Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: I V (Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx); Kostja: M M (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): M S (isikukood xxx; epost: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Revensen OÜ hagi M M vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista kostjalt M M hageja Revensen OÜ kasuks 11.07.2022 laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 890 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (890 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni põhivõlgnevuse (890 eurot) kohase tasumiseni.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda. 4.2 Mõista kostjalt M M hageja Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud summas 382,50 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (382,50 eurot) tuleb kostjal M M tasuda hagejale Revensen OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-23-110394 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Revensen OÜ esitas 10.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M M 1 466,14 euro saamiseks. Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-xxx seati M M üle eestkoste ja eestkostjaks määrati M S. Kohus koostas 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgniku eestkostjale 16.03.2023 kätte toimetatud. Võlgniku M M eestkostja M S esitas 22.03.2023 ja 29.03.2023 nõudele vastuväited. Pärnu Maakohus lõpetas 04.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Revensen OÜ nõue M M vastu 1466,14 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja Revensen OÜ esitas 20.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja M M vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 21.04.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-23-110394 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 21.04.2023 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt kosja sõlmis 11.07.2022 xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx 1 000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr xxx alusel võttis kostja laenu 1 000 eurot intressiga 20% aastas ja 0,056% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 11.08.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 11. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 46,16 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 11.07.2025. Kokku kohustus kostja tasuma 1 701,76 eurot (igakuised osamaksed 46,16 eurot x 36 kuud + 40 eurot lepingutasu). Vastavalt laenulepingu p-le 1.11 ja laenulepingu põhitingimuste p- 3 krediidikulukuse määr on 48,15% aastas. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta juulis (21.01.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,30%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
4.xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 11.07.2022. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Pärast laenulepingu nr xxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 70 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.
2-23-110394 xxx OÜ saatis 15.08.2022, 15.09.2022, 25.09.2022, 05.10.2022, 15.10.2022, 25.10.2022, 05.11.2022, 15.11.2022, 25.11.2022, 05.12.2022, 15.12.2022, 25.12.2022, 05.01.2022, 15.01.2022, 25.01.2022 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ xxx saatis 19.08.2022, 19.09.2022, 17.10.2022, 19.11.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks.
5.xxx OÜ saatis 17.10.2022 ja 27.11.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. xxx OÜ edastas 27.01.2023 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 27.01.2023 kostjal oli viivitus 5 kuu ja 16 päeva eest (alates 2-6 osamakset ja osaliselt 7 osamakse). Kostja ei reageerinud xxx OÜ nõuetele, misjärel xxx OÜ loovutas 03.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas xxx OÜ kostjale 03.03.2023 teatise.
6.Laenuandja saatis kostjale 19.08.2022 tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt Laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning Laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Vastavalt portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot ja teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Kokku: 1x5=5 eurot. Seega laekumised summas 70 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot = 65 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks.
7.Teises järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, s.o põhinõue 20,50 eurot (tasutud 1 osamakse). Kolmandas järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1 osamakse) summas 16,66 eurot. Neljandas järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1 osamakse), summas 9 eurot. Ülejäänud summa 18,84 eurot kostja laekumistest (65,00-20,50-16,66-9,00=18,84) läks osaliselt 2. osamakse põhiosa katteks summas 20,84 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 960,66 (1000–20,50-18,84 =960,66).
8.Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 20%. Pooled on 11.07.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 390,74 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 2-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule (16,32 eurot + 15,97 eurot + 15,62 eurot + 15,26 eurot + 14,90 eurot + 7,74 eurot). Intressi võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga 27.01.2023 oli 85,81 eurot.
9.Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,9% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 9 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 5 kuu ja 16 päeva eest (alates 2-6 osamakset ja osaliselt 7 osamakse) summas 5 x 9 eurot + 9x16/30 = 49,80 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste kohaselt p 3.10 laenusaaja kannab kõik Laenulepingus, Tingimustes ja/või Hinnakirjas kehtestatud kulud ja teenustasud.
10.Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 20.04.2023 on summas 46,76 eurot (0,15 eurot + 1,25 eurot + 0,91 eurot + 0,56 eurot + 0,2 eurot + 43,69 eurot). Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 20% aastas ja 0,056% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt
2-23-110394 sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
11.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 Laenuandjal on õigus nõuda Laenusaajalt Laenulepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh inkasso- ja kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamist ning Laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist vastavalt Portaalipidaja kehtestatud Hinnakirjale. Vastavalt portaali hinnakirjale võlateatis (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Laenuandja saatis 19.09.2022, 17.10.2022, 19.11.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks 3x5 eurot, 17.20.2022 ja 27.11.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatused 2 x 5 eurot ja 27.01.2023 laenulepingu ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, kokku 40 eurot.
12.Kostja esitas laenutaotluse 08.07.2022 summas 1 000 eurot. Kostja esitas samuti oma pangakonto väljavõtte (xxx, xxx, xxx, xxx). Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 1 190,63 eurot. Taotluse esitamisel kostja märkis, et tema finantskohustused on summas 540 eurot ja majapidamiskulud on summas 84 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 545,21 eurot. Pangakonto väljavõttest oli samuti nähtav, et kostja sai juunikuus xxx OÜ-lt kokku 5 000 eurot. Kostja maksevõimelisuse hindamisel hageja võttis arvesse, et kostjal on 545,21 eurot kehtivad finantskohustused + 200 eurot kohustus xxx OÜ eest + 200 eurot majapidamiskulud (kostja ise märkis 84 eurot).
13.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 960,66 eurot, intress 85,81 eurot, hooldustasu summas 49,80 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis 46,76 eurot seisuga 20.04.2023 ja edasiselt alates 21.04.2023 põhinõudelt 960,66 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 20% aastas. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja kogumispensioni registrit. Registri järgi kostja keskmine palk (bruto) oli 1 851,50 eurot. Kinnisvara registri järgi oli kostja omandis 1 kinnisvara aadressil xxx. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistrit. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 46,16 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 991,37 eurot (kostja finantskohustused koos xxx OÜ kohustusega 745,21 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laenud 46,16 = 991,37). Reserv summas 199,26 eurot (1190,63-991,37).
14.Hageja 21.05.2023 täiendava seisukoha kohaselt laenu väljastamisel laenuandja poolt olid kontrollitud nii kostja kohustused kui ka kostja sissetulekud (kostja pangakontode väljavõtete alusel). Kontrollitud oli ka pensionikontoregister, maksehäireregister ja kinnisturegister. Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Analüüsi alusel tuli laenuandja järeldusele, et kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. kostja maksevõimelisuse hindamise aluseks võttis laenuandja kostja poolt saadetud töötasud ainult põhitöökoha (xxx OÜ) ja toetused, mida kostja igakuiselt sai. Ehk maksevõimelisuse hindamisel ei arvestatud kostja tulu, mis tuli xxx töökohalt. Tasub märkida, et antud tulu ei arvestatud kuna laenuandjal puudus informatsioon, kas antud tulu on pidev või on see ajutine töökoht. Arvestused, mis hageja tegi hagis kuulusid ainult töötasule ja toetustele, mis on põhiline ja pidev sissetulek. Sellisel viisil jäid kõik takso teenusest saadud tulud arvestamata ja ei kuulu kostja sissetulekute alla ehk antud tulu on kostjal lisa turvapadi reservi kõrval, mis jäi kostjale peale laenu maksmist. Lisasissetulek taksoteenuse pakkumise näol oli jaanuari kuus 475,02 eurot, veebruari kuus 540,80 eurot, mai kuus 509,57 eurot, juuni kuus 2060,96 eurot.
2-23-110394
15.Sissetulek, mida laenuandja arvestas: jaanuar töötasu summas 772,58 eurot ja 469,03 eurot töövõimetuse toetus, veebruar töötasu 1046,84 eurot + 469,03 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, Ms töötasu 832,02 eurot + 423,64 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, aprill 579,83 töövõimetuse hüvitis + 469,03 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, mai 189,09 eurot töötasu + 489,90 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, juuni 493,47 eurot töövõimetuse hüvitis + 506,23 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, juuli 952,83 eurot töötasu + 489,90 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension. Kokku: 8 421,49 eurot/7 kuud = 1203,07 eurot. Keskmine ja regulaarne sissetulek. Kogumispensioni registri andmete kohaselt olid kostja sissetulekud summas 1 851,50 eurot (bruto) ehk 1481,20 neto.
16.Kohustused kostja pangakontode väljavõtte alusel: 200,67+473,05+447,52+497,41+704,00+492,37+212,70=3027,72/7 kuud 432,53 eurot. Keskmised kohustused on summas 432,53 eurot. Väiksemad, kui laenuandja võttis arvesse otsuse tegemisel. Pangakonto väljavõtte alusel oli nähtav, et kostja sai juunikuus xxx OÜ-lt 5 000 eurot. Maksevõimelisuse hindamisel laenuandja samuti võttis antud kohustust summas 200 eurot arvesse. Laenuandja võttis mh arvesse, et pangakonto väljavõtte alusel olid kostjal keskmised majapidamiskulud summas 55,80 eurot. Maksevõimelisuse hindamisel laenuandja arvestas, et kostja majapidamiskulud on summas 200 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja 08.05.2023 hagivastuse kohasel laenutaotlus esitatakse läbi veebikeskkonna. Samuti on veebikeskkonnas kirjas, et taotleda saab laenu ilma konto väljavõtteta, tuleb esitada taotlus kalkulaatoril, valida summa ja vastus saabub 1 tööpäeva jooksul. Kui laenu andmisele eelneks alati päring kontoväljavõtte kohta ja panga väljavõtetesse oleks sealjuures süüvitud, oleks pidanud ohumärgid olema nähtavad. Seetõttu olid eelnevalt mitmed krediidiasutused M M laenutaotlused ka tagasi lükanud. Veebikeskkonnas esitatud taotlus võimaldab ebatõeste andmete esitamist. Samuti võimaldab see laenutaotlust esitada psüühiliselt haigel inimesel, kes pole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ning langetama otsuseid ja tegema tehinguid (M M kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt).
18.M M laenutaotluses on märgitud netosissetulekuks 3 400 eurot. Kostja panga väljavõtetesse süvenedes joonistub muster rahade liikumisest, laenudest, kohustustest ja stabiilsest sissetulekust. Vaadates pankade väljavõtet kuude kaupa, on see korrelatsioonis M M tervisliku seisundiga (haigla periood, maniakaalne periood). Ülevaade jaanuar-juuli 2022 Swedbank ja LHV kontost (laekumised kokku): jaanuar 2022 - 2 397.- (töötasu, pension, puudetoetus, xxx OÜ), veebruar 2022 - 3 040 eurot (töötasu, pension, puudetoetus, xxx OÜ), Ms 2022 - 1 703 eurot (töötasu, pension, puudetoetus, tulumaksu tagastus), aprill 2022 - 1 098 eurot (pension, puudetoetus, töövõimetushüvitised), mai 2022 - 1 041 eurot (töötasu, pension, puudetoetus, xxx OÜ), juuni 2022 - 16 456 eurot (xxx OÜ, pension, puudetoetus, töövõimetushüvitis, xxx, xxx, xxx- laenud), juuli 2022 - 3 015 eurot (töötasu, pension, puudetoetus, maksed enda kontode vahel). Laekumiste hulgas on lisaks M M kontode vahel rahade liigutamised (võetud laenude kasutamist), muud väikesed laekumised ja maksed erinevatelt füüsilistelt isikutelt. Stabiilseks sissetulekuks on pension ja puudetoetus. Töötasude suurused varieeruvad ja vahelduvad töövõimetushüvitistega. Maniakaalse perioodi ägenedes kasutas M M teenimise võimalusena xxx taksot sõites.
19.xxx OÜ leping oli sõlmitud 11.07.2022. Enne nimetatud kuupäeva olid M M võetud kohustused järgmised: 1) xxx järelmaks; 2) Krediitkaart xxx; 3) xxx väikelaen; 4) Krediitkaart xxx; 5) xxx laen (dets 2021, jaan 2022, juuni 2022); 6) xxx AS laen ( dets 2021); 7) xxx AS laen ( juuni 2022); 8) xxx laen (juuni 2022). Lisaks vältimatud kulutused korterile, toidule, ravimitele.
2-23-110394
20.Kust tulevad Laenu taotluse nr xxx 11.07.2022 otsusesse kirjapandud numbrid, jääb arusaamatuks. Otsuses on toetusi, pensioni, sularaha sissemakseid, regulaarset sissetulekut märgitud kaks korda ja erinevate summadega. M M ise sellele selgitust anda ei oska. Sissetuleku kohta 1 190,63 eurot - panga väljavõtted näitavad teistsuguseid numbreid. Kostja on seisukohal, et krediidiandja on jätnud krediidisaaja krediidivõimelisuse korrektselt hindamata ega ole korralikult kontrollinud krediidisaaja sissetulekuid ega olemasolevaid kohustusi. Lähtudes eeltoodust, on võlgnik seisukohal, et laenuandja xxx OÜ on andnud laenu vastutustundetult ega ole hinnanud laenusaaja maksevõimet saadud laen tagasi maksta.
21.Kostja 02.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt hageja poolt esitatud tabelid selle kohta justkui oleks M M kvalifitseerunud laenu saajaks, ei ole sisuliselt pädevad. Puudub ka kindlus, et need ei ole koostatud peale kostja poolt kohtule esitatud M M panga väljavõtte saatmist. Tabelis märgitud viimase 6 kuu numbrid ei peegelda absoluutselt tegelikku olukorda.
22.Haiguse teatud faasis toimetabki M M enda ettekujutustest lähtuvalt, olukordi ebaõigesti hinnates. Sellises seisundis hindab M M ennast ebaadekvaatselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
24.Vaidlustama asjaoludel ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid kostja ja xxx OÜ 11.07.2022 laenulepingu nr xxx 1 000 euro laenamiseks (dtl 56-63). Laenulepingu nr xxx alusel võttis kostja laenu 1 000 eurot intressiga 20% aastas, tagastamisperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 11.08.2022 kuni 11.07.2025 (dtl 56-57). Kostja ei ole xxx OÜ-ga laenulepingu sõlmimist vaidlustanud. xxx OÜ 03.03.2023 loovutas 11.07.2022 laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, mis nähtub ka kohtule esitatud tõendist (dtl 88).
25.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja osamakseid tähtaegselt tasunud. Kostjale on saadetud 17.10.2022 ja 27.11.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatused ja 27.01.2023 teatis laenulepingu ülesütlemise kohta, milles nõuti kostjalt kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Hagi kohaselt seisuga 27.01.2023 kostjal oli viivitus 5 kuu ja 16 päeva eest. Kostja tasus 20.08.2022 lepingu täitmiseks 70 eurot. Hageja luges kostja poolt makstud raha arvel tasutuks järgmised nõuded: 5 eurot võla sissenõudmiskulud, 39,34 eurot põhivõla katteks, 16,66 eurot intressi katteks, 9 eurot hooldustasu katteks. Hageja nõuab kostjalt laenu põhiosa võlgnevust summas 960,66 eurot, intressi 85,81 eurot, lepingu hooldustasu 49,80 eurot, võla sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 46,76 eurot ning edasiselt alates 21.04.2023 lepingujärgses määras 20% aastas.
2-23-110394
26.Kohtu hinnangul vastab kostja ja Xxx OÜ poolt 11.07.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Xxx OÜ on andnud kostjale krediiti 1 000 eurot ning kostja oli kohustatud tagastama krediiti ja sellelt arvestatud intressi lepingu poolte sõlmitud maksegraafiku järgi (dtl 56-57). Hageja põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu ja meeldetuletustasude nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, sissenõutavaks muutunud viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu, meeldetuletustasude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu, (lepingujärgse) meeldetuletustasu ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
27.Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et tegi lepingu täitmiseks 20.08.2022 makse summas 70 eurot ning et peale 20.08.2022 makset ei ole laenulepingu täitmiseks kostjalt laekumisi toimunud. Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et laenuandja ei jälginud laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas laenuandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
28.Kohtule nähtub, et vaidlusalune leping sõlmiti 11.07.2022 (dtl 56). Sõlmitud lepingu ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
29.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja esitatud laenutaotluse (dtl 93), krediidianalüüsi väljavõtte (dtl 94-103) ja Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi (dtl 190-206). Kostja laenutaotlusest nähtub, et 11.07.2022 lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema netosissetulek on 3 400 eurot, kehtivad finantskohustused 540 eurot, majapidamiskulud 84 eurot, eluasemetüüp – oma korter, ülalpeetavate arv puudub ning tööandjaks on xxx (dtl 93).
2-23-110394
30.Krediidianalüüsi väljavõttest nähtub kohtule, et otsuse tegemisel on võetud arvesse kostja sissetulek 1 190,63 eurot (seejuures puudub mistahes arvutuskäik, kuidas on eelnimetatud summa saadud), kohustused (sh majapidamiskulud ja finantskohustused) summas 945,21 eurot (puudub arvutuskäik) ja registervaraks olev korteriomand (dtl 94). Eelnimetatud andmetel on laenuandja leidnud, et maksimaalne kuumakse võib olla 245,42 eurot kuus, mistõttu on kostja nn reserv korras ning kostjale pakuti laenu kuumaksega 46,16 eurot (dtl 95). Hagiavalduse kohaselt kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas 1 190,63 eurot. Hageja täpsustuste kohaselt sissetulek, mida laenuandja arvestas: jaanuar töötasu summas 772,58 eurot ja 469,03 eurot töövõimetuse toetus, veebruar töötasu 1046,84 eurot + 469,03 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, Ms töötasu 832,02 eurot + 423,64 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, aprill 579,83 töövõimetuse hüvitis + 469,03 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, mai 189,09 eurot töötasu + 489,90 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, juuni 493,47 eurot töövõimetuse hüvitis + 506,23 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension, juuli 952,83 eurot töötasu + 489,90 eurot töövõimetuse toetus + 34,01 eurot pension. Kokku: 8 421,49 eurot/7 kuud = 1 203,07 eurot
31.Kohtule nähtub kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest, et hageja sai 2022 jaanuaris xxx AS ́lt töötasu 772,58 eurot, sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja töövõimetoetust 469,03 eurot; 2022 veebruaris xxx AS ́lt töötasu 1 046,84 eurot, sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja töövõimetutoetust 469,03 eurot; 2022 Msis xxx AS ́lt töötasu 832,02 eurot, sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja töövõimetoetust 423,64 eurot; 2022 aprillis sotsiaaltoetust 34,01 eurot, töövõimetuse toetust 469,03 eurot ja töövõimetushüvitist kogusummas 579,83 eurot; 2022 mais xxx AS ́lt töötasu 189,09 eurot, sotsiaaltoetust 34,01 eurot ja töövõime toetust 489,90 eurot; 2022 juunis sotsiaaltoetust 34,01 eurot, töövõimetushüvitist kogusummas 493,47 eurot ja töövõimetustoetust 506,23 eurot; 2022 juulis xxx AS ́lt töötasu 952,83 eurot, sotsiaaltoetust 34,01 eurot, töövõimetuse toetust 489,90 eurot (dtl 145-172). Seega oli kostja keskmine sissetulek alates 03.01.2022 kuni 11.07.2022 (laenulepingu sõlmimine 11.07.2022) 1 203,07 eurot (8 421,49/7 kuud). Eelnimetatud kostja sissetulekud nähtuvad ka hageja poolt hagile lisatud krediidianalüüsi väljavõttest (dtl 98100, 103). Seega ei nõustu kohus kostja väitega, et laenuandja tabelid võiksid olla koostatud peale kostja poolt kohtule esitatud M M panga väljavõtte saatmist. Kohus järeldab laenuandja koostatud krediidianalüüsi väljavõttest, et laenuandja on kostja konto väljavõtteid 2022 jaanuar kuni 10. juuli 2022 analüüsinud.
32.Kostja pangakontode väljavõtetest nähtub kohtule ka asjaolu, et enne lepingu sõlmimist olid/tekkisid kostjal kehtivad finantskohustused järgmiste isikute ees: xxx AS (igakuine makse 139,50 eurot), AS xxx (igakuine makse vahemikus 119,65 eurot-229,49 eurot) xxx AS (makse 09.01.2022 summas 41,77 eurot, 10.02.2022 summas 48 eurot, 10.03.2022 summas 48 eurot, 19.04.2022 summas 48 eurot), xxx AS (10.01.2022 makse summas 63,12 eurot, 08.04.2022 makse summas 48,19 eurot, 09.05.2022 makse summas 48,12 eurot, 18.06.2022 makse summas 49,51 eurot, 10.03.2022 makse 63,82 eurot) (dtl 145-172). Kostja sai 2022 juunikuus laenu xxx AS ́lt kogusummas 5 039 eurot ning xxx OÜ ́lt kogusummas 5 000 eurot (dtl 163-172). Kohtule nähtub, et juunikuus saadud laenusummade arvelt tasus kostja muid finantskohustusi, nt 18.06.2022 xxx OÜ ́lt saadud laenusummast 400 eurot sai samal päeval tasutud xx AS ́le, xxx SE ́le, korteriühistule ja xxx AS ́le (dtl 165). Järgmisel päeval, s.o 19.06.2022 võttis kostja xxx OÜ ́lt täiendava laenu summas 320 eurot, 20.06.2022 summas 570 eurot jne (dtl 165).
33.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis kostja pangakonto väljavõtetest ja ka laenuandja krediidi analüüsist selgub, et kostja sai igakuiselt töövõimetuse toetust, mis viitab kohtu hinnangul selgelt kostja puudulikule töövõimele. Kostjale maksti igakuiselt sotsiaaltoetust. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellel on raskusi toimetulekuga (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 tsiviilasja nr 2-21-125271 otsuse p 8). Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis 2022 juunikuus sai kostja kiirlaenu kogusummas 10 039 eurot, mille arvelt maksis kehtivaid
2-23-110394 finantskohustusi. Vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise hetkeks 11.07.2022 oli kostjal arvukalt teisi kehtivaid finantskohustusi. Laenuandjas pidi kahtlust tekitama ka kostja enda avaldatud info, et tema igakuine netosissetulek on 3 400 eurot. Eelnimetatud suuruses sissetulek ei ole laenuandja poolt kogutud info põhjal tuvastatav ega nähtu tõendeid, et laenuandja oleks kostja enda avaldatud info ja pangakonto väljavõttest ja pensioniregistri väljavõttest nähtuva info vahel tekkinud vastuolu kõrvaldamiseks midagi teinud, nt palunud kostjal täpsustusi vmt. Laenuandja otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid finantskohustusi on arvesse võetud, v.a xxx (dtl 94). Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis üksnes juunikuus oli kostja võtnud kiirlaenu kogusummas 10 039 eurot. Seejuures kogumispensioni registrist tulenev keskmine töötasu 1 851,50 eurot on arvestatud üksnes 4 kuu eest (dtl 96), mis pole ilmselgelt piisav isiku krediidivõimelisuse hindamisel. Ka laenuotsuses märgitud majapidamiskulud summas 200 eurot, mis peaksid sisaldama endas kulutusi toidule, transpordile, kommunaalmaksetele, riitetele, ravimitele jne., on ebaharilikult väiksed. Seejuures kostja ise on märkinud enda majapidamiskuludeks 84 eurot, mis samuti pidi laenuandjas samuti kahtlust tekitama.
34.Kostja pangakonto väljavõttelt ajavahemiku 03.01.2022-11.07.2022 nähtuva teabe põhjal oleks laenuandja pidanud järeldama, et kostja ei ole krediidivõimeline. Kontoväljavõttelt nähtus arvukate kiirlaenude võtmine erinevatelt äriühingutelt. Enne 11.07.2022 lepingu sõlmimist oli kostjal võimalik finantsprobleem, millele viitas asjaolu, et kostja ei suutnud oma kohustusi täita püsiva sissetuleku arvelt ja pidi selleks võtma uusi laene (vahetult enne vaidlusaluse laenu võtmist võttis kostja kiirlaenu kogusummas 10 039 eurot). Lisaks eelnevale moodustasid kuni pool kostja püsivast sissetulekust sotsiaaltoetused (eeskätt töövõimetoetus). Kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 11.07.2022 krediidilepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Ehkki kostjale kuulus laenu taotlemise ajal korteriomand, ei olnud laenuandjal alust arvata, et tegemist ei ole tema elukohaga või muu eluks vajaliku varaga (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710, p 25.3). Järelikult ei oleks laenuandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat laenulepingut sõlmida.
35.Kohtu hinnangul Finantsinspektsiooni soovituslik juhend ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks asjakohane tõend. Finantsinspektsiooni soovituslik juhend annab ülevaate reeglitest, mille järgimist Finantsinspektsioon turuosalistelt (krediidiasutused ja krediidiandjad) ootab ning vajadusel kontrollib. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjaolu vaidluse esemeks.
36.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Kostja seadusliku esindaja selgitustel esineb tal psüühiline haigus, mis mõjutas tema arusaamisvõimet laenu taotlemisel. Hageja ei ole eelnimetatud asjaolule vastu vaielnud ega toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks teadlikult esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.
37.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2022 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu
2-23-110394 hinnangul 11.07.2022 sõlmitud lepingule XXX kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas 85,81 eurot rahuldamata.
38.VÕS § 4034 lg 7 3 lause järgi krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 09.06.2023 võlgnevuse ümberarvestuse (dtl 225-228), millelt nähtub, et maksegraafik on tehtud põhiosa algjäägile 972,23 eurot. Kohtule nähtub, et laenuandja kandis kostja kontole laenu summas 960 eurot (dtl 65), mistõttu ei ole hageja poolt koostatud graafik nõuetekohane.
39.Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et Xxx OÜ ja kostja vahel 11.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX on lõppenud. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Kohus tuvastas eelnevalt, et laenuandja kandis kostja kontole laenu summas 960 (dtl 65). Laenulepingu eritingimuste p 1.7 järgi on lepingu tasu 40 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-14-21710 otsuse p-des 44 ja 45 selgitanud, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Seega puudub kostjal lepingu tasu maksmise kohustus ning kohus lähtub laenusummast 960 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja tegi lepingu täitmiseks makse summas 70 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 890 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
40.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni summas 46,76 eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 20% aastas. Alternatiivse nõude puhul (09.06.2023 menetlusdokument) nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest 27.01.2023 kuni hagi esitamiseni 20.04.2023 summas 17,21 eurot. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka hageja poolt 09.06.2023 kohtule esitatud maksegraafik ei olnud korrektne (põhivõlgnevuse summa oli ebaõige). Sel põhjusel jätab kohus sissenõutavaks muutunud viivisenõude nii esialgses suuruses kui alternatiivselt vähendatud ulatuses rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt 890 eurot viivist VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimääras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 890 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, siis jääb rahuldamata ka hageja hooldustasu nõue summas 49,80 eurot.
2-23-110394 Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka lepingus kokkulepitud sissenõudekulu. Lisaks on sissenõudekulud põhjendamatud selle tõttu, et uue tagasimaksegraafiku teatamata jätmise tõttu ei olnud kostja sattunud sissenõudetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.
42.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 890 eurot ja põhivõlgnevuselt edasiulatuva viivise alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 600 eurot (dtl 231-232), kokku 900 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni
45.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest on põhjendatud õigusabikulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub ajakulu hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 3 tunni ulatuses ning kostja vastusega ja kohtunõudega tutvumisele ja hageja täiendava seisukoha koostamisele kokku 2 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja materjali komplekteerimine) 2 tunni ulatuses ning ajakulu kostja vastusega ja kohtunõudega tutvumisele ja hageja täiendava seisukoha koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 1,5 tunni ulatuses, kokku 3,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindajad pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist võlgnevust puudutava n-ö tüüphagiga. Kostja vastuväide puudutas üksnes vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist laenuandja poolt. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 210 eurot (60 x 3,5 tundi). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 510 (210+20+280) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 382,50 eurot (s.o 510-st
2-23-110394 eurost 75%) ning menetluskuludelt (382,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
46.Kohus ei pea vajalikuks rahuldada hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx, LHV. Kohus ei pea põhjendatuks piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangakonto numbriga. Vajadusel saab hageja kohtuotsuse täitmise käigus ise otsustada, kas ja millises ulatuses kanda menetluskulusid oma esindaja arvele.
47.Kostja tõi 02.06.2023 menetlusdokumendis esile et on tsiviilasja nr 2-23-110394 menetluse raames pöördunud xxx juristi M T poole, saades riigi poolt toetatud õigusnõustamist ja tasunud arvete alusel osutatud teenuse eest. Kostja esitas kohtule ka xxx poolt esitatud arved. Kohtule nähtub tsiviilasja materjalidest, et kõik kostja poolt esitatud dokumendid olid kostja seadusliku esindaja enda poolt isiklikult allkirjastatud. Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3‐3‐1‐46‐12 p-s 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust puuduvad kostjal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Seetõttu ei ole võimalik ka väidetavat kostja lepingulise esindaja kulu hagejalt välja mõista.
48.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.