Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-115055
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. K.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 360 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: B. A. (e-post: XXX); Kostja: K. K. (isikukood XXX, e-post: XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K. K.ilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt K. K.ilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 412 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt K. K.ilt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 552 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki VOLKSWAGEN TOUAREG numbrimärgiga XXX kasutaja mais ja juunis 2019. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes oli kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja jättis leppetrahvid tasumata.
2.Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Ülemiste hotelli juures aadressil xxx mitmetel päevadel. Parkimistingimuste rikkumise eest koostati kostjale 10.05.2019 leppetrahv number 1291 0051 9155 2199 maksetähtajaga 24.05.2019 summas 30 eurot, 13.05.2019 leppetrahv number 1411 3051 9121 8269 maksetähtajaga 27.05.2019 summas 30 eurot, 14.05.2019 leppetrahv number 1411 4051 9144 2388 maksetähtajaga 28.05.2019 summas 30 eurot, 16.05.2019 leppetrahv number 0781 6051 9102 4509 maksetähtajaga 30.05.2019 summas 30 eurot, 17.05.2019 leppetrahv number 1381 7051 9154 3208 maksetähtajaga 31.05.2019 summas 30 eurot, 20.05.2019 leppetrahv number 1202 0051 9110 4109 maksetähtajaga 03.06.2019 summas 30 eurot, 21.05.2019 leppetrahv number 1202 1051 9111 2444 maksetähtajaga 04.06.2019 summas 30 eurot, 26.05.2019 leppetrahv number 1202 6051 9183 1186 maksetähtajaga 09.06.2019 summas 30 eurot, 28.05.2019 leppetrahv number 1202 8051 9194 3117 maksetähtajaga 11.06.2019 summas 30 eurot, 30.05.2019, leppetrahv number 1293 0051 9120 1309 maksetähtajaga 13.06.2019 summas 30 eurot, 31.05.2019, leppetrahv number 1203 1051 9134 2161 maksetähtajaga 14.06.2019 summas 30 eurot ja 04.06.2019 leppetrahv number 1380 4061 9144 0339 maksetähtajaga 18.06.2019 summas 30 eurot.
3.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimispiletit. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist ning sõiduki number ei olnud registreeritud Ülemiste Hotellis. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
4.Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades sõiduki kojamehe vahele, kuid leppetrahvid on tasumata. Leppetrahvinõudel on viidatud, et vastuväidet leppetrahvi kohta saab esitada www.vaie.europark.ee. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud.
5.Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki
parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
6.Parkimislepingu punktis 5 on kirjas, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Kui parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Järelikult oli sõiduk pargitud. Fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale parkimisalale.
7.Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile 93. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale hagiavalduses märgitud aegadel. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja leppetrahvid. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Leppetrahvide nõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja nõue tasumata leppetrahvide eest on 360 eurot. Hageja koostas kostjale 12 leppetrahvinõuet summas 30 eurot.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot ja kulud õigusabile. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 96 eurot. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ehk kulud on 192 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitis, et tal oli parkimiseks kokkulepe maa omanikuna, kuid hagejat ei ole sellise kokkuleppe olemasolust teavitatud. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu ega selle tingimusi.
10.Kostja väitis, et ta võttis hagejaga telefoni teel ühendust ja saatis oma selgituse e-posti teel aadressile [email protected]. Eelnimetatud e-posti aadress ei kuulu hagejale ega ole hageja hallatav kontaktaadress. Leppetrahvi vaie tuleb esitada aadressil vaie.europark.ee ning hageja suunab ka telefoni teel sellele lehele vaiet esitama. Sellele veebilehele on viidatud leppetrahvinõuetel. Kostja ei ole hageja kodulehel vaiet esitanud.
11.Hageja ei nõustunud, et tal oli võimalik kostjaga ühendust võtta enne trahvide tasumise tähtaja saabumist. Hagejale ei ole leppetrahvinõuet väljastades teada, kes sõidukit juhtis ning parkimislepingu sõlmis. Hageja saab eeldada, et selleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Hagejal ei ole võimalik saada infot, kui keegi teine peale sõiduki omaniku sõidukit juhtis. Selle kohta tõendite esitamise võimalus on sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal. Hageja teeb päringu sõiduki registreerimisnumbri alusel Transpordiametile, et selgitada välja sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning edastab meeldetuletuskirja tasumata jäänud leppetrahvinõuete kohta.
12.Meeldetuletuskirja saatmise eesmärk on lahendada vaidlus kohtuväliselt. Hageja saatis sõiduki omanikule tähitud kirjaga meeldetuletuskirja 14.05.2021. Sõiduki omanik on kirja kätte saanud ning võttis 31.05.2021 hagejaga. Hageja töötaja selgitas, et kui leppetrahvi väljastamise kuupäevadel juhtis sõidukit teine isik, tuleb seda tõendada, kuid sõiduki omanik tõendit ei esitanud. Seetõttu alustas hageja kohtumenetlusega 28.04.2022 sõiduki omaniku vastu. Alles kohtumenetluse käigus ehk 17.10.2022 esitas sõiduki omanik tõendi selle kohta, kes sõidukit kasutas, mistõttu taotles hageja kostja asendamist.
13.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole nõuetest mõistliku aja jooksul teavitanud. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumiste tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku korduvalt teavitada tekkinud leppetrahvist. Asjaolu, et kostja sai leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul teada kinnitab asjaolu, et kostja on võtnud hagejaga telefoni teel ühendust ning saatnud selgituse.
14.Kui kostja väidab, et keegi võõras võis leppetrahvinõuded kojamehe vahelt kõrvaldada, peaks seda tõendama kostja. Kostja ei saanud eeldada, et temalt 360 eurot ei nõuta olukorras, kus talle teadet nõude tühistamise kohta ei tulnud. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust, kui ei saanud vastust valele e-posti aadressile saadetud kirjale.
15.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et leppetrahvide nõuded on aegunud. Hageja viitas TsÜS § 146 lõikele 1 ja § 160 lõikele 1. Esimese leppetrahvi maksetähtaeg oli 24.05.2019 ja nõue oleks aegunud 25.05.2022. Viimase leppetrahvi tähtaeg oli 18.06.2019 ning nõue oleks aegunud 19.05.2022. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas 2-22-115055 28.04.2022 ehk enne kõigi nõuete aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue leppetrahvide osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata. Hageja palus kostjalt välja mõista 360 eurot.
16.Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista täiendava kulu õigusabile. Lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot tunnis. Kostja seisukohtadega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus täiendavalt aega 2 tundi. Kostja vastuväited
17.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja parkis Ülemiste hotelli parklasse kokkuleppel Ülemiste hotelli vastuvõtu töötajaga. Kostja jättis valvelauda hoiule auto võtmed, tehnilise passi ja kontaktandmed. Samuti tehti koopia juhiloast. Kostja on nii aastaid ja vähemalt kolm-neli korda sellise kokkuleppega erinevatel aastatel Ülemiste hotelli parklat kasutanud.
18.Ebaõige on hageja väide, et kostja on rikkunud parkimise reegleid. Kokkuleppe tegi kostja otse parkla omaniku esindajaga, kes vahetas andmeid operaatoriga. Kostja pidas arusaamatuks administraatori käitumist, kes lasi kostjale teha trahve, kuigi sõiduki võtmed olid hotellis hoiul.
19.Kui kostja sai hageja leppetrahvid, võttis ta enne maksetähtaja saabumist ühendust hageja infotelefoniga, sest kostja soovis nõuet vähendada. Infotelefonilt anti kostjale e-posti aadress [email protected], millele kirjutada asjaolud ja taotlused. Kostja kirjutas vaide samal päeval
17.juunil 2019, kuid sellele vastust ei tulnud. Kostja leidis, et hagejal oli võimalik kostjaga vaidlus lahendada enne maksetähtaegade saabumist. Kuna hageja ja Ülemiste hotell vahetavad andmeid pargitavate sõidukite osas, pidi hageja saama info Ülemiste hotellilt.
20.Kostja leidis, et kuna trahvikviitung jäetakse sõiduki kojamehe vahele, peaks hagejal olema kohustus teavitada omanikke trahvist hiljemalt 30-60 päeva jooksul. Kui keegi võtab kviitungi ära, ei saa sõiduki omanik trahvist teada. Kuna kostja kirjutas hagejale, siis ta eeldas, et asi on lõpetatud. Nõude olemasolust sai kostja teada alles Diana Sarilt, kelle vastu esitas hageja hagi 2022. aastal.
21.Kostja leidis, et nõuded on aegunud. Kostja sai nõudest teada oktoobris 2022. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli numbrimärgiga XXX sõiduki kasutaja ning kostja parkis sõiduki mais ja juunis 2019 Tallinnas Ülemiste hotelli juures asuvasse hageja hallatavasse parklasse. Pooled ei vaidle selle üle, et parkimise eest jättis kostja tasumata, mistõttu koostas hageja 12 hagiavalduses viidatud leppetrahvinõuet summas 30 eurot, mis kõik jäeti sõiduki kojamehe vahele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus leppetrahvinõuded tasuda.
24.Hageja leidis, et kostja rikkus parkimislepingu tingimusi, sest mobiilset parkimist ei olnud alustatud ning sõiduki number ei olnud Ülemiste hotellis registreeritud. Hageja sai alles kohtumenetluse käigus teada, et sõidukit kasutas kostja. Kohtueelselt saadeti meeldetuletus sõiduki omanikule. Kostja e-kiri ei ole hagejani jõudnud, sest kostja viidatud e-posti aadressi hageja ei kasuta. Vaiet kostja ei esitanud. Kostja väited selle kohta, et tal oli parkimiseks hotelli luba, ei ole tõendatud.
25.Kostja väitis, et ta parkis sõiduki Ülemiste hotelli parklasse kokkuleppel hotelliga, kuhu ta jättis sõiduki võtmed ja tehnilise passi. Kui kostja sai leppetrahvid, võttis ta hagejaga ühendust ning saatis hagejale e-kirja, millele ta vastust ei saanud. Kuna kostja sai nõudest teada oktoobris 2022, on nõue aegunud.
26.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Esmalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
27.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja parkis vaidlusaluse sõiduki registrimärgiga 590 TLF Ülemiste hotelli juures asuvasse parklasse. Sõiduk oli sellesse parklasse pargitud 10.05.2019, 13.05.2019, 14.05.2019, 16.05.2019, 17.05.2019, 20.05.2019, 21.05.2019, 26.05.2019, 28.05.2019, 30.05.2019, 31.05.2019 ja 04.06.2019. Hageja koostas igal korral leppetrahvinõude summas 30 eurot, sest parkimistingimusi oli rikutud ja parkimistasu maksmata jäetud (koos fotodega toimiku 1. kd, lk 137-210). Kohtule esitatud fotodest nähtub, et trahvikviitungid olid asetatud sõiduki kojamehe vahele.
28.Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud. Kostja hüpoteetilised väited, et selle oleks võinud keegi kõrvaldada, ei ole asjakohased. Kostja on omaks võtnud, et ta sai leppetrahvinõuded kätte mõistliku aja jooksul pärast nende koostamist, sest kostja on ise väitnud, et ta soovis leppetrahvinõudeid vaidlustada hagejale saadetud e-kirjaga. Seega on ebaõiged kostja kohtumenetluses esitatud väited, et ta sai nõudest teada alles oktoobris 2022.
29.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades
eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist.
30.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hagejal ei olnud kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Seesuguse kohustuse seadmine ei ole leppetrahvi summa suurust arvestades kohtu hinnangul vajalik ega mõistlik. Transpordiametile tehtud päringu vastusest (toimiku 1. kd, lk 37) nähtus, et sõiduki omanikuks ei olnud leppetrahvide koostamise ajal kostja, vaid isik, kelle vastu hagi algselt esitati. D. S.le saatis hageja leppetrahvide kohta kohtueelse meeldetuletuse (toimiku 1. kd, lk 100-101). Hageja puudus võimalus iseseisvalt ja ilma kostja esitatud andmeteta kindlaks teha, et tegelikult ei parkinud sõidukit mitte D. S., vaid kostja. Kostja etteheited selle kohta, et teda kohtueelselt nõudest ei teavitatud, ei ole asjakohased.
31.Hageja esitas fotod, mis olid tehtud parkla sissesõitude juurest. Fotodest (toimiku lk 211215) nähtub, et sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid selle kohta, et tegu on hageja opereeritava parklaga koos parkimistingimustega. Muuhulgas oli tasuta parkimine lubatud hotelli külalistele, kui sõiduki number on hotellis registreeritud. Kostjale pidi olema parkimistingimustest mõistetav, et tal tuleb parkimise eest tasuda. Tasuta parkimine oli lubatud vaid eritingimustel ning siis, kui sõiduki number oli hotellis registreeritud.
32.Kostja esitas kohtule allkirjaga kinnituse (toimiku lk 216-217), milles ta kinnitas, et parkis sõidukit Ülemiste hotelli parklas ning parkimine toimus kokkuleppel hotelliga, kuhu kostja jättis sõiduki võtmed ja tehnilise passi. Kohus leiab, et kostja enda kinnitus on hinnatav seletusena. Seletus ei ole hagimenetluses arvestatav tõendina. Ainuüksi seletuse alusel ei saa kohus lugeda kostja väiteid tõendatuks.
33.Kostja esitas kohtule enda 17.06.2019 e-kirja, mis oli saadetud e-posti aadressile [email protected] (toimiku lk 3). Kohus osundab, et kostja ei ole tõendanud, et tegu oli hagejale kuuluva e-posti aadressiga ning kiri jõudis hagejani. Hageja on viidatud e-posti aadressi kasutamist eitanud.
34.E-kirjas kinnitas kostja taas, et jättis sõiduki parklasse kokkuleppel hotelliga, kuhu ta jättis auto dokumendid ja võtme juhuks, kui on vaja sõidukit liigutada. E-kirja kohaselt olevat talle hotellist helistatud 04.06.2019 ja teatatud, et sõidukil on mitmeid parkimistrahve, mistõttu paluti kostjal teatada, millal ta tuleb. Siis olevat kostjale alles teatatud, et parkla on tasuline ning kostjal oleks tulnud teenus aktiveerida ja tasuda 12 eurot ööpäevas. Kostja väitis, et ta tasus teenuse eest siis, kui sai hotellis võtmed kätte.
35.Kohtu hinnangul ei oma asjas sisulist tähtsust see, kas kostja e-kiri hagejani jõudis või mitte või kas kostja hagejale helistas või mitte. Ainuüksi sellistest kohtuvälistest pöördumistest ei saa tuleneda kostjale ettekäänet jätta leppetrahvid tasumata. Küll aga kinnitab kostja koostatud e-kiri, et kostjal puudus faktiline alus jätta parkimise eest tasumata. Kostja e-kirjast nähtub, et ta enda arvates küll parkis sõiduki hotelli parklasse kokkuleppel hotelliga, kuid ainuüksi sellest, et sõiduk parklasse jäeti, ei saanud kostja järeldada tasuta parkimise õigust. Kostja enda koostatud e-kirjast nähtub, et hotell teavitas kostjat vajadusest parkimise eest tasuda. Järelikult oli kostja jätnud parkimise eest tasumata.
36.Kohus selgitas kostjale 26.04.2023 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 12), et kui kostjal oli enda hinnangul sõiduki tasuta parkimiseks olemas vajalik luba, tuleb seda tõendada. Vaatamata kohtu
seletustele ei tõendanud kostja, et tal oli õigus hotelli parklas sõidukit tasuta parkida. Kostja väide, et ta tasus parkimise eest tagantjärgi, on samuti tõendamata. Kuna kostja parkis sõiduki vaieldamatult hageja opereeritavale parkimisalale ning jättis parkimise eest tasumata, kuuluvad kõik hageja leppetrahvinõuded rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 360 eurot.
37.Kostja viited nõude aegumisele ei ole kohased. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega algas aegumine alates ajast, mil hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kõige varasema leppetrahvi tasumise tähtaeg saabus 24.05.2019 ning nõue oleks aegunud kolm aastat hiljem. Hageja pöördus kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 28.04.2022 ehk enne kõige vanema nõude aegumist. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kohus osundab, et sõltumata sellest, et hageja esitas algse avalduse ekslikult sõiduki omaniku ehk isiku vastu, keda ta kostjaks pidas, ei muuda see asjaolu nõude aegumise peatumist. TsÜS § 160 ei seo nõude aegumise peatumise mitte kostja isikuga, vaid vaidlusaluse nõudega. Seega ei ole nõue aegunud ja kohtul puudub alus aegumise kohaldamiseks.
38.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
39.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 140 eurot ja kulud õigusabile. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli hagi esitamisel 96 eurot. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 tundi ehk kulu oli 192 eurot. Täiendavalt kulus hageja esindajal kostja seisukohtadega tutvumiseks ja neile vastamiseks 2 tundi ning sellel korral oli tunnitasu 110 eurot. Kokku on hageja kulud lepingulisele esindajale 412 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
40.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena kogumis välja mõista 552 eurot, millest 412 eurot on kulud õigusabile ja 140 eurot tasutud riigilõiv. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 552 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.