Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-125381
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi H. S.i vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 40 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Kostja: H. S. (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt H. S.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 40 (nelikümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt H. S.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 336 eurot on kulu õigusabile.
3.Mõista kostjalt H. S.ilt (isikukood xxxx) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 436 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 12.12.2017. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ega vastanudkohtueelselt saadetud nõudekirjale.
2.Kostja sõiduk oli pargitud 06.11.2019 parklas Tartu mnt 25. Kostjale koostatud leppetrahvi number on 1410 6111 9145 3337, maksetähtaeg oli 20.11.2019 ja võlgnevuse summa on 30 eurot. Kontrollimisel selgus, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg oli fikseerimata. Alal oli lubatud parkida 15 minutit parkimiskellaga, sest ilma selleta ei ole võimalik parkimiskorraldajal teada, millal parkimist alustati. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
3.Poolte vahel oli lepinguline suhe. Hageja viitas VÕS § 3 punktile 1, § 8 lõikele 2, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, §-le 20. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldasid tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas fotod liiklus- ning teabemärkidest. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile
4.Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Lähtudes asjaolust, et Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole liiklusregistris sõiduki omandi osas alates 12.12.2017 muudatusi tehtud, oli hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Eeltoodu alusel on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis selle omanik või vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist.
5.Kontrollimisel leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes ja hageja esitas leppetrahvinõude. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 1 ning lõikele 2. 3 Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mille kohta esitas hageja fotod. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist.
6.Kohtueelselt saatis hageja elektroonilise nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile xxxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 1 punktile 1. Hageja nõudis kostjalt lisaks leppetrahvile võla sissenõudmise kulu hüvitamist summas 10 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri võlgnevuse kohta kostjale. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmise kulu.
7.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 96 eurot/h. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 h, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on väitnud, et hageja ei ole teinud piisavaid pingutusi kostja nõudest teavitamiseks ja on saatnud e-kirja valele aadressile. Hageja saatis ekirjad e-posti aadressile xxxx, mis on saadud rahvastikuregistri päringu tulemusel. Hageja puhul ei ole tegemist avaliku asutusega, kellel oleks ulatuslik ligipääs rahvastikuregistri andmetele ning kontaktandmed, mida on võimalik päringuga saada, on need, mida isik ise soovib avaldada. Kostja saab ise andmete õigsust kontrollida. RRS § 98 sätestab, 2 et rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse rahvastikuregistris käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
9.Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat korduvalt teavitada tekkinud leppetrahvist, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 1 ja 7), kui see on jäänud tasumata. Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamist. Hageja on saatnud meeldetuletuskirja lootuses, et tekkinud vaidlus saaks kiiremini lahendatud. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kui kostja väidab, et ta ei ole leppetrahvi saanud, tuleb seda tõendada kostjal.
10.Kostja väitis, et antud alal parkimiseks oli olemas kinnistu haldaja luba. See väide on tõendamata ja leppetrahvi väljastamise ajal ei olnud maaomanik vastavast parkimiskorralduse muutusest hagejale teatanud. Sõidukist tehtud piltidel on näha ühte teeserval paiknevat koonust, millest ei ole võimalik kuidagi lugeda välja vihjet võimalikule maaomaniku loale. Kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus esindajal täiendavalt aega 45 min.
11.30.05.2023 seisukohas leidis hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oli luba sõidukit parklas parkida. Tartu mnt 25 parkimisalal ei ole olemas ka niinimetatud teenindusala, vaid kogu parkimisala on mõeldud parkimiseks vastava loaga isikutele. Kostja väidab, et tavakodanikul ei olnudvõimalik aru saada, et tema parkimiseks valitud kohale kehtivad parkimistingimused. Samas on kostja kinnitanud, et nägi parkla ainukese sissesõidu juures olevat tingimustega tahvlit. Ebaõige on kostja väide, et kui parkida sõiduk parkimisalas olevale kõnniteele, siis parkimistingimused ei kehti. Sõiduk oli pargitud arusaadavalt parkimistingimustega hõlmatud parkimiskohale, ilma parkimiseks vajalikku luba näitamata.
12.Hageja ei nõustunud, et maha pandud koonused tähendasid võimalikku luba sõiduki parkimiseks. Parkimisalale asetatud koonused ei ole aluseks parkimisõigusele, samuti ei ole neid võimalik seostada kostja sõidukiga, nagu paistab hageja esitatud fotost. Kostja on vastuses väitnud, et koonused viitavad vahetule tööde teostamisele. Hageja esitatud ajatempliga fotodelt on näha, et parkimiskorraldaja sisenes parkimisalale 14:48 ning leppetrahv väljastati 14:54. Sellel ajal ei olnud kohal ühtegi tööde teostajat, kellele oleks saanud valesti parkimisest märku anda või kes oleks selgitanud parkimisloa olemasolu. Ei ole võimalik järeldada, et ainuüksi koonuste paigutamisest üksteise peale parkimisalal oleva maja ette peaks parkimiskorraldajale tekkima arusaam parkimisõiguse olemasolust.
13.Kostja ei põhjenda, miks ta kojamehe alla asetatud leppetrahviga ei tutvunud. Vastavalt rahvastikuregistri seadusele on isik kohustatud tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse rahvastikuregistris käesolevas seaduses sätestatu kohaselt (§ 98). Kontaktandmete vahetamisel rahvastikuregistri kande muutmata jätmine on kostja riisiko. Kostja ei ole rahvastikuregistrisse sisestanud enda kohta korrektseid kontaktandmeid. Hageja on teinud kõik endast sõltuva ja kasutanud kõiki mõistlikke võimalusi, et asi võimalikult väheste kuludega lahendada. Hageja esindajal kulus kostja täiendava vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 45 min. Kostja vastuväited
14.Kostja teatas, et ta ei ole nõus kandma leppetrahviga seotud täiendavaid kulusid. Kostja ei ole kunagi kätte saanud trahvinõuet enne maksekäsu kiirmenetluse algust. Tuuleklaasilt kostja trahvikviitungit ei saanud ning talle ei saadetud meeldetuletuseks e-kirja.
15.Meeldetuletused olid saadetud e-posti aadressile xxxx. Sellist aadressi ei eksisteeri ja hageja pidi selle kohta saama teavituse. Kuna kostja on saanud enesele teadmata trahvi, ei vastuta ta menetluskulude eest. Samas teatas kostja, et on nõus tasuma trahvi 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 10 eurot, kuid mitte teisi kulusid.
16.Sõiduk oli pargitud nö töötsooni, mis oli märgistatud teemärgistuse koonustega. Töötsoon oli loodud fassaaditööde tõttu ning vastav kokkulepe oli kinnistu haldajaga kokku lepitud suusõnaliselt. Kuna sellest pole kirjaliku taasesitatavat tõendusmaterjali, ei saa kostja seda esitada.
17.18.05.2023 seisukohas leidis kostja, et sõiduk oli pargitud hoone kõrval asuvale teenindusalale, mis ei ole mõeldud parkimiseks ega kuulu parkimisala alla. Sellise selgituse sai kostja hoone haldusjuhi käest. Suusõnalisel kokkuleppel sai kostja loa sinna tööde teostamise ajaks sõidukit parkida. Sellest tulenevalt ei olnud autol ühtegi parkimisõigust tõendavat dokumenti ega muud sarnast, kuna seda ei pidanud vajalikuks.
18.Lisatingimusena oli kokkulepe, et ala piiratakse koonustega, et sinna alasse ei satuks mõni teine hoonet teenindav transport. Ala pidi jääma tühjaks, et klaasipesukorvi jaoks, millelt töid teostati ja materjalide ümber laadimise tarbeks oleks see ala alati tühi. Töid teostati selles tsoonis veidi enam 2 nädalat ja auto parkis sellel kohal vähemalt poolel perioodil. Ühelgi teisel päeval ei saadud selle eest parkimistrahvi.
19.Parkimise korraldus märk sissesõidu tee ääres, mis viis hoone autoliftini, viitas selles alas olevatele parkimiskohtadele. Nii võis sellest aru saada tavakodanik. E-posti aadress, kuhu meeldetuletus saadeti, oli ekslik. Ilmselt tehti väike kirjaviga. Sellise domeeniga saadetud e-kiri tuleb kohe veateavitusega tagasi, kuna sellist domeeni pole olemas. Õige e-posti aadress, mis on registris üleval, on msn.com lõpuga. Kõik teised teavitused on kostjani jõudnud.
20.Kui parkimise korraldaja liigub nähtavalt hoone kõrval olevasse töötsooni, millesse ei ole
võimalik autoga siseneda koonuseid liigutamata, oli see auto põhjusega seal ja ka luba olemas. Kontrolör oleks saanud seda küsida valvelauas olevalt turvatöötajalt, kellel oli kogu info olemas.
21.Kostja teatas, et ta on valmis tasuma vaid poole leppetrahvist, sest tal ei olnud parkimise loa kohta esitada kirjalikku tunnistust. Muude kulude tasumisega kostja ei nõustunud. Hagejal ei olnud õigust koostada leppetrahvi, sest sõiduk ei olnud parkimisalal. Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja, kui sõiduk oli pargitud Tallinnas Tartu mnt 25 hoone juurde ning sellele oli 06.11.2019 koostatud leppetrahv summas 30 eurot.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 10 eurot. Algses vastuses hagile nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda leppetrahv 30 eurot ja võla sissenõudmise kulu 10 eurot, kuid menetluse käigus kostja loobus sellest omaksvõtust ning nõustus tasuma vaid poole leppetrahvist ehk 15 eurot. Vaatamata sellele saab kohus hageja nõude osaliselt ehk summas 15 eurot rahuldada kostja omaksvõtu alusel.
25.Hageja leidis, et kostja parkis tema opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, sest parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Kostjat teavitati koheselt leppetrahvist, sest leppetrahvinõue asetati sõiduki kojamehe vahele. Lisaks saatis hageja kostjale e-kirja teel meeldetuletuse, kuigi sellist kohustust hagejal ei olnud. Tartu mnt 25 parkimisalal ei olnud nn teenindusala. Sõiduk oli pargitud parkimistingimustega hõlmatud alale ning kostja väited loa olemasolust parkimiseks on tõendamata. Leppetrahvi koostamise ajal keegi alal töid ei teinud.
26.Kostja leidis, et ta ei ole leppetrahvi kätte saanud ning teda ei ole kohtueelselt sellest teavitatud, sest kohtueelne e-kiri saadeti e-posti aadressile, mida ei eksisteeri. Sõiduk oli pargitud koonustega tähistatud töötsooni ja parkimiseks oli haldajaga suuline kokkulepe. Sõiduk oli pargitud teenindusalale, mis ei kuulunud parkimisala alla. Ala oli vajalik tööde tegemiseks, mida tehti 2 nädalat.
27.Esmalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli vaatamata kostja etteheidetele sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14).
28.Hageja esitatud fotodest parkimisala sissesõidu juurde paigaldatud teadete tahvlitest ja liiklusmärkidest (toimiku lk 25-26) nähtub, et tegu oli korraldatud parkimisalaga, mis oli tähistatud. Parkimisalal oli lubatud tasuta parkida 15 min, kui parkimise algusaeg oli fikseeritud. Järelikult pidi sõiduki juht parkimisalale sisenemisel ning sinna sõiduki parkimisel aru saama sellest, et ta sõlmib parkimiskorraldajaga lepingu.
29.Kostja sõidukile registrimärgiga xxxx koostati 06.11.2029 Tartu mnt 25 parklas
leppetrahvinõue 30 eurot, sest parkimise algusaeg oli fikseerimata (toimiku lk 19). Hageja esitas kohtule leppetrahvinõude koostamise ajal tehtud fotod sõidukist (toimiku lk 20-24). Fotodest nähtub, et leppetrahvinõue oli asetatud sõiduki kojamehe vahele. Järelikult teavitati kostjat koheselt leppetrahvinõudest. Leppetrahvi asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ega esile toonud asjaolusid, millistest võiks järeldada, et ta leppetrahvinõuet vahetult pärast selle koostamist kätte ei saanud. Sõiduki taustakontrolli andmetest (toimiku lk 27-29) nähtub, et leppetrahvi koostamise ajal oli kostja selle vastutavaks kasutajaks või omanikuks. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta oli leppetrahvi koostamise ajal sõiduki vastutav kasutaja või omanik. Seega oleks kostjal tulnud kas parkimistingimusi järgida või nende järgimata jätmisel tasuda leppetrahv.
30.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahv tasuda mõistliku aja jooksul pärast selle talle kättetoimetamist ehk leppetrahvinõude kojamehe vahele asetamist.
31.Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Seega on põhjendatud hageja väide, et tal ei olnud kohustust kostjale kohtueelselt täiendavat meeldetuletust kätte toimetada. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja koostas kostjale siiski täiendava meeldetuletuskirja 01.06.2022 (toimiku lk 30). Hageja väitis, et saatis selle kostjale e-posti teel viimase rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kostja omakorda asus väitma, et hageja saatis meeldetuletuse sellisele e-posti aadressile, mida tegelikult olemas ei olnud ja millelt pidi hageja saama automaatse teavituse. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et e-posti aadress, millele meeldetuletus saadeti, oli ebaõige ning sellelt sai hageja automaatse teate. Eeltoodud asjaoludel aga vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust ei ole, sest leppetrahvinõue jäeti algselt kostja sõiduki kojamehe vahele ning vaieldamatult pidi kostja kohtumenetluse vahendusel hageja meeldetuletuse kätte saama.
32.Kohus selgitas kostjale 25.04.2023 pöördumises (toimiku lk 44), et leppetrahvinõue on kostjale vaieldamatult kohtumenetluse ajal kätte toimetatud ning seadusest ei tulene, et leppetrahvinõuete rahuldamise eelduseks oleks selle kohtueelne kättetoimetamine mõnel muul viisil lisaks leppetrahvi asetamisele sõiduki kojamehe vahele. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et tal oli parkimiseks parkimistingimusi eirates olema vajalik luba. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Kostja seletusi ei saa kohus lugeda tõenditeks.
33.Kostja väitis, et tal oli parklas parkimiseks olemas hoone valdaja luba, kuid selle väite tõendamiseks ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja väidete kohaselt oli sõiduk pargitud töötsooni, mis oli tähistatud koonustega ning sõiduk ei olnud pargitud parkimisalale, kuid needki kostja väited on jäänud paljasõnalisteks. Ühelt hageja esitatud fotolt nähtub, et pargitud sõiduki kõrvale oli asetatud üks koonus. Sellest ühest koonusest ei saa kohus järeldada, et parklas oleks koonustega olnud eraldatud mõni ala selleks, et seal töid teostada. Tööde teostamist ühestki kohtule esitatud fotost ei nähtu. Järelikult on kostja väited jäänud paljasõnalisteks. Kuna kostjal tuli lepingut täita, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 30 eurot.
34.VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga
solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 10 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot.
35.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
36.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 96 eurot tunnis Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 h ning täiendavalt kulus esindajal kostja väidetele vastamiseks 1 h 30 min. Kogumis osutati õigusabi 3 h 30 minutit, millele kulus 336 eurot. Koos kuluga riigilõivule tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 436 eurot.
37.Lisaks palus hageja välja mõista TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
38.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 436 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.