitada lõplik menetluskulude nimekiri.
5.4.Kohus annab hagejale käesoleva määrusega võimaluse 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättesaamisest, esitada menetluskulude nimekirja, kui hageja soovib menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist.
5.5.Kui hageja esitab kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja palub need kohtul rahaliselt kindlaks määrata, saadab kohus menetluskulude nimekirja kostjale, kellel on 7 päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest õigus oma seisukoht esitada.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.