Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-124671
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi H. V. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 45 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: EUROPARK ESTONIA OÜ (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: E. A. (EFTA LEGAL OÜ, e-post:
XXX);
Kostja: H. V. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt H. V.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 45 (nelikümmend viis) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt H. V.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 724 (seitsesada kakskümmend neli) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 624 eurot on kulu õigusabile.
Mõista kostjalt H. V.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 724 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 45 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvinõue ja 15 eurot on võla sissenõudmise kulud. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik leppetrahvi väljastamise ajal. Sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ega vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
2.Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Noblessneris 05.11.2019. Kostjale koostati leppetrahv number 1480 5111 9143 6219 maksetähtajaga 19.11.2019 summas 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimiskellaga parkimise algusaega tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
3.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud ega leppetrahvi tasunud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
4.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, §-le 16 ja §-le 20. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse. Fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
5.Fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Sõiduk oli pargitud parkimisalale leppetrahvi koostamise ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, koostas hageja leppetrahvi nõude.
6.Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kohtueelselt saatis hageja tavakirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1 ja palus kostjalt välja mõista sissenõudmise kuluna 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri Omniva vahendusel.
7.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 96 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 h ehk 192 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel välja 20 eurot menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on leidnud, et ta parkis sõiduki Tallinna linnale kuuluvale Allveelaeva tänava kinnistule, mida hageja ei opereeri ja kus puuduvad õiguslikud alused leppetrahvi nõudmiseks. Kostja leidis, et kuna 05.11.2019 ei olnud välja ehitatud plaatidega kaetud kõnniteed ja sõiduk paiknes tulevasel kõnniteel, oli see pargitud Tallinna linnale kuuluvale Allvee tänavale. Hageja sellega ei nõustunud.
9.Kostja on märkinud oma sõiduki parkima haljastuse ja kõnnitee peale. Vaadates hageja esitatud fotosid, on näha, et kostja on eksinud sõiduki asukoha määramisel. Fotodelt on näha, et kostja sõiduki esiosast jääb kõnniteeni ca 1-2 meetrit, mille tõttu ei saanud kostja sõiduk asuda Tallinna linnale kuuluval kinnistul. Hageja märkis kostja sõiduki tegeliku asukoha kaardile. Kostja sõiduk asus hageja opereeritava parkimisala sees, mitte kõnniteel või tulevasel kõnniteel. Lisaks on 2020. aastal tehtud aerofoto järgi täpselt tuvastatav, kus asub tegelik piir.
10.Kostjal ei olnud võimalik jõuda parkimisalale ilma tasulisest parkimisalast teavitavast infotahvlist möödumata. Tasulise parkimisala infotahvel asub kinnistute piiril s.o kõnnitee ja kruusaga kaetud maa-ala vahel, millel asus kostja sõiduk. Vastavat asjaolu kinnitab Google Maps tänavavaade, mis on tehtud juuni 2019. aasta seisuga. Seega pidi kostja aru saama, et asub tasulisel parkimisalal, sest ta möödus tasulise parkimisala märgist ning parkis märgi mõjualasse jäävale maa-alale. Järelikult pargiti sõidukit siiski hageja tasulisel parkimisalal, kus kehtivad parkimiseks hageja kehtestatud parkimistingimused.
11.Kostja väidab ekslikult, et parkimise ajal puudusid seaduses nõutud infotahvlid. Hageja esitas täiendavalt originaalfotod, mis on tehtud 27.06.2019, 11.07.2018 ja 31.08.2018. Samad parkimistingimused kehtisid kostjale 05.11.2019 leppetrahvinõude väljastamise ajal. Hageja esitatud fotosid leppetrahvist ja tingimustest tuleks hinnata kogumis ning need kajastavad sõiduki parkimist hageja esile toodud aegadel ja kohtades ning nende kohtade parkimistingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused. Hageja on esitanud fotod kogu EP143 tsooni osas, kuid eelkõige kostjat puudutava märgistuse osas on fotod tehtud 27.06.2019 s.o ca 4 kuud enne rikkumist.
12.Hageja pidas arusaamatuks, kuidas on kostja jõudnud järeldusele, et Google Maps tänavavaatest esitatud foto ei ole sobiv tõend ning kvalifitseerub kelmuseks. Kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama esiteks sõidukit selliselt, et fotodelt nähtuksid parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid.
13.Hageja esitatud fotolt on näha, et kinnistu kuulub alates 21. detsembrist 2018 eraomandisse. Hageja on sõlminud maaomanikuga parkimisteenuse osutamiseks lepingu Noblessneri alal juba esmakordselt 2017. a lõpus. Hageja on välja toonud parkimisala piirid ning näidanud, et kostjal ei olnud võimalik vastavale parkimiskohale jõuda ilma tasulist parkimisala tähistavat infotahvlit
nägemata.
14.Hageja on teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikult ning on asetanud leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. 05.11.2019 kostjale leppetrahvinõuet väljastades ei esinenud erandlikke asjaolusid orkaani, muu looduskatastroofi vms näol. Erandlikuks asjaoluks ei ole see, et sõiduk asus Noblessneri parkimisalal mereäärses asukohas, kus hüpoteetiliselt võis esineda torm, tuuleiilid vms, mis muudavad tavapärase tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Ilmateate kohaselt oli 05.11.2019 küll tugev kirdetuul, mis ulatus puhanguti 15, saartel ja põhjarannikul üle 20 m/s1 , kuid selline tuulekiirus ei viita orkaanile. Orkaan on tugev tuul, mille tugevus ületab 12 palli Beauforti skaala järgi ehk tuul, mille kiirus on üle 32,7 m/s. Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et tegu oli tormi või tugeva tuulega.
15.Hageja on hagiavalduses eksinud kostja e-posti aadressi lisamisega e-toimikust, kuid kohtueelselt puudusid hagejal andmed kostja e-posti aadressi kohta. Hageja saatis kohtueelselt 2 nõudekirja kostja elukoha aadressile xxx. Sama aadressi on kostja oma vastuses märkinud õige elukoha aadressina. 07.06.2021 saadeti kohtueelne nõudekiri tähitud kirja teel, kuid 09.06.2021 kättetoimetamine kostjale isiklikult allkirja vastu ebaõnnestus. Kostja tähitud kirjale järgi ei läinud.
16.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et nõue on aegunud. Hageja viitas TsÜS § 160 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 3. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 11.07.2022 s.o nõude aegumine on sellest hetkest peatunud. Seega ei ole nõue aegunud. Menetluskuludena palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista kulud õigusabile 3 tunni ulatuses, mis kulus kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks.
17.Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude juurde. Kostja enda koostatud tõend, millele kostja märkis sõiduki asukoha, ei tõenda sõiduki tegelikku asukohta. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid esitanud, mille hindamisel oleks võimalik väita, et ta parkis oma sõidukit Tallinna linnale kuuluvale kinnistule. Hageja on esitanud fotod originaalfotodena ning on selge, et kostjale leppetrahvinõude väljastamise ajal oli parkimisalale sissesõidul olemas infotahvel, millest kostja pidi mööduma, et parkida oma sõiduk fotodelt nähtuvale kohale.
18.Sõiduk asus just sellele kohal, mis nähtub hageja esitatud fotodest. See on tuvastatav taustal olevast majast, maapinnast, taustal olevast ülejäänud parkimisalast. Infotahvlilt on selgelt aru saada, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimisel parkida 15 minutit tasuta ning tasuta parkimise aja lõppemisel on võimalik parkimist jätkata mobiilselt. Infotahvli mõjuala algab pärast sellest möödumist ning kostja ei saanud parkimiskohale jõuda ilma infotahvlist möödumata.
19.Kostja esitas tõendid, et Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt oli 05.11.2019 Tallinnas ilm äärmiselt tuuline (kiirus 20,4 m/s) ning esinesid tuuleiilid ja torm. Kostja on esitanud kohtule oma vastuses täpselt samad asjaolud, millele viitas hageja. 05.11.2019 ei esinenud Eestis orkaani ega looduskatastroofi. Fotodelt ei nähtu tormi ega erakordselt tugevat tuult. Hageja on tõendanud tahteavalduse tegemist ning pole kahtlust, et kostja sõiduk asus selles asukohas, millele hageja on viidanud. Parkimistingimused ei pea olema samalt fotolt loetavad.
20.Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse tõendite eemaldamiseks. Hageja tõendas fotodega seda, milline oli parkimisala ning parkimistingimused kostjale leppetrahvinõude väljastamise ajal. Hageja on originaalfotode esitamisega tõendanud, et fotod olid tehtud 27.06.2019 ehk umbes 4 kuud enne rikkumist, mis on hageja hinnangul mõistlik ajaperiood tõendamaks, milline oli parkimisalal valitsev olukord rikkumise kuupäeval 05.11.2019. Kostja ei ole taotlust põhistanud ega selgitanud, miks peaks tõendid eemaldama.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista kulu õigusabile. Kostja
viimase seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus aega 1 h 30 min. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et tema sõiduk ei olnud 05.11.2019 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale EP143, vaid Tallinna linnale kuuluvale Allveelaeva tänava kinnistule, mida kinnitavad hageja esitatud tõendid. Allveelaeva tänava kinnistut (katastriüksus xxx) hageja ei opereeri ja seal puuduvad hagejal õiguslikud alused leppetrahvi realiseerimiseks. Kostja esitas sõiduki paiknemise skeemi. Pildi 5 võrdlemisel Allveelaeva tänava kinnistu kaardiga on näha, et pildil 5 asub Allvee tänava asfaltkatte piir parkiva sõiduki ees. 05.11.2019 ei olnud välja ehitatud plaatidega kaetud kõnniteed. Sõiduk paiknes tulevasel kõnniteel ehk Tallinna linnale kuuluval Allvee tänaval.
23.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist. Ükski hageja esitatud tõend ei tõenda sõiduki paiknemiskohas parkimistingimuste esitamist ja ala selgitamist, sest seaduses nõutud parkimiskorralduslikud infotahvlid puudusid nimetatud ajal. Pildi lk 11 esitamine on kantud kelmusest ehk on loodud teisele isikule varalise kahju tekitamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sest pildilt puudub leppetrahvi aluseks olev sõiduk.
24.Kostja esitas tõendina Noblessneri kvartali parkimisinfo parkimisala kohta aastal 2019, mis tõendab, et 05.11.2019 toimus parkimine Allveelaeva tänav 6 ning kõik hageja esitatud tõendid ehk fotod parkimistingimuste ja ala kohta on Allveelaeva 6 kinnistu kohta. Pildid on tehtud kostjale teadmata ajal. Hageja tõendid ei ole usaldusväärsed ja nendest ei selgu, et fotodel oleks kujutatud just vaidlusalune sõiduk ja selle asukoht 05.11.2019.
25.Ehitusregistri andmete kohaselt on parkla aadressil Allveelaeva 4 ja 6 kasutuselevõtu aeg 2020 aasta ehk hilisem kui hageja väidetu. Seega hageja väited, et paigaldatud teade parkimise tingimuste kohta oli selgesti nähtav, ei ole tõene. Kuivõrd parkimisteavet ei olnud olemas ega parkimisala selgesti piiritletud, ei saanud seetõttu see olla kostja tahte kujunemise aluseks. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda ja hageja poolt on tõendamata parkimisteabe olemasolu, ei saa seda hageja pakkumuseks lugeda, sest puuduvad parkimistingimused ja ala selge väljendamine.
26.Hageja tegi ilma õigusliku alusel päringu Transpordiametile ja rikkus sellega kostja isiklikke õigusi. Hageja on jätnud tõendamata, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Tavatingimustes võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Samas esinesid 05.11.2019 lähtuvalt mereäärsest asukohast erandlikud asjaolud (nt torm, tuuleiilid vms), mistõttu tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutus ebamõistlikuks. Kostja ei ole saanud kätte hageja leppetrahvi nõuet, mis olevat väidetavalt pandud sõiduki kojamehe vahele. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole ja seega ei saa lugeda tõendatuks, et leppetrahvidest teavitati kostjat 05.11.2019. Hageja kasutas ka ebaõiget kostja e-posti aadressi.
27.Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul ja hageja nõudeõigus tekkis 21.11.2019. Leppetrahvi nõue aegus 21.11.2022 ja kostja soovis, et kohus tuvastaks nõude aegumise.
28.Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et hageja ei tõendanud, et tal oli õigus parkimiskohas parkimist korraldada. Kostja esitas tõendina Noblessneri parkimise korralduse 2019. aastal, millest nähtub, et Allveelaeva 4 Tallinn kinnistul asus 2019 aastal hoone. Sõiduk registreerimismärgiga xxx ei olnud 05.11.2019 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale, vaid oli pargitud Tallinna linnale kuuluvale Allveelaeva tänava kinnistule, mida kinnitavad hageja fotod. Hageja piltidelt 1, 2, 9 ja 10 on selgelt nähtav, et sõiduki taga paikneb Allveelaeva
4 hoone ning piltidelt 1, 2, 5, 9 ja 10 paistab eemal Allveelaeva 6 asuv parkla. Hageja pildi 5 ülaosas on näha parkimisala EP143 infotahvel, mis paikneb kinnistu ehk opereeritava parkimisala piiril ning tõendab, et sõiduk asus Tallinna linnale kuuluval Allveelaeva tänava kinnistul.
29.Allveelaeva 4 kinnistul/katastriüksusel asuv hoone piirneb Allveelaeva 4 kinnistu piiriga ja parkimisala EP143 piiriga. Faktiliselt valmis ajutine parkla Allveelaeva 4 ja 6 kinnistul 2020 aastal. Hageja esitatud parkimistingimused ei ole käsitletavad tõenditena, sest nendelt piltidelt puudub sõiduk. Suvaliste piltide esitamine on pahatahtlik ja kostja taotles nende piltide eemaldamist.
30.Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt liikus 05.11.2019 Läänemere lõunarannikult madalrõhkkond Läti kohale ja selle sajupilvedest sadas mitmel pool vihma, lörtsi ja lund. Tugev kirdetuul ulatus puhanguti 15 m/s, saartel ja põhjarannikul üle 20 m/s. Riigi Ilmateenistuse andmete kohaselt oli tuulte kiirus Tallinnas antud kuupäeval ja kellaajal 20,4 m/s, mis tähendab tormi, kus puuoksad murduvad ja katused purunevad. Parkimise leppetrahvi kviitungi auto kojamehe vahel paigutamine ei olnud edastamiseks mõistlik viis.
31.Fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk oli mingile alale teiste autode vahele pargitud. Kuna hageja ei ole usutavalt esile toonud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi. Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
32.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
33.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et 05.11.2019 oli kostja registrinumbriga XXX sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning sõiduk asus Noblessneri kvartalis Allveelaeva tänava piirkonnas. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja parkis sõiduki hageja opereeritud parkimisalale, mistõttu pidi tasuma parkimistasu või selle tasumata jätmisel leppetrahvi. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai leppetrahvinõude kätte vahetult pärast selle koostamist.
34.Hageja leidis, et kostja parkis tema opereeritud parkimisalale ning vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kostjal ei olnud võimalik alale sõita ilma parkimise korraldusest teavitavatest liiklusmärkidest möödumata. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping, mida kostja rikkus, sest ei tasunud parkimistasu.
35.Kostja leidis, et ta ei parkinud opereeritavale parkimisalale, vaid Tallinna linnale kuuluvale Allveelaeva tänava kinnistule. Hageja tõendid ei ole usaldusväärsed ning neil ei ole sõidukit pildistatud koos parkimistingimustega. Lisaks ei saanud kostja leppetrahvinõuet kätte, sest 05.11.2019 esinesid mere ääres erakorralised ilmastikuolud. Kostja palus kohaldada ka aegumist, sest leppetrahvi nõue aegus 21.11.2022.
36.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, hageja tõendid on ebausaldusväärsed ning need tuleks tagastada. Kostja ei ole väiteid tõendite ebausaldusväärsuse kohta põhistanud ja kohus ei saa tõendeid tagastada üksnes põhjusel, et need ei ole kostja jaoks sobivad.
37.Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab
pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohtupraktikast ei tulene ja eluliselt ei ole võimalik ega vajalik pildistada iga parkimislepingut rikkuvat sõidukit samaaegselt koos parkimistingimustest teavitavate liiklusmärkidega. Oluline on, et hageja tõendaks sõiduki parkimise parkimisalale ning parkimisala sissesõitude juures parkimisest teavitavate siltide olemasolu. Kohtu hinnangul on hageja neid asjaolusid tõendanud.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja sõidukile registrimärgiga XXX koostati 05.11.2019 Tallinnas Peetri tn, Allveelaeva tn ja Lennusadama tänava parklas leppetrahvinõue summas 30 eurot, sest parkimistasu oli jäetud tasumata (toimiku lk 16). Hageja esitas kohtule fotod sõidukist, mille kojamehe vahele oli jäetud leppetrahvi kviitung (toimiku lk 17-22). Sõiduk oli osaliselt pargitud asfaltkattega teealale ja osaliselt kruuskattega alale. Fotodest ei saa järeldada, et sõiduk oleks olnud pargitud kõnniteele. Kostja sõiduki kõrvale on pargitud teinegi sõiduk ja fotost saab järeldada, et sõiduk oli pargitud parkimiseks mõeldud alale.
39.Hageja esitas fotod liiklusmärkidest ja tahvlitest, millistega olid tähistatud parkla sissesõidud (toimiku lk 23-27) kogu ala ulatuses ja kõikidest suundadest. Hageja esitas samad fotod ka originaalfotodena (toimiku lk 61-70) koos fotode kuupäevadega, sest kostja seadis kahtluse alla fotode tegemise aja. Fotod tõendavad hageja väidet, et kostja ei saanud infotahvlitest möödumata parkimisalale jõuda ning talle pidi olema arusaadav, et tegu on hageja opereeritava parkimisalaga. Kohus nõustub hageja väitega, et kui viimane on tõendanud parkimisala tähistamise parkimistingimustega 2018. aastal ja 2019. aastal enne leppetrahvinõude koostamist, on ta tõendanud samade tingimuste ja tahvlite olemasolu 05.11.2019. Eluliselt ei saa parkimise operaatorilt nõuda kõigi parklate tingimustest pidevalt ja igapäevaselt fotode tegemist. Kui kostja väiteil olid vahepeal parkimistingimused muutunud, oleks vastavat väidet tulnud tõendada kostjal. Kostja ka väitis, et hageja parkimistingimused ei olnud nõuetekohased, kui vastav väide on täielikult põhistamata. Kohus ei saa omal algatusel asuda kostja väidet sisustama.
40.Kostja esitas kohtule väljavõtted Alleveelaeva tänava katastriüksusest (toimiku lk 50-51), millel ta oli ise tähistanud katastriüksuse piiri ning märkinud ise pargitud sõiduki asukoha. Hageja esitas omakorda enda koostatud plaani, kus oli sõiduki asukoht märgitud teisiti (toimiku lk 57 pöördel ja lk 58). Kohus leiab, et kostja enda koostatud plaan ei tõenda väiteid selle kohta, kus sõiduk tegelikult asus. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja on märkinud sõiduki asukoha sisuliselt kõnniteele, kuid hageja tehtud fotodest on näha, et sõiduki esiosast on kõnniteeni veel ligikaudu 1 kuni 2 meetrit. Ainuüksi kostja enda loodud tõendiga ei saa lugeda tõendatuks väidet, et sõiduk oli pargitud linnale kuuluvale kinnistule, mitte hageja opereeritud parkimisalale. Kohus selgitas kostjale 25.04.2023 pöördumises (toimiku lk 73), et viimasel tuleb tõendada oma väiteid pargitud sõiduki tegeliku asukoha kohta. Kohus selgitas, et plaan koos kostja enda lisatud tähistusega ei ole tõend, vaid kostja seletus. Vaatamata kohtu selgitustele kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud.
41.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus parkimisala opereerida, kuid neid kostja etteheiteid peab kohus spekulatiivseteks. Hageja esitatud fotodest nähtub, et kogu ala oli tähistatud liiklusmärkide ja infotahvlitega, milliste olemasolu iseenesest tõendab õigust parkimisala opereerida, sest liiklusmärke ei saa paigaldada ilma selleks õiguslikku alust omamata. Kostja esitas kohtule dokumendi, mida ta nimetas Noblessneri kvartali parkimiseks 2019. aastal (toimiku lk 52). Millisest allikast tõend pärineb, ei ole kostja selgitanud ning see ei nähtu ka tõendist. Dokumendi metaandmetest nähtub, et see on koostatud 14.12.2022 ega saa seega usaldusväärselt tõendada mingeid kostja väidetud muudatusi parkimise alal. Lisaks ei selgitanud kostja, mida ta tõendiga tõendada soovib ning kuidas tõendab antud tõend kostja sõiduki asukohta parkimise ajal.
42.Kostja esitas kohtule ka ehitusregistri väljavõtte (toimiku lk 53-54), mille kohaselt võeti ajutine parkla kasutusele 2020. aastal, kuid esitatud tõend ei tõenda, et 2019. aastal ei olnud olemas hageja opereeritud parkimisala või et kostja parkis linna kinnistule. Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja opereeritav parkimisala ei hõlma ainult Allveelaeva tänav 4 ja 6 kinnistuid, vaid laiemat ala. Kuna kostja ei ole esile toonud muid asjaolusid ega tõendanud oma väiteid sõiduki asukoha kohta, on kostja etteheited alusetud. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Kostja ei tasunud parkimistasu, mistõttu tuli tal tasuda leppetrahvi.
43.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole talle leppetrahvinõuet mõistlikul viisil kätte toimetanud. Hageja fotodelt nähtub, et leppetrahvinõue oli asetatud sõiduki kojamehe vahele. Järelikult teavitati kostjat koheselt leppetrahvinõudest. Leppetrahvi asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17117146, p 12). Kohus selgitas kostjale, et viimasel tuleb tõendada asjaolusid, millistest tulenevalt ta leppetrahvinõuet kätte ei saanud. Kostja esitas kohtule ilmateenistuse andmed (toimiku lk 78), millest nähtuvalt oli 05.11.2019 Tallinnas tuul 15,5 m/s, kuid sellest ei saa kohtu hinnangul järeldada erakorraliste ilmastikuolude esinemist. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud torm või mõned muud erakorralised olud. Seda, et leppetrahvi koostamise ajal ei esinenud tormi ega erakorralist tuult, saab järeldada hageja esitatud fotodest, kus puud ei ole tuule tõttu paindunud ning väljastatud leppetrahv asetseb kojamehe vahel sirgelt tuules paindumata. Seega pidi kostja leppetrahvinõude koheselt pärast selle väljastamist kätte saama.
44.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle talle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude kojamehe vahele asetamist. Lisaks nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja üritas kostjat tulutult oma nõudest kohtueelsel ajal teavitada. 10.06.2022 saatis hageja kostjale meeldetuletuse (toimiku lk 29-30). Omniva väljavõttest (toimiku lk 71) nähtub, et kostja ei läinud tähitud saadetisele postiasutusse järgi.
45.Kostja väited selle kohta, et leppetrahvinõue on aegunud, ei ole põhjendatud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega algas aegumine alates ajast, mil hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ehk alates maksetähtaja möödumisest 20.11.2019. Nõue oleks aegunud kolm aastat hiljem 20.11.2022, kuid hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 11.07.2022 ehk enne nõude aegumist. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega ei ole nõue aegunud ja kohtul puudub alus aegumise kohaldamiseks.
46.Kuna hageja on tõendanud kostjaga parkimislepingu sõlmimise ning kostja rikkus lepingut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 30 eurot. VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija
vastu lepingust tulenev nõue. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 15 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 45 eurot.
47.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
48.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 96 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 h ehk 192 eurot. Menetluse käigus kulus hageja esindajal kostja väidetega tutvumiseks ja nendele vastamiseks kokku 4 h 30 min ehk 432 eurot. Kogumis on hageja kulud õigusabile 624 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ning hageja kulud õigusabile on suurelt osalt tingitud kostja hulgalistest ja alusetutest vastuväidetest nõudele, millistele hagejal tuli vastata. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 724 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 624 eurot kulu õigusabile.
49.Lisaks palus hageja välja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
50.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 724 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.