Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on RR hagi XX vastu kinnisasja hinna alandamise või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Seoses kostja surmaga xx.xx.xxxx peatus menetlus TsMS § 353 lg 1 alusel kuni seda jätkab XX üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik.

x notar MM teatas 21.05.2025 kohtule, et XX tegi 12.08.2019 testamendi. Pärimismenetluse algatamise avalduse esitas testamendiga määratud pärija ja loobus pärandist. Kuna testamendis nimetatud pärija ei ole testaatori sugulane, siis ei kohaldu PärS § 31 sätted ja pärimisõigus läheb üle seadusjärgsetele pärijatele. XX on oma testamendis avaldanud, et tal on olnud kuus last: BB, MM, CC, LL, EE ja KK; LL on surnud ja temal lapsi ei olnud. Rahvastikuregistris ei ole XX laste kohta andmeid. Pärimismenetluse algatanud isiku andmetel ei ela pärandaja lastest keegi Eestis ja tal ei olnud nende kohta muud teavet kui KK e-posti aadress x. Sellele e-posti aadressile saatis notar teate pärimisasja algatamise kohta, aga vastust sellele ei saanud. Notar avaldas 21.05.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutsemenetluse teate. Kuna ühe kuu jooksul teate avaldamisest arvates ükski pärija endast ei teatanud ega tõendanud oma pärimisõigust, siis eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kohtute Infosüsteemist (KIS2) nähtuvalt esitas XXX 14.10.2025 Pärnu Maakohtule avalduse XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-25-x). Pärnu Maakohtu 24.10.2025 määrusega on x avaldus menetlusse võetud, jäetud ajutine haldur nimetamata ja lõpetatud pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kõnealune kohtumäärus jõustus 12.11.2025. Kohus teavitas hagejat 27.11.2025 e-kirjaga eespool nimetatud asjaoludest ja palus hagejal esitada oma seisukoht menetluse edasise käigu osas. 02.12.2025 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. Kuna käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja pärijaks on XXX , siis peab kohus põhjendatuks menetluse uuendada. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 429 lg-s 4 nimetatud asjaolud. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumenetluse jätkamine ei oleks põhjendatud olukorras, kus kostja on surnud ning pärija avalduse alusel on algatatud pärandvara pankrotimenetlus, mis on käesolevaks ajaks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõppenud. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab asja menetluse. Hageja on kinnitanud, et ta on hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlik. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist poolte endi kanda, sest see oleks hageja hinnangul õiglane. Kohus ei pea menetluskulude poolte kanda jätmist põhjendatuks, kuivõrd hageja pidi kohtusse pöördumisel muuhulgas arvestama, et tema hagi võib jääda kas täielikult või osaliselt rahuldamata või läbi vaatamata vms, mille puhul jäävad kohtukulud täielikult või osaliselt 2

tema kanda. Asjaolu, et kostja on menetluse kestel surnud ja hageja ei soovi oma hagi edasist menetlemist, ei muuda menetluskulude kandmise kohustust hageja suhtes ebaõiglasemaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamisel 1000 eurot riigilõivu. Seoses hagist loobumisega tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile tema arveldusarvele nr x. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.